M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption)
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS
tingib mitmeid kordi hajunud sinine valgus. Kui Päike vajub madalamale, läheb valguse teele jääv õhukiht paksemaks ja kõrvale hajuvad ka rohelised ja lõpuks kollased kiired. Kiirguse hajumine Teine võimalus kiirguse hajumiseks on aerosooliosakestelt. (Mie hajumine) Aerosooliosakestelt hajunud valguse kõrvalekaldumine ei sõltu valguse lainepikkusest. Hajunud kiirguse spektraalne koostis on enamvähem samasugune kui pealelangeval valgusel. Globaalne kiirgusbilanss Maale saabuv ja sealt lahkuv kiirgusenergia peavad olema keskeltläbi ühesugused. Keskeltläbi tähendab siin keskmestamist üle öö ja päeva, suve ja talve, troopika ja polaaralade. Maa poolt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris. Atmosfäär kiirgab osa soojust maapinna poole tagasi, osa kiirgub maailmaruumi. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Globaalne kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt · Miks on päikesepaistelise ilmaga kasvuhoones oluliselt soojem kui väljas? · Miks ehitatakse maja lõunapoolsesse külge sageli klaasveranda? Kiirgusbilanss 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks
Atmosfäär Koostas: Liis Värk Juhendaja: Dairi Pärn 1 Sisukord · Aine koostis · Atmosfääri ehitus · Atmosfääri kihid · Kiirgusbilanss 2 Allikas: IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 3 Atmosfääri ehitus · Atmosfääri ehitust käsitletakse kihilisena · Kõrguste vahemikke, mille piirides temperatuur ühesuunaliselt kas kasvab või kahaneb, nimetatakse täpsustava eesliitega konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). 4 Atmosfääri kihid Pilt: www
Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. Maa annab ära soojuskiirgust, ning jahtub. Neeldunud kiirguse ning Maa soojuskiirguse vahe ehk kiirgusbilanss on selles piirkonnas negatiivne, mis tähendab, et aluspinnas neeldub vähem kiirgust, kui Maa ära annab.
Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% infrapunane soojus, 8% ultraviolettvalgus päevitus. Osa neeldub, (pilved, osoon, veeaur, aerosoolid, tolm), osa peegeldub tagasi. Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu albeedo 0,15. Kiirgusbilanss maapinnalt peegeldunud ja maapinnal neeldunud kiirjuste vahe. Positiivne maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab mp soojeneb, soojus läheb sügavamale. Osooniauke tekitavad freoonid ehk tugevad katalüsaatorid. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Globaalprobleemide tagajärjed: kliima soojenemine, veetemp
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt
2)Stratosfäär-moodustab 20%atmosfääri massist,seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma(selle põhjustajaks on osoonikiht, osoon neelab peaaegu täielikult uv kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Selle olemas olu taga elu püsimise maal) 3)Mesosfäär-osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti,õhk on hõre. 4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus- mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur,seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Atmosfääri vastukiirgus-esineb,kui on ilm pilves,õhk soe ja sisaldab palju veeauru.Efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.Positiivne kiirgusbilanss-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise soojuskiirgusena ära annab
Tähis : S;S´ 2) HAJUS KIIRGUS see osa päikesekiirgusest, mis jõuab horisontaalsele pinnale pärast hajumist atmosfääris. Tähis D 3)SUMMAARNE KIIRGUS horisontaalsele pinnale langeva otsese ja hajusa päikesekiirguse summa. Tähis Q Albeedo e peegeldustegur arv, mis näitab kui suure osavõi mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. ISELOOMUSTAB PINDA! KIIRGUSBILANSS on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguse vahe B= S´+ D + EA - RK - EB S´- otsene kiirgus D hajuskiirgus EA - atmosfääri soojuskiirgus EB aluspinna soojuskiirgus Rk peegeldunud lühilaineline kiirgus Biomass=Produktiivsus Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või koosluse isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või
Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena. Päikesekiirguse muutumine atmf-s Päikesekiirguse muutumine atmf-s U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale. U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale. ALBEEDO- tagasi peegeldusvõime. Veel väike.Maa ALBEEDO- tagasi peegeldusvõime. Veel väike.Maa keskm. 31%. keskm. 31%. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv. Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv. Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks jääaeg. jääaeg. Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp.,
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu Suur kuivus Kõrbed Troopiline kliima Kliimadiagramm Parasvööde Neli aastaaega kevad suvi sügis ...
o Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. o ALBEEDO e. tagasipeegeldunud kiirgus on kõige suurem värske lume pinnal. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Kõige väiksem albeedo esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. KIIRGUSBILANSS Atmosfääri vastukiirgus kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus
Siberis või Venemaa Euroopa osas. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist.Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Õhuringlus-Maa pöörlemine, hõõrdejõud, Coriolisi jõud,
Atmosfäär Sandra Tšarnetski Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle.
docstxt/1321184219151031.txt
Atmosfääri alumistes kihtides toimub päikese kiirguse nõrgenemine. Osa neeldub, osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel 8. Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? Kogu päikesekiirgusest jõuab Maale väga väike osa, kuid ka see on Maa jaoks hiiglaslik energiahulk. Kui palju kiirgust mingis kohas maapinnani jõuab, sõltub kiirte ja aluspinna vahelisest nurgast. Väiksemad laiuskraadid pindalaühiku kohta saavad oluliselt rohkem päikesekiirgust. 9. Mis on maa kiirgusbilanss? Millal kiirgusbilanss on positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? Kiirgusbilanss- Maale saabuva ja Maalt lakuva kiirgushulga vahe Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. Maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine Negatiivne kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. Maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub 10
(CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). Neeldumise tulemusena muundub päikeseenergia teisteks energialiikideks: enamuses soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt. kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus
12 Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, 13 osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus). Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud.
Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa nende teket põhjendada. 14.Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus, tähtsus kliimakaartidel. 15
neeldub. VESI soojeneb sügavamalt, Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat) Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumi-seks (jahutab veepinda) MAISMAA Soojeneb õhuke pinnakiht Soojus ei kandu eriti sügavamale Maa erisoojus on väiksem (kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat) Maismaal vett vähe, mida aurustada (ei kaota nii palju soojust) 6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Kiirgusbilanss-> maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. (R=Q(1-A)-E) Positiivne kiirgusbilanss-> maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.->maapind soojeneb
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. 1. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. 1
- Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss: Maa soojuskiirgus : mida Maa kiirgab eemale. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab. Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi * EFEKTIIVNE KIIRGUS: Maa soojuskiirgus atmosfääri vahekiirgus Saab olla positiivne: Maa annab rohkem soojust ära, kui juurde võtab; negatiivne maale jõuab rohkem soojust, kui ära annab. * Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
· Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele) · Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole
Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus
maapinnani ilma kindla suunata. • Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. • Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. • ALBEEDO – aluspinnalt tagasipeegeldunud valguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. • Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. • KIIRGUSBILANSS - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. • Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. • Negatiivse kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab. ATMOSFÄÄRI ÕHURINGLUS • Tuul – õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Tuule teket ja suunda mõjutavad jõud: • Gradientjõud (õhk liigub kõrgema rõhuga alalt
Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud Põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris(freoonid) Tagajärjed: pärilikkused haigused, vähkkasvaja sagenemine, võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone. 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: 1. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma
Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirgus = kogukiirgus. Kogukiirgusest osa neeldub maapinnas 28%; troposfääris 17%; stratosfääris 2%. Osa peegeldub pilvedelt 20%; maapinnalt 4%; atmosfääri kihtides 6%. Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°CViimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe Pos
Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine: R=Q(1-A)-E R- Kiirgusbilanss Q- Kogukiirgus A- Albeedo E- efektiivne kiirgus Albeedo- aluspinna peegeldumisvõime. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. ÜLESANNE 120(1-(96/120))-40=-16W/ Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. 2
Kõige rohkem peegeldub päikesekiirgust tagasi värske lume pealt (90%). Maa ja mere soojenemise võrdlus Meri Maa soojeneb sügavamalt soojeneb õhuke pinnakiht vesi kannab soojust ühest kohast soojus ei kandu eriti sügavamale teise vee erisoojus on suurem maa erisoojus on väiksem suur osa kiirgusest läheb vee maismaal vähe vett, mida aurustumiseks aurustada 6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem
aluspinna kohal Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus.
infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes peale langenud kiirgusega
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. osa hajub pilvedes ja jõuab maale hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus moodustavad kogukiirguse. Maapinnale jõudnud kiirgusest neeldub maapinnas, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Aluspinna albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Lume puhul on see 0,9 või üle selle. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Taimkattega maapinna albeedo on 0,25. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe : R=Q(1-A) E
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed
· Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda Mesosfäär · Ulatub umbes 85km-ni. · Osooni ei ole ja temperatuur langeb kõrguse lasvades kiiresti -90*C · Õhk on üsna hõre. Termosfäär · Ulatub 1000km-ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks. · Temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise eneriga tõttu temperatuur tõuseb. · Esinevad virmalised. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maa soojuskiirgus Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus
12. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. V: Insolatsioon e pealelangev päikesekiirgus on igas Maa punktis määratud pealelangeva kiirguse nurga ja kestvusega (geograafilise laiusega) Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus Otse- ja hajuskiirguse summa Aluspinna albeedo (peegeldusvõime,peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe 13. Maa kiirgusbilanss. V: kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 12. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st
õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiiruse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirguenergiat, kui ise soojuskiirgsune ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne.
5. kirjelda ja põhjenda õhutemperatuuri ööpäevast käiku parasvööndis. 6. millised on temperatuuri aperioodilised muutused? Mõõtmised näitavad, et sageli esineb teistsuguseid t käike, milles ilmneb korrapäratud häireid, mis ei kordu kindlate ajavahemike tagant- aperioodid. 7. võrdle õhutemperatuuri aastast käiku ekvaatoril, 45ndal laiuskraadil ja poolustel. Ekvaatoril kus domineerib merepind ja kiirgusbilanss muutub sesoonselt vähe on õhutemperatuuri aastane käik tugevasti tasandunud. Lõunapoolkeral aga, kus domineerib veepind on õhutemperatuuri aastane amplituud mitu korda väiksem. 8. millist nähtust mõistetakse öökülmana? Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9. millised on põhilised öökülmade tüübid ja nendele iseloomulikud jooned?
Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja
Troposfäär-t' järkjärguline langemine, tropopaus, tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab
· Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. · CORILOSLI JÕUD- inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümbes oma telje; kõik
Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja aerosoolid. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt ja õhust tagasi kosmosesse (27%), osa neeldub atmosfääris (21%,muundub soojusenergiaks). Maapinnale jõuab ja neeldub u pool atmosfääri sisenud päikesekiirgustest. Osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal suur päikselise ilma korral, pilves ilmaga jõuab pinnale hajuskiirgus. 5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine? 6. Kiirgusbilanss (valem)? Kiirgusbilanss on (maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud) kiirgusvoogude vahe: R = Q (1 - A) - E ehk Kiirgusbilanss = Kogukiirgus (1 - Albeedo) - Efektiivne kiirgus 7. Mis juhtub kui Maa soojuskiirgus oleks positiivne, negatiivne? Soojuskiirgus (tervikuna maakera kiirgusb tasakaalus ehk juurdetuleva ja lahkuva kiirgushulk võrdne): Positiivne: Rohkem kiirgusenergiat Maapind soojeneb (pidev soojenemine kuni maakera üles sulaks/ ära põleks=
Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Kagu- ja kirdepassaadid-troopikast ekvaatori suunas liikuv õhk Coriolise jõust tingituna
Settekivimi teke algab maapinnal murenenud kivimitest päris pudeda kruus ja liiva sette kuhjumisega. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Moondekivim tekib maapinnal, maakore lõhedes kuumuse käes. 2) Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist ? Kõrged temperatuurid, palju sademeid, niiskus, happevihmad. 3)Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne ? Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. See tähendab, et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär saab. Kiirgusbilanss on negatiivne siis kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. 4) Aafrika kaart PILET 5 1)Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest
kiirguse läbilase veekogus. Päikesekiirgus · Saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena OTSEKIIRGUS · Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) HAJUSKIIRGUS · Otse- ja hajuskiirgus KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus Albeedo · Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. · Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. · Albeedo (ladina sõnast albedo ,,valgesus") Kiirgusbilanss On maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus.
ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus. Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus.Kui ilm on pilves, on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Effektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergia, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui juurde saab. Tervikuna on maakera kiirgusbilnass tasakaalus. Kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhoone effekti tugevnemise tõttu. Osoonaugud- Osoonikihi olulist hõrenemise kohta stratosfääris. Montreali Protokoll- riigid on võtnud endale kohustuseks lõpetada freoonide tootmise.
Mesosfääris enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk on sellistel kõrgustel juba üsna madal. Termosfääris on õhumolekule nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Päikesekiirgus- Päikeselt lähtuv elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mkromeetrit. Albeedo e tagasipeegeldunud kiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe (R-kiirgusbil, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E-efektiivne kiirgus). Positiivne kiirgusbilanss täh, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab, siis maapind soojeneb. Osooniaugud- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi
21. Mis on EFEKTIIVNE KIIRGUS? nim. Maa soojuskiirguse ja atomsfääri vastukiirguse vahet. Kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt ehk maapind soojeneb. 22. Iseloomusta efektiivset kiirgust. tavaliselt on see positiivne. Mida selgem ja puhtam ilm, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt ehk maapind soojeneb. 23. Mis on KIIRGUSBILANSS? maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 24. Kuidas kiirgusbilannssi liigitatakse ning iseloomusta neid? POSITIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab maapind soojeneb soojus liigub edasi sügavamale. NEGATIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind annab ära rohkem soojuskiirgust, kui tagasi saab maapind jahtub. *TERVIKUNA ON MAAKERA KIIRGUSBILANSS TASAKAALUS, VÖÖNDILISELT AGA ERINEVAD SUURUSED.*
pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU-soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur osa kiirgusest lõhkeb vee aurustumiseks(jahutab veepinna) MAISMAA- soojeneb õhuke pinnakiht; soojus ei kandu eriti sügavamale; maa erisoojus on väiksem(kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat);maismaal vett vähe, mida aurustada(ei kaota palju energiat) 4. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss)-aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus-jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena, hajuskiirgus-jõuab maapinnale ärast hajumist läbi pilvede veeauru, tolmu jm, kogukiirgus-otse- ja hajuskiirgus kokku, albeedo -aluspinna peegeldumisvõime (tagasipeegeldunud kiirguse ja
annaabi.ee 
