Araabia meri Asukoht Araabia ja Hindustani ps vahel India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_a...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Naftareostuse allikad...................................................................................................................5 Naftareostuse mõju veekogule....................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvald...
Ainuõõssed 8 klass 2007 Sissejuhatus · Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. · Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. · Ainuõõssete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Hüdra · Elab puhtaveelises veekogus. · Tal on sale, kotikujuline, umbes ühe sentimeetri pikkune keha. · Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimedele või veealustele esemetele. · Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis
.....................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 Uued veeloomad................................................................................................................. 7 Loomad asustavad maismaa................................................................................................9 Hilis-Paleosoikum.....................................................................................................................10 Mereelustik ........................................................................................................
MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!
Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole kää...
Talletab süsinikku Mina pinnases Surnud orgaaniline aine tekib Kõdunemine Veeloomad hingavad Veekogud sisse hapnikku ja välja süsinikku
Eesti rannikumeri suvel soojenevad madalamad osad põhjani, talvel pikalt jääs (Saaremaalt-Hiiumaalt lääne poole minnes aina sügavam ja ei soojene suvel ega jäätu talvel) Inimtegevus: transpordikoridor (laevad) - võõrliikide kaasa tulemine kalandus veeturism Reostus: oma väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu reostub kiiresti nt. fosfori- ja lämmastikuühendid põllumajandusest ja reoveest -> vetikate vohamine -> liiga palju toitu -> veeloomad ei jõua ära süüa -> surnud vetikamass vere põhja -> kogu hapnik kulub selle lagundamiseks ehk veeloomad surevad hapnikupuudusesse või ka merre sattunud raskmetallid (Sillamäe jäätmehoidla ohustas Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid
· Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita autonumbrid ·Taaskasutus ·Tehastel filtrid ·Prügi sorteerimine ·Taastuv energia ·Vee puhastamine KÜSIMUSED Mis on peamised saastumise tegurid? Kuidas võidelda saastumise vastu?
Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://mak...
Kala ja kalatooted Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi).
....................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................7 Lisa 1.......................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Ainuõõsed on kotikujulised veeloomad. Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Paljudel ainuõõsetel on rakukihtide vahel sültjas mass. Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid
Elustik · elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees. · Tuntumad loomad külmakõrbes on hülged, jääkaru, küürvaal ja sinivaal, polaarrebane ja keiser pingviinid · Veeloomad toituvad peamiselt planktonist Inimtegevus · Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe)ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega · Küttitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid · Mcmurdo uurimisjaal Antarktikas, vajalikud tarbed toimetatakse kohale lennukite ja laevadega pildid
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõi...
eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku puuduse ja vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine on veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Eutofeerumine mõjutab väga kalade ja teiste veeloomade elutingimusi. OLME Keskkonda kahjustavad veel kõik igapäevaelus kasutatud asjad. Näiteks kõik pesuvahendid, kui need kraanikausist alla lähevad, jõuavad nad lõpuks reoveega merre, kus surevad siis paljud kalad ja muud veeloomad nende mürkide kätte. Iga aasta lastakse ookeanitesse umbes 6 miljardit kilogrammi reovett ja prügi. Veel kui sa kilekotte või mingit prahti maha viskad, need asjad ei lagune ära. Mõni loom võib surra, neid süües. Keskkonda kahjustab ka elektri kasutamine, selle jaoks, et sa elektrit kasutada saaksid peab seda elektrijaam tootma. Elektri tootmisel lastakse õhku erinevaid keemilisi ja mürgiseid aineid, mis kahjustavad keskkonda.
Koppvetikad on ühed Eesti lüli, toodavad orgaanilist ainet, millest toituvad kalad, neist linnud ja loomad jne. tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes Makroskoopilised merevetikad moodustavad rannikumeres suuri veealuseid tihnikuid. Seal ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb.| (3)loomadele: Toiduahela esimene leiavad toitumis- sigimis- või elupaiga mitmesugused veeloomad.|Inimene(3): teatud vetikaid lüli, toodavad orgaanilist ainet, millest toituvad kalad, neist linnud ja loomad jne. kasutatakse toiduks, (lehtadru,porfüüra). Mereäärsetes maades kasutatakse vetikaid Makroskoopilised merevetikad moodustavad rannikumeres suuri veealuseid tihnikuid. Seal väetiseks, Lambad söövad kuivatatud/värskeid vetikaid või neist tehtud silo.|Karevetikate leiavad toitumis- sigimis- või elupaiga mitmesugused veeloomad
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud
Nendest omakorda toimub bioloogilise evolutsiooni käigus areng esimestest elusorganismidest inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna arengus. Seda teooriat on mitmed teadlased ka tõestada üritanud ning minu arvates on see kõige usutavam viis elu tekkeks Maal. Teise seisukoha kohaselt on toimunud elu algne loomine. Piiblis seisab, et Jumal lõi Maailma kuue päevaga: esimesel päeval lõi ta valguse, teisel taevalaotuse, kolmandal taimed, neljandal õhtu ja hommiku, viiendal veeloomad ja linnud ning kuuendal päeval lõi ta maismaa loomad ning inimese. Kuigi viimaste sajandite teaduslikud avastused on asetanud väga suure löögi alla selle hüpoteesi, leidub tänapäevalgi palju inimesi, kes seda teooriat usuvad. Kolmas seisukoht väidab, et elu on siia toodud. Inimesed arvavad, et meil on olnud kokkupuuteid maaväliste olenditega ja üritavad seda põhjendada näiteks püramiidide või Lihavõttesaare kujudega.
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõr...
Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Inimese kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: · Väliskõrv · Keskkõrv · Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Kõrvalest Kõrvalest on nähtav osa kõrvast, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõhrest. Kõrvalesta abil toimub helide koondamine kuulmekäiku. Kõrvalestal on oluline osa ka ruumilisel kuulmisel. Inimese kõrvalesta saab kasutada peale kuulmistajule ka...
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad merean...
Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad tuisud vetikad, kotikud Antarktika Antarktika manner T -70 <100mm Aasta läbi Rannikul vetikad, Hüljes, adeelia Püsiv inimasutus
sinikutest. · Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid. · Samblike jaotatakse : kooriksamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud · Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis. · Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest. · Samblikud paljunevad vegetatiivselt. · Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad. · Käsnad on liikumatud veeloomad, elavad kolooniana. · Kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud on eri ülesannetega ning moodustavad käsna keha. · Käsna toes moodustub kas sarv-, lubi-, või räniainest. · Käsna keha pinnal on poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. · Veevoolu tekitavad kaleusviburrakud viburite abil. · Kaelusviburrakud püüavad veest hõljuvaid toiduosakesi, annavad osa nendest edasi teistele rakkudele.
Päike sulatas jääd kõvasti. Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered. Niisiis olid sellel planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, delfiinid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama
Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad
Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja veel ka suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aga aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered .Niisiis olid selle planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakkata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, raid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoopiski muru ja puid. Aga lilleseemned panid nad maa sisse ning lilled hakkasid varsti juba kasvama. Planeet ongi valmis,
transportida naftat kui valmistatud tooteid Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Sinna, kus on suur tarbimine, võimalikult lähedale kohtadele, kuhu on kõlbus naftat vedada. Miks valitsevad naftatööstuses RV firmad? Neil on uus turg ja palju ressurssi, kapitali Milline keskkonna reostus võib kaasneda nafta ammutamise, trans ja kasutamisega? Pandade reostus- linnud jäävad hätta, veeloomad ka (hapniku puudus) Mis on OPECi tegevuse põhieesmärk? Reguleerida toornafta maailmaturu hinda, kaitsta liikmesriikide huve maailmaturgudel Kuidas mõjutab nafta hinna kõikumine naftat importivate ja eksportivate maade majandust`? Tugevamalt neid maid kes impordivad, kui naftahind tõuseb, läheb ka kõik muu kallimaks. Eksportivate riikide majandus paraneb- tekib rohkem tulusid. Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. INIMSESED JÄÄVÖÖNDIS Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus.
Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi- tormilind, lääne-tuppnokk ja lõunatiir. Pingviinilisi ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: adeelia pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised ...
Rannikul leidub samblikke. Polaarmagun Kivirik LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. . Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Suure kära tõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks
Tallinna Kristiine Gümnaasium Naarits referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole j...
kaldataimestikuga. Suurvett taluvaid taimeliike on seal aga enam. Mai algul, kui luhad on üle ujutatud, õitseb varsakabi. Tavalised puud jõgede ääres on pajud ja lepad. Nende juured kindlustavad jõe kallast. Sageli õõnestab jõgi puujuurte alla pikki käike, kus leiavad peidupaiga paljud veeloomad. Peaaegu kõiki taimeliike, mis kasvavad järves, võib leida ka jõgedes. Kuid need kasvavad enamasti vaikse vooluga kohtades. Kiirevoolulises jõeosas paiknevatel taimedel on pikad ja kitsad veesisesed lehed, mis voolus vabalt hõljuvad. Niisugused on näiteks kõõluslehel. Aeglase
Skorpion Skorpionid äratavad inimeses hirmu, kuna nende salvamine võib olla surmav. Skorpione esineb peaaegu kõikides maailma soojades piirkondades, ent nad on pelglikud, seetõttu ei pälvi nad sageli inimeste tähelepanu. Euroopas pesitseb neli skorpioni liiki. Skorpioneid on kokku umbes kaheksasada liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad ainult maismaa loomad. Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjulises, niiskes kohas, harilikult kivi või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil
Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud.Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 5-6-st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks. EVULUTSIOON Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivistites suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. SALVAMINE Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget
Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad.
Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad
jaaguar,laisklased,ahvid,otselotid,sipelg aõgijad,armadillid,karud,hirved jne. Jaaguar Prillkaru Puuma Vesi siga Ahv Linnud Rahvuslinnuks on papagoi Venetsueelas on 1346 liiki linde Populaarsemad:flamingod, haigurid,iibised,õlilinnud,papagoid Flamingo Valge kraega jakobiin Kakaduu Tuukan Nümfi kakaduu Valge kakaduu Veeloomad,roomajad ja kahepaiksed Väga palju on erinevaid liike madusid,kalu,krokodille Kollane püüton Boa Piraaja Anakonda Mureen Kaiman Majandus Riigi suurim majandusharu on naftatööstus Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venetsueela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest.Samuti
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõ...
Emane hiina villkäppkrabi Isane hiina villkäppkrabi Küsimused Kuidas ringleb hiina villkäpprabis veri? Mis on hiina villkäppkrabi looduslik levila ja kuidas sattus Euroopa vetesse? Mida kasutavad hiina villkäppkrabid vees oma toidu leidmiseks? Põhjenda. Mille poolest on hiina villkäppkrabi huvitav? Põhjenda enda arvamust. Millist vett ta elamiseks vajab? Põhjenda. Kasutatud kirjandus Mhait Martin Pool (2012). Troopilised veeloomad [www]http://kuninga.parnu.ee/uurimistood/2012/Mhait%20Martin%20Pool.pdf, 23.11.12. M.Kangur, J. Kotta, T. Kukk, T. Kull, V. Lilleleht, J.Luig, H.Ojaveer, T. Paaver, M.Vetemaa(2005) Invasiivsed võõrliigid Eestis[www]http://www.envir.ee/89801, 23.11.12 Lülijalgsed(2012) [www]http://www.zbi.ee/satikad/, 23.11.12 DAISE (2012) [www]http://www.europe-aliens.org/speciesFactsheet.do?speciesId=50176#, 23.11.12 Portland State University (2012) [www]http://www.clr.pdx.edu/abrpi/naso/Eriocheir.php, 23.11
Seni viimane punane raamat koostati 2008. aastal. Viimase Punase raamatu sõnul on Eestist ära kadunud 100 aasta jooksul 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki. Ligi üks kolmandik sammaldest on kuulutatud kas ohustatudeks või siis hävinuteks. Ligi kolmandik suursamblikest, üle veerandi selgroogsetest ja viiendik soontaimedest. Väiksematest rühmadest on enamasti ohustatud olnud veeloomad nagu näiteks kahepaiksed, kalad ja vähid . Eesti Punasesse Raamatusse võetud elustikuvormide puhul on probleemiks just nimelt metsad. Seal nad elutsevad ja metsa lageraiete ja hoolduse tõttu hävivad paljud liigid.Peale seda on need liigid, mis o nseotud tihedalt põllumajandusega ja veekogude muutmisega. Alla 6% liikidest hävib tänu kliimamuutustele(üldine soojenemine ja külmad talved) ja
Niisugust organiteks kujunemata keha nimetatakse talluseks. Hulkraksetel vetikatel pole selliseid kudesid nagu enamikel taimedel. Ka suur osa hulkrakseid vetikaid vajab vaatamiseks mikroskoopi. 5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate tähtsus looduses. Vetikatel on väga tähtis osa veekogude aineringes. Nad on esimene lüli veekogude toiduahelates. Vetikatest toituvad väikesed veeloomad, neist omakorda röövtoidulied loomad. Nagu kõik fotosünteesivad organismid, varustavad vetikad teisi organisme hapnikuga. Nad toodavad ligi 90% atmosfääri hapnikust. Suured vetikad pakuvad veeloomadele kaitset ja varju neist toitivate loomade eest 7. Vetikate kasutamine. Enamik vetikaid sisalab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid,suhkrui,vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatooete valmistamisel. Palju vetikatel
Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14 Linnud on putukate ja näriliste arvu vaoshoidjad, tähtsad toiduahelas, inimesed söövad neid, kodustavad neid, kasutavad ilulindudena, tehakse patju, ta hävitab taimkahjureid, kakaväetis. Ptk. 15 ja 16 Imetajad on karvased neljajalgsed loomad. Neil on higi-ja rasunäärmed, rasvkoekiht e pekk. Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad. Imetajad mõjutavad taimestikku ja loomastikku Ptk. 17 Organismide ja väliskeskkonna vahel toimub pidev ainete vahetamine. Kõik organismid vajavad energiat. Taimed ja bakterid valmistavad fotosünteesides ise vajalikke aineid, teised peavad aga seda sööma. Kõik organismis toimuvad keemilised protsessid, väliskeskkonnast eluks vajalike ainete hankimine ja jääkide eritamine sinna tagasi, moodustavad ainevahetuse
Tapa Gümnaasium 8. c klass Jäävöönd Referaat Keili Viks Õpetaja: Eve Kasekamp Tapa 2010 Sissejuhatus Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veereziim ja mitmed teised faktorid. Maailmas on 13 erinevat loodusvööndit, need on: Jäävöönd, Tundravöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Segametsavöönd, Lehtmetsavöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Rohtlavöönd, Poolkõrbevöönd, Kõrbevöönd, Savannivöönd, Lähistroopilise igihalja metsa vöönd ja Ekvatoriaalse metsa vöönd. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Kuna kliimatingimused vahelduvad vööndiliselt, paiknevad suuremad organismide kooseludki üldjoontes vöönditena. Loodusvööndid ei paikne ümber Ma...
veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust: · Seljakeelik lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine · Õõnes selgmine närviväät müomeeridele vastavad paarilised närvid · Neeluavad neelu külgedel paiknevad avad toidu filtreerimiseks ja hingamiseks
ülepüügi või muude põhjuste tõttu vähenenud või hävinud. Vesiviljeluses saab eristada ekstensiivset ja intensiivset tootmist. Ekstensiivne tootmine põhineb fotosünteesil ehk kasvatatavad organismid saavad oma energia ainult selles veekogus kasvavatest veetaimedest ja fütoplanktonist ehk taimehõljumist. Intensiivse vesiviljeluse korral kasvatatavaid organisme söödetakse. Ekstensiivse vesiviljeluse vorm on kõige vanem, seal suletakse veeloomad kalda laguunidesse, tiikidesse või väikestesse madalatesse järvedesse nii, et neid saaks hõlpsasti püüda. Veekogusid puhastatakse tihti ja väetatakse, et soodustada veetaimestiku arengut. Tootmist saab suurendada siis, kui võtta kasutusele uusi veekogusid. Praegu kasvatatakse ekstensiivselt vaid molluskeid. Intensiivses vesiviljeluses on kasvatatavate veeorganismide tihedus (kg/m3) suur, kasvatuskeskkond on kindlalt inimese kontrolli all. Kalu
4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11.Paljuneb Kevadel pungumise teel, keha välispinnale moodustub
käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Hingamine Väikestel vähkidel pole tavaliselt spetsiaalseid hingamiselundeid ja nad omastavad hapnikku veest kogu keha pinnaga. Arenenumad vähid hingavad lõpustega nagu kõik tõelised veeloomad. Vees lahustunud kujul olev hapnik tungib läbi lõpuste 5 õhukeste seinte looma verre. Harilikult talitlevad vähkide lõpustena rindmikujalgade erilised jätked, kuid näiteks kakanditel on lõpusteks moondunud tagakehajalad. Eritamine Vähid eritavad kehast jääkaineid uriiniga. Uriini eritavad kas looma alalõugade juures kehapinnale avanevad maksillaarnäärmed või tagatundlate läheduses avanevad antennaalnäärmed. Putukad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
