docstxt/129362114233235.txt
Reokoormusega kaasnevad probleemid Suurem osa Eesti umbes 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastist on väikesed tavapärased betoonkestas biopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toitaineid nii palju kui nõutud.Sama probleemiga seistakse silmitsi ka mujal maailmas. Järjest enam suureneb vajadus vähekulukate ning keskkonnasõbralike puhastusmeetodite järele. Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kõikjal maailmas. Enamik reovee ja prügila nõrgvee puhasteid suudavad fosforist eemaldada ainult umbes kolmandiku. Fosforit on väga raske reoveest täielikult eemaldada biopuhastuse, st. mikroorganismide abil, seetõttu sadendatakse see enamasti välja keemiliselt. Suuremates puhastites lisatakse selleks reovette kalleid kemikaale, väikepuhastites ei ole neid aga mõtekas kasutada ei ökoloogilisest ega tehnilisest vaatevinklist. Tegu on väga kuluka ja energiamahuka protsessiga, mis nõuab peaaaegu igapäevaselt
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis
omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Olmereovett iseloomustab kõrgenenud orgaanilise aine ja bakterite sisaldus. Tootmisreovee omadused on väga varieeruvad, sõltudes tööstusharust, kasutatud tehnoloogiast jne. Omaette mõistena eristatakse ka sademeid, mis on reostunud juba õhus (näiteks mitmete gaasidega, tolmuga) või maha langedes mingeid äravooluteid läbides. Euroopa Liidu asulareovee direktiiv kehtestab nõuded reovee puhastamisele ja kogumisele ning suublasse juhtimisele . Direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks on vaja reovesi kokku koguda reoveekogumisaladelt ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda, kus on piisavalt majandustegevust ning inimesi. Eestil tuleb arvestada Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM)
Veeseadusest tulenevad määrused Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 ,,Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" Määrus nr 99 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis
AS Kuressaare Veevärk Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimisega Saare maakonnas • • Ajalugu • 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile. • Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond • Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta • 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk • 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk • Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. • Alates 2004.aastast on aktsionärideks Kuressaare linn ja 13 valda aktsiate jaotumisega 2010.a. majandusaasta aruande põhjal vastavalt: • • • • • • Märkus: alates 01.01.2015 on Kaarma, Lümanda ja Kärla valla asemel Lääne...
..................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid.......................................................................................15 10.Reovete keemiline puhastus.........................................................................................16 11.Aktiivmudaprotsess......................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16
Reovee ärajuhtimine ja -puhastamine Koostasid: Maria Roosimägi Madis Arula Reovesi Reovesi (inglise wastewater) on vesi, mida on kasutatud olmes(olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Olmereovett iseloomustab kõrgenenud orgaanilise aine ja bakterite sisaldus. Tootmisreovee omadused on väga varieeruvad, sõltudes tööstusharust, kasutatud tehnoloogiast jne. Omaette mõistena eristatakse ka sademeid, mis on reostunud juba õhus (näiteks mitmete gaasidega, tolmuga) või maha langedes mingeid äravooluteid läbides. Reovee ärajuhtimine Standard EVS 846:2003. Isevoolav/pumbatav Sajuvesi Keskkonna kaitse Reovee Click to edit Master text styles ärajuhtimine Second level Third l...
lähtutakse elanike arvust ja veetarbimisnormist. 2) Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta 3) Määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks Veetarbenorm on eriveekulu ehk vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija keskmise ühikuvajaduse rahuldamiseks Reovee hulk Puhastusseadmesse jõudev veehulk moodustub hüdraulise koormuse. Puhastisse jõudva reovee hulk sõltub: - Olmereovee hulgast - Tootmisreovee hulgast - Sademetevee hulgast - Imbvee hulgast - Lekkevee hulgast Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning sademevee kogumiseks, ära juhtimiseks ning kahjutuks tegemiseks nii, et ei reostaks keskkonda ega ohustaks inimeste ega loomade tervist. Seadmed võib jagada kolmeks:
sademevee kogumiseks, ärajuhtimiseks ning kahjutukstegemiseks nii, et ei reostataks keskkonda ega ohustataks inimeste ega loomade tervist. Üldmõisted: · Sisekanalisatsioon, kuhu kuuluvad hoonetes paikenvad reoveeneelud ja torustik vee juhtumiseks väliskanalisatsiooni · Väliskanalisatsioon saab alguse kohe hoone välisseinast. On heitvee kogumiseks ja juhtimiseks puhastusseadmesse · Puhastusseadmed reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Sisekanalisatsioon Olme- ja tootmisreovee ning sademevee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks ehitatakse hoonetesse sisekanalisatsioon. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest eristatakse järgmisi süsteeme: Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest (potid, valamud, vannid). Olmereovee kanalisatsioonisüsteem koosneb järgmistest elementidest:
vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained
kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
fosfor, lämmastik. Lämmastikuühendid Bakterite vohamine võib olla võtmeteguriks nii orgaanilisest kui lämmastikureostusest tulenevale keskkonnaprobleemidele. Mikroorganismid vett saastavad mikroorganismid bakterid, viirused, parasiidid. Muudavad vee nakkusohtlikuks. Naftasaadused kanalisatsiooni satuvad sillutatult aladelt voolava vihmaveega. On mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Reostuskoormus - reovees sisalduvate reoainete hulk. See võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega ning avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Väljendatakse sageli inimekvivalentides (ie). Ie on ühe inimese tekitatud keskmine ööpäevane reostus. Ie-d kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Norm on 60 g BHT-d Erireostus on olmes või tootmises põhjustatud, BHT kaudu väljendatud veereostuskoormus üksikreostaja kohta. Reovee ärajuhtimine Sisekanalisatsioon hoonesisesed seadmed ja torustikud
liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste filtratsioon; kolloidide osaline sadestumine aktiivsöe osakeste välispinnale. Kasutatakse
inimest. Koonga külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunatakse küla keskusest loodesuunas olevasse reoveepuhastisse surveliselt. Küla ühiskanalisatsiooni torustikud on rekonstrueeritud 2008. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustas 2011. aastal infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 241% elanike poolt ning asutustest ja ettevõtetest ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogusest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi
Oodatud on ettevõtte nimi või täpsustus erakaevu kohta (salv/puurkaev). Palju maksab 1 m 3 vett Teie tarbimiskohas? (Oma kaevu puhul ei ole vaja el. hinda ja amortisatsiooni arvutada) AS-i Tartu Veevärk tuleb joogivesi. 0,696 maksab 1 m3 vett tarbimiskohas. 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine (NB! Oodatud on kogu tsükkel, mitte poolik, a la püti auto tuleb ja viib ära)? Kui kallis on 1 m 3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama,mida haldab Tartu Veevärk Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne)
võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-
võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus – loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-
Reovee parameetrid jõevee parameetrid Veeklasside väärtused q 0,9 m³/s Qj 6,7 m³/s BHT5 5,8 mg O2/l BHT5 27 mg O2/l BHT5 1,9 mg O2/l Nüld 3,25 mg N/l Nüld 29 mg N/l Nüld 2 mg N/l Püld 0,084 mg P/l Püld 2,4 mg P/l Püld 0,05 mg P/l Vastused Segunenud vee parameetrid Reovee parameetrid Qsegu 7,60 m³/s q 0,9 m³/s BHT5 4,87 mg O2/l BHT5 34,83 mg O2/l Nüld 5,20 mg N/l Nüld 12,56 mg N/l Püld 0,33 mg P/l Püld 0,34 mg P/l
Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. · Inimesed kasutavad vett joogiks, söögitegemiseks ja pesemiseks. põllu kastmine veega SAASTAMINE Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veereostus võib olla mitmekesine nii reostavate ainete valiku kui reostuse toime poolest. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Vee reostuse allikad
Reostuskoormus on suublasse (s.o. loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi (SS, suspended solids) all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks
3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jäätmed ning peale seda sadestatakse liiv ja setitakse välja muda. Peale reovee mehhaanilist puhastamist toimub ka vee bioloogiline puhastus, mille käigus mikroorganismid tarvitavad vees olevaid orgaanilisi ja lahustunud aineid. Lisaks nad ka õhustavad reovett. Kõige lõpuks eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi läheb heitveena jõkke.
Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise ning kvaliteeditasemete alustes. Seega oli AS Tallinna Vesi tegevus ja hind määratletud. Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiamet nägi sekkumise vajadust. Nende arvates oli 2001
esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: - olmereovett - tootmisreovett - sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. · Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad
Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid. (Kaljumäe, et al, 1998) Reovee puhastusmeetodid Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja bioloogilised puhastusmeetodid. Konkreetne puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon neist meetoditest. Mehaaniline puhastus Mehaaniline on vanim puhastusmeetod ning selle protsessi käigus eemaldatakse veest lahustumatud ained. Osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamise või filtreerimise põhimõtet
(Põhjendate endale!) 3. Mitu jäädet (pakendit) väljub päeva jooksul kasutusest (läheb ära viskamiseks)? Mitu on eraldi sorditud ja kuidas? VESI 1. Kust ja võimaluse korral millisest veekihist tuleb Teie joogivesi? NB! Kraanist ei ole õige vastus! Palju maksab 1 m3 vett Teie tarbimiskohas (Tartus või vanemate juures)? 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine? Kui kallis on 1 m3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Teadmiseks: jooksev kraan kulutab 9 l vett minutis, ühe korraga kulub WC-s 11-20 l vett.(Lihtsaim on fikseerida veearvesti algseis päeva hommikul ja õhtul lõppseis.) ENERGIA 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? (Võite arvutada, aga internetis on ka lihtsalt teave selle kohta.) 2
III etapp Keemiline puhastus Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustavaks sademeks, mis settib veest välja. Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega linna prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiivne materjal, mis muidu kulutaks pumpasid, ummistaks torustikke ning võiks häirida järgnevate puhastusetappide talitlust. Akumulatsioonitankides toimub reovee juurdetuleku ühtlustamine. Sinna kogutakse liigne sademe- ja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist ülekoormamist. Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid.
Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM
komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse vaid tähtsamate reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. (Heljum on reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus mg/l) Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel (lagunemisel) põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud. Raskmetalle ei ole. Tööstusreovees on raskmetalle. 9
KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks.
mitmesuguseid klooriühendeid, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati Taandajatena (redutseerijateks) kasutatakse vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfaati ja rauasoolasid Keemiline sadestamine Protsess, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud ainetest eraldusvõimeline heljum (sete) Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend Pärast reovesi filtreeritakse Neutraliseerimine Happelise reovee korral: Filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi Lubja (CaO) lisamine Seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine Aluselise reovee korral: Süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine Väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4;HCl) Gaaside eraldamismeetodid Absorptsioon (gaasi neeldumine vedelikus või tahkises) Puhastusprotsess seisneb heitegaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega) Selle tulemusel heitgaasi üks või mitu lisandit
mõistlik. Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse
põllukultuuride külvikordi ja projekteerida vooluveekogude äärde puhverribasid. Reovee kasutamine põllumajanduses Reovee kasutamisega põllumajanduses saab jätta rohkem mageveevarusid muudeks vajadusteks, sh loodusele ja majapidamistele. Kui taaskasutatava vee kvaliteeti õigesti hallata, võib puhastatud reovesi pakkuda tõhusat alternatiivi põllumajandusvee nõudluse rahuldamiseks. Puhastatud reovee kasutamine põllumajanduses on toonud juba mõnedele Euroopa riikidele märkimisväärset kasu veemajanduse sektoris. Näiteks on Küprose eesmärk suurendada 2014. aastaks taaskasutatava vee hulk ligikaudu 28%-ni 2008. aasta põllumajandusvee nõudlusest. Gran Canaria saarel moodustab puhastatud reovesi 20% kõikides sektorites kasutatavast veest, sh tomatikasvatuse (5000 hektarit) ja banaaniistanduste põllumaa (2500 hektarit) niisutamine. Poliitika korrigeerimine
pinnavee hea seisunud- ökoloogiline ja keemiline seisund põhjavee hea seisund- kvantitatiivne ja keemiline seisund kaitset vajavad alad- eesmärkide saavutamine bioindikatsiooni kasutamine! VESI JA PLANEERIMINE · Detailplaneeringud on kohustuslikult avalikud. · Katuseplaneeringud. · KOV planeeringu monopol. Täielik õigus on antud põhiseadusega. REOVEEKOGUMISALA MÕISTE: REOVEEKOGUMISALA ON PIIRKOND, KUS ELANIKKOND JA/VÕI MAJANDUSLIK TEGEVUS ON PIISAV ASULA REOVEE KOGUMISEKS JA REOVEEPUHASTISSE JUHTIMISEKS VÕI KESKKONDA HEITMISEKS. · Piiranguvööndi laius on 200 meetrit. Keelatud lageraie, matmispaik. · Veekaitsevöönd on Peipsi, Lämmi, Pihkva ja läänemerel 20meetrit. · Ehituskeeluvöönd meresaartel ja Narva-Jõesuus 200meetrit, Peipsi, Pihkva, Lämmi jne 100m. Linnades 50 meetrit veekogust. · Ehituskeeld ei laiene: Veehaarde ehitis, piirivalve, riigikaitse, tehnovõrk, sild,
üks maailma saastatumaid; madal, halb veevahetus; valgalal elab üle 85 miljoni inimese. Mis on suurimad ohud? Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Kuidas mõjutab Läänemere saastatus seal elavaid loomi? Mürkained DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raske- metallid. Mürgid kogunevad isendite organismidesse. Millised on peamised kaitseabinõud? Reovee puhastus. põllumajanduse, transpordi ja tööstuse jäätmete vähendamine. 1974.a. Helsingi kokkulepe, laiendati 1992.a. Tõhusamate naftatõrjemeetodite väljatöötamine. Need kaitseabinõud on juba parandanud Läänemere seisundit. Eesti põhjavesi Põhjavett mitmeid kordi rohkem, kui mahub Peipsi järve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Põhjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab väävelvesinikku. Veekogude reostumine
seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem: Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud aeroobne biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus
ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest staatusest. veekulu suurused ja jaotumine tarbimise järgi väga loogiline vastus.. lihtsalt mille peale kulub vett kodus (a la nõude pesemine, wc, vann jne) ja palju selle peale keskmiselt kulub. Veekulu suurused on sõltuvad eelnevatest teguritest, palju iga tarbija ise kulutab. reoainete sisaldused reovees anorgaanilised ained (mineraalained), fosfor ja lämmastik erineva veetarbega reovee käitlemisvõimalused komposttualeti töö põhimõte komposttualeti töötamise tagavad tingimused vee säästlik kasutamine ja reovee käitlemine majas reovee puhastuse etapid 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool aktiivmudapuhasti töö põhimõte aktiivmudapuhasti tüübid aktiivmudapuhasti tüübid- rootoraeraatoritega puhastid- ringkanalid, boitiigid. nõrgfiltrid
puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel sadestatakse veest liiv ja setitakse välja muld. Siis algab bioloogiline puhastus, mille käigus lagundavad mikroorganismid biolagundava aine, toimub ka reovee õhustamine. Viimasena toimub reovee järelsetitus. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hind 1 m3 kohta on 0,94 . 3. Kulutasin uuringupäeval 94 liitrit vett. ENERGIA 1. Selleks, et 100 W pirn põleks 1 tund on vaja 150 grammi põlevkivi. 2. Põrandaküte 3. Ei kasuta. PRÜGI 1. Minu Tallinna kodule lähim vanapaberi, klaasi/pakendite kogumiskonteiner asub Laagri raudejaamas ehk umbes 2 km kaugusel. Vanade akude kogumiskast ja taarapunkt asuvad lähedal
vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4. Ei visanud uuringupäeval toitu prügikasti, sest kogu valmistatud toit tarbiti ära. VESI 1. Joogivesi tuleb AS Emajõe Veevärk, 1,463 /m3 koos käibemaksuga. 2. Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab AS Emajõe Veevärk. Reovesi puhastatakse Elva reoveekogumisalas. Reovee puhastamine ehk reoveekäitlus algab mehaanilise puhastusega (reovee viimine läbi võrede ja/või sõelte, mis korjavad kokku suurema tahke prügi, mis hiljem ladestatakse prügimäel). Jätkub bioloogiline puhastus (lagundatakse bakterite abil kuni 90% orgaanilisest reostusest, mis muutub gaasiks ja eraldub atmosfääri). Järgmisena algab desinfitseerimine (vähendab elevate mikroorganismide
Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika:
29 30 5 18.02.2018 Reovee puhastusprotsess · Kanalisatsioonist pärit reovesi suunatakse pumbamajja, sademeveed · mangaan (Mn) kogutakse samuti; · raud (Fe) · Mehaaniline puhastus: eemaldatakse võrede abil suuremad tahked jäätmed ja liiv; · Cl-, F-
Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi (SS, suspended solids) all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
Isevoolsed trassid paigaldatakse reopuhastist kuni tarbijani,kui tarbia asub allpool isevoolset trassi kasutada ei saa sellisel juhul nende tarbijate vesi voolab mõõda isevoolset kogumiskaevu,kogumiskaevu paigaldatakse pump koos kõrgus anduriga,kui reovee tase tõuseb ülemise piirini hakkab pump tööle niikaua kuni alumise nivooni.Selleks ehitatakse kogumiskaevust isevoolse trassini survetrass. Uponal PVC-plast toru,toru on pealt ja seest sile,torud helepruunid,mõeldud nii reovee kui sademevee kanaliseerimiseks.Suuremlubatud soojuskoormus 200mm torudel 50°.Suurema läbimõõduga torudel +40°.Selliseid kanalisatsiooni torusid kasutatakse tööstusettevõtetes nii kanalisatsiooni kui ka jäätjvete ärajooksmiseks. Uponal PVC toodetakse 160,200,250,315 ja 400mm. Uporen-PP plast torud on kahekordse seinaga,sile sisepind,hea voolamisomadus,isepuhastatavus.Lainestatud välisümbrus,Välispind must,Kahe tähistriibuga,Sisepind torud on sama värvi mis need kaks triipu peal
Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH- väärtuste reguleerimisega. Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 7. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga ning sinna lisatakse õhku, et aktiivmuda oleks pidevas liikumises. Seejärel läheb aktiivmuda järelsetitisse. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, et hoida
kala 1,3 kgsena. · Tootlikkus periood on pikenenud 4le aastale, kui keskmine müügihind on kõrgem (8,7 /kg [136 eek/kg]) ja on vähem konkurentsi. Kokkuvõte · Veetöötlus annab aastas meriahvenlastelt ja merikogerlastelt 3050 kg jäätmeid päevas , mis sisaldab 1520 % kuiva ainet. Süsteemi tööshoidmise hind on 0,26 kg kohta, või 3 % müügi hinnast. · See ei ole piisav,kuid see süsteem on muutnud reovee peaaegu nagu uueks veeks ja kalafarm võiks suurendada oma tootlikkust. · Katsetused andsid paljulubavaid tulemusi, kuid ei ole veel jõudnud punkti, et oleks võimalik tasuta jäätmetest lahtisaamine. 2. Murgat`i farm Heitveesüsteem Mehaaniline filtratsioon · Kolm filtrit oli paigaldatud juba enne projekti algust. · Esimene töötleb vett eelkasvatus sektsioonist välja. Teine ja kolmas on paigutatud kasavatamis sektorist
energiatarbe veeressursi hankimiseks, töötlemiseks ja ümberjaotamiseks majapidamistesse ning tööstus- ja põllumajandussektoritesse. Väikesm energiaterve vähendab omakorda süsiniku heitkoguseid linnastutes (SWITCH, 2011). 4) Kontroll üleujutuste üle - vihmavee kogumine katustelt majapidamisvee tarbeks vähendab linna poolt hallatava äravoolusüsteemi koormust, sademeteveest tingitud üleujutusi ja erosiooni teket. 5) Reovee vähendamine - madal-loputusega (low-flush) tualettpottide ja kodumajapidamises kasutuses olnud reovee (graywater) taaskasutamine tehniliseks otstarbeks (mitte joogiveeks) vähendab reoveesüsteemide koormust ja töötlemist, mis omakorda säästab aega ja raha. 6) Suurem vastupanuvõime - Ebakindlus tulevikunõudluse ja veevarude kättesaadavuse ulatusest raskendavad investeerimisotsuste langetamist. Lahendused, mis on suunatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
