Keskkonnakaitse vastused EMU

Q: Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse vastused EMU

Q: Millised tsoneeringud?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse vastused EMU

Q: Millised eri nõuded?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse vastused EMU

Monstaa, Cookie

Keskkonnakaitse vastused EMU (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Loodus - Keskkonna kaitse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla?
Millised tsoneeringud?
Millised eri nõuded?

Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused.
Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused
Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama:
1) looduskaitse;
2) maastikukaitse ja hoolduse;
3) loodusvarade säästliku kasutamise;
4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes);
5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve .
Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta.
Summaarne looduskaitseväärtus:

liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline)
koosluse
maastiku.

Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades
Metsakooslused:
1. haruldaste liikide olemasolu
2. kahaneva alaga jäänukid
3. huvipakkuva arengustaadiumiga
4. omapärane struktuur
5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal
6. etalonalad
7. produktiivsed puistud (plusspuistud)
8. kõrvalsaadused (marjad)
9. olulised elupaigad
10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus
11. olulisused maastikukaitse vaatekohast
12. teaduslik katseala
13. kultuurilooline väärtus.
Ökosüsteemid :
1. looduslikkus
2. mitmekesisus
3. esinduslikkus
4. haruldaste liikide olemasolu
5. endeemid
6. mahukas, piisav leviala
7. kultuurilooliselt väärtustatud
Maastikud:
1. Haruldus
2. Kordumatus
3. Esinduslikkus
4. Looduslikkus
5. Esteetilisus
6. Kultuuriloolisus

Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu
Looduskaitse arenguetapid :

Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg
Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid , seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine ( õigusaktid , institutsioonid jne)
Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid , riikidevaheline koostöö).

Looduskaitse ideede areng:
Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida:

Rahvausund
Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks

Klassikalise looduskaitse algus:

Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse
Kaitsealade loomine
Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse
Looduskaitse väljaspool kaitselasid

Looduskaitse arenguetapid Eestis:
Teet Koitjärv (2001) on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse:

... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta;
1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;
1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel;
1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta;
1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“;
alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“.

Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos:
1297- Hakati tegelema looduskaitsega
1664- Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie , metsõunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine).
19. saj- mõisaparkide rajamine (paari sajandiga loodi 1300 parki).
1853- asutati Loodusuurijate Selts (LUS)- klassikalise looduskaitse algus.
K.E von Bear - ekspeditsioonid Peipsile, Läänemerele. Kalavarude kaitse vajadus.
Alexander Theodor von Middendorff - Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele.
1879 G. Helmersen- ettekanne LUS`s suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. Ta nimetas Põhja- Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.
Carl Robert Jakobson aitas kaasa looduskaitse arengule. Kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist : linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema jne.
1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel . Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks.
1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt.
G. Vilbaste - Esimene riiklik looduskaitse inspektor .
T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees.
1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus .
1955- asutati Looduskaitse Komisjon , mida pikka aega juhtis E. Kumari.
1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart.
Esimesed kaitsealad - Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala .
1924 Harilaid , Järvselja reservaat ; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930
Abruka lehtmets jt.
Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940)
1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste.
1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine
1931 trükiti nende ülevaated
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril
1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts).
1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud , 210 rändrahnu.
Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste.
Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused):
7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest”
11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”
Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis:
1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ( ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ».
1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES -i ja Ramsari konventsiooniga.
1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga».
«Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid
1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks
1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika”
1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat”
1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste
1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur . Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007
2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku
2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad
Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas:
Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel
1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn
1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks
1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm
1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros
1995 Säästva arenguseadus
1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus
1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit
2000 Väätsa prügila
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava
Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis
1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid"
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm
1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros

Kliimamuutuste konventsioon
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Agenda 21, Säästev areng

2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis

Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus , liigitus, põhiprintsiibid .
Keskkonnaõiguse tunnusjooned:

Terviklikkus
Keskkonnaõiguse printsiibid - ettevaatusprintsiip
Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH ( keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue
Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused ) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload , keskkonnaseire ehk jälgimine)
Tihe seos EL keskkonnaõigusega

Liigitatakse:
1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS
2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt
Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega
Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid:

Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu)
Keskkonna kaitstuse kõrge tase
Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt)
Kahju vältimine
Saastaja maksab (kõik, kes tarbivad maaressursse, need maksavad)
Ettevaatus

Keskkond- Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise.
Saastus - Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega , millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne).
Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis:
Põhiseadus , seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53).
Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks).
Looduskaitseseadus
Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine
Igaüheõigus
Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine , jaht , veekogude kasutamine, kalapüük , peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus

Institutsioonid
Keskkonnakaitse institutsioon - keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon.
Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad:

Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ
Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimuteostaja
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.

Keskkonnaministeeriumi ülesanded:

riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine
loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine
järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle
ilmavaatlused
geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine
maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses

Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused:
Valitsusasutused:

EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid)
Keskkonnaamet
Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad)

Riigiasutused :

Keskkonnateabekeskus (KTK)
Loodusmuuseum
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Põlula Kalakasvatus

Riigi tulundusasutused ja äriühingud :

OÜ Geoloogiakeskus
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
SA Erametsakeskus
AS Eesti Kaardikeskus
OÜ Tartu Keskkonnauuringud
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
AS Ökosil

Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele.
Keskkonnaamet- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus , mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.
KKM Teabekeskus- Eesmärgiks on koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. Usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele.
Keskkonnajärelevalve teostajad :
(1) Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.
(2) Seadusega võidakse ka teistele valitsusasutustele anda keskkonnajärelevalve ülesandeid – kiirguskeskus.
Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis:

Loodusuurijate Selts (LUS)
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Looduskaitse Selts
TA Looduskaitse komisjon
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR)
Roheline liikumine jne jne
Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn)
Balti Keskkonnafoorum
SA REC Estonia
Eesti Ornitoloogiaühing

Iseloomusta ühte VVOd:
Eesti Looduskaitse Selts- mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Ülesandeks on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis. Seltsi püüe on viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning ühiskonna toimimise ja igaühe käitumisharjumuste kohandamine selle arusaamaga.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK):
Eesmärgid:
1. loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine;
2. keskkonnaseisundi taastamine;
3. taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine;
4. taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud;
5. keskkonnaseisundi jälgimine;
6. saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine;
7. keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine;
8. keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus;
9. kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine
KIKi poolt rahastatavad programmid :

veemajanduse programm;
jäätmekäitluse programm;
keskkonnakorralduse programm;
looduskaitse programm;
metsanduse programm;
kalanduse programm;
keskkonnateadlikkuse programm;
maakondlik programm.

KIKi rahalised allikad:

Eesti Vabariigi keskkonnatasud,
Euroopa Liidu struktuurifondid,
osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile
Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem).
Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku

Planeerimise seadus
Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
Planeerimise põhimõtted:
(1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.
(2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel.
(3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel;
detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel.

Planeeringute liigid:

Üleriigiline planeering
Maakonnaplaneering
Üldplaneering
Detailplaneering

Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule:
Planeerimine peab olema:

Demokraatlik
Kõikehaarav
Funktsionaalne
Orienteeritus pikaajalisusele

Üleriigilise planeeringu eesmärgid
1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine;
3) asustuse arengu suunamine;
4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine;
5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine;
6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine .
Näited

Asustus
Transport
Energeetika ruumstruktuur
Roheline võrgustik

Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded
1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine ;
3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel;
4) asustuse arengu suunamine;
5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud;
6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud
7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine;
8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine;
9) maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasutustingimuste määratlemine;
10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine;
11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks;
12) puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine;
13) üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine.
Maakonnaplaneeringud Eestis:

„Roheline võrgustik”- eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine)
„Väärtuslikud maastikud”- määratleda väärtusliku maastiku mõiste Eesti kontekstis

Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid
1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis - ja ehitustingimuste määramine;
4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid;
5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
6) miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
jne.
Detailplaneering

Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.
Detailplaneering on kohustuslik vahend, mida vald või linn kasutab omavalitsuse teostamiseks.
Detailplaneeringute koostamise protsess võimaldab omavalitsusel kaasata elanikke keskkonna muutmise ja kujundamise küsimuste arutamisse.

Selle eesmärgid:
1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
2) krundi ehitusõiguse määramine;
3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid , piiritlemine;
4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
6) kujade määramine;
7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;
8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine
jne.
Keskkonnamõjude hindamine
KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks .
Keskkonnamõju- Mingi tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale.
Oluline keskkonnamõju- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega.
Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik.
Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja , ekspert, huvipooled, avalikkus.
Keskkonnamõju järelvalvaja: Keskkonnaministeerium
KHM protseduurid: keskkonnamoju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu joutakse keskkonnamoju hindamise sisulise tulemuseni, s.o
kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud paremusjärjestuseni;
keskkonnamoju hindamise formaalne protseduur ehk viis, kuidas sisulist protseduuri ellu viiakse. Formaalne protseduur voib põhineda õigusaktidel voi heal taval. Kui formaalne protseduur sisulist adekvaatselt ei kajasta (nt oigusaktide puudulikkuse tõttu), võib see keskkonnamoju sisulist hindamist häirida;
Keskkonnaaudit
Audit : süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi kriteeriumid on täidetud.
Auditi määratlused: Auditi tõendusmaterjal, kriteeriumid, leiud, järeldus.
Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel.
Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat . Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi sisu, kuulasid teadustamist pealt, hindasid kuuldu õigsust. Tänapäeval on mitmesuguseid audiitoreid: Finantsaudiitor, kvaliteediaudiitor, keskkonnaaudiitor jne. Nad kõik tegelevad vastavate (juhtimis-)süsteemide kontrollimise ja hindamisega.
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus , tõendusmaterjalil põhinev lähenemine.
Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole.
Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id).
Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm.
Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor . Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava.
ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus
Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine.
Keskkonnajuhtimissüsteemid
Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks.
Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskulutused.
Demingi mudel: Universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“
Integreeritud juhtimissüsteemid : Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine , töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine .
Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon. On ettekirjutav ning kasutab Demingi juhtimismudelit. EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem.
Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Demingi juhtimismudel ja selle faasid. Integreeritud juhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. EMAS. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). Akrediteerimine ja sertifitseerimine .
Keskkonnanormatiivid ja standardid .
Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda.
Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt.
Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.
Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus , regionaal- ja linnaplaneerimine , ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted.
Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi:

keskkonna-alane juhtimine ettevõttes,
keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud,
keskkonnakaitse taseme hindamine,
toodete elutsükli analüüs,
keskkonnamärgid,
keskkonna aspektid tootestandardites

Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra , pinnas.
Keskkonnaload
Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa
alusel. Keskkonnalal puudub legaal definitsioon
Lubade liigid: kompleksluba ning lihtluba.
Tegevusluba on:

ehitusluba;
ehitise kasutusluba;
keskkonnakompleksluba;
vee erikasutusluba ;
välisõhu saasteluba ;
jäätmeluba;
kalapüügiluba
ohtlike jäätmete käitluslitsents;
kiirgustegevusluba;
maavara kaevandamise luba;
geoloogilise uuringu luba;
üldgeoloogilise uurimistööluba;
Raieluba;
Jahiuba;
mõni muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument

Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus.
Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja.
Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus.
Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus.
Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba.
Keskkonnatasu seadus.
Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind.

Kohustuslik makse
Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks
Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt
Maksab tootja
Läheb tootmiskuludesse
Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama

Loodusvara kasutusõiguse tasu:

Kasvava metsa raieõiguse tasu;
Maavara kaevandamisõiguse tasu;
Vee erikasutusõiguse tasu;
Kalapüügiõiguse tasu;
Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid:

Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist
Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist
Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist
Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid
Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks
Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks

Saastetasu
Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse:

Välisõhku;
Veekogusse;
Põhjavette;
Pinnasesse;
Kõrvaldatakse jäätmeid.

Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse

keskkonna rikkumise,
saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks

ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse:

Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju
Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist;
Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi

Keskkonnamajandus
Keskkonnamaks:

Kohustuslik makse
Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks
Laekub riigieelarvesse
Maksab tarbija
Ei lähe tootmiskuludesse
Ei mõjuta tootjat vähem saastama
Mõjutab tarbijat vähem tarbima

Keskkonnatasu näiteid: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu.
Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad:
Vabariigi valitsus kehtestab:

Maavara kaevandusõiguse tasumäärad
Vee erikasutusõiguse tasumäärad
Kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad

Keskkonnaminister kehtestab

Harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõigusetasumäärad,
Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad.

Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine
Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Raha jaotus on projektipõhine
Kohalike omavalitsuste eelarve

Keskkonnatasuse kõrgendatud määrad:

Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes;
Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses;
Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus;
Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata;
Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata.

Majandusinstrumendid keskkonnakaitses:

Maksustamine
Subsideerimine
Sisse- ja tagasimaksed
Turu loomine, müüdavad saasteload
Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid

Näited Eestist

Emissioonimaks (õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks)
teenusmaks- tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis
administratiivne maks- maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks
kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist.
maksude diferentseerimine- eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu.

Subsiidiumid: 1.) mittetagastav finantsabi- antakse nt saastamise alandamiseks tulevikus;
2.) laenusoodustus- tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks; 3.) maksusoodustus- maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine.
Turu ergutamine: 1.) saastamisõigusega kauplemine - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teisele firmale;
2.) kindlustamine- firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse; 3.) tagatisraha süsteem- mitmesuguste tarbeesemete kordussüsteem e. pandipakendi süsteem.
Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist:

mittekuuletumistasu- määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid;

sooritustagatis- firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte;
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks
Keskkonnaseire ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine;
2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;
3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine;
4) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;
5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine;
6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine;
8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest
Seire tasandid :

Riiklik keskkonnaseire
Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire
Ettevõtja keskkonnaseire

Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur
(1) Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium.
(2) Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel.
Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad:

üldkoordinaator
seirenõukogu,
allprogrammide vastutavad täitjad
seire vahetud teostajad.

Keskkonnaseire allprogrammid.
Allprogrammid
Seirejaamade arv
Õhuseire
27
Põhjavee seire
387
Siseveekogude seire
163
Rannikumere seire
102
Looduse mitmekesisuse seire
858
metsaseire
195
Kompleksseire
2
Seismoseire
2
Mullaseire
8
Kokku
1744
Looduskaitse seadus (2004)
Seaduse eesmärk- 1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Looduskaitse põhimõtted. *Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. *Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: *ohustatus; *haruldus; *tüüpilisus: *teaduslik- või ajalooline tähendus;* rahvusvaheline eeldus.
Kaitstavad loodusobjektid
kaitsealad- on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.Inimeste tegevus on piiratud või harva ka keelatud.;
hoiualad - elupaikade ja kaevukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kabvandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Peab olema kooskõlas LKS. ;
liigid- jagunevad I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega .Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased , esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd , mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg . Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan , paksukojaline jõekarp , säga, kivisisalik . Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn . Kokku on 134 loomaliiki).
kivistised ja mineraalid – jagunevad I(rangeim) ja II kategooriasse. ;
kaitstavad looduse üksikobjektid- on teadusliku esteetilise või ajaloolis -kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt , nagu puu, allikas vms, mida kaitstakse LKS alusel. ;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid- EM on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende ükskikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine KOV poolt).
Kaitsealade jaotus:
rahvuspark- on kaitseala looduse,maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(nt. Lahemaa , Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu );
looduskaitseala- on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks/uurimiseks ja tutvustamiseks.( nt. Haanja , Naisaare, Saadjärve, Osmussaar) ;
maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (nt Kõrvemaa, Läänemaa - Suursoo , Emajõe-Suursoo).
Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla?
Väljaspool kaitseala asuv LKS’i kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav elupaik.(nt. Jõevähi looduslik elupaik; pruunkaru talvituspaik; kaitsealuse taime v seene asukoht, lõhe v jõesilmu kasvukoht jms. )
Kaitseala vööndid:

Loodusreservaat:igasugune inimtegevus on keelatud. On looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa-või veeala. Kasutatakse üksnes looduslike protsesse. ;
Sihtkaitsevöönd : Kaitseala maa-või veeala Väljakujunennud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluse säilitamine. Majandustegevus võib olla keelatud. SKV asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Asuvad RP-s, LKA-s ja MKA-s
Piiranguvöönd- kaitseala maa-või veeala. Majandustegevus on lubatud ( LKS kooskõlaga), liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes(mets,niit); täiendavad piirandus lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele. Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused. Asuvad nii RP, LKA, MKA, Looduse üksikobjektides, Hoiualades, põsielupaikades, liikites, kivististes ja mineraalides) mis kaitsealal , millised tsoneeringud?

Kaitse-eeskiri- tuginevad LKS-le. Piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirandute osaline või täielik alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa..
Kaitsekohustuse teatis -kinnisasi, mis asub kaitsealas, hoiualas, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohas, omanikule väljestatav teabedokument.Kohustuslik on selle järgimine.
Hoiuala teatis.- teadis esitatakse Keskkonnaametile, kui muudetakse looduslikke tingimusi hoiualal.Tuleb esitata vähemalt kuu aega enne tööde alustamist. Teatis sisaldab kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeem.
Kaitstava loodusobjekti valitseja.- riigiasutus, kellele on ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volitus .
Valitseja kooskõlastatavad tegevused.
Kaitsekorralduskava- koostatakse seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuetest lähtudes ning see on kaitsealal kavandatava tegevuse eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks.
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik: (mis alad kuuluvad, millised eri nõuded?) Koosneb linnualadest ja loodusaladest. Tuleb ohustatud liikide kaitse tagada. Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine.
Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurepääsu tagamine. Ranna või kalda kasutamise kitsendused: piiranguvöönd ( 50, 100või 200m ), ehituskeeluvöönd (25, 50, 100 või 200m), veekaitsevöönd (1, 10, 20 m ).
7.) Liigikaitse
Liigikaitse kategooriad: I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega.Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan, paksukojaline jõekarp, säga, kivisisalik. Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki).
Liigi definitsioon- on ajalooliselt kujunenud ühise päritoluga isendite hulk; liigid on varieeruvad ja ajas muutuvad, samal ajal ka suhteliselt stabiilsed (püsivad); liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõulisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on omavahel sarnased,liigile on iseloomulik teatud areaal (levila).
Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused Liikide ohustatus. Nende elupaikade asukohta võib ohustada hävitamine inimtegevuse näol.
Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid Inimtegurid, teised loomad
Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud . Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted. Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
Mõisted:
Relikt – jäänuk, Takson , mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud., endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.(nt Saaremaa robirohi)
Võõrliik –teaduslikult või kogemata sisse toodud liigud. Ka inimese kaasabil võimalik. (nt Ameerika naarits , Kährikkoer)
Punane raamat. Eesmärk- punased raamatud või nimetstikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded- teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest; propageerida elupaikade säilitamist; anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas; anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks; õhutada uurimist. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. Ökoloogiline, kultuurilooline, jms väärtus. Eelistatakse inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike.
Punase raamatu ohukategooriad: * Regionaalselt välja surnud (RE); *Äärmiselt ohustatud (CR); * Eriti ohustatud (EN); * Ohualtid (VU);*Ohulähedased (NT); Puuduliku andmestikuga(DD) .
8.) Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse
Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt).
Iseloomusta ühte VLO lähemalt.: WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest.
9.) Rahvusvahelised konventsioonid
Konventsioonide geograafilised tasandid:
Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest.
Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas , rabapistrik, atlandi tuur)
Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel , must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised , apteegikaan.Kõik orhideed)
Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole)
Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid , Eestis looduskaitse all olevad kivistised, Jahitrofeed
Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena
Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma,
Vajadus - märgalade pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu
Märgala mõiste - sood ja nii looduslikud kui ka kunstlikud, nii seisu- kui vooluveelised, nii alalised kui ajutised , nii mageda -, kui ka riim- ja soolaveelisi alasid, sealhulgas merealasid, mille sügavus ei ületa kuut meetrit.
Veelinnu mõitse-
Eesti ja Ramsari konventsioon – Eesti sai liikmeks 1993, ning Eestist kuuluvad sinna alade hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu -Laelatu-Nehatu
Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest
Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid
Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud.
Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja -, linnu-, roomaja -, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt)
Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse. Peale nende kuulub lisa III liikide loetelusse mõningaid kalaliike.
Eeldatakse nende liikide kasutamise sellist reguleerimist, et ühegi liigi populatsioon ei oleks ohustatud
Lisa IV: kohustab lepinguosalisi riike keelustama mõnede püügivahendite nagu liimi kasutamise lindude püüdmisel, püünispaelte kasutamise imetajate püüdmisel, samuti poolautomaat ja automaatrelvade kasutamise jahipidamisel.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on selle-
le lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Konventsiooni täitmiseks tuleb koostada igal riigil täpne tegevuskava ja strateegia. Et töö oleks tõhus, tuleb looduskaitset siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, energeetika jne. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on esimene ülemaailmne laiahaardeline lepe, mis ületab traditsioonilise looduskaitse piirid. See käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kõiki aspekte : geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. Esimest korda on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine leidnud tunnustust INIMKONNA ÜHISE MURENA ja arenguprotsessi integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist.
Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel.
Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus . Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline)
bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine.
Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a.
Cartagena protokoll : Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Selle konventsiooni 19. artiklis on kirjas vajadus bioloogilise ohutuse (biosafety) protokolli järele. Bioloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli. Seda protokolli kohaldatakse kõigi selliste muundatud organismide piiriülese liikumise, transiidi ja kasutamise suhtes, millel võib olla bioloogilisele mitmekesisusele või inimtervisele kahjulik mõju. Ei kohaldata protokolli ravimitena kasutatavate organismide suhtes.
UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon:
Eesmärk - rahvastevahelise intellektuaalne koostöö, et muuta maailm elamisväärsemaks.
Vajadus
Objektid ja nimekirja kandidaadid – Tallinna vanalinn on nimekirjas (kokku u. 1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Sooma ja Põhja-Eesti pankrannik
Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid:
Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis.
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New- York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi.
Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992).
Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine
Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis (Espoo 1991).
Åhrusi konventsioon:
Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse
Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist.
Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta:
Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik , looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid
Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis.
Üldsuse kaasamine:
Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine.
Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine keskkonnaasjus või kes on huvitatud otsustamisprotsessist
10.) Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia
Kokku oli 5 arenguperioodi:
Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine)
1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/ EMÜ , jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ)
Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive)
Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega)
Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine
Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks ( arengusuunad , juhtnöörid jms)
I ja VI keskkonnaprogramm:
I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega.
VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed.
Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi ). EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv , otsus, soovitused).
Linnudirektiiv: eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.
Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA)
Lisa 2 - liigid ja jaht
2.1 – liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil
2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis
Lisa 3 - liigid ja kauplemine
3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires
3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada
Lisa 4 – keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid
Lisa 5 – uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid
Linnuala- moodustatakse ka I lisast puuduvate rändliikide kaitseks-
Loodusdirektiiv- ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele.
Loodusdirektiivi lisad
Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad
Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad
Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid
Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused.
Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega.
Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid
EÜ jaoks olulised elupaigatüübid (lisa 1)

Oht hävida looduslikul levialal
Ahenenud või väike leviala
Biogeograafilise regiooni loodusliku elupaigatüübi silmapaistev esindaja
Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid – hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille,kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust

Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis- hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust.
Esmatähtsad liigid- liigid, mille kaitseks tuleb moodustada loodusalasid. Näiteks kuldking, palu-karukell, ida-võsalill, eremiitpõrnikas, tõugjas, harivesilik, ebapärlikarp, lendorav, viigerhüljes ja saarmas.
Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks:

Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine

Antud erand

Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse.
Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. Loodusalasid moodustama ei pea, aga küttimine erandkorras.
Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi - loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus .
Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik.

Loodsuaalad on alad, mis on mõeldud loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks.
Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on
kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv ja direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv.
Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes ; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine.
Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega .
Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
11.) KESKKONNASEISUND
Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed
Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus , põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
Mõnede globaalprobleemide tekkepõhjused ja võimalikud lahendused

Rahvastiku suurenemine ja sellest tulenev toidupuudus

Põhjus: inimeste mitteteadlikkus rasestumisvastastest vahenditest, usk
Lahendused: pereplaneerimine, sundsteriliseerimine (Indias), piirangute kehtestamine ( nt Aafrikas võib olla vaid 1 laps pere kohta)

Õhusaastatus

Põhjus: Jaotatakse: Inimtekkelised ja looduslikud. Inimtekkeline: keemiatööstus , tehased, vabrikud, transpordivahendid jne. Loodulikud: vulkaanid ja metsapõlengud.
Lahendus: Ühistranspordi propageerimine, ületootmise vältimine, inimeste teadlikkuse tõstmine.
Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas: Roheline mõtlemine, Alternatiivsed transpordivahendid, 12 süsinikku ja kloori sisaldava kemikaali kasutamise keeld, Ökoturism, Korporatsioonide keskkonnateadlikkuse kasv, Energiasäästlikumad ehitised, Happevihmade vähenemine.
Suurimad keskkonnaalased saavutused Eestis: Võit soode sõjas, Võit fosforiidi sõjas, I rahvuspark Nõukogude Liidus, Balti riikides, Mahepõllumajanduse areng, Looduskaitse süsteemi areng, Alternatiivenergia areng, Heatasemelised keskkonna ajakirjad, Keskkonna erialade suur populaarsus.
Reostust mahendavad meetmed- Saastaja maksab!
Saastetasumäärad on viimastel aastatel järsult kasvanud
Saastetasumäärad kehtestatakse vastavalt keskkonnatasude seadusele. Saastetasu kehtestamise eesmärgiks on rakendada „saastaja maksab” põhimõtet ja ergutada vee- ja tööstusettevõtteid reovett tõhusamalt puhastama , vähendades seeläbi veekogude reostuskoormust. Saastetasu kantakse riigieelarvesse ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt veekaitse finantseerimiseks.
LOE KESKKONNASEISUNDI NÄITAJAD LÄBI ÕISI MATERJALIDEST !
24

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 219 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

219 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Cookie Monstaa Õppematerjali autor

Keskkonnakaitse vastused, märksõnade lahtiseletused ning muu, mis võib olla keskkonna kaitse arvestuses. Üldiselt pole midagi hullu, paar korda loed läbi, siis peaks meelde jääma küll. Materjal sisaldab endas 23 lk-d.

Keskkonnakaitse Looduskaitse ja keskkonnakaitse üldküsimused Looduskaitse keskkonnakaitse määratlus Alexander Theodor von Middendorff Carl Robert Jakobson Looduskaitse areng Eesti Vabariigis Keskkonnaõiguse tunnusjooned Loodusteaduslik definitsioon Looduskaitseseadus Igaüheõigus

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.

Keskkonna kaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga  2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus  2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013  2009 – Keskkonnaamet  2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros  2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED  looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973

Keskkonnakaitse

doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.

Keskkonna kaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

Keskkonnakaitse

docx

KESKKOND

2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk