Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A
oleks õiglane ja kindlustaks kõigile võrdsuse · Sellise ühiskonnakorralduse nimetuseks sai sotsialism. · Uus ideaalühiskond pidi tuginema - o Ühisomandile o Kohustuslikule kollektiivsele tööle o Kindlatele plaanidele tuginevale majandustegevusele · Ideaalne tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, kus rahuldatakse kõikide vajadused ja valitseks sotsiaalne õiglus · Kuulsamad utopistid-sotsialistid Henri Saint Simon ja Robert Owen · SOTSIALISTID-UTOPISTID · Kuna Saint Simoni, Oweni jt samasuguste mõtlejate vaated olid kaugel reaalsest elust ja naiivsed ehk lihtsamalt öeldes utopistlikud, ongi selle mõttesuuna esindajaid hakatud nimetama sotsialistides-utopistideks. · Nende mõtted innustasid paljusid ning ärgitasid leidma lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele
junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad. 8) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajalooline koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomanduse kaitsel, utopistid aga mõistsid hukka kapitalistliku ühiskonna. 9) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. Vabakaubandus olevat kasuks ainult Suurbritanniale, kelle konkurendiks võis pidada Belgiat. List pidas riigi jõukuse allikaks suurtööstust
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi:
kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma
7. Ulatus (extent): kui mingi teguviis puudutab ka teiste inimeste huve, siis tuleb arvesse võtta inimeste arvu, kellele saavad osaks naudingud. Bentham moodustas Filosoofiliste radikaalide klubi, kuhu kuulusid ka mõned nimekad Parlamendiliikmed ja kunstitegelased. Radikaalid võitlesid kõnevabaduse ja demokraatia eest. Peagi ühines Benthami radikaalidega ka John Stuart Mill. Radikaalidest kasvas hiljem välja Utilitaristide ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce
klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma seisukohad ja eksisteerivat oma majandusarengu teed). 5) Tuli keskenduda suurtööstusele. Junkrud e suurmaaomanikud. Kapitalistlik/ettevõtja/kodanlik ideoloogia. Esindas suurettevõtjate huve 6) Saksamaa pooldas kapitalistlikku arengut. Utopistid tahtsid eraomandi likvideerimist e likvideerida olemadśolev keskkondlik kord.
Majan duslik liberalism (A.Smith- nähtamatu käsi) Sotsialism: Kuna tööliste haridustase oli kasvanud, hakati koos haritlastega otsima õiglast ja võrdset ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia listid-utopistid: vaated, mis kohtai olid teostamatud. Põhimõtted: ühisomadn, kohustuslik kollektiivne töö, majanduse planeerimine ja reguleerimine, külluseühiskond, kus puudub vaesus ja ebavõrdsus Kom munism: Marxi ja Engelsi toetajad e võitluse pooldajad. Kommunis ehk ka marksism, saklsaste Marxi ja Engelsi õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel.
ühiskonnakorraldus. Kodanlus (pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust. Marksism Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. 1. Kolm eeldust valgustusajastuks koos selgitustega? Maadeavastus
kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja
nõus Mertoni väitega, et innovatsioon on seotud eelkõige töölisklassiga. Postmodernsus? Isiklik vabadus koos suurenenud geograafilise mobiilsuse ja paremate kommunikatsioonivõimalustega on viinud selleni, et maailmast on saanud suur kohvik, mille kliendid valivad endale meelepäraseid elemente kõigist kultuuridest. Ideede ja kujutiste tootmine ja levitamine. Eelistused, maitsed ja valikud on isiklikud asjad. Miski pole püsiv, kõik on pidevas muutumises. Petised Maailmaparandajad ja utopistid. Sotsioloogia eesmärk ei ole maailma parandamine, vaid teadus omaette, lähtudes olemasolevatest teooriatest. Uurida tuleks sotsioloogilises mõttes huvitavaid nähtusi, mitte sotsiaalseid probleeme. Erapoolikus. Kuna konventsionaalne teadus ei aita meil otsustada, milline omavahel võistlevatest vaatekohtadest on õige, peaksime lähtuma teadusharuvälistest kaalutlustest ning asuma erapoolikult mingit vaatekohta toetama. Taolisel puhul pole enam tähtis, et
tulebki EL-i enesekehtestamise raskus: mitte ükski suurvõim ei ole nõus teiste ettekirjutustega nende käitumise või elukäsitluse aadressil.7 Algupäraselt lõid eurooplased originaalse institutsiooni ning kehtestasid Euroopas rahvusvaheliste suhete ansambli, mis pärineb täielikult globaalsest asjade käsitlemisest. Süsteemist, milles on välistatud sõja võimalus omavahel suveräänsust jagavate riikidega, unistasid juba aastasadu mitmed siinsed juhid, mõtlejad, utopistid ja intellektuaalid.8 Luues riikide ja kodanike ühenduse, mis baseerub suveräänsuse delegeerimise põhimõttel, avalik-õiguslike poliitikate ühendamisel ning õiguse ülimuslikkusel, on Euroopas saavutatud kaks eesmärki: esiteks on jõutud riikidevaheliste suhete tsiviliseerimiseni (või tsiviliseerituseni), teiseks on siin aga aset leidnud rahvusvaheliste suhete nn domestikatsioon
visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 24. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 25. Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Aedlinn on jalakäijatele orienteeritud linn kõik eluks vajalik on olemas käe-jala juures
6) Kes on proletaarlane? Palgatööline. 7) Miks hakati otsima ühiskonnakorda, mis oleks õiglane kõigile? See, et tehnika ning tööstuse arenedes muutusid ühed aina rikkamaks ning teised vaesemaks. Töölisklassi tingimused olid viletsad ning see näis neile ebaõiglane, nõnda hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis muudaks kõik võrdseks, ehk vaata küsimus 5. 8) Kes olid tuntuimad sotsialismiteooria selgitajad ja levitajad? Sotsialistid-utopistid, kes sellest ideest väga sisse võetud olid. 9) Milline pidi sotsialistide-utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Võrdne, ühisomandiga. Kõik pidanuks tegema kollektiivset tööd, eraomandit poleks olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid. 10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga
III keskkonnakriis globaalne saastatus Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 17. Utopistide, reformistide ja urbanistide ideestik linnaplaneerimisel ja mõju modernistliku linnaruumi tekkimisele. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 18. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad (lähtekohad) o Kubismi ruumikäsitlus maastikus vabalt paiknevad hooned.
Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks. Vastuoludeta ühiskond on utoopiline. Tema arvates ei olnud tööstuses mingeid väärtusolusid- ettevõtja tahab vähe maksta ja tööline tahab palju saada. Charles Furlied-furielistlik ühiskond. Oli kaupmehe poeg. Temast sai jõukas
Bomš- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks. Vastuoludeta ühiskond on utoopiline. Tema arvates ei olnud tööstuses mingeid väärtusolusid- ettevõtja tahab vähe maksta ja tööline tahab palju saada. Charles Furlied-furielistlik ühiskond. Oli kaupmehe poeg. Temast sai jõukas kaupmees
tulemused ning hinnang. Liberaalse poliitilise ökonoomia võidukäigule ja tööstuse kiirele arengule 19. sajandi esimesel poolel tekkis vastureaktsioon sotsialistliku majandusmõtte näol. Sotsialistliku majandusmõtte esindajad kritiseerisid kapitalistliku tootmissüsteemi varjukülgi, nähes majanduselu arengus kõrvalekaldumist loodusseadustest. Ebaõiglast sotsiaalset süsteemi tantsid parandada fantastiliste (utoopiliste) plaanidega. T. Moruse teose Utoopia järgi hakati neid kutsuma utopistid. Varajaste sotsialistide teooriad põhinesid D. Ricardo utilitarismil, mille kohaselt töö on väärtuse aluseks, töölised loovad lisaväärtust, mille kapitalistlik ettevõtja võtab neil ära. Kapitalistide ja palgatööliste (proletariaadi) vahel ei saa olla mingit huvide harmooniat. Kritiseerisid ka niiöelda ebaausad vahetustehinguid, ebaausat kapitali ja kasumi omastamist ettevõtjate
ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku
kaasa riigi, kui tootliku jõu arengule olles samas eramajanduse täiendus, tugi ja alus. Merkantelistid esindasid kodanluse seisukohti ja merkantelismi lagunemine langes kokku klassikalise poliitökonoomia tekkimisega. Utopistlik sotsialism -- samaaegselt kapitalistliku tootmisviisi ja poliitilise ökonoomia tekkega tekkisid ka esimesed kapitalismi kriitikud. Üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Th. Morus (More) (1480-1535) oma teosega "Utoopia". Utopistid ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust. On kaotatud maa ja linna vastuolud on kaotatud füüsilise ja vaimse töö vastolud. Kaovad kaubandus ja raha. Musta tööd teevad orjad, endised kurjategijad. Teiseks utopistliku sotsialismi alusepanijaks oli vähese haridusega, ilmalike ja vaimulike võimudega vastuoluline T. Campanella (1568-1639). Tema põhi teos oli "Päikeselinn". Päikeselinn idee seisnes kirikuriigis, mille eesotsas oli paavst.
naised ja lapsed, teenistus, trahvide süsteem, töötervishoid). Michael Sadleri raport. Kohanemine 19. sajandi lõpuks. Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier’ seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital", Marxi seisukohad ja teoreetilised mõjutajad (Feuerbach, Saint-Simon, Augustin Thierry, Babeuf, Hegel). Kommunismi eesmärk. Rahvusvaheline Tööliste Ühing ehk Esimene Internatsionaal, Teine Internatsionaal. 8-
· Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti koalitsioonid Ideoloogiad: · Konservatism. Edmund Burke. Rõhutavad olemasolevate sotsiaalsete institutsioonide rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele. · Sotsiaaldemokraatia. Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid. · Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust
Majanduslikku mõtte ajaline kulg ja erinevate koolkondade esindajad ning põhiseisukohad on toodud alljärgneval skeemil ja tabelis. 1.7.1 Majanduslikud teooriad ja koolkonnad ajalises järgnevuses 1600 1700 1800 1850 1900 1950 2000 Sotsialistid Marksism Kaasaegsed utopistid sotsialistlikud voolud Ajalooline Institutsialism koolkond Keinsism Merkantilism Füsiokraadid Monetarism Klassikaline poliitökonoomia Neoklassikud
Belinski kriitik. ,,Peterburi kogumikus" avaldatakse D esimene romaan. ,,Vaesed inimesed" selleks ajaks oli D tutvunud pr sotsiaalutopistlike ideedega (Saint- Simon utoopilise sotsialismikoolkonna alusepanija. Ta oli krahv; Fourier tema õpilane). Nende autorite töid avaldati tolle aja vene ajakirjades. Belinski oli neist ideedest väga huvitatud. Ka D maailmavaade langeb sel ajal Belinski maailmavaatega kokku aga seda ainult teatud mõttes. Need utopistid olid kristlikud utopistid ja see religiooni pool oli D jaoks väga oluline. Sotisaalutopistid ei olnud rahul pr revi tulemustega, nende arvates konfliktid ühiskonnas ei lahenenud. Poliitilised muutused ei anna ühiskonnale midagi ja sellepärast peaks muutma ühiskonnas valitsevaid sotsiaalsuhteid. Pöörduti kristlike ideede poole. Varajane kristlus kõik inimesed on ühe isa Jumala pojad. Nad on vennad, omavahel võrdsed. Tuleks taastada võrdsus. Rikkad peaksid vaestele loovutama osa oma rikkusest
Pärast seda kasvas ametiühingute arv massiliselt. Miks varem ei liitutud? Kirjaoskus oli väga väike. Kui aga saadi lugeda lendlehti ja ideoloogilist kirjandust, levisid ideed rohkem. Streigid olid tol ajal mitte riigi vastu, vaid ettevõtete vastu. Need olid väga konkreetsed, olid kindlad nõudmised, kus nõuti olmetingimuste parandamist, palka juurde, töötundide vähendamist, mingeid vajalikke tingimusi. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", François-Noël Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). Esimene etapp oli utoopiline, mitmekesine pilt. Diskuteeriti paljude küsimuste üle. Sotsialism oli mõjutatud autoritest ning nende utoopilistest ideedest (Babeuf, Saint-Simon, Fourier, Blanc). Marx pidas oma sotsialismi teaduslikuks, kuigi ka tema lahendused olid üsna utoopilised. Robert Owen New Lanark'i puuvillavabrik sotimaal. ,,new moral world" 1820. hakkas propageerima
Heinrich Tessenow (1876-1950). Karl Schmidt, mööblivabrikant kolis 1908 a oma vabrikuga maale Dresdenist põhja poole. Otsustas rajada sinna juurde oma töölistele aedlinna. Ostis 130 ha suuruse maatüki. Arhitektiks kutsus Riemerschmid’i, kes tänavad imeosavalt künklikule maastikule paigutas. Väidetavasti ei paigutatud teedeehitusel ümber isegi mitte kärutäit mulda! Majad projekteeris osalt Riemerschmid, osalt arhitekt Tessenow. Lihtsad töölismajad, aedadega. Utopistid • 1800 aastad – sotsiaalutopistid • ideaal ühiskonnale – uus ühiskonna korraldus • ideaal-linnad Æ esitati liiga raskeid nõudmisi oma kaasaegsetele inimestele • nn prooviühiskondadel oli lühike iga • idee – eemaldada linnakeskkond tervikuna, kui kodanlik nähtus • kuigi edu polnud – mõju suur Æ algideed: o sotsialismile o funktsionaalsele tsoneerimisele • ANTIRUUM – traditsiooniliste linnaruumide lõhkumine – seinteta linnaruum Æ avatus
annaabi.ee 
