Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos
Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valikuvõimalus, mida uskuda ja mida mitte ning vstavalt sellele kujuneb ka arusam meedia toimimisele. Meie looduslik instikt on teada seda, mis toimub parasjagu meie ümber. Keegi meist ei taha elada teadmatuses Tänapäeval on üks traditsioonilisemaid viise teabe saamiseks massimeedia vahendusel. Iga väike asi ja otsus meie igapäevases elus mingil juhul põhineb meedias kanalite kaudu saadud teabel. Massimeediat on palju, sealhulgas, kuid mitte ainult, raadio, televisioon, Internet, teedel paiknevad stendid jms. Need kõik on erinevad lapsed, mis näevad ette massimeediat kaasaegses ühiskonnas. Põhimõtteliselt on massiteabevahendite idee määratlemine väga lihtne sõnumite saamiseks, kasutades selleks trüki- ja elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid, millel on sõnum laialt levinud vaatajaskondadele ()
pooltuum seebid. Seebisortide kirjeldused. · Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis, sauna, tualett, laste, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt,). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Majapidamisseep. · Majapidamisseep on kõige laialdasemalt levinud seebi liik, mida kasutatakse igapäevases elus riiete, nõude ja teiste esemete pesemiseks. Ta peab olema kõva, sest sellest sõltub seebi kulu pesemisel. Majapidamisseep peab täielikult lahustuma vees 20 kraadi juures ja andma loksutamisel veega vahukihi. Majapidamisseep mõjub ärritavalt näonahale. Tualettseep. · Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv ja lõhnaaineid. Valmistataks pileeritud seebist ja puhtamast rasvast. Sordid erinevad ainult lõhna ja värvi poolest. Peab andma rikkaliku vahu
Referaad Koostas: Silja Grünberg Juhendas: Õp Ie Puhm Vana-Antsla 2012 Sisukord 1. Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks 2. Laps vajab kindlaid söögiaegu 3. Toiduring kirjeld Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas lisab mitmekesisust 4. Teraviljatooted 5. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks 6. . Liha, kala ja muna 7. Igapäevases menüüs ikka möödukus 8. Kokkuvõte, Õige toitumise aluseks on järgmised väikesed põhitõed Sissejuhatus Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada
keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad. Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud makromolekulid, mis toatemperatuuril on jäigad ja muutuvad kõrgematel temperatuuridel pehmemaks ning deformeeritavamaks. Termoplaste on võimalik korduvalt vormida, viies materjali soojendamisel sulaolekusse ja jahutamisel uuesti tahkestada
struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel
Tänini säilinud keel on ohtralt erinevate mõjutuste pärast muutunud. Hetkeline eesti keele kulg pole veel kõige hullem, kuid mõnekümne aasta möödudes on kindlasti välismõjude hulk ohtlikumaks kujunenud. Võõrkeelte kasutamise kasv on üheks suurimaks ohuks meie keelele. Slängi kasutamine on samuti tohutuks mõjutajaks. Kindlasti saab midagi kasulikku keele sälitamiseks ette võtta. 2. Slängi mõjust keelele: Nimelt igapäevases noorte suhtluses leiab kasutust mõnigi slängisõna. Selline käitumine tundub küll esmapilgul kahjutu, kuid pikema aja möödudes võib släng põhjustada mitmete eesti keelsete sõnade kadumist. See on tingitud nii-öelda vanade sõnade väljavahetamisest uutega. Slängi eesmärk ongi tavaliste, igavate ja kohmakate sõnade asendamise abil laused lihtsamapoolseks moondada. Otseselt lihtsuses kui sellises pole midagi
Elekter looduses ja tehnikas füüsika 11. klass Elektri- ja magnetnähtused on looduses toimiva üldise elektromagneetilise vastastikmõju avaldumisvormid. Kõik loodusnähtused taanduvad kokkuvõttes neljale vastastikmõju liigile: tugevale, elektromagneetilisele, nõrgale ja gravitatsioonile. Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam kütusepõletusenergia
Bakteri ehitus Baktereid on erineva väliskujuga: Paljunemine Geneetilise info vahetamise võimalusi https://www.youtube.com/watch?v=Fq0YSTyJlp k 1. Milliseid kolme võimalust filmis nägite? Geneetilise info vahetamine Geneetilise info vahetamine Kokkuvõtvalt: Levik Erinevate tingimustega on kohastunud erinevad liigid Liike palju Mitmekesised Väikesed mõõtmed Kiire paljunemine Bakterhaiguste levimisviisid Õhu kaudu, nt bakteriaalne kopsupõletik ja tuberkuloos Ebakvaliteetne toit, nt salmonelloos Saastunud joogivesi, koolera Sugulisel teel, nt süüfilis ja tripper Enne Alexander Flemingi avastust Antibiootikumid - ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust. Laia toimespektri...
Meie vabariigis on palju aiandushuvilisi. Suurt huvi tuntakse iluaianduse vastu, kuid paljud kasvatavad ka köögivilja ning on palju neidki, keda huvitavad maitsetaimed, kuid puuduvad teadmised ja oskused nende kasvatamiseks ning kasutamiseks. Pealiskaudsed on ka teadmised maitsetaimede toimest organismile. Tervislik toitumine on lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud juba kiviaegsete inimasustuste juurest. 3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega. Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim. Kõrgus on umbes 30-60 cm Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias. 30
Mis/kes annab inspiratsiooni? Igapäevaelus emana toimetamine annab uusi väljakutseid ning loob võimalusi avastada iseendas uut ja huvitavat. Lastega tegelemisel tekivad uued ideed ja fantaasiarikkad eneseväljendused. Koostegemise rõõm annab inspiratsiooni uuteks avastusteks. Probleemide lahendamine, rõõmude jagamine ning koos uute lahenduste leidmine toob igapäevaellu värskust ja teineteisemõistmist. Õpetan oma lastele, et ebatavaline tegevus ning käitumine igapäevases olukorras, ootamatu idee või fantaseerimine on igati teretulnud ning annab eneseväljenduseks värskema ning uue suuna. Näiteks toidu valmistamisel proovime erinevaid ja uudseid võimalusi, aegajalt paigutame tuba ümber, traditsioonilistel pühadel teeme midagi täiesti reeglitele vastupidist ning väljasõitudele lisame alati mõne tavatu nüansi. Ülikoolis õppimine on suureks inspiratsiooniks. Uue ja huvitava omandamine laiendab
Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise mär...
pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures • Algul harrastas ajaloolistel teemal: – Piibel – Mütoloogia (rahvaste müüdid) – Antiikajalugu Loomingu üldine iseloomustus • Hiljem harrastab olustikumaali (inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal) • Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus • Suurt tähelepanu pööras kunstnik valguse kujutamisele. Aitäh tähelepanu eest!
mida kasutatakse ka igapäevaselt. Toodet on lihtne kasutada ja idee on geniaalne." hindas leiutist dr.Villu Vaarikas. Lisaks Kommertsgümnaasiumi õpilasrühmale ning Bremeni Teaduskeskuse esindajatele osalevad pressikonverentsil ka Eesti Tudengileiutajate meeskonna koostööpartnerite esindajad Lätist ja Leedust ning Soome Teaduste Akadeemia peadirektor. Toidukvaliteedi testija leiutati Tartu Kommertsgümnaasiumis 2013. Aastal. See võimaldab testida igapäevases kasutuses oleva toidu kvaliteeti kiirelt ja lihtsalt. Toode näitab, kas toiduaine on värske või halvaks läinud. Laialdast kasutust arvatakse antud seadeldis leidvat mitmetes restoranides, kohvikutes jms. üle Maa, kuna toidu kõrge kvaliteet muudab kohad rohkem kasutatavaks ning tarbijasõbralikumaks. Eesti Õpilasleiutajate esmärgiks on edasi arendada seda toodet ja tutvustada seda kogu Maailmale, et kõigil inimestel oleks võimalus süüa värsket, rikknemata toitu. Õpilaste tööd
4.Millised on füüsika uurimismeetodid?.................................................................................................. ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. .. 5.Too näiteid mõõtmistest enda igapäevases elus.................................................................................... ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. 6.Selgita, mida tähendab (too võimaluse korral ka näiteid) Füüsikaline objekt.....
STEVIA Aastasadu on Lõuna-Ameerika indiaanlased kasutanud magustajana stevia taime. Paljud eksperdid peavad stevia ehk suhkrulehe ekstrakti parimaks alternatiiviks suhkrule. Aasias kasutatakse suhkrulehte igapäevases toidus. Nüüd on stevia ametlikult lubatud ka Euroopas. Stevia ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres. Näljahood, mis meid vahel tabavad süües suhkrut sisaldavaid toite, ei ole stevia tarbimisel võimalikud. Stevia normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning tal on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime. Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Tänu oma omadustele ei tekita stevia
näiteks kosmoses on gravitatsiooniline vastastikmõju ainuke jõud, mis mõjutab kehade liikumist. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju toimub elektriliselt laetud kehade vahel, tekitades elektromagnetilise jõu. Elektromagnetiline jõud võib olla nii tõmbejõud, kui tõukejõud. Nii elektromagnetiline kui ka gravitatsiooniline vastastikmõju ulatuvad mistahes kaugusele, kuid elektromagnetiline mõju on tunduvalt tugevam. Igapäevases elus on kõik jõud(v.a gravitatsioon)elektromagnetilise jõu tulemus. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju esineb nt. tuumafüüsikas. Tugev vastastikmõju ületab elektromagnetilist tugevuselt sadu kordi. Tugev vastastikmõju kaob juba siis, kui osakeste kaugus ületab paari aatomituuma läbimõõdu. Nõrk vastastikmõju Nõrga vastastikmõju ulatus on tugeva vastastikmõju omast 1000 korda väiksem. Nõrk vastastikmõju kutsub esile
tööstumises. Halvemad pesemis omadused kui annioonsetel Neunogeene PV lisades neid vette, vahtu ei teki Pesemisvahenditele lisatakse: Lõhnained Valgendusained Värviained Ained, mis vähendavad vee karedust: polüfosfaadid, sooda, alumosolikaadid Kasutusalad Seepe kasutatakse: · Pesemisvahendite valmistamiseks · Plastmassi stabilisaatorina ·Katalüsaatorina· Kütuse lisandina · Igapäevases majapidamises · Pesemisel · Puhastamisel Mõju keskkonnale Toimub PV-te kogunemine looduses, sets ei ole mikroorganisme mis neid lagundaks Paljude PV koostises võib olla benseeni rõngas ning keemilise reaktsiooni tõttu võib tekkida fenool Kui PV sattuvad veekokku, siis hakkab toimuma veekogu kinnikasvamine Kasutatud allikad: Google.ee Keemia õpik gümnaasiumile 3.05.2011
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada
kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri planeerimine ja suhtlemise alused ning asjaajamine ja dokumendi haldus. Varasem töökogemus on mul pangas tellerina ning ka tänase seisuga erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan erinevaid pangaprogramme, MS Excelit, MS Wordi. Minu töökeel on valdavalt eesti keel, kuid ka vene ning inglise keel. Inglise keeles suhtlen kliendiga vabalt. Olen hea meeskonnatöötaja. Mind motiveerib meeskonnas ühise eesmärgi nimel töötamine. Kuna töötan täna erakliendihaldurina siis pean hoolitsema oma portfelli tulemuslikkuse eest ja see nõuab suurt vastutust.
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega.
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse
Enesejuhtimine Koostajad: Anastassia Kivisaar Zara Mesropjan Õppejõud: Mare Kurvits Mis on enesejuhtimine? Enesejuhtimine (selfmanagement) on lai teemadering, milles käsitletakse inimese edukaks toimetulekuks vajalikke oskuseid nii töös, õpingutes, kui igapäevases elus üldse. Enesejuhtimine Eesmärgid Probleemide lahendamine Edu Ajajuhtimine Enesemotivatsioon Isiksus ja enesehinnang Emotsioonide juhtimine Eesmärgi püstitamine Eesmärk on tulemus, mida me soovime saavutada Lähieesmärk Kaugem eesmärk EESMÄRKIDE olemasolu: motiveerib tegutsema võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida võimaldab tegutseda suunatult Probleemide lahendamine Tunnetamine Sõnastamine Eesmärk Lahendusvariandid Parim lahend Tegevusplaan Tegevus EDU
Loodi esimene päris "päikesepatarei" Patareisid kasutame me iga päev: need annavad voolu meie sülearvutitele, mobiiltelefonidele, käekelladele, teleripultidele, fotoaparaatidele ja paljudele muudele olulistele seadmetele. Kuna leelispatareid (nt tavalised AA-tüüpi ühekordsed patareid), metallhüdriidpatareid (nt laetavad AA-patareid) ja liitium-ioonpatareid on niivõrd levinud, tähendabki sõna ,,patarei" igapäevases keeles elektri salvestamise seadet. Nii nagu suurtükipatarei on mitmest suurtükist koosnev üksus, on ka elektrokeemiline patarei rangemas mõttes mitmest omavahel ühendatud elektrokeemilisest elemendist koosnev vooluallikas. Niisiis ei pea patarei tingimata olemagi võimeline elektrilaengut pikaajaliselt salvestama. Just selliste patareide hulka kuuluvad näiteks päikesepatareid, st päikesepaneelide kogumid. Paneelidele langeva valguse toimel tekivad patarei aktiivmaterjalis omavahel seotud elektronide j...
Seened ja bakterid inimeste teenistuses Seentel ja bakteritel on suur osatähtus inimeste igapäevases elus. Me puutume peaaegu iga päev kokku bakteritega, nad ümbritsevad meid kõikjal. Seentega puutume kokku vähem. Vanima bakteri vanuseks peetakse 25-40 miljonit aastat, see leiti merevaigus olnud mesilaselt. Bakterid on eeltuumsed-neil puudub tuum. Enamasti värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide
laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud. Nii et kuna eestlased elavad mere ääres ja merega koos, siis on kogu eestlaste elu merega seotud nii otseselt kui kaudselt, meri mõjutab eestlasi nende igapäevases elus kasvõi juba ilmastiku osas, on meil ju mereäärse riigina läänemereline niiskem kliima. Rohkem on merega seotud kindlasti merele lähemal elavad inimesed, aga ka kaugemal Võrumaa külas elav inimene kuulab vahel mõnda ilusat mereteemalist laulu, ostab poest Läänemerest püütud kala või teeb vahel mõne töö- või puhkusereisi Soome. KÕNE Raido Sirel-i poolt, 8 a klass, Viljandi Paalalinna Kool
Keele püsimajäämine Maailmas on tuhandeid erinevaid keeli, kuid väljasuremisohust pole ükski neist kaitstud. Enda emakeele püsimajäämisele saame ainult me ise kaasa aidata. Üheks suurimaks keeleprobleemiks on korrektne ortograafia, millele ei panda enam piisavalt rõhku nagu varasemalt. Igapäevases kõnes kasutatakse üha rohkem ja rohkem võõrkeelest tulenevaid laensõnu ning noorte grupeeringutel on enda slängid. Internetis ja telefoni teel suheldes tulevad käiku sõna lühendid või kombinatsioonid, millest vanem generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad
6. Kui töötad vee läheduses, jälgi, et vesi ei saatuks elektriseadme sisse. 7. Kui näete või tunnete, et seade töötab ebaõigesti lülitage voolust välja ja lugege kasutusjuhendi. Vajadusel pöörduge spetsialistile. 8. Vali sobiv rietus, et oleks mugav ja riietuse osad ei saatuks masina mehhanismi sisse. 9. Töökoha lahkudes lülitage võimalikult kõik elektriseaded voolust välja. 10. Arge lastke lapsi keeruliste elektriseadmete juurde. Ise igapäevases elus jalgin need tavalised reeglid mida ülespool nimetasin. Eesmärgiks on seadmete ja oma enda elu säilitamiseks. Kui kasutan arvutit jälgin, et voolujuhe ei saatuks ukse vahele ja samuti jälgin arvuti temperatuuri järgi, et ta ei kuumutaks üle. Mida kindlasti ei tohi elektriseadmete juures teha? Vastus: mängida veega. Seadme juhtmed võivad olla peidut põrandas, seinas, vaiba all jne. Eesmärgiks see, et nad ei segaks liikumist ja vältida kogemata juhe rikkumist.
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad.
„ Kevade“ tegelaste analüüs „Kevade“ tegelaste karakterid on väga erinevad nagu võime kohata ka meie igapäevases elus.Paljud tegelased vastanduvad ja mõni näeb lihtsat asja hoopis teistsugusena.“Kevade“ tegelased annavad meile pildi tolle aja erinevatest isiksustest. Kui saklased tulid kooli õuele tüli norima ärritas see eesti koolipoisse, kuna nad olid üleolevad ja tulid õuele peremehetsema.Õpilaste jaoks samuti pinnuks silmas oli köster, kes igat pahategu veelgi võimendas.Köster paljus vastandus õpetaja Lauriga, kuna ta oli tüse, vanem ja range ning kõik pidi
automatiseeritud ja mehhaniseeritud, mis teeb kõik kiiremaks ja lihtsamaks. Samas kulutatakse raha keskkonna säästlikuse peale. Kuna õhu saastumine peab võimalikult väike olema, siis tuleb igasugu filtreid ja puhasteid vahele panna. Samuti peab puhastama ka reovett, et ei reostaks põhjavett, jõgesid ja järvi. Kõik taolised investeeringud on väga olulised, kuid viivad samas tootlikust alla, sest tuleb mujale suhteliselt arvestav summa kulutada. Uute tehnoloogiate kasutamine igapäevases tootmises on oluline, et toota võimalikult ruttu suuri koguseid. Samuti aitavad uued tehnoloogiad ressersse paremini ja säästlikumalt kasutada. Aga samas tuleb jälgida ka keskkonna säästliku kasutamise nõudeid, mis on vajalik inimeste elukeskonna säilitamiseks. Tootjad peavad arvestama sellega, et neil tuleb kulutada raha ja aega ka ümbritseva keskkonna säilimiseks.
Adekvaatselt hinnata teiste meetmete ja kohtunik peab ise olema isik kõrgete kõlbeliste põhimõtetega. Sõltumatus ja erapooletus - need on omadused, mis on kõige olulisemad spetsiti juures, kelle tööülesannete hulka kuulub sõltumatu otsustamine ja mis mingil juhul ei tohi minna ähvardamise või "vastastikku kasulikud ettepanekud." Kohtunik peab olema aus. Ausus - kõige olulisem nõue kõlblusnormidega. See sisaldab ausus, terviklikkus, subjektiivne usk õigsuses nende põhjust, siirusest teistele ja endale seoses motiive oma käitumist. Antipodes aususe - valeta, silmakirjalikkus ja reetlikkuse.Ei ole vaja tõestada, et aus kohtuniku kohtu ettenähtud ülesandeid vande nõuab kohtunik nagu inimene aus. Sa ei saa olla aus oma ametikohal ja ebaaus igapäevases elus, mis ei ole riietatud kohtu riideid. Kohusetundlikkus täitmisel kohtusüsteemi tollimaksud koos oma kohusetunnet.Asendamatu moraalse kvaliteedi kohtunik - kõrgendatud kohusetunne oma mor...
Kas ilus vale või inetu tõde? Igapäevases suhtlemises üritatakse ikka üksteisele meeldida või endast mingit muljet jätta, sellepärast tuleb tihti ette ka valetamist, või siis lihtsalt tõe rääkimata jätmist. Üldiselt mõistetakse sõna ,,vale" all midagi halba - kes siis ikka tahaks, et talle valetataks. Tihti ei taheta aga valetamisega tegelikult kellelegi haiget teha. Ilusad pisivaled võivad muuta hoopis tuju paremaks ja inimesed õnnelikumaks, aga juhul kui
jäävadki unistused tahaplaanile. Näen oma tutvusringkonna näitel, et selline sihitu staadium ei vii kuskile ning muudab inimesed õnnetuks. Samal ajal inimesed, kellel on siht silme ees - olgu see siis hea tulemus võistlusel või mõni muu unistus – on kõrvalekaldumatult visad. Tean omast käest, et miski ei ületa tunnet eesmärgi saavutamisel ning eriti veel siis, kui olen näinud tohutult vaeva. Minu jaoks ongi see õnn. Igapäevases elus ei tohi kaotada oma suuremat eesmärki. Pikaajaliselt silme ees olnud unistuse elluviimisel tekibki tunne, mis on võrdne õnnega.
EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks,
Kuidas õpilane peab suhtlema õpetajaga?: 1) Õpetajaga rääkides tuleb teda ,,teietada". 2) Õpilasel ei ole sobilik kasutada õpetajaga rääkides oma vanusegrupi slängi, vaid tuleks kasutada selget ja arusaadavat sõnavara. 3) Õpilane ei tohi õpetajale esitada nõudmisi. 4) Õpilane ei tohi suhtuda õpetajasse ülbelt. 5) Õpilane ei tohi õpetajale vastu rääkida. 6) Õpilane peab õpetajasse suhtuma lugupidavalt. Kuidas käituda eakate inimestega igapäevases elus?: 1) Endast vanema inimesega rääkides tuleb teda ,,teietada", kui tegemist ei ole enda tuttavaga. 2) Eakate inimestega suhtlemiselt tuleb kasutada selget ja rahuliku hääletooni. 3) Eakatel inimestel on alati eesõigus. 4) Eakatele inimestele tuleb avada uksi ning neid ennem sisse lasta. 5) Ühistrantspordis tuleb pakkuda endast vanematele inimestele istet. 6) Endast vanematesse inimestesse tuleb suhtuda lugupidamisega.
(2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15- aastasel Eesti kodanikul. § 6. Eestis püsivalt viibiva välismaalase dokumendikohustus (1) Eestis kehtiva elamisloa alusel püsivalt viibival (elaval) välismaalasel peab olema isikutunnistus. ID-kaart on Sinu jaoks praktiline isikut tõendav dokument. Mugav formaat ja võltsimiskindlus on kaalukad argumendid igapäevases elus, kus oma isikut tuleb tõendada nii poes, pangas kui ametiasutuses. ID-kaart on lisaks elektrooniline isikut tõendav dokument ja vahend digitaalallkirja andmiseks. Mida see tähendab inimesele? Võimalus anda Interneti kaudu digitaalne allkiri aitab vältida jalavaeva ja ajakulu – dokumentide allkirjastamiseks ei pea enam linna lippama, vaid kõik saab tehtud kiiresti, arvuti tagant tõusmata. Kaob ka sõltuvus
Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust
Mis on terrorism? Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui teeb seda seadus. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvar...
Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. Uued riigijuhid koostasid uue konstitutsiooni millega loodi ka presidendi ametikoht. Esimeseks Eesti presidendiks sai Konstantin Päts. Faktid: Vabadussõda 1918-1920 ; 2. veebruar 1920 Tartu rahulepingu sõlmimine ; Eesti Wabariik 1920-1940. Järeldus: Siin ei ole teist järeldust kui, ilmselt tehakse kõike ikka selleks, et nõukogulik ideoloogia elaks edasi nii sümboolikalt kui ka igapäevases tegelikkuses. Sander Tramm 9c
Vana Kreeka- Euroopa kultuurihäll? Vana- Kreeka ajajärk jääb kusagile 2000 eKr kuni 30 eKr vahele. See ajavahemik on jaotatud mitmeteks ajajärkudeks, mis iseloomustab Kreekas toimuvat sel ajahetkel. Vana- Kreeka on andnud minu arvates tänapäeva maailmale alla korraliku põhja. Seda siis näiteks kirjanduses, spordis, kunstis ja veel paljudes teistes. Võiks öelda isegi, et pole valdkonda, mis poleks algust saanud Vana-Kreekast. Mõeldes Kreekale, meenub mul esmalt sealne mõnus soe kliima, mis soosis seal varajase kultuuri tekkimist. Seal tekkis teater, millest arenesid välja komöödia, tragöödia ja draama ning võtsid kasutusele poolringi kujulise teatriplatsi. Kirjanduses lõi Homeros kuulsad teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning luulevormidest ehk lüürikast on kujunenud välja lüüra ja kitarri eelkäija kitara. Kuulsad on ka nende templid, sambad, skulptuurid, vaasimaalid ja odakandja kuju. Kõige kuulsam spordiüri...
räägiks. Ka inglise keelest võetakse teatud väljendeid, mida kasutatakse sõna asemel, mis on ka eesti keeles olemas. Palju on arutatud teemal, kas eesti keel hakkab nö ,,välja surema". Ma arvan, et seni, kuni Eestis on võimalik anda eestikeelset haridust, ei sure eesti keel kuhugi. Kindlasti on midagi, mida saab eesti keele kaitseks ära teha. Kõige paremini teavad seda ilmselt keeleteadlased, kuid igapäevases elus saame ka meie ise eesti keelt kaitsta. Me võime kasutada vähem slängi ning proovida ennast väljendad üldjuhul eesti keeles. Võib leiduda inimesi, kes arvavad, et eesti keel on kole ning see ei väärigi kaitsmist. Ma arvan, et see on vale suhtumine. Iga keel on omamoodi ilus ning mitte ükski keel maailmas ei tohiks otsa lõppeda. Aegade jooksul on seda juhtunud ning sellepärast on maailma kultuur kaotanud väga palju.
Füüsika meie ümber Füüsika on kõikjal meie ümber ja meie sees. Ilma füüsikata ei oleks elu. Tänu füüsikale mõistame, kuidas esemed, asjad ja inimesed liiguvad ja töötavad. Füüsika on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab, kuidas esemed ja inimesed liiguvad ning töötavad. Tänu füüsikale saavad inimesed oma küsimustele, kuidas asjad toimivad vastuse. Igapäevases elus inimesed ehk ei mõista, miks me peame mõistma ja õppima füüsikat, aga kui me ei oskaks ega teaks füüsikast midagi oleks elu palju keerulisem ja me ei mõistaks paljusi asju. Füüsika selgitab kuidas asjad ja esemed töötavad ning tänu sellele saame aru, kuidas neid esmeid teha ja parandada. Kas või näiteks kuidas töötab külmkapp, enamus inimesi seda ei tea, aga kui ei oleks kedagi kes seda ei teaks, ei olekski meil külmkappi ega ka inimesi, kes neid parandada oskaks. Füüsika teeb ka elu palju lihtsamaks. Näiteks, selline igapäevane tegevus nagu ...
Fifth level LIIGID Äri- e ametkondlik Era- e isiklik Abielukaart Abikaasakaart Reklaamvisiitkaart Kombineeritud kaart Ärikaartidest pikemalt Ärikaardile (ametikaardile) on märgitud: organisatsiooni nimi organisatsiooni logo ametiisiku ees- ja perekonnanimi ametinimetus tiitel töökoha aadress töökoha telefon, faks, e-mail, URL ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Ärivisiitkaarti kasutatakse igapäevases ärielus, ametlikel kokkusaamistel ja läbirääkimistel ning antakse oma tulevastele klientidele. Ärivisiitkaardil kindlasti märgistatakse nime, perekonnanime, ärimehe ameti, firmanime ja ettevõtte tegevusala. Kujundi loomisel kindlasti kasutatakse firmastiili ja logo. Sellistel visiitkaartidel on reeglina range disain. ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Riigi ametlike esindajate ja töötajate visiitkaartidel võivad olla ka riigilipp ja vapp.
nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured naftaväljad on anendunu väiksematega. 6) Fosiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elekrtitootmisel, transpordivahendite valikui ja igapäevases majapidamises. 7) Eestis toodetakse valdava osa energiast põlevkivi baasil. 8) J'tkiusuutlik lahendus energiaproblmidele a) energia säästmine b) tõsusam kasutamine c) fosiilide asnedamine on taastuvenergiaallikatega.
hoops prantsuse v ingliek, suhtlemisel tihti lingua franca, nt- Ida-Aafrikas suahiili k Ülemaailne lingua franca-inglsie k=ELF Keele funktsioonid ühiskonnas Diglossia-olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on sama selgelt välja kujunenud kasutusalad. --nt üks keeelkuju avalikes meediakanalits, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases kasutuses. Areaaalne jaotus Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Lisaks keele kõnelemise piirkonnale arvestatakse veel nt vastastikus suhtlust, ajalugu, keelte kontakte Substraat, adstraat ja superstraatv on kontaktis olevate/olnud keele liigid. Keelekontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled(kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidžin(mõlema keele sõnu ja
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega
rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele vastandati rahvuslikkus, maailmakultus, maailmakirjandus, rahvuskultuur, rahvuskirjandus, religioosne elukäsitlus, Walter Scott: tekkis ajaloolise romaani zanr Inglismaa: leikistid- 1)William Wordsworth (1770-1850), näha ilu ka igapäevases, lihtsas ja triviaalses, hingelise valgustuse hetkedel avastada maailma uuesti ,,Lüürilistele ballaadidele" 2)Samuel Caleridge (1772-1834), soovitab hüljata kaine mõistlik suhtumine ja suunduda üleloomuliku, imelise ja irratsionaalse poole, ,,Lüürilistele ballaadidele", ,,Madoc", ,,Kehama needus" 3)Robert Southey (1774-1843), alguses kõige radikaalsem , hiljem konservatiivsem ja riigimeelsem Byron (1788-1824)- London, ema hoole all, isa jättis maha, 10-a lordi tiitel ja valdused, hea
Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui teeb seda seadusetäht. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poli...
valmistati kalapüügi ja jahiriistu. kunstitasemele. sid siia vahetus Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed. Kala ja liha kõrval olid igapäevases kultuuri rahvastik tegeles looma menüüs ka loodusannid. kasvatusega. Ka maaviljelusel oli varasemaga võrreldes suurem tähtsus. Noorem pronksiaeg Eelrooma rauaaeg Rooma rauaaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
