Lõpuks sa võid tunda, et oled oma eluga täielikult rahul. Sa tunned, et sul on kõik olemas mis sind õnnelikuks teeb. Sa tunned, et sa ei vaja rohkemat, et õnnelik olla. Ise olnud seda tunnet tundnud, tundub kõik sel hetkel nii hea. Sul oleks tahtmine kõik maailma inimesed naeratama panna. Tahtmine panna lihtsalt kõik õnnelikult tundma. Ilmselgelt selle tunde juures on ka väikeseid kõikumisi, küljelt küljele. Mõni hetk tundub, et maapind su jalge all variseb kokku. Kuid lõpuks sa suudad jälle oma pea tõsta ja edasi kõndida. Kartmata, et su õnn kaob. See hetk üritad sa oma õnne just niikaua säilitada kui hing suudab. Sa suhtud muredele positiivselt ja üritad kõik õnnelikuks teha. Neid hetkelisi kõikumisi ja kartuseid sa üritad aina rohkem tahaplaanile jätta. Sul on lihtsalt sügav tahtmine olla õnnelik! Minule tähendab õnn hetkel kellegi tähtsaga koos olla. See on minu vaade hetkel õnnele. Kuigi
Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.
temp tõuseb. Päikesekiirgus- Päikeselt lähtuv elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mkromeetrit. Albeedo e tagasipeegeldunud kiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe (R-kiirgusbil, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E-efektiivne kiirgus). Positiivne kiirgusbilanss täh, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab, siis maapind soojeneb. Osooniaugud- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappeg jt kasvuhoonegaasid neelavad
(Antarktika, Austraalia). O3 hävitajad Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (CFC, külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 NASA materjalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. Kasvuhoonegaasid Veeaur CO2 Metaan Aerosoolid. 1998 Kyoto protokoll NASA: Kliima ajamasin Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine National geographic
JÄÄTMEKÄITLUS MEID ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS ESSEE KOOSTAJA: TALLINN 2015 Inimtegevuse on mõjunud juba väga palju aastaid keskkonnale . Keskkond on see, mis on meie ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning kus toimub igapäevane inimtegevus. Keskkonna moodustavad väga paljud asjad, mis on inimestele üliolulised, et eksisteerida maal: õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse pikaajalise tulemusena avaldavad keskkonnale üldiselt halba mõju. Mida rohkem on inimene õppinud oma elu mugavamaks tegema, seda rohkem kannatab selle all loodus ja keskkond, mis meid ümbritseb. See mõju võib avalduda keskkonnale mitmel erineval viisil: õhu
vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega.
Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et aktsiaseltsi territooriumile Mäealuse tänaval oli ladustatud pealt lahtised vanaõli mahutid, autosillad, lekkivad traktorid, vanaõli sisaldavad katmata ämbrid ja vaadid. Maapind oli naftaproduktidega reostunud ning määrdeõlide hoiukohal lekkis mahutitest õli otse pinnasele. Aktsiaselts rikkus ka teisi ohtlike jäätmete käitluse eritingimusi, sest tema territooriumil asuvates olmejäätmete konteinerites olid tavajäätmed segatud ohtlike jäätmetega. Ohtlike jäätmete pakendeid ei olnud nõuetekohaselt märgistatud. Lisaks sellele ei olnud aktsiaselts Harjumaa Keskkonnateenistusele esitanud jäätmearuannet eelmise aasta kohta. Milliseid seaduse punkte rikuti?
Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Ekvaatoril muutub temperatuur vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib see langeda kuni -133C-ni. Raskusjõud on seal 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Rohkem pilte Deimos Phobos Maa võrreldes Marsiga Marsi maapind mais Marsi maapind veebruaris Marsi atmosfäär
Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 6
RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust pankrannikut võib näha ka Gotlandi ja Ölandi saarel. · Kõrget järsakrannikut esineb ka Taanis ja Saksamaal (Rügenisaarel), kus rannikul paljanduvad kriidikaljud.
Tundra asub maa alal kus eluks vajalikud tingimused on rasked. Talved on seal pikad ja külmad. Suved aga lühikesed, niisked ja jahedad. Inimtegevust siiski tundras leidub. Põlisrahvaks on tundras laplased, neenetsid, tšuktšid ja islandlased. Enamasti tegeldakse tundrates küttimise, kalastamise, põhjapõdra kasvatuse ja ka kaevandamisega. Loomadest suudavad seal elada vaid need loomad, kes on külma ja karmi kliima suhtes vastupidavamad. Taimestik on kesine kuna maapind on soostunud. 1.TUNDRA 3 Tundraloodusvöönd asub vaid põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral puudub sellisel laiuskraadil maismaa. Tundra ulatus sõltub hoovustest ja maailmamerest. Tundra on saanud oma nime sõnast tunturi mis soomekeeles tähendab kõrget metsatut ala. (geograafia.mgm.ee/wp- content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 1.1Kliima
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine Kuidas muutub temperatuur? Temperatuur tõuseb ja langeb maapinna mõjul Päike soojendab maad maapind soojendab õhku Öösel maapind jahtub maapind jahutab ka õhku Õhutemperatuur sõltub aluspinna temperatuurist Õhutemperatuuri graafik 24 unni jooksul olnud ja viimase seitsme päeva õhutemperatuuri saab vaadata aadressil http://ilmajaam.physic.ut.ee/ Miks muutub õhutemperatuur? Öösel langeb õhutemperatuur, sest maapind kiirgab soojust, mis levib maailmaruumi maapind ise jahtub Päeva jooksul toimub kaks nähtust: maapinna jahtumine kiirguse tõttu ja soojenemine päikese tõttu Õhk muutub vastavalt sellele, kumb nendest protsessidest on ülekaalus Kellaajad ja õhutemperatuur Hommikul hakkab päike maad soojendama Pärast keskpäeva/kell 13.00 päikese soojendav toime nõrgeneb, kuid siiski on soojenemine ülekaalus Kell 16-17 on soojuslik tasakaal Kell 18.00 toimub maapinna jahtumine
Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid: On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv. · Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond. Ja kuna õhuvoolud liiguvad kõrgemalt alalt madalamale, siis mere kohal imevad pilved ennast täis ja liiguvad madalamale alale, ehk maismaale ja sajavad seal tühjaks. · Talvemussoon tekib sellepärast, et maapind külmeneb. Meri on soojem, kui maapind ja mere kohale tekib madalrõhkkond. Ja kuna õhuvoolus liiguvad kõrgemalt madalamale, siis sellepärast, seal ei sajagi.
Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad.
Troposfäär-t' järkjärguline langemine, tropopaus, tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem
järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja jõgedes alanes. Veekogudes hakkas ka elu tekkima, mis tõi ka inimesi Eesi aladele kala püüdma. Ka tänapäeval on kalastamine suure osakaaluga tegevus ning üks olulisemaid toiduaineid eestlaste laual. Liustik, mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes ka praegu igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa Eesti loodeosas, kus maapind on kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik ja maaga kokkukasvanud saared. Kui kerkimine kestab, siis 4000 aasta pärast on Eestimaa rannajoon tundmatuseni muutunud. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad
kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temperatuur langeb kõrguse kasvades väga kiiresti Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiiruse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6°C km kohta, kuna peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind. Toimuvad peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. 2) Tropopaus-> troposfääri kohal olev õhukiht, temperatuur enam ei lange. 3) Stratosfäär (ulatub 50-55 km)->Moodustab ca 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma.(Osoon neelab päikselt tulnud UV-kiirguse, mis soojendab õhku) 4) Mesosfäär (ulatub kuni 80-85 km)->osooni pole, temperatuur langeb kõrguse
kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t
Maa soojuskiirgus : mida Maa kiirgab eemale. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab. Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi * EFEKTIIVNE KIIRGUS: Maa soojuskiirgus atmosfääri vahekiirgus Saab olla positiivne: Maa annab rohkem soojust ära, kui juurde võtab; negatiivne maale jõuab rohkem soojust, kui ära annab. * Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kb: maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ta ise ära annab. Maapind soojeneb. Päeval on selline olukord tavaliselt. Negatiivne kb: maapind annab rohkem kiirgusenergiat ära. Maapind jahtub. Öösel. - Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne, negatiivne on ta vaid talvel. Kokkuvõttes on maailma kiirgusbilanss tasakaalus, vöödniliselt on aga suured erinevused. (Kui oleks pos, siis kliima soojeneks põlemiseni, kui neg. siis jahtuks jäätumiseni)
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp
1. SITUATSIOON Lp Kati Karp, Oleme probleemist teadlikud ning esimesel võimalusel asfalteerime tänava ära. Kahjuks praegusel aastaajal seda teha ei saa. Selleks on liialt märg, pinnas vajuks asfalteerimisel ära ning tekiksid lombid, mis põhjustavad vesiliugu. Seega tänava saab asfalteerida alles kevade lõpus, mil maapind on piisavalt kuiv. Lugupidamisega, Jüri Jüripoeg 2. 1. SITUATSIOONI TEINE VARIANT Lugupeetud Kati Karp Lugesin Teie kirja. Kahjuks praegusel aastaajal seda teha ei saa. Selleks on liialt märg, pinnas vajuks asfalteerimisel ära ning tekiksid lombid, mis põhjustavad vesiliugu. Seega tänava saab asfalteerida alles kevade lõpus, mil maapind on piisavalt kuiv. Pinnasekatte paigaldamiseks peate esitama vallale avalduse (hiljemalt) 1. veebruariks. Lugupidamisega, Jüri Jüripoeg
Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp. seda suurem on Maa soojuskiirgus. Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22
Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks jääaeg. jääaeg. Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini maapind jahtub. maapind jahtub. EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus. vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus.
8-nda klassi kordamine. Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama.
mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (KeilaJoa, Treppoja, Jägala juga) PõhjaEestis. Kui kerkimine kestab, siis 4 tuhande aasta pärast võib ennustada
Samuti tegeleti ka küttimisega, mille saadused kasutati ära mitmeti. Toiduained säilitati kuivatamise teel ning küttimisest saadud luud olid toormaterjaliks kalapüügivahenditele nagu näiteks harpuunid jms. Hakati kasutama ka tulikivi, mille kvaliteet aja jooksul vähenes ning hakati siiski kasutama muid materjale. iustik , mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes ka praegu igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa Eesti loodeosas, kus maapind on kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik ja maaga kokkukasvanud saared. Kui kerkimine kestab, siis 4000 aasta pärast on Eestimaa rannajoon tundmatuseni muutunud. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena
Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel Murenemine Maa sise- ja välisjõud · Maa sisejõud on murrangud, kurrutus ja vulkanism, selle toimel üldiselt maapind kerkib ja liigestub · Maa välisjõud on päikeseenergia poolt käivitatud jõud (tuul, sademed, temperatuuri muutumine, lained jne.), selle toimel üldiselt maapind madaldub ja tasandub Murenemine · Murenemine on kivimite purunemine, mille käigus muutub kivimite keemiline koostis · Murenemist tingivad Temperatuuri kõikumine Vee mahu muutumine jäätumisel Kivimite lahustumine vees Organismide lagundav toime Füüsikaline murenemine · Füüsikaline murenemine e. rabenemine kivimite purunemine on põhjustatud kivimite paisumise ja kokkutõmbumise ning kivimipoorides oleva vee oleku muutusest
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaari...
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik.
väino sõnad ,et nad tahavad veest eemale saada.Talle prantsatas pähe geniaalne idee,mida vennaga läbi viia.Ta kutsus kohale sõbrad ja tuttavad.Idast,läänest,põhjast ning lõunast tuli kokku inimesi. Samamoodi kutsus ka abi tema kaksikvend, kellele kuulus palju maid.Üheskoos hakkasid nad tammemäe ümber kaevama järve. Kätte oli jõudund kolmas päev, kõik olid kurnatud.Järsku hakkas maapind värisema,kõik jooksid üles mäkke.Kogu kaevandus kukkus kokku, maa sisse. Pärast tuli välja, et ümber mäe olid kunagised koopad, ning kogu maapind vajus sinna sisse. Kõikide töö oli siinkohal tehtud, ning sügav kuristik oli ümber Tammemäe valminud. Järgmiste tundide jooksul hakkas aga vihma sadama,sadas nädalaid, ning Tammemäe ümber olev kuristik täitus veega. Vennad tammed nimetasid selle Tammemäe Järveks
Mehaanilineliikumine Wednesday, 21February2018 23:10 Mehaanilineliikumine kehaasukohamuutumineteistekehade suhtes. Trajektoor - kujuteldavjoon,millekujundabliikuvakehamingipunkt. Võnkumine - edasi-tagasiliikumine Liikumiseliigitamine - Liigituskehatrajektoorikujujärgi: Sirgjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudessirgjoonelisetrajektoori Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlaneki...
teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnale ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. 5.2. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuus, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass, on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et
1. Kirjelda Eesti maavarasid. Levik, tekke aeg. Põlevkivi tekkis umbes 500mln aastat tagasi, leidub Kirde-Eestist ning Ida-Virumaalt. jne 2. Karjääri- ja allmaakaevanduse tunnused. Karjäär odav, lihtne, maapind rikutakse ära, muldtaimestik hävib, tekivad varingud. Kordategemine kallis Allmaakaevandus Kallis, ohtlik, põhjavee tase langeb, maapinda ei rikuta ära, maapind võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised.
Normaal õhurõhk on 760mm/Hg.Madalama õhurõhu korral oleme loiumad kui tavaliselt.Õhutemperatuur kõigub aasta jooksul pidevalt.Organismidel on sellega toimetulekuks mitmeid kohastumusi. 3.Tuul: Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.Õhu liikumist põhjustavad õhumasside erinev temperatuur ja rõhk.Tuul aitab soojust ühest kohast teise edasi kanda.Tuul on õhu liikumine.Rannikul puhuv tuul on briis.Päeval puhub merelt maale merebriis.Suvel soojeneb maapind kiiremini kui vesi.Soe õhk on kergem ja lükatakse külma õhu poolt üles.Maapinna kohal kujuneb välja madala õhurõhuga ala.Vee kohal ei soojene õhk nii kiiresti kui maapinna kohal.Õhk jääb jahedamaks ja raskemaks.Kujuneb välja madalama rõhuga ala.Tuul puhub merelt maale.See on merebriis. Öösel puhub maalt merele maabriis.Öösel jahtub maapind kiiremini kui vesi.Maapinna kohal on õhk külmem ja raskem.Järelikult kujuneb sealt välja kõrgema rõhuga ala
Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 6
kasutusele suurekopalised (10-35 m3) ekskavaatorid, põlevkivi hakati vedama kallurautodega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist. Allmaakaevandamisel (kaevanduses) võeti kasutusele kamberkaevandamismeetod. Selle kaevandamisviisi puhul moodustatakse 8-10 m laiused kambrid, kus põlevkivikihind puuritakse ja lõhatakse ning kaevist laaditakse vastavate mäemasinate abil. Kambrite lagi ankurdatakse ülemiste kivimikihtide külge ja kogu kaevanduse peal olev kaljumass, maapind kaasa arvatud, hoitakse ülal kambrite vahele jäetud tervikutel. Tervikutesse jääb umbes 25% põlevkivist ja see on põlevkivi kaevanduskadu. Kamberkaevandamisel on kaevuri tootlikkus umbes 25 t põlevkivi vahetuses. Kamberkaevandamise kõrval võeti kasutusele ka teine kaevandamisviis, mille puhul kihind lõhutakse ja laaditakse mäekombainiga ning kaevurite töökoht kindlustatakse terastoestikuga. Sel juhul tervikuid ei jää ja kogu kattev kivim, ka
19. Kuidas on Maa soojuskiirgusega mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojskiirgus ja seda kiiremini Maa jahtub. 20. Millal esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus? kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. 21. Mis on EFEKTIIVNE KIIRGUS? nim. Maa soojuskiirguse ja atomsfääri vastukiirguse vahet. Kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt ehk maapind soojeneb. 22. Iseloomusta efektiivset kiirgust. tavaliselt on see positiivne. Mida selgem ja puhtam ilm, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt ehk maapind soojeneb. 23. Mis on KIIRGUSBILANSS? maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 24. Kuidas kiirgusbilannssi liigitatakse ning iseloomusta neid?
AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering :
soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt. kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa
Karjamaa Mets Muud ja rohumaad(15%) 2) Põllumajandusega tegeletakse Itaalias peamiselt põhjaosas ja idarannikul, kuna seal on tasane maapind ja soodsam kliima. 3) Itaalia asub lähistroopilises vöötmes vehemerelises kliimas, kus aasta keskmine temperatuur kõigub 11-19ºC vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 4000 - 8000ºC. Juuli keskmine temperatuur on 24 - 32ºC, jaanuaris 0 - 8ºC. Keskine sademete hulk aastas on 500 - 1000 mm. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib langeda sademeid isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias
mulle nii meelepäraselt välja kujunenud ja ka sellel maalil olev taevas oli imeline, selle maaliga seoses tuli mulle meelde palju kauneid mälestusi ja soe Eesti suvi. See maal oli lihtsalt südamelähedane. Tema kujutatud maal Kuressaare linnusest mulle eriti ei meeldinud,see jäi minu jaoks kuidagi liiga tavaliseks ja lihtsaks. Puudusid värvid ja varjud sellel pildil, mis mulle väga meeldivad. Seevastu maal Rõngu vasallilinnusest mulle väga meeldis. Seal kujutatud maapind on ehtne näide sellest, kui palju erinevaid toone on võimalik maastiku maalimisel kasutada. Ta oskas teha selle koha pildil vaatamisväärsuseks, mis päriselt asub Rõngus metsatuka sees ja ei ole tegelikult nii kaunis paik, kui see tundub maalilt. Minu arvates on ka see juba anne, kui sa suudad elu näha ilusamana ja meeldivamana, kui ta päriselt olla võib. Näitus mulle üldiselt väga meeldis, mis sisaldas kauneid Eesti paiku ajaloost. Näituse ajal oli pisut
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega
mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o maapind saab palju soojust o õhumass on soe ja niiske troopiline o päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust o palav õhumass, sest põhiliselt kogu aeg pilvitu o õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal mandriline väga kuiv mereline väga niiske parasvöötme
soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 5
o ALBEEDO e. tagasipeegeldunud kiirgus on kõige suurem värske lume pinnal. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Kõige väiksem albeedo esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. KIIRGUSBILANSS Atmosfääri vastukiirgus kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab rohkem soojust
Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus). Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured. Kui palavvöös on
Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss • Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt hajunud kiirguse vahe. • Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. • Kiirgusbilanss tekitab kasvuhooneefekti. • Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. • Positiivne kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab (maapind soojeneb)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
