Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskkonnakaitse vastused EMU (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla ?
  • Millised tsoneeringud ?
  • Millised eri nõuded ?
 
Säutsu twitteris

  • Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused.
    Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused
    Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
    Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama:
    1) looduskaitse;
    2) maastikukaitse ja hoolduse;
    3) loodusvarade säästliku kasutamise;
    4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes);
    5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve .
    Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
    Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
    Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta.
    Summaarne looduskaitseväärtus:
    • liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline)
    • koosluse
    • maastiku.
    Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades
    Metsakooslused:
    1. haruldaste liikide olemasolu
    2. kahaneva alaga jäänukid
    3. huvipakkuva arengustaadiumiga
    4. omapärane struktuur
    5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal
    6. etalonalad
    7. produktiivsed puistud (plusspuistud)
    8. kõrvalsaadused (marjad)
    9. olulised elupaigad
    10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus
    11. olulisused maastikukaitse vaatekohast
    12. teaduslik katseala
    13. kultuurilooline väärtus.
    Ökosüsteemid :
    1. looduslikkus
    2. mitmekesisus
    3. esinduslikkus
    4. haruldaste liikide olemasolu
    5. endeemid
    6. mahukas, piisav leviala
    7. kultuurilooliselt väärtustatud
    Maastikud:
    1. Haruldus
    2. Kordumatus
    3. Esinduslikkus
    4. Looduslikkus
    5. Esteetilisus
    6. Kultuuriloolisus
  • Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu
    Looduskaitse arenguetapid :
    • Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg
    • Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid , seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
    • Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine ( õigusaktid , institutsioonid jne)
    • Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid , riikidevaheline koostöö).
    Looduskaitse ideede areng:
    Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida:
    • Rahvausund
    • Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks
    Klassikalise looduskaitse algus:
    • Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse
    • Kaitsealade loomine
    • Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse
    • Looduskaitse väljaspool kaitselasid

    Looduskaitse arenguetapid Eestis:
    Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse:
    • ... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta;
    • 1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;
    • 1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel;
    • 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta;
    • 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“;
    • alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“.
    Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos:
    1297- Hakati tegelema looduskaitsega
    1664- Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie , metsõunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine).
    19. saj- mõisaparkide rajamine (paari sajandiga loodi 1300 parki).
    1853- asutati Loodusuurijate Selts (LUS)- klassikalise looduskaitse algus.
    K.E von Bear - ekspeditsioonid Peipsile, Läänemerele. Kalavarude kaitse vajadus.
    Alexander Theodor von Middendorff - Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele.
    1879 G. Helmersen- ettekanne LUS`s suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. Ta nimetas Põhja- Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.
    Carl Robert Jakobson aitas kaasa looduskaitse arengule. Kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist : linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema jne.
    1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel . Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks.
    1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt.
    G. Vilbaste - Esimene riiklik looduskaitse inspektor .
    T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees.
    1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus .
    1955- asutati Looduskaitse Komisjon , mida pikka aega juhtis E. Kumari.
    1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart.
    Esimesed kaitsealad - Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala .
    1924 Harilaid , Järvselja reservaat ; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930
    Abruka lehtmets jt.
    Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940)
    1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste.
    1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine
    1931 trükiti nende ülevaated
    1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
    1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril
    1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
    1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts).
    1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud , 210 rändrahnu.
    Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste.
    Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused):
    7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest”
    11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”
    Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis:
    1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.
    1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ( ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ».
    1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES -i ja Ramsari konventsiooniga.
    1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga».
    «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid
    1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
    1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks
    1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika”
    1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat”
    1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste
    1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur . Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
    2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007
    2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku
    2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad
    Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas:
    Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
    1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel
    1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn
    1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks
    1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm
    1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris
    1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros
    1995 Säästva arenguseadus
    1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus
    1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit
    2000 Väätsa prügila
    2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava
    Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis
    1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid"
    1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm
    1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
    • Kliimamuutuste konventsioon
    • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
    • Agenda 21, Säästev areng
    2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis
  • Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus , liigitus, põhiprintsiibid .
    Keskkonnaõiguse tunnusjooned:
    • Terviklikkus
    • Keskkonnaõiguse printsiibid - ettevaatusprintsiip
    • Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH ( keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue
    • Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused ) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload , keskkonnaseire ehk jälgimine)
    • Tihe seos EL keskkonnaõigusega
    Liigitatakse:
    1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS
    2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt
    Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega
    Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid:
    • Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu)
    • Keskkonna kaitstuse kõrge tase
    • Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt)
    • Kahju vältimine
    • Saastaja maksab (kõik, kes tarbivad maaressursse, need maksavad)
    • Ettevaatus

    Keskkond- Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise.
    Saastus - Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega , millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne).
    Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis:
    Põhiseadus , seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53).
    Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks).
    Looduskaitseseadus
    Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine
    Igaüheõigus
    Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine , jaht , veekogude kasutamine, kalapüük , peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus
  • Institutsioonid
    Keskkonnakaitse institutsioon - keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon.
    Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad:
    • Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ
    • Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimuteostaja
    • Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskkonnakaitse vastused EMU #1 Keskkonnakaitse vastused EMU #2 Keskkonnakaitse vastused EMU #3 Keskkonnakaitse vastused EMU #4 Keskkonnakaitse vastused EMU #5 Keskkonnakaitse vastused EMU #6 Keskkonnakaitse vastused EMU #7 Keskkonnakaitse vastused EMU #8 Keskkonnakaitse vastused EMU #9 Keskkonnakaitse vastused EMU #10 Keskkonnakaitse vastused EMU #11 Keskkonnakaitse vastused EMU #12 Keskkonnakaitse vastused EMU #13 Keskkonnakaitse vastused EMU #14 Keskkonnakaitse vastused EMU #15 Keskkonnakaitse vastused EMU #16 Keskkonnakaitse vastused EMU #17 Keskkonnakaitse vastused EMU #18 Keskkonnakaitse vastused EMU #19 Keskkonnakaitse vastused EMU #20 Keskkonnakaitse vastused EMU #21 Keskkonnakaitse vastused EMU #22 Keskkonnakaitse vastused EMU #23 Keskkonnakaitse vastused EMU #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Cookie Monstaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Keskkonnakaitse vastused, märksõnade lahtiseletused ning muu, mis võib olla keskkonna kaitse arvestuses. Üldiselt pole midagi hullu, paar korda loed läbi, siis peaks meelde jääma küll. Materjal sisaldab endas 23 lk-d.
    Keskkonnakaitse , Looduskaitse ja keskkonnakaitse üldküsimused , Looduskaitse , keskkonnakaitse määratlus , Alexander Theodor von Middendorff , Carl Robert Jakobson , Looduskaitse areng Eesti Vabariigis , Keskkonnaõiguse tunnusjooned , Loodusteaduslik definitsioon , Looduskaitseseadus , Igaüheõigus

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    48
    doc
    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    58
    docx
    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
    53
    pdf
    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
    53
    pdf
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    20
    pdf
    KK üldkursuse eksami materialid
    42
    doc
    ÖKOLOOGIA EKSAMIKS
    19
    docx
    Keskkonnakaitse üldkursus 2017



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun