helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. · Lehtpuude võrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad. · Müra peegeldumine sõltub müra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist. 12 · Esteetiline funktsioon · on seotud haljasala psühholoogiliselt mõjuvate omadustega · Kuidas võivad haljasalad inimestele psühholoogiliselt mõjuda? · Millised tunded võivad haljasalal tekkida ja mis võib olla selle põhjustajaks? · Milline on sinu unistuste haljasala? Millised elemendid peaksid seal kindlasti olema? Visanda joonis! 13
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Maastikukujunduse võtted ja vahendid Referaat Juhendaja: Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 1.Ruum ja vorm....................................................................................................................... 4 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses................................................................................... 5 3.Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad........................................................... 8 4.Kokkuvõte.........................................................................................................
Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; · üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud; · individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondlikult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja väljakud)
Välismõju avalikus sektoris Minu poolt valitud teemaks on linnaplaneerimine, millest täpsemat käsitlust saavad parkide rajamine, nende hooldus ja haljasalad üldiselt. Kuna tegemist on avaliku huviga, siis kogu linnaplaneerimise protsess on suhteliselt pikk. Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna
Rahvastikutihedus u 16,89 inimest km2 Sarnane rahvastikutihedus – Norra, Jõulusaar, Saint Helena, Ekvatoriaal Guinea, Solomoni saared Rahvastiku paiknemine Rahvastiku paiknemise põhjused • Kõige suurem rahvastikutihedus on Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes Huvitavaid fakte • 1000 elaniku kohta 390 autot – suur ühistranspordi kasutatavus • Helsingi ainuke linn Soomes, kus on trammid ja metroo (maailma põhjapoolseim metroo) • Helsingis 215 põhi- , keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi Kasutatud materjalid • http://sedac.ciesin.columbia.edu/data /collection/gpw-v3 • http://www.photius.com/wfb1999/rank
koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli-kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites;
metsa maha ning sinna asemele rajati sõja- ja laevatehased. n Ehituse käigus purustati paljud väärtuslikud kivimonumendid Kopli kalmistu Stroomi rand Kopli laht Kopli liinid Pelgulinna sünnitusmaja Kalamaja Eelised Rannaalad on puhtad ning ilusad Tänavad ja teeääred on enam vähem puhtad Ilusad haljasalad ja pargid Puudused Autosid ei saa parkida elukoha lähedal (see probleem esineb kõikides linnaosdes) Vähe kõnniteid ning rattateid Kvartalisisesed teed on suhteliselt halvas seisus Soovitused Teha korda kvaratlisisesed teed Rajada uusi parkimiskohti Linnaosa maine parandamiseks võiks mahajäetud vanad majad ära lammutada Vanade majade renoveerimine Täname kuulamise ja vaatamise eest!
kahuritule all. Nende käigus põles ära Jaani kirik ja Vanemuise teater. Terveks oli jäänud ülikool ja selle lähem ümbrus ning raekoda (joon. 4)(ibid). Joonis 4. 1941-1944 hävinud hooned ja rajoonid. Mustaga on tähistatud üksikud hävinud hooned, halliga hävinud rajoonid. Sõjajärgselt hakati kiirelt linna taas üles ehitama. Kõik elanikud pidid väljaspool tööaega töötama varemete koristamisel ja ehitusplatside ettevalmistamisel. Sellest ajast on pärit praegused suured haljasalad kesklinnas, mis esialgu olid mõeldud ajutisteks (Joon. 5). Hakati ehitama nn hrustsovkasid, kuid tänu Matteusele väljaspool südalinna (ibid). Linna taastades rajati uusi tänavaid ning kaotati näiteks promenaadi tänav (Joon. 6) Joonis 5. Kaart aastast 1945. Rohelise viirutusega on näidatud ajutised haljasalad, pruuniga ehitusalad. Joonis 6. Punaste joontega on tähistatud tekitatavad tänavad Nõukogude perioodi lõpuaastail oli Tartu taas teaduse- ja kultuurilinn. 1980. aastal
kujundab tellija soovi järgi välisruume. Eesti maastikuarhitektuuri on mõjutanud saksa maastikuarhitektid. XIV-XV väljaspool Tallinna linnamüüre üksikud aiad. XVII-XVIII - suvituskohtade (suvemõisad) aiad, pargid (nim. Lufthof ja Höfchen) enamikus korrapärased vee elementidega pargid. XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu. XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas.
b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu-, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18
b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18
TOOMPARK Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn S...
Lasnamäe ehituspotentsiaal lähimal ajal ei realiseeru. Uued liiklusteed 2008. aastal koostatud Lasnamäe elamumaa üldplaneeringu järgi saab Rahu teest uue magistraali, Narva mnt osa. Sellega seoses on tähtis pidada silmas omanäolise Katleri hoonetekompleksi säilitamine, kavandatava ärihoonestuse mahu vähendamine ning lõunapoolsetest hoonetest Tondi rabale vaate säilitamine (eelpool mainitud neli hoonet). Perspektiivsed haljasalad Hetkel avalikust kasutusest väljasolevad tühermaad tuleks võimalikult maksimaalses ulatuses korrastada ja kasutusele võtta puhkealadena, selleks sobib hästi alast lõunapoole Tondi raba piirkond. Samuti võiks ära kasutada paekalda looduskaitselist väärtust kui uut atraktiivset kultuuriobjekti. Selle rajamise eelisteks on Paekalda piirkonda selle koha hea juurdepääs teede ja transpordi suhtes, suurepärane vaade ning lähedus kesklinnale. Uued hooned
Tartu Kutsehariduskeskus Toomemägi Referaat Õpilane: Kursus: Juhendaja: Toomemägi Ekskursiooni võimalus Linnamüüri ring ...Giid Toomas Jüriado soovitab Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Toomemägi Trepp Toomemäel Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest . Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbita...
Musumägi ning tiik ja sillake, mida tänaseks enam ei ole. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal. Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased.Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde. Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum, Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri ,,otium reficit vires" (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on Karl Ernst von Baer, Ernst von Bergmann, Hermann Adolf Alexander
klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal. Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga (Musumägi) ning tiik ja sillake, mis on hävinud. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde. Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum vt TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele,
suurele elanikarvule. Eeskujuks polnud enam ideaallinn, vaid range süsteem, mille järgi oleks kõigile elanikkele lihtne orienteeruda. Kuna iga elanik vajas ka majutust hakati linnad laienema ja ehitama eeslinnu. 4. Mis oli isloomulik USA linnaehitusele? ● Linnastumise hiigeltempo → Tänapäeva megalopolised ● Kapitalistlik suurlinn ● Sirged avenüüd ● Range tänavavõrk ● Vähe parke, kuid peamiselt väga suured ja ainukesed haljasalad ● Kõrge hoonestus + lifti kasutuselevõtt ● Korterelamud (esialgu ei ületanud 30 korrust) ● Pilvelõhkujad (200m kõrged) ● Börsikvartalid ● Teraskarkassehitised ● Korrapärane, täisnurgi ristuvate tänavatega planeering ● REGULAARNE PLANEERING 5. Le Corbusier’i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS). Enne II MS: ● Moodsa arhitektuuri põhitunnuste kasutus ● MAJA - ELAMISMASIN
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2
riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine", 29.11.2002.a. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Tagada ümbruskond heakorrastatus. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Mitte ladustada prügi ja tagada selle kiire eemaldamine. Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Hea vaade akendest õue ja krundi valgustus vähendavad varguste võimalust.
suurele osale Lääne-Harjumaast. Linnas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud. Suuremad pargid (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna. KOOLID Väikeses Keila linnas asub kolm kooli:Keila Algkool, Keila Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium(ehk vene kool). VÕIMALUSED JALGPALLI MÄNGIMISEKS Kuna keilas on palju lapsi kes mängivad jalgpalli siis peab ka olema staadione kus saab mängida. On olemas staadion männikus kus toimuvad põhilised treeningud ja
Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga?
Halvem seis on kanalisatsiooniga, Tilsi külas, ja ka mujal külades voolab kanalisatsiooni vesi biotiikidesse, ainult Himma külas voolab kanalisatsiooni vesi settekaevudesse. Valda oleks vaja ehitada kaasaegne reoveepuhasti, kuid hetkel vallal selle jaoks rahalised võimalused puuduvad. Interneti olukord on vallas paranenud, Tilsi külas on vallavalitsuse juures ka tasuta WiFi leviala ja tihedama asustusega aladel on Interneti levik hea. 1.3. Haljasalad Laheda vallas on väikse valla kohta üpriski palju haljasalasid, Tilsi külas Kõrbjärve ääres on korrastatud rannaala, kus on laste mänguväljak ja ka kaks võrkpalli platsi. Tilsis asub ka Euroopa tasemel staadion muruväljaku, jooksuringi ja korvpalliplatsiga. Vana-Koiolas on väike rannaala, staadion ja ka võrkpalliplats. Laheda vallas on ka kolm mõisaparki, Tilsi mõisapargis, mis on kõige korralikum, kasvab ka haruldane Amuuri korgipuu
Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga?
Barokk 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab maaliline, iseäralik, korrapäratu, ülepaisutatud, meeletu rikkusega kaunistused. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultr...
TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hul...
18. Millal ja kuidas sai Tallinn vanalinna ümbritseva haljasalade vööndi? Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades Vanalinna nii uutest linnaosadest. 1860ndatel kustutati kindluslinnad nimekirjast, osa bastione likvideeriti ja rajati haljasalad. 19. Kes ja miks paigutasid vapid kirikutesse? Millises Tallinna kirikus on suurim vappide kogu? Tallinna Toomkirikus on üle 100 aadliku + vapi. Aadlike matusepaigad olid põranda all ja vapid paigutati kirikusse. Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Toomkirik Leht 22 / 24 Kiriku seintel Leht 23 / 24 20. Eesti barokseim linn oli ....? Miks "oli" ja mis on alles?
alla. Üks tuhamägedest mida nimetatakse sinivooremäeks, kus saab talviti kelgutamas, suusatamas ja lumelauaga sõitmas käia ning soojematel aegadel saab käia seal motokrossiga tegelemas. Linna keskele virula väljak, mida kohalikud kutsuvad „pobeda” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem tööstuste alla. Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal Rohe ja haljasalad Joonis 3. Kohtla-Järve rohealad Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis on ka tiik, milles saab suviti ujumas käia. Pargis asub ka linna kultuuri keskus, pargis on renoveeritud istumisalad, tiigi ümbrus, pargi teed. Pargis asub ka välijõusaal ning laste mänguväljak. Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument.
korruselist elumaja. Lisaks ehitati 1930. a. arhitekt J.Pikkovi projekti järgi viis 2-korruselist elamut Ristiku tänavale. ''Oma Kolle'' ei olnud mitte ainult ehitusühing, vaid ka kõiki elanikke koondanud ühing, mille juhatuse ruume kasutasid ''Oma Kolde'' naiste käsitööring, Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts ning spordiselts ''Visadus''. Nende seltside tegevuses oli ''Oma Kolde'' liikmetel kaasa öelda kaalukas sõna. Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja haljasalad. Näiteks aukliku ja roopalise sõiduteega Kolde tänava parandamiseks ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate, sillutas parkettkividega hoovist tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena. Omaaegne Kolde tänav valmis 1924. a. See ulatus kaubajaamast Ristiku tänavani. Kaks aastat hiljem
07.2014, 100), selleks on vaja kindlat luba....................................................................................................8 Raadi järv............................................................................................................................8 Probleemi lahenduste elluviimine ja kontroll.........................................................................9 „Tartu rohelus: Toomemäe park, kesklinna pargid ja haljasalad, praeguste äärelinnade (endiste mõisasüdamete) pargid ja puiesteed, mis on tartlaste puhkuse ja meeldivuse allikas ning Tartu turistliku külgetõmbejõu üks alus. Selle üliväärtusliku, tartlaste ja Tartu külaliste kõrgelt hinnatud pärandi hoidmine ja selle pakutavate puhkevõimaluste säilitamine ning paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti väljenduv soov, millega
Kui Tatru kooli lõpetasin,pidin asuma tööle, aga minu tubli kursusekaaslane, kes lõpetas punase diplomiga (st olid kõik viied hinnetelehel), asus õppima Moskva Pedagoogilisse Instituuti ja selle kooli ühikaks oli olümpiaküla üks kõrghoonetest .Ehk siis ta elas õppimise ajal Moskva olümpiakülas. Sel korral Moskva jättis mulle taas kustumatud mälestused, aga olümpiakülas pettusin küll: seisid võimsad kõrghooned, aga ümbrus oli räämas ja majade vahel olevad haljasalad oli kui niitmata heinamaad. Loomulikult olümpia ajal see nii ei olnud. Aastaid hiljem aga on tehtud palju dokfilme sellest, mida kõik nõme nõukogude võim tegi selleks, et need mängud õnnestuksid. Tean, et kõik Moskva ja linna lähiümbrus "puhastati" asotsiaalidest ja kerjustest, kes oleksid jätnud välismaalastele halva mulje suure ja võimsa riigi pealinnast. Inimesed, kes elasid Moskvas, polnud enne ega pärast olümpiamänge näinud poodidest nii palju kaupa kui siis
kõrgusega 20 kuni 40 m. Maastikukaitsealal asub 8 järve. Looduskaitseobjektid: 1. Luua park. Üldpindala 15,2 ha, inglise stiilis, dendroloogilselt huvipakkuv. Euroopa lehis (kõrgus - 30,5 m, ümbermõõt 4 m). 2. Luua arboreetium (dendropark). Pindala 8,5 ha. Kasvab ligi 800 erinevat taksoni puud- põõsast. 3. Künnapuude loodusliku leviku ala, pindala 0,7 ha. Künnapuu on "Punase raamatu" valge lehel. 4. Haljasalad Nigula, Udu ja Tutika talu maade. Kasvab ligi 300 taksoni ilupuud-põõsast. 5. Põõsaskaskede ja kääbuskaskede kasvuala Udu talu maadel. Pindala 0,36 ha. 6. Kaiavere park, 12 ha, koosneb huvitava ruumilise lahenduse ja põlispuudega pargist endise häärberi ümbruses ning metsapargi osast. 7. Elistvere park, pindala 17,3 ha, üks ilusamaid maastikule orienteerutud parkidest, praegu 6 üsna ürgmetsa seisundis
Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt vastavalt hoolduslepingutele. Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid
tühjad platsid, ilma kindla eesmäärgita, sisutud kohad või mõnel juhul halvasti planeeritud kultuurmaastik. Selline vaba ruumi üleküllus soodustab selle rajooni hülgamist. Ehk siis nagu inimgeograafiast teama on vahemaal summutav toime, tänu millele on peaaegu pooled eluruumid ja kauplused tühjad ja hüljatud. Paljudes linnapiirkondades on liiga palju avalike ruume nagu haljasalad, pargid ja muud platsid, millest enamus on halvasti disainitud ja korraldatud ning nende eest ei hoolitseta korralikult. Nüüd, kompaktsuse parandamiseks, vaadatakse uuesti üle pargid ja tühjad alad, et need kaasajastada moodsateks parkideks või ehitada sinna kaasaegsemaid hooneid. Jane Jacob väitis 15 aastat tagasi, et inimestele ei meeldi lihtsalt maastikualad vaid nad eelistavad ,,parke", kus oleksid mänguväljakud, pingid istumiseks, lauad jne. Linnalikku
Igale ajastule on olnud omased teatud tõekspidamised, mis sümboolselt on väljendunud ka arhitektuuris ja aiakunstis. Kaasaegses infoühiskonnas puutuvad vähesed kokku "päris loodusega". Asulakeskne elukorraldus soosib asulakeskseid tegevusi. Inimesel jääb üha vähem aega olla loodusmaastikus. Inimene ühelt poolt vajab loodust, teiselt poolt ei oska ta, sattudes loodusesse, enam seda "keelt lugeda" ning seetõttu sümboliseerivad haljasalad paljude jaoks loodust. Kaasaegse maastikukujunduse üheks peaeesmärgiks on vihjamine loodusele, mitte aga looduse reprodutseerimisele. Kujunduslikult polegi maastiku kopeerimine eesmärgiks: mistahes kunstis väljendub tegelikult kunstniku mulje sellest, mida ta näeb või tunnetab. 3. Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad Kompositsiooni ühtsuse huvides valitakse objekti kujundamiseks teatud sarnaseltmõistetav vormikeel
Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn. Teater oli rohkem vaesemate inimeste poolel. Pärsia aedade sünd. Aleksander Suure rajatud Egiptuse Aleksandria linn, aastast 331/332.a.e. Kr. Niiluse deltas. Rooma: Egiptuse aedade suletus. Roomas sündis renessansarhitektuur. Villa urbana linnaelamu. Täisnurksete elamukvartalite vahel aatriumid, peristüülid, suletud aiad ja avatud haljasalad. Villa surbana eeslinnaelamu. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku. Villa rustica maamaja e. mõis. Oluline koht majapidamisruumidel. Suured siseõued, tornid ja väravaehitus, millel on kaitsefunktsioon. Kindlustatud lossid. 6.Aiakunsti areng Mesopotamias. Sumeri tsivilisatsioon oli esimene rahvas, kes arenes kirjaoskajaks rahvaks u. 4000 a. eKr. Elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutuse periooditi
19. sajandi lõpul püstitati Tahkuna neemele majakas. Ainulaadne on elektrit tootev Tahkuna tuulik, mis valmis 1997. aastal. Läheduses asub parvlaev "Estonia" hukuga seotud mälestusmärk. KÄRDLA LINNA väärtuslikud maastikud on Kärdla linn ja Kärdla rannaniidud ja metsad. Kärdla linn on Hiiumaa administratiivne keskus, kus elab üle 4000 inimese. Väärtusliku maastikuna on arvele võetud Kärdla vanemad aedlinnaosad ning haljasalad. Peamise väärtuse annab linnale ühest küljest tema ajalugu vabrikuasulana ning teisest küljest tema aedlinna olemus. Tänavad on sageli ääristatud alleedest või puuderidadest. Linna omapäraks on tema asukoht madalal ja soisel alal mere kaldal, mida läbivad Nuutri jõgi, Liivaoja ja teised väiksemad ojad ning tihe kraavidevõrgustik. Kärdla rannaniitude ja metsade ala hõlmab Kärdla põhjaosas asuvat rannariba linna läänepiirist kuni Nuutri jõeni
2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle.
1. Kui kodakondsus on saadud seaduse vastaselt 2. Kui keegi on püüdnud kukutada eesti valitsust 3. Kui keegi teenib ilma valitsuse loata välisriigi luures või armees 4. Selgub, et tal on topeltkodakondsus KOHALIKU OMAVALITSUSE ALUSED Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad, neid on eestis u 230. Kohaliku omavalitsuse ülesanded: Teed ja tänavad Haljasalad Koolid Lasteaiad Huvikoolid Raamatukogud Kultuurimaja Liikluse korraldus Parkimine Tänavavalgustus Prügivedu Veevärk Hoolekanne Soojamajandus .... jne Kohaliku omavalitsuse tulud: Eelarve peab olea vastu võetud 1. aprilliks. Osa üksikisiku tulumaksust, riigitoetus, fondid-projektid, kohalikud maksud (Viljandis teede-
Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda.
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt. kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms.;
ühelt poolt vastastikune biotõrje (ühe liigi kahjurid ei talu teise taimeliigi eritisi), teisalt ka keskkonna ressursside parem kasutamine (eri liigid võtavad mullast veidi erinevalt). 20. Antropogeenne stress linnas, rohelised koridorid. antropogeenne stress: õhu saastumine mullakeskkonna häiritus reostamine ja lõhkumine rohelised koridorid: Inimesele paremate puhkevõimaluste loomiseks on kasulik ühiskondlikud haljasalad linnades rajada linna läbivate roheliste koridoridena. Kuid need on ka headeks teedeks kodumaiste liikide linnakeskkonda sisserändeks ja tehiskeskkonnaga kohanemiseks (laululinnud). Nad suurendavad linnakoosluste vastupanuvõimet, teisalt on aga esteetilise ja hariva väärtusega, kuid ka võimalikuks linna eksinud suurulukite lahkumisteeks. 21. Linnas elavad taimed ja loomad. Neile on iseloomulik väga liigirikas puittaimestik ja suur lilleliikide valik. Kuigi liikidest
Teksti moodustamine sõltub kommunikatsiooniolukorrast. Kasutatakse tagasiviiteid, struktuurilist sidusust asesõnu ja sünonüüme. Mari on minu õde, ta töötab siin. Struktuuriline sidusus (grammatiline & lingvistiline) erineb semantilistest sidususest. Tekst ei pea olema tingimata ainult sõnaline, töötab ka mõnes muus süsteemis. Linnasemiootika uuritakse milliste tähenduste abil loob linn tähendusi (tegelikult linnaelanikud). Monumendid, linnaosad, haljasalad, tänava nimed. Biosemiootika. R. Bart Kirjutas moe-keelest artikleid ja selles keeles loodavatest tekstidest. Mitte ainult mood kui kõrgmood. Märgiline riietumine. Väiksemad eesmärgid on külmakartus etc, peamised eesmärgid on mingite sõnumite saatmine (vormid koolis, ametnike [politsei]), ettekirjutamata vorm (paljud õpilased käivad siiski samamoodi riides), kirjutamata reeglid (õppejõud ei tule tihti teksastega tundi). 15. nov. 05. a. R. Bart uuris ühtlasi toidu-valdkonda
2. Kui keegi on püüdnud vägivaldselt kukutada Eesti põhiseadustiku korda. 3. Kui keegi on ilma valitsuse loata teeninud välisriigi armees või luures. Liigitus: 1. Eesti kodanikud 2. Välismaalased 3. Kodakondsuseta isikud 4. alalise elamisloaga ja tähtajalise elamisloaga 5. illegaalid Kohaliku omavalitsuse korralduse alused KOKS (1993) See seadus puudutab linnasi ja valdu. Omavalitsuse ülesanded: 1. Teed ja tänavad 2. haljasalad, pargid, puiesteed 3. koolid 4. lasteaiad 5. huvikoolid 6. raamatukogud 7. kultuurimajad, rahvamajad 8. liikluse korraldus 9. ühistransport 10. tänavavalgustus 11. prügivedu 12. vesi ja kanalisatsioon 13. soojamajandus kaugküte 14. planeerimine 15. maine Rahaallikad: 1. Üksikisiku tulumaks 2. Riigitulu 3. Fondid 4. Laen 5. Kohalikud maksud (teede ja tänavate sulgemise maks, reklaamimaks) 6. Trahvid 7. Annetused 8. Teenused 9
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse...
sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. Kultuurkooslus - tehiskooslus ehk kultuurkooslus on inimese poolt ja enamasti võõrliikide kasutamise abil oluliselt ümber kujundatud biotsönoos. Tehiskooslusteks on näiteks põllud ja enamasti aiad, sageli ka linnade pargid või haljasalad. Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt, muutes nii suurel määral mullaelustikku. Taimed enamasti kas külvatakse või istutatakse. Rohumaa - peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa.
kujundamisel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud kohaliku sotsiaal- ning majanduselu korraldamiseks. 2.Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused, kultuuri- ja spordi asutused jne) ja tehnilise infrastruktuuri (teed, tänavad, kõnniteed, jalgrattateed, täna va valgustus, ühistranspordikorraldus, veevarustus, kanalisatsioon, puhastus seadmed, prügimajandus, haljasalad, puhkealad, rannad jne) korrashoiuks ja arenda miseks. 3.Elutähtsate üldkasutatavate kommunikatsioonide ja infrastruktuuri (ühis veevärk, kanalisatsioon, soojusvõrgud, ühistransport) stabiilse ning jätkusuutliku toimimise eest, sõltumata nende omandivormist, vastutab kohalik omavalitsus. Neil peab säili ma võimalus kontrollida ja reguleerida teenust osutavate monopoolses seisundis ole vate ettevõtete teenuste kvaliteeti ja hinna kujundust. 4
06.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
Otstarbeta aladele tuleb leida kasutus, mis säilitaks need rohelistena. Haljasmaadeks mõeldud alasid mitte täis ehitada või rajada neile tehnovõrkusid. Elamumaade planeerimisel jälgida sotsiaalse keskkonna kvaliteeti, tagada lühiajalise puhkuse võimalused puhke- ja virgestusalade sobiva jaotusega ning turvaline mängukeskkond lastele õuealade piiritlemise võimalustega. Planeerimisel ja ehitamisel näha ette majadevahelised haljasalad, mille kogusuurus peab moodustama vähemalt 2,5 m2 ühe hoonealuse ruutmeetri kohta. Haljasala peab olema vähemalt 10–20% ulatuses kaetud kõrghaljastusega (täiskasvanud puude võrade pindala järgi), mis oleksid ühenduses omavahel ning naabruses olevate haljasmaadega, et tagada inimestele takistamatu alternatiivse liikumise ja puhkamise võimalus. Parklad on soovitav haljastada nii kõrg- kui ka madalhaljastusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
