Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"laane" - 316 õppematerjali

laane - , lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal.
laane

Kasutaja: laane

Faile: 0
thumbnail
2
odt

Raamatu „EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006“ tutvustus

,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 ­ 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia materjal

· Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud · Tammikud · Männikud · Haavikud NIIDUD: 1) Primaarsed On alati olnud lage kasvuala. · Lamminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed...

Ökoloogia
196 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sõnajalad

Saku Gümnaasium Sõnajalg Referaat Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Jär...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kalevipoeg 7

Poeg kõndis edasi kuni tuli vastu kena neiu. Sama küsides vastas tema et ta pole näinud ja kutsus ta enda tallu. Kuid kaasa ei mindud. Teine vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed kuni vastu tuli saun. Küsis eidelt ja taadilt teed, kuid vastust ei tulnud. Järgmisena tuli vastu hunt kuid ka temast vastust ei tulnud. Tuli vastu suur kuusk, kus otsas kägu. Kägu vastas, et ta peaks minema läbi laane kaasiku keskel olevasse tallu. Vend läks edasi, kuni vastu tuli see sama talu, milles oli 4 noort neidu. Keegi neist ei teadnud kuhu kodukana läinud oli kuid ütles kust leida tüdrukut. Aga keskmine vand nagu vanemki ütles, et tema ei taha kosja. Ka kolmas vend ütles et tema otsingud on läinud tühja. Vanem vend teatas, et nad peaksid oma surnud isa soovil liisku tõmbama, et teada kes neist saab kunigaks....

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Suguvõsauurimine

Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja Maaarja abielust sündis kahesa last. Esimesed kolm last, ehk siis kaks poega ja üks tütar, surid kõik ühel ja samal suvel düsenteeriasse. Esimese tütre nimi oli Ann. Vanasti arvati, et kui pere paneb oma surnud lapse nime oma elusale lapsele, siis elus olev laps pidi omale saama ka need päevad elada, mida surnud laps ei jõudnud elada...

Uurimistöö
322 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Richard Roht - elu ja looming

Ühise tegevuskoha järgi on neid teoseid hakatud nimetama Tuulemäe sarjaks. ,,Hümnid Paanile" (1922) kannab alapealkirja ,,Ühe kunstniku suvisest mälestusraamatust". Romaani sündmustik on hõre. Peategelane Taavet Dreverk, kelles on küll vähe reaalset kunstnikku, valib välismaalt naasmise järel suvituskohaks looduslikult kauni Haabjärve Tuulemäe metsades. Laane luulelised haavad ja hõbedaselt helkiv Haabjärv pakuvad peategelasele linnaelu tühisuse järel sügavaid elamusi ja vaimset puhkust; teoses leidub romantiliselt paatoslikku hümni ürgsele loodusele. Samal ajal tähistavad realistlikud looduskirjeldused eelneva loominguga võrreldes sammu kunstiküpsuse suunas. Novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" jätkab Roht Tuulemäe kehvikute kujutamist. Esimene novell on elamuslik lugu vana popsi Aiga Juhani, Dreverki ehtsa...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kaunis kuldking

Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest...

Ökoloogia ja...
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja ­karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Muna-referaat

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6...

Keemia
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vaadeldes rändavaid pilvi

vanematekodus Rakkes oma "Kevade" I kirjutamist alustanud, siirdus ta 1908. a. algul Tallinna. Siin leidis ta teenistust Oppermanni pärijate apteegis (Vana-Viru 15), kus töötas kuni sõjaveteenistusse minemiseni 1908. a. novembris. Tõenäoliselt lõpetas ta siin "Kevade" I lugude kirjutamise. Selle kõrval tegi ta kaastööd ajalehtedele. Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas O. Luts noorsoonäidendi "Ülemiste vanake". Karl Laane . Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974 7.Loovülesanne (pane tähed õigesse ritta, et saaks tegelaste nimed) Eetrep, Noie, Nujah, Rauk, Namma, Colmbah, Soroe, Naan, Neztnarf Vastused:Eino, Juhan,...

Kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...

Eesti loodusgeograafia
59 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrg...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

Mõlema elukäik on üsna kurioosne. Mallarme pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele ja sarnaselt parnassiluuletajatega pidas ebavajalikuks ühiskonna ja kunsti omavahelist sidumist. Oli samuti Pariisi Kommuuni pooldaja. Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Nagu pilvi uju udus metsa serval ühe tamme kõrval tamme teise kuju. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Läbi tuule kuuled sutt ja varest näljast. Mida kaasa väljast toovad karmid tuuled? Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. (Verlaine, "Romanss sõnadeta")...

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Metsaseadus

peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...

Önoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti saunakuktuur

8 Kasutatud kirjandus: 1. Balode. G. Karklinz. Z. Tervistav saun. Tänapäev,2005. 2. Hebict. T. Saun ja tervis.Tallinn:Valgus,1972 3. Laane . E. Suija. R. Saun ja tervis.Tallinn:Valgus,1988. 4. Lään. V. Tamming. V. Hüva leili!saun läbi aegade. Tallinn: Olion,2002 5. www.postimees.ee/151103/tervis/117221 (10.10.2007) 6. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=222419&q=saunas%20vaheldub %20põhjanaba ( 14.10.2007) 7. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=20587&q=saun%20ja%20eesti %20rahvuslik%20elujõud ( 17.10.2007) 8. www.vikipeedia.ee 9. www.saunamaailm.ee 10. www.kadakas.ee 11. www...

Ühiskond
36 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Naised vabadussõjas

aastal. Sambalt eemaldas katte peaminister Kaarel Eenpalu. 1941. aastal võeti ausammas maha ja veeti traktoriga minema. Mälestusmärgi taasavamine leidis aset 24. juunil 1942.aastal. Taastatud sambal suuri purustusi polnud ­ 1941. aastal oli see lahti monteeritud suurema vandaalitsemiseta. Obeliski edasi-tagasi vedamise käigul olid sellest välja tulnud vaid üksikud killud. Lõplik purustustöö leidis aset 1944. aastal, mil Vene piirivalvurid samba õhkisid ja selle tükid Laane talu lähedale kivimurdu vedasid. Jõelähtme Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel otsustati 1988. aastal, et sammas taastatakse. Väljakaevamistööde käigus selgus, et säilinud tükkidest pole võimalik mälestusmärki taastada. Uue samba valmistas ARS-Monumentaali töökojas kiviraidur Arvi Düna. Sobilik kivirahn leiti Vandjala küla maadelt. Jõelähtme mälestusmärgi taasavamine toimus 23. juunil 1992. aastal. Lõhutud...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Referaat Ungarist

ookeanini. Ungari maastik on mägine. Ungari rahvastik on vananev. Looduspoolt kaunistavad suured karstikoopad ja suures jõed ja järved. Ungari lummab külastajaid oma pika ajaloo ja vanade kommetega, samuti on ta kuulus oma termaalvete poolest. 11 Kasutatud kirjandus Lang Stephan ,,Ungari" Ilo. Tallinn 2004 [WWW]www.wikipedia.ee [WWW]www.google.com Dorling Kindersley "Maailma teatme atlas" Inglise keelest tõlkinud Marek Laane "Riigid, kuidas maailma valitsetakse" 12...

Geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun