1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline
reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §4. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu. (5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo iseloomust ja
Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu. (5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo
võõrandama pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul. Kui pärija aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing aktsia ja hüvitab pärijale selle väärtuse. (5) Kui eradetektiiviühingu osaniku või aktsionäri eradetektiivi tegevusluba on kaotanud kehtivuse või tunnistatud kehtetuks, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul, alates päevast, mil tegevusluba kaotas kehtivuse, või päevast, mil ta sai või pidi teada saama tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Kui osanik või aktsionär oma osa või aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing osa või aktsia ning hüvitab osanikule või aktsionärile selle väärtuse. (6) Osa või aktsia võib võõrandada ainult eradetektiivile. Osa või aktsia võõrandamise korral on eradetektiiviühingu teistel osanikel või aktsionäridel ostueesõigus neile osa või aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul. § 8. Ärinimi
VYKK Referaat Nõuded veokorraldajale Janek Kasak VA 10 Vana-Võidu 2013 Nõuded veokorraldajale Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: Teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest mille raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine.
ajavahemiku jooksul. Vedaja – Veeremi läbisõit - 3. Eestis kehtivad mootorsõidukite kaalu ja gabariitide piirangud autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m poolhaagisega autorongi pikkus ei või olla enam kui 16, 50 m autorongi laius ei tohi ületada 2,55 m autorongi kogukaal ei tohi ületada 44 tonni. 4. Riigisisestel vedudel tegevusluba ja sõidukikaart Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: 1. lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu; 2. põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, küttepuude või hakkepuidu vedu ostja või töötleja juurde 75 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht; 3. surnute vedu; 4. jäätmete, heit- ja reovee ning prügivedu; 5. betooni või muu ehitussegu vedu segurautoga; 6. postivedu 7
1. Peab olema kantud äriregistrisse või MTÜ ja sihtasutuste registrisse. 2. Tuleb teatada oma aadress Eestis, kus asuvad nende põhilised äridokumendid, kui see ei lange kokku aadressiga, mis on äriregistris või MTÜ ja sihtasutuste registris. 3. Hea maine (ei ole karistatud) 4. Heaks maineks loetakse ka neid, kellel on andmed registrist kustutatud. 5. Vedaja peab määrama ühe või mite veokorraldajat, kelle maine on hea. 6. Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, kes korraldavad sõitjate vedu vaid kuni üheksa istekohaga sõiduautoga, ei pea vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punktis c nimetatud tingimusele, kuid neil peab olema hea majandusseisund. Majandusseisundit peetakse heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende pankrotti ja neil puuduvad maksuvõlad või maksuvõlgade tasumine on ajatatud. Nõuded veokorraldajale: 1
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH
vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või mõne muu Euroopa liidu õigusaktiga pole sätestatud teisiti. Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: -Lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu
antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele. Äriseadustiku kohaselt loetakse äriseadustikus sätestatud tegevusloaks ka tegevuslitsentsi, mis on kuni vastavat valdkonda reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni välja antud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Kui tegemist on alustava ettevõttega, tuleb kindlasti juba enne ettevõtte asutamist täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Ekslik on arvata, et tegevusloa saab iga alustav ettevõtja, kes tasub ettenähtud tasud ja riigilõivud. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust Tegevusload ehk -litsentsid antakse välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile. Tegevusala peab vastama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud valdkondadele. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena, eesti ja inglise keeles, aadressil 4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist
KMH programmi heakskiitmata KMH programmi heakskiitmine jätmine Otsusest teavitamine KMH aruanne KMH aruande avalikustamine ja tulemuste arvestamine KMH aruande heakskiitmata KMH aruande heakskiitmine, jätmine keskkonnanõuete määramine Tegevusloa mitte andmine Tegevusloa andmine Kasutatud kirjandus Keskkonna mõju hindamine ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadused. URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032?leiaKehtiv (18.12.2015).
Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi. Tegevusala: Üldiselt kehtivad FIE-dele samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala. Tegevusluba ja- litsents: Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba
- Kogumishoius - Lastehoius - Säästuhoius - Investeerimishoius (Tagatisfond) Hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Sellisel juhul kehtib hoiuste tagamise skeem. (Tarbijaveeb Minuraha) 3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankades olevad hoiused, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud Eesti hoiuste tagamise skeemiga, mille tegevusalused tulevad Tagatisfondi seadusest. (Tarbijaveeb - Minuraha) Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on seaduses sätestatud ulatuses tagada hoiustajate ja investorite ning kohustusliku pensionifondi osakuomanike investeeringud. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998
oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale infot kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Sellele võiks lisada ka eesmärgi- informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei ole arenguprojektide keelustamine, vaid
välisesinduste autovedude korraldus. Eraldi käsitletakse tasuline autovedu, oma kulul korraldatav vedu, riigisisene autovedu, kombineeritud vedu. Seaduses on täpselt punkt punktilt kirjas mida tohib ja mida mitte. Nii nagu seda on igas seaduses. Siinkohal loetlen lühidalt millest kirjutati: 1. Mida iga eraldi autoveoliik täpsemalt tähendab, sellele kehtestatud eeskirjad, mille alusel sõita tohib. 2. Täpsemalt oli kirjas mis alustel väljastatakse tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus ja sertifikaadid. 3. Mis alustel tunnistatakse kehtetuks või üldse ei anta välja tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus ja sertifikaadid. 4. Dokumendi väljastajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti mis saab siis kui dokument kaob ja kuidas on riigilõivu tasumine. 5. Autoveo hinnad ja tariifid ning tehnoseisund, mis peab olema vastavuses liiklusseadusega. 6
· 2011 aastal alustas tegevust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu · Finantsinspektsioon osaleb samuti BSC töös · Lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele on Finantsinpektsioonil ka mitme ülemaailmsete organisatsioonide liige Euroopa finantsjärelevalve süsteem Tegevuse rahastamine Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt makstavast: ·järelevalvetasust ·menetlustasust Tegevuslubade taotlemine · Tegevusloa annab välja ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon. Finantsinspektsiooni poolt välja antud luba on tähtajatu. · Tegevusluba taotlevad Eestis tegevust alustavad välisriikide finantsasutuste filiaalid, selleks teatavad kavatsusest Eestis tegevust alustada oma riigi finantsjärelevalve vahendusel. · Finantsasutus, mis soovib osutada oma tegevusloas sätestatud teenuseid teises Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis ning
teatada. Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile. Tegevusala peab vastama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud valdkondadele. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena, eesti ja inglise keeles, aadressil. 4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne.
Hasartmäng Hasartmäng on mäng, milles osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine. Panuse tegemise tulemusel võib mängija saada võidu, kusjuures mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Lubatud on korraldada üksnes hasartmänguseaduse nõuetele vastavaid hasartmänge. Hasartmängumaksu objekt Hasartmängumaksuga maksustatakse: õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat ning osavusmängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat; loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa; kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot; loto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud; õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset
ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale) Näide: FIE Jüri Kase Autoteenindus. 9.Kas on vaja enne ettevõtlusega alustamist välja selgitada, kas antud tegevusalal on vaja litsentsi? Jah. (Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.) 10.Kes on raamatupidamiskohuslased? Eesti Vabariigis on raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. 11.Kas on vaja enne ettevõtlusega alustamist välja selgitada, kas antud tegevusalal on vaja tegevusluba? Jah. (Enne ettevõtte asutamist tuleks kindlasti selgitada, kas antud tegevusalal nõutakse ka tegevusluba –seda saab kontrollida Justiitsministeeriumi koduleheküljel.) 12
§ 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
mistahes eesmärgil liikumine raudteel. · Peamine raudtee-ettevõtja: OSZD (Raudteede Koostööorganisatsioon peakorteriga Varssavis) liikmesriigi raudtee- ettevõtja, kes omab ja/või majandab riigi kõige suuremat raudteevõrku. · Eestis on peamiseks raudtee-ettevõtjaks Eesti Raudtee (NB! Eesti seaduste järgi AS Eesti Raudtee raudteeettevõtja ei ole). · Raudteeveo-ettevõtja: Raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenust võib osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa). · Ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet. · Raudteevedude klassifikatsioon veose massi alusel · Väikeveosed Mass kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 4-teljelise vaguni mahutavusest · Väiketonnaazilised veosed Mass 10-25 tonni ja maht kuni 50% 4-teljelise vaguni mahutavusest
turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). Talupidaja on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu. 2.4. Tegevusluba ja –litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte
tegevusala (näiteks turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). Talupidaja on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu. 2.4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi,
Lõigatud juuksed tuleb kohe korjata kotti, mis suletakse ja viiakse prügikonteinerisse. 5.5. Pedikuloos levib väga kiiresti. Töötaja vastutab nii oma tervise kui ka kliendi tervise eest. Sellest lähtuvalt tuleb teenindajal väga tähelepanelik olla. Kasulikud on medittsiini alased algteadmised. (http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/teenuste-ohutus.html ) Vaadatud 09.02.2014 a. Keemilised ohutegurid 1. Keemiliste ainetega töötamiseks tegevusluba. 1.1. Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus. Taotluses esitatakse: taotleja nimi ja kontaktandmed; taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. 2. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 2.2
Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
KREDIIDI ASUTUSED Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult Finantsinspektsioonilt krediidasutuse tegevusloa saanud äriühingud. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut. Krediidiasutustel, sealhulgas pankadel on lubatud: · hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks · laenutehingud · liisingutehingud · arveldustehingud · mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine
Keskkonnamõjude hindamise eesmärk - varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus EMAS ja ISO 14000 vahe - EMAS määrus nõuab ka avalikkusele suunatud keskkonnaruande koostamist. ISO on ülemaailmne ja EMAS ainult EL riikidele. Kolmanda osapoole audit kui auditi viib läbi sõltumatu audiitor, kellel ei ole otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas Keskkonnajuhtimissüsteem osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Järelvalvet korraldab - Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju
Kõik dokumendid peavad sisaldama ühesugust informatsiooni, sest vastasel juhul võidakse kaup piirilt tagasi saata. Sel juhul tuleb dokumentatsioon uuesti vormistada, millega kaasneb aja- ja rahakulu. Piiriületuseks on lisaks vaja ka Venemaa teeluba, mida väljastab eestis ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon). Teeluba väljatatakse selle ettevõtte nimele, kelle nimele väljastatud sõidukikaardiga (ehk ühenduse kinnitatud ärakirjaga) veok sõidab. Selle saamine eeldab tegevusloa olemasolu, mille saamine on pikem protsess, kuid mis peab olemas olema igal tasulist veosevedu korraldaval ettevõttel. Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol
demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/ 2.1. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamise eesmärk: o teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek selle tegevuse elluviimiseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; o anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimis - või minimeerimisvõimaluste kohta; o tegevusloa andmisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. /1:§2(1)/ Vastavalt kehtivale seadusele tuleb hinnata riikliku, maakondliku kui kohaliku tasandi planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Taoliste dokumentide hulka loetakse näiteks
toiming rahandusinformatsiooni osas. Vandeaudiitor saab kutseteenust osutuda vaid audiitorettevõtja kaudu. Vastavalt seadusele on audiitorteenuse osutamise õigus audiitorettevõtjal oma nimel kui tal on tegevusluba. Audiitorettevõtjal kui temal või teda esindaval isikul on avaliku sektori vandeaudiitori õigused, siis võib ta oma nimel osutada kindlust andvaid audiitorteenuseid avaliku sektori üksuses. Selline õigus rakendatakse jaanuarist 2011.a. Tegevusloa väljastab rahandusministeerium. See on tähtajatu ja elektrooniline. Vande andnud vandeaudiitor peab tegevusloa saamiseks esitama avalduse, millele lisatakse nõutavad dokumendid ning täiendavad andmed. Tegevusloa kehtivus lõpeb vastavalt seadusele, audiitori surma korral, täiendava kutseeksami mittesooritamisel ning kutse äravõtmise korral. Samuti audiitorettevõtja pankroti korral, audiitorkogu liikme väljaarvamisel audiitorkogust, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ning
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
2002 23.september kuulutati välja pankrott Firma üks osa müüdi BMC Software-ile rohkem kui 300 millioni dollari eest. Praegu müüakse Peregrine tooteid osana HP IT Management Software-ist HP ostis omakorda Peregrine Systems-i aastal 2005 ja 425 millioni eest. 300 mil. 425 mil. AUDIITORETTEVÕTE • Arthur Andersen • Asutati 1913. aastal • Endine „Big five“ ettevõte • 2002, andis vabatahtlikult tegevusloa ära • Oli seotud veel teiste pettustega Peregrine kaebas 2002. aastal Arthur Anderseni kohtusse. Nõuti kahjutasu, suuruses 1 miljard, et võimaldasid ebaõigeid auditi tulemusi aastatel 2000-2002 KASUTATUD MATERJAL https://en.wikipedia.org/wiki/Peregrine_Systems https://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_Andersen https://en.wikipedia.org/wiki/Hewlett_Packard https://web.archive.org/web/20121214095437/http://archive.newsmax.c om/archives/articles/2002/9/23/170213.shtml http://www.bloomberg
vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankadele tegevusloa väljastamine. Üles ehitatud pangandusõigusele laiemas mõttes. Toome sisse ka avalikõiguslikud piirangud, mis pankadele laienevad. Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada
Elukindlustusliigid on muuhulgas • annuiteet • investeerimisriskiga elukindlustus • kapitalikogumiskindlustus • kindlustus surmajuhtumiks • pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionifondi valitsemine • sünni- ja abiellumiskindlustus Elukindlustuse sihtgrupp • Vabatahtlik kindlustus • Suunatud juba noortele • Isikutele, kes taotlevad suuri laenukohustusi • Alaealiste laste vanemad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad elukindlustusseltsid • AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus • www.seb.ee • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48 EUR • Indrek Holst - Juhatuse esimees • Aktsionärid - SEB Trygg Liv Holding AB 100 % Compensa Life Vienna Insurance Group SE • http://www.compensalife.eu/EE/front. asp • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48 EUR • Olga Reznik - Juhatuse esimees
oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel. Teoloogia uurimise ning õpetamise keskus Oxfordi ülikool- tekkis umbes XII sajandil. Matemaatika ja loodusteadus Cambridge ülikool-XIII sajandi algul Salamanca- Arstiteadus
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
andmed aktsiisikauba vastuvõtmise koha kohta, tegevuskoha asendiplaan ja hoonete plaanid, tegevuskoha territooriumi, hoonete, ruumide ja rajatiste omaniku nimi ja kasutamise ainuõiguse tõend. AL ruumide kasutamise kirjeldus. aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid. AL või RK tegevuskoha töökorralduse eeskiri. 25. Kes on maksuesindaja ja milleks teda vaja on aktsiiside puhul? maksuesindaja on MTA-lt vastava tegevusloa saanud isik, Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. 26. Mis on aktsiisikauba kadu? Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis ATKEAS seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi,
(EMTAK) toodud tegevusaladest ning valida oma ettevõtte põhitegevusalaks üks klassifikaatoris olevaist. Tegevusalad on klassifitseeritud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sarnaselt. EMTAK-i tegevusalade määratlus on oluliseks allikaks erineva valdkondade-põhise statistika tegemiseks Eestis ja ka rahvusvaheliselt. 3.2 Tegevusluba ja –litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte
Planeerimisseadus. Enne kehtestamist teostatakse riiklikku järelvalvet: maakonnaplaneeringu üle siseministeerium, üld- ja det üle maavanem. KESKKONNAMÕJU HINDAMNE Environmental Impact Assessment Arenguprojektid 1. x Ameerikas 1969 Eestis kesskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 järgi on eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamse tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Oluline eesmärk informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust. ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP vastav juhend. 1991 Espoo konventsioon rõhutab ka naaberriikide informeerimise vajadust.
Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana– 19.saj lõpp kuni 1918 Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Mai-Liis Paenurm Esimene ametlik laulupidu leidis aset aastal 1869 ning on olnud alates sellest ajast Eesti üks kõige tähtsamaid traditsioone. Laulupeo traditsioon ei ole päris meie enda tekitatud, vaid tegu on laendtraditsiooniga. Rahvusliku identiteedi kandjana kestavad need tänini, kuigi laenati esialgselt Saksamaa kultuurist. Esimese suure tõuke põhjustas Tallinnas 1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondli...
struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
ebakindlusega varjatud riskiga. Ettevaatuspõhimõtte alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Ettevaatusprintiip lähtub sellest, et kahju tekkimise kohta tõendite puudumine ei tähenda sugugi seda, et kahju tekkimine on välistatud. Keskkonnamõju hindamise erinevad liigid 5. Keskkonnamõju hindamise eesmärgid Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikul, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 6. Natura hindamise erinevused Madalam algatamise künnis (kui oluline mõju ei ole välistatud) Suunitletum iseloom – mõju kaitse eesmärkidele
tegevusloa alusel. (2) Käesoleva seaduse kohane tegevusluba ei ole nõutav, kui ohtlikke kemikaale käideldakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel väljastatud keskkonnakompleksloa või lõhkematerjaliseaduse alusel väljastatud lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalilao käitamisloa alusel. See ei välista käesolevast seadusest tulenevaid muid kohustusi. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 135. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus. Taotluses esitatakse: 1) taotleja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 3) käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 nimetatud dokumendid. (2) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. (3) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega. Tegevusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg on 60 tööpäeva kõigi nõutud
.................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Eestis elab 1.jaanuar 2015 hetkeseisuga 1 312 252 milj. inimest ning turul tegutseb Eesti tegevusloa alusel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuse filiaali (finantsinspektsioon). Arvestades sellega, et mingi osa inimestest on eelkooliealised ning mingi protsent on ka neid, kes pangateenuseid üldse ei kasuta, julgen nende numbrite põhjal väita, et konkurents turul on küllaltki suur. Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015).
kirjeldatakse tegureid, mida klientide korralduste käsitlemise ja täitmise viisi valimisel arvesse võetakse, et järjepidevalt tagada klientidele parimaid tulemusi. Suurendada konkurentsi Euroopa finantsteenuste turul tegutsevate äriühingute vahel Selle eesmärgi saavutamiseks võimaldab direktiiv investeerimisteenuste osutajatel teenuseid pakkuda Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas, tegutsedes oma päritoluriigis välja antud tegevusloa alusel. Lisaks pakuvad reguleeritud turgudele konkurentsi mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja klientide korralduste süsteemsed täitjad. Mitmepoolne kauplemissüsteem on uut liiki investeerimisteenuste osutamise paik, kus on võimalik kaubelda reguleeritud turgudega sarnastel tingimustel. Klientide korralduste süsteemne täitja on investeerimisteenuseid osutav äriühing (näiteks pank), mis avaldab sisemisi