Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pringel" - 42 õppematerjali

pringel on üks väiksemaid hammasvaalalisi, kellel on jässakas keha ja ümar koon ilma etteulatuva nokaosata.
Pringel

Kasutaja: Pringel

Faile: 0
thumbnail
7
doc

PRINGEL - uurimustöö

geneetiliselt erinevateks võrreldes Põhjameres elutsevate pringlitega, ehkki pringlid rändavad vahel Taani väinade kaudu Põhjamerre ja tagasi Läänemerre Eestis elavad nad põhiliselt Saaremaa lääne- ja kirdeosa rannikuvetes. VÄLIMUS Pringel on kujult väike ja ümar. Tema pea on ümar ja ilma laubata ning ujuva pringli pead ei ole veepinnast ülalpool näha. Sabauim hoiab horisontaalselt nagu teistelgi vaalalistel. Kui pringel ujub, ei ole tema saba veepinnast ülalpool näha. Pringli tunneb kõige paremini ära madala, kolmnurgakujulise seljauime järgi, mis aegajalt tuleb merest nähtavale pringli aeglasema pinnaujumise ajal. Pringli hingamisel ei ole veepinnast ülalpool näha veejuga, kuid lähedal olles võib hingamist kuulda. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,4­2 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (45­65 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad....

Loodus õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Delfiinid

Bagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Nad liiguvad parvedes ja orinteeruvad nagu nahkhiired, saates pidevalt välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad tagasi ettejuhtunud takistustelt. 4 MÕNED ÜLDISED FAKTID Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Teaduslik nimi: Delphinius delphis Sugukond: Delphinidae Selts: Cetacea Kehapikkus: 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin]) Levik: kõik ookeanid ja meered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja ka mageveekogud (rannikuveed, merelahked, suured jõed) Toit: kalad, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1, väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg Eluiga: 6 ­ 40 aastat...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus...

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Eestis Saarte asustuse kujunemine: mandrilt Saaremaale 5800 e.kr, edasi Hiiumaale 5700 e.kr, edasi Ruhnu saar 5300 e.kr 4900-4200(4000) e.kr varaneoliitikum- narva tüüpi keraamika- kivikirved, hammasripatsid, võrgukivid, luust naasklid(viiger, hallhüljes, siil) 4200(4000)-3200(3000) e.kr keskneoliitikum- kammkeraamika- pärnus, narvas, saaremaal;luud(hüljes, pringel , põder) 3200(3000)-1800 e.kr- hilisneoliitikum- põhjaeesti, saaremaa, võrtsjärve ümbrus-nöörkeraamika Eesti metalliaeg 1800-1100 e.kr Vanem pronsiaeg 1100-500 e.kr noorem pronksiaeg- kindlustatud asula, kivikirstkalmed 500 e.kr-50 ad eelrooma rauaaeg-põllud 50-450 ad rooma rauaaeg-rooma vaskmündid,tarandkalme,sõled 450-800 ad-keskmine rauaaeg-rinnanõelad 800-1050 ad-viikingi aeg- ruunikivi...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, a)

kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel , hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 6. radiosüsiniku meetod ­ mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel...

Eesti loomasik
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

radiosüsiniku meetod ­ mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel , hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10...

Eesti loomasik
39 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamisteemade vastused eksamiks

Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise reziimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur. Teise lisasse on kantud liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud. Eestist: hunt, karu, ilves, pringel , must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan. Kõik orhideed (36 liiki). Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel. Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende...

Keskkonna kaitse
236 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Liigikaitse - kaitstavad loomad ja võõrliigid

45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 6 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas ning eksikülalised pringel ja ahm) 11 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 12 Seoses liigikaitsega on kasutusele võetud ka mõiste püsielupaik. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
57 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat-Maa

Arktilise regiooni loomastik on liigivaene, kuid isendirohke. Kaladest on valdavad lõhelased, tursklased ja lestalised. Imetajaist on iseloomulikud 3 vaalalist. Boreoatlantilise regiooni loomasik on samuti suhteliselt vaene. Kalade hulgas puuduvad endeemsed sugukonnad. Rohkesti elutseb seal tursklasi, heeringlasi ja lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat. Imetajaist on iseloomulikud hallhüljes, pringel ja laiksilmdelfiin. Boreopatsiifilise regiooni loomastik on mitmekesine ja omapärane. Tuntuimad selgrootud on hiidkrabi, kammkarp, trepang, süvavees elab rohkesti habeloomi. Lindudest on endeemsed osa algilisi, imetajaist kotik, merisaarmas ja mitmed vaalad. Suur hulk maailma loomarühmi elutseb peamiselt või ainult troopikaveekogudes. Põhiliselt kalade ja selgrootute fauna erinevuste põhjal eristatakse troopilisatlantilist ja troopilis-indopatsiifilist regiooni....

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ma suudan hüpata üle lompide

Lastevane m a d polnu d selles väga kindlad, kas ikka lasta oma lapsi Alaniga mängim a. Alan läks kooli koos Joe Carmichaeliga, Freddie Hawkiga ja Maggie Mulliganiga. Kooliõpetajad olid härra Tucker ja preili Pringle. Härra Tuckerile meeldis hirm u t a m i n e ja pahategijatele vastu n äppe and mine. Preile Pringel ei olnud selline, talle meeldis korrat a vanu õppetük ke uues ti ja uues ti. Vahetu n dide ajal m ängisid poisid klaas k u u lidega ja vaheta sid sigaretikaa r te. Alanil tekkis Steve McIntyre' iga s õnavahet u s , mis mu u t u s edasi tüliks. Järgmisel päeval toimu s nende vahel võitlus. Võitlusi peeti alati peale tunde, kuigi osad t üdr u k u d tahtsid ära...

Kirjandus
286 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Imetajad: Delfiinid, Referaat

Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nis...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Läänemeri

Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa ­ 10-15 promilli Pinnakihid ­ 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes ­ 17 700 Viiger ­...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Läänemere üldiseloomustus

Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Viiger elab rannavetes. 5 · Pringel ehk seakala (Phocaena phocaena) on vaalaline. Pringli arvukus Läänemeres on suhteliselt madal. Sagedamini esineb mere lõunaosas, mis on talviti jäävaba. Toitub peamiselt räimest, lõhedest jt kaladest. · Eksikülalistena esineb ka teisi vaalalisi. Läänemere linnustik · Registreeritud liike 357, neist 202ränd lindu. · Aastas pesitseb siin ligi 13-20 miljonit paari. · Talvituma jäävad umbes 3-9 miljonit isendit....

Mereteadus
35 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Läänemeri

Läänemeres elab ta jäänukloomana ehk reliktina hilisjääajast, olles siin kujunenud eri alamliigiks. Kõik hülged toituvad kaladest. Poegib jää peale- pojad pika pehme valge karvaga, võimelised ujuma hiljem. 3. HALLHÜLJES ­ (Halichoerus grypus) on Läänemere hüljeste hulgas suurim. Kuni 300 kg, kuni 2,7m. Pruunikashall, emased heledamad. Tavaline ka meil. Eelistab avamerd, 1-2 poega. Mitu nädalat- 1 kuu, lähevad vette. 4. PRINGEL ­ (Phocaena phocaena) vaalaline. Kuni 1,7 m, on leitud eesti vetest. Armastab rannikulähedasi alasid. Kalurid ei salli, lõhub kalavõrke, hea ujuja. Poegib kevadesl, poeg 60-80 kg raskune. 5. VALGEVAAL ­ (Delphinapterus leucas) on nähtud Kolga lahes, kuni 6m ja 1tonn. 60'venelased arvasid et allvelaev, jälitasid. 6. LÄIKSILM VAAL ­ (Tursiops truncates)selg ja küljed mustad, kõhualune valge. 7...

Läänemere elustik
87 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Läänemere ökoloogia

aastast Riiklikusse Looduskaitsekeskusesse, ELFi rolliks on uuringute tehniline toetamine ja rahvusvaheliste koostööprojektide jätkamine ning arendamine. 10 Pringlid Pringel on põhjapoolkera meredes laialt levinud ja tuntud väikene delfiin. Ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena. Väikeste vaalaliste kaitseks Põhja ja Läänemeres on Bonni (e.rändavate liikide kaitse) konventsiooni raames sõlmitud lisalepe, Lääne- ja Põhjamere väikeste vaalaliste kaitse lepe - ASCOBANS. Eesti liitumine selle leppega on olnud arutluse all juba mitu aastat, kuid seni ei ole see veel teostunud. Üheks...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
80 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Läänemeri

Isasloomadel on tavaliselt tumepruun-hallikas karv üksikute heledamate laikudega, emased on aga harilikult helehalli-pruunika tooniga, eest heledamad, tumedate tähnide ja laikudega. Täiskasvanud isastel ja ka mõnedel vanematel emastel loomadel on iseloomulik pikk "Rooma" nina laiade sõõrmetega, millest tuleneb ka liigi Kanadas kasutusel olev nimi "hobusepea" ja ladinakeelne nimetus, mis tähendab tõlkes "rõngasninaga meresiga". Pringel Pringel on ainus Läänemeres elav vaalaliik Pringel on üks väiksemaid hammasvaalalisi, kellel on jässakas keha ja ümar koon ilma etteulatuva nokaosata. Emasloomad kasvavad tavaliselt isastest suuremaks, saavutades keskmise kehapikkuse 160 cm ja kaalu 60 kg (isastel 145 cm ja 45­50 kg), ning nende elueaks arvatakse olevat ligikaudu 20 aastat....

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Nende abil on ka hea rünnata ning tappa söögiks hülgeid või kaitsta end jääkaru rünnaku eest. 19. sajandil jahiti morskasid nende võhkade,naha ja liha pärast.Neid ähvardas väljasuremine.Seepärast on nad praegu kaitse all. 7 Pringel Välimus ja elukoht: Pringel on üks maailma väiksemaid hammasvaalalisi. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,4­2 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (45­65 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad. Pringel võib elada isegi 20 aastat, kuid viimastel aastatel on nende keskmine eluiga Läänemeres langenud umbes kümne aastani. Pringel elab külmades meredes nii ida- kui läänepoolkeral. Teda võib kohata nendes merepiirkondades, kus keskmine temperatuur on alla 15 °C. Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades...

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ökoloogiline jalajälg ja Natura alad

aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa...

Looduskaitse
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskonnakaitse konspekt

_ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ Puhtu­Laelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) ­ 2002 _ Sookuninga LKA ­ 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt _Eestis: hunt, karu, ilves, pringel , must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009) _Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES'I II LISA _liigid, kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. _III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. _Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. _Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid (pardid, kärp, rebane jne)....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
68 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda...

Loodus õpetus
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun