1. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastamata lahus küllastunud lahuseks? Lisada rohkem ainet lahusesse 2. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastunud lahus küllastamata lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10. Emulsioon- pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees .Vee molekulid av...
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik j...
Lahused on igal pool väga levinud. Lahus on ühtlane segu. Ainet, milles teise aie osakesed on ühtlaselt jaotunud, nimetatkse lahuseks. Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas
Lahused loeng Mis on lahus? · ühtlane segu · koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti · soolad · happed · leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu · Rasvad · Õlid · Vahad Lahustuvus · Suurim ainekogus, mida saab lahustada 100 grammis vees · Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100 80 60 40 20 CuSO4 ...
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mil...
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja
Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon pihussüsteem, mi...
3. Mitu grammi soola tuleb lahustada 100 g vees, et saada 25%-line lahus? 5. Mitme protsendiline lahus saadakse 130 grammise 20%-lise lahuse lahjendamisel 20 grammi veega? 6. Kui palju 50%-list lahust tuleb lisada 300 g 10%-lisele lahusele, saamaks 15%-line lahus ? 7. Arvuta lämmastikhappe protsendiline sisaldus lahuses, kui KÜSIMUSED? 1. Mis on lahus? Näide! 2. Mis on lahusti? Näide! 3. Mis on lahustunud aine? Näide! 4. Mille poolest lahused erinevad teistest ainete segudest? 6. Mida näitab lahustuvus? 7. Kuidas on lahustumist võimalik vajaduse korral kiirendada? 8. Mis on küllastumata lahus? 9. Mis on küllastunud lahus? 10. Mis on üleküllastunud lahus? 11. Kuidas aineid segudest kätte saada? Tuua välja erinevad 12. Mida nimetatakse filtraadiks? 13. Mida nimetatakse destillaadiks? 14. Mis on kromatograafia ja milleks seda kasutatakse? (LÜHIDALT!) TUNNI EESMÄRGID: Õpilane: • Teab, mis on lahus;
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakes...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Mirjam Talts Lahused Referaat 2014 Sisukord Sisu Sisukord......................................................................................................................................2 Lahus...........................................................................................................................................3 Lahuste valmistamine.................................................................
Ioonid, aatomid, Lahused molekulid Lahus koosned lahustunud ainest ja lahustist LAHUS=LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE Difusioon-ühe aine levimine teises aines, tänu osakeste soojusliikumisele Veemolekulis on polaarne kovalentne side Hüdraatumine-lahustunud aine osakeste seostumine veemolekulidega Elektrolüüdid Tugevad Lagunev ad täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermili...
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
Keedusoola ehk vastab lahustuvusele; lahustumisel vees ümbritsevad polaarsed vee molekulid üleküllastunud lahus lahus sisaldab rohkem ainet, esmalt naatrium- ja kloriidioone, seostuvad nendega ja kui samadel tingimustel lahustuvus lubaks. ,,rebivad" ioonid kristallist välja. Niisiis on lahuses Üleküllastunud lahused ei ole väga levinud ning need on lahustunud aine osakesi ümbritsemas vee molekulid ehk ebapüsivad. Üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui saame rääkida hüdraatunud aineosakestest. lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Tahke aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb, Lahustuvuse mõjutegurid alandamisel väheneb. Kui valmistame kõrgemal
kontsentratsiooniga lahuse suunas. osmootne rõhk lahusele avadlatav rõhk, et lahusti liikumist läbi membraani (osmoosi toimumist) peatada. van't Hoffi seadus: = cRT c molaarne kontsentratsioon, R universaalne gaasikonstant R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 T absoluutne temperatuur 1. hüpertoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees väiksem kui väljas; rakk imetakse vedelikust tühjaks 1 < 2 c1 < c2 2. isotoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees ja väljas sama; osmoosi ei toimu 1 = 2 c1 = c2 3. hüpotoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees suurem kui väljas; rakku imetakse selle plahvatamiseni vedelikku 1 > 2 c1 > c2
Lahused ja Pihused * Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond *Suspensioon Tahke Vedel nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel nt. õlivesi *Vaht Gaas Vedel, tahke nt. mannavaht / vahukoor *Aerosool Vedel Gaas nt. aevastus/köhimine
Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ja aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Aineosakeste hüdraatumisel lahustumine eksotermi...
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüü...
Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata lahuse pH (millisest väärtusest suurem või väiksem või millises vahemikus) lähtudes indikaatori pöördealast. Tulemused vormistada tabelina. Kirjutada nende soolade hüdrolüüsivõrrandid. Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsimäärad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M (dissotsiatsioonikonstandid (K) vt. tabelist Lisa 2). Milline neist sooladest on enam hüdrolüüsunud? Sool Fenoolftaleiin(ff) Metüülpunane(mp) pH hinnang Hüdrolüüsub Al2(SO4)3 Värvitu Punane pH 7,0 Jah NaCl Värvitu Oranz pH 7,0 Ei Na2CO3 Lilla Kollakas-oranz pH 7,0 Jah
elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid ? Vastus: Tugevad elektrolüüdid-on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid-on lahuses jagunenud osaliselt ioonideks esinevad lahuses nii molekulide kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid Vastus: a) CaCl(II), HCl, LiOH, b) H2SO4, H2S, AlOH2 4. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Vastus: Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. 5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5OH Eneregia neeldumine on lahustumisel ülekaalus siis on endotermiline protsess. Energia eraldumine on lahustumisel ülekaalus siis on eksotermiline protsess. 6.Miks on ioonsed ained tugevad elektrolüüdid? Vastus: Kuna ioonsed ained jagunavad lahuses täielikult. 7
Pihus on segu, milles teine aine on pihustunud. Tõeline lahus on lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. Kolloidlahused erinevad tõelistest lahustest selle poolest, et kolloidlahuse osakesed on suuremad. Tõelistes lahustes on üks aine jaotunud teises üksikute ioonide, molekulide või aatomitena, kolloidlahustes koosnevad pihustunud ained tuhandetest ioonidest, molekulidest või aatomitest. Tõelised lahused on ühtlased segud, kolloidlahused on aga näiliselt ühtlased segud. Suspensioon on pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus(kohv, kakao).
Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid
Katioon-pos. Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval
0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia,
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli võrrelda tugevate ja nõrkade elektrolüütide aktiivsust, tasakaalu nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine. Erinevate lahuste pH määramine ning soolade hüdrolüüs. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250 mL), mõõtekolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,05...0,1 M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOh standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4, tsingikraanulid. Töö käik Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin 2 mL 2 M soolhapet j...
Lahustav aine võib olla erinevates olekutes ning on tavaliselt pihustunud molekulide või ioonidena. NÄITEKS etanool + vesi = viin süsihappegaas + vesi = gaseeritud vesi sool + vesi = füsioloogiline lahus Lahused = pihused (pihus on moodsam nimi lahusele) Lahus = lahustunud aine + lahusti Lahus – ühtlane vedelik Tahke aine Vedelik Vedelik Gaas Lahuste liigid 1. Tõelised lahused 10-7cm (molekuli või iooni läbimõõt) Lahustunud aine on molekulide või ioonidena Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad Küllastamata lahus - ainet saab veel antud tingimustel lahustada Küllastunud lahus – antud tingimustel ainet rohkem ei lahustu (küllastus) 2. Kolloidlahused 10-7 – 10-5cm (molekuli või iooni läbimõõt) Osakeste mõõtmed ja tõeliste lahuste e. pihuste vahepealsed Näiliselt ühtlased
CaOH -> Ca on 2 rühmas -> Ca(OH)2 Ohutusnõuded: 1) Käe pealt ära pesta koheselt! 2) Äädikhapet peale panna veega pestes ( lahustatud ). Aluste liigid ja esindajad. 1) Tugevad alused = leelised · söövitavad · lahustuvad vees hästi I A metallid + OH = leelis Olulised: LiOH, NaOH(seebikivi), KOH. Ülejäänud: RbOH, CsOH, FrOH. 2) Keskmised alused II A rühma metallid +OH = leelismuldmetallid Olulised: Be(OH)2, Mg(OH)2, Ca(OH)2. Teised: Sr(OH)2, Ba(OH)1, Ra(OH)2. 3) Nõrgad lahused · ei lahustu vees Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH, Fe(OH)3, Fe(OH)2. Tuntud: NaOH. (seebikivi) · väga söövitav · NaOH + rasv + tuhk = seep · valge, tahke · reageerib õhuniiskusele Nuuskpiiritus. · NH3 * H2O = NH3OH ( ammoniaakhüdriid) · terava lõhnaga · mürgine vedelik Kustutatud lubi. · CaO + H2O -> Ca(OH)2 · ehitussegud - lubimört MITTEMETALLIOKSIID + VESI -> HAPE SO3 + H2O -> H2SO4 METALLIOKSIID + VESI -> ALUS
docstxt/136243375763.txt
Anorganiline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 3 Töö tehtud: 05.03.2010 Elektrolüütide lahused, Protokol esitatud: 19.03.2010 pH mõõtmine, hüüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga (0,1006M) NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi
OKSIIDID JA NENDE SAAMINE. VESI JA LAHUSED Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II ...
Madala sulamistemperatuuriga tina (230 kraadi) Keskmise sulamistemperatuuriga alumiinium Kõrge sulamistemperatuuriga vask, raud, volfram. Kõvadus Vastupidavus kriimustustele. Tugevus Vastupidavus painutustele. Elektrijuhtivus Mida rohkem vabu elektrone, seda rohkem juhib aine elektrit. Molekulaarne aine Kovalentse sidemega ained. Mittemolekulaarne aine Ioonilise või metallilise sideme puhul. Elektrolüüdi lahused 1) Mitteelektrolüüdid Ained, mis ei anna lahusesse ioone. (Sademega ained) Nt. destilleeritud vesi, alkoholid. Elektrolüüdid -Sisaldavad vabu laengukandjaid ja dissotseerub lahuses osaliselt või täielikult ioonideks. Jaotatakse: Nõrgad elektrolüüdid Jagunevad lahuses osaliselt ioonideks (Nõrgad happed ja alused Nt. H2CO3, HNO2, H2O, H2S )
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid:
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Ülesandeks on valmistada lahus liiva ja soola segust, nende erinevat lahustuvust kasutades eraldada liiv ning tiheduse kaudu määrata soolalahuse kontsentratsioon. Selle eesmärk on leida soola sisaldus esialgses segus. Sissejuhatus Lahuse kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas lahuses või lahusti koguses. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga Lahuse massi ja mahu seob tihedus Lahustatud aine massi leidmiseks saab kasutada seost: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber, NaCl segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Filtreerimine Kasutati suurepoorilisest filterpaberist filtrit, mis asetati klaaslehtrisse ...
või enamast tasakaalulisest faasist. Keem om-lt ja krist.struktuuril elektronide negat. laengu jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis ja Liganditega koos moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis lähedaste a-te lahuste tahk-l krist-luvad komponendid koos> tek-d seda nimetakse orbitaaliks. Et elektron liigub ruumis, määravad pann kirj-l nurksulgudesse. Kui sisesfäär annab pos laengut on ta nn tahked lahused (segakrist-d). Sellised sulamid on koostiselt ja tema ruumilise kuju elektron kattes kvantarvud: peakvantarv (n), kompleks katioon, neg laenguga, kompleks anioon ja võib olla ka ehituselt homog-d(Cu+Ni;Cu+Au;Au+Ag).Sulamid võiv mood-da orbitaalkvantarv (l), magnetkvantarv (ml), spinnkvantarv (ms). neutr. Kompleks ioonide laengu neutral-vad vastasnimelise ka erin-sse ainekl-sse kuuluvate ühendite seg-l (N: Fe+C teras
nähtuse olemuseks on raua reaktsioon õhuhapnikuga; kõdunemise baasika on aga orgaanilise aine lagunemisraktsioon jne. Peamised tunnused: · Värvuse muutus · Sademe teke või kadumine · Lõhna muutus · Gaasi eraldumine · Soojusefekt · Valgusefekt Teatud keemiliste reaktsioonide toimumiseks on vaja anda lisaenergiat valgusenergia, valguse, kuumutamise süütamise vms kujul. 3. Lahused: Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: Lahustist Ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS=LAHUSTUNUD AINE +LAHUSTI Lahustumist on võimalik kiirendada: · Tõsta lahusti temperatuuri · Segada · Peenestada lahustavat ainet 4. Lahustuvus: Lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses (100g vees) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada.
Ainete valemid. Oksiidid ja nende saamine. Vesi ja lahused KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS I. Arvutusülesanded III. Kas järgmised ained on oksiidid? Miks/miks mitte? Tase 1 Kui tegemist on oksiidiga, siis nimeta ta (ja kirjuta valem, Mitu grammi vett on vaja lisada 30 g äädikhappele, et saada 12%-line lahus? kui pole antud)!
tasakaalu tingimustes. Lahuse komponendide om nim 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. partsuaalsteks moolsuurusteks Üldist faaside tasakaalu ühekomponentses süsteemis kirjeldab 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed Clausiuse Clapeyroni seadus lahused. Ideaallahused ideaallahus moodustub ühesuguses dP H dP HdT P2 H 0 1 1 ; H f ( T ); pV = RT ;
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05..
Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis.
Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape.
Happes: Aluses: Met.Or-punane, kollane Lakmus-punane, sinine ff-vrvitu, lillakas-roosa Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus-aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. Ca(OH)2-kaltsiumhdroksiid Fe(OH)2-raud(3)hdroksiid Fe(OH)3- raud (3)hdroksiid KOH-kaalium(1)hdroksiid Al(OH)3-alumiinium hdroksiid CuOH-vask(1)hdroksiid NaOH-naatriumhdroksiid happed nt.H2SO3, HNO3 alused nt. Zn(OH)2, Fe(OH)3 oksiidid nt.Li2O, SO3 2KOH+H2SO4--->K2SO4+2H2O Zn(OH)2+H2SO4--->ZnSO4+2H2O
3.loeng Neutralisatsiooni tiitrimine Lahused ja indikaatorid · Standardlahused Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH · Indikaatorid ja nende toime mehhanism - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv · In + H2O = InH+ + OH Alus värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Indikaatorid · Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid 6 klassi orgaanilisi ühendeid · Ftaleiin indikaatorid fenoolftaleiin tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid ...
ühekomponentne süsteem 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. Vee puhul: Tkr = 374C; pkr = 218atm. B) kahekomponentne süsteem 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. III LAHUSED I Lahuste pôhimôisted. Lahus homogeenne süsteem, mis koosneb vähemalt kahest erinevast ainest. Lahusti ei muuda agr. olekut, aga lahust. aine vôib muuta. Pihus aine, mis on jaotunud molekulidest palju suurtemateks osadeks. Lahustuvus andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]. Paremini lahustub aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd sama, kuid protsentideks viimata.
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma
11. Mis on kapsel? Kuidas kapslid jagunevad ja kuidas neid manustatakse? Kapsel (Capsulae) on mahuti pulbrite, graanulite ja vedelate ravimite seespidiseks manustamiseks.Zelatiinkapsleid (capsulae gelatinosae) on kahte erinevat liiki pehmed ja kõvad. Viimasel ajal on kasutusel kapslid spetsiaalsest polümeerist. Kapslite abil on võimalik ravimid suunata makku või peensoolde, manustatakse suu kaudu. 12. Mis on lahus? Levinumad lahustid? Lahus (Solutio, lahused Solutiones) on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis, seega lahused koosnevad ainult kahest komponendist - lahustunud ainest ja lahustist Lahustiks kõige sagedamini/levinumalt destilleeritud vesi, harva etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli). 13. Nõuded lahustele? Nõuded lahustele: 1) peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, 2) võivad olla värvilised. 14. Põhinõue süstelahustele
SULAMID Sulam on kahe (või enama ) metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamite liigid ehituse põhjal: a) ühtlased sulamid ehk tahked lahused - läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre b) ebaühtlased sulamid - erinevate koostisosade väikeste kristallide segu Sulamite omadusi: a) tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel b) tavaliselt kõvemad kui koostisosad Tähtsamad sulamid: malm - Fe + üle C teras - Fe + alla C eriterased - Fe + legeerivad lisandid messing ehk valgevask - Cu + Zn pronks - Cu + Sn duralumiinium - Al + veidi Mg, Mn, Cu amalgaamid - Hg sulamid Metallide saamine
Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada.Siiski on võimalik küllastuspunkti ületada. Enamiku lahuste lahustuvus paraneb kõrgemal temperatuuril. Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini. Paremini lahustuvad üksteises sarnased ained. Näiteks benseen ja vesi lahustuvad üksteises väga vähesel määral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest mõlemad on polaarsed, ning õli lahustub hästi benseenis, sest mõlemad on mittepolaarsed ained.
temp. alandamine, lähteainete lisamine 12. Miks segude sulamisel ja keemisel temperatuur pidevalt muutub, kuid puhtad ained sulavad ja keevad konstantsel temperatuuril? Segudes on erinevad ained, seega nad moodustavad omavahel erinevaid keemilisi sidemeid, mida keemisel või sulamisel tuleb lõhkuda erineval temp. Puhastes ainetes on ainult ühte tüüpi sidemed, seega sulamine ja keemine toimub ühel temperatuuril. Lahused, lahuste omadused 1. Miks on enamiku tahkete ainete lahustumisel Hl > 0 ja Sl > 0, gaasidel aga Hl < 0 ja Sl < 0? Sest entroopia töötab lahustumise vastu, temp. tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. 2. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endoterm. reaktsiooni suunas. 3. Kuidas valmistada tiosulfaadi üleküllastunud lahust, arvestades et selle aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab
................................. · .......................................... 7. Kuidas teha kindlaks, kas aine on elektrolüüt või mitteelektrolüüt? ................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................ 8. Miks juhivad tugevate elektrolüütide lahused paremini elektrit kui sama kontsentratsiooniga nõrkade elektrolüütide lahused? ............................................................................................................ ............................................................................................................ 9. Püüa oma sõnadega kirjutada joonise kõrvale, mida sellel kujutatakse.
Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................................................................................ .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
