1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende ük...
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa...
· Taastada biogeograafilisele piirkonnale omased elupaigad · Võimalusel taastada piirkonnast hävinud liikide asukonnad Nende ülesannete lahendamiseks on välja töötatud kaitsealade võrgustiku idee läbi kahe Euroopa Liidu direktiivi: linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Linnudirektiivi eesmärgiks on kaitsta linde ja loodusdirektiiv kaitseb ülejäänud loodust. Neis kirjeldadakse eesmärke, Natura 2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku põhimõtteid, hoiualade kaitsemeetmeid, korraldust ja finantseerimist, ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsemeetmeid. (Vello Keppart, 2006) Linnu direktiiv valmis loodusdirektiivist varem ja selles kasutati ära IBA andmebaase. IBA tähtsate linnualade projekt algatati rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni BirdLife International poolt, eesmärgiga välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja
Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad Loodusobjekti kaitse alla võtmine Kaitse korraldamine (nt liikumine kaitstaval loodusobjektil) Kaitsealade, hoiualade, randa, kalda, liikide, kivististe, mineraalide ja looduste üksikobjektide kaitsemine. Ülesande tutvustus 7. märtsi Harjumaa lehes ilmus kuulutus Lohja järvel korraldatava jääralli kohta. Inspektor võttis korraldajaga ühendust ja teatas, et ralli on kaitstavate loodusobjektide seadusega vastuolus. Hoolimata sellest, järgmisel päeval osavõtjad teevad jääl proovisõitu. Keskkonnainspektor selgitas on seisukohti uuesti, kuid üritus jätkus.
Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik. LIIKIDE JA NENDE ELUPAIKADE KAITSE ALLA VÕTMISE EELDUSED Ohustatus Haruldus Teaduslik väärtus Looduskaitseline või esteetiline väärtus Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused LIIGIKAITSE PÕHIMÕTTED Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealaks Kaitsealade, hoiualade kaitse Hävitatud elupaikade taastamine Võõrliikide ohjamine Soodustavad programmid Võimalikult madal takson KATEGOORIAD I kategooriasse kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiratud alal, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline (euroopa naarits,ebapärlikarp,kõre) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila) ja liigid,
pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMO-d võivad looduslikku liikide tasakaalu mõjutada isegi juhul, kui kohalikele liikidele geeniülekannet ei toimu. Näiteks Ameerikas on leitud, et herbitsiidiresistentsete kultuuride kasvatamine võib kiirendada monarhliblikate (Danaus plexippus) arvukuse vähenemist. Natura 2000 on üle-euroopaline hoiualade võrgustik ohustatud või haruldaste taimede ja loomade ning nende elupaikade kaitseks. Sinna kuuluvad kahte tüüpi alad : linnuhoiualad lindude kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks ; loodushoiualad looduslike ja poollooduslike elupaigatüüpide ja looma- ning taimeliikide kaitseks. Eesti on üks kolmest riigist, kes esitas EL- le õigeaegselt linnu- ja loodusalade nimekirjad.
joa loodusliku ilu ning ähvardab tammi lähedal olevaid elamuid vähemalt meetrise veetõusuga. Vallavalitsus kooskõlastas Jägala Energy vee erikasutusloa, ilma et oleks Jägala aiandusühistu esimehe arvamust küsinud. PROBLEEM! Vallavalitsus kooskõlastas Jägala Energy vee erikasutusloa seetõttu, et kõigilt jõujaama ja kanaliga piirnevate kinnistute omanikelt oli nõusolek olemas. Luba hakkas kehtima tänavu 10. juulist. Samast kuupäevast jõustus valitsuse määrus hoiualade kaitse alla võtmise kohta Harju maakonnas, mis käsitleb ka Jägala jõe hoiuala. Looduskaitseseaduse järgi tuleb hoiualal kavandatava tegevuse alustamisel teha keskkonnamõjude hindamine sealsete elupaikade ja liikide seisundi kohta. Enne Jägala Energyle vee erikasutuslao andmist keskkonnmõjusid ei hinnatud. Praegu taotleb firma uut vee erikasutusluba. Täname kuulamast !
( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks, Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus 4-7 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole jäävad joaastangud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik. Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. 1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb
III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 12 Seoses liigikaitsega on kasutusele võetud ka mõiste püsielupaik. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik. Püsielupaigad on võetud kaitse alla II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendi kaitse. See tähendab, et kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajal, ilma keskkonnaministri loata loodusest eemaldada, müüa ega tulu saamise eesmärgil kasutada. 13 Isendi kaitse Kuigi isendite surmamine on keelatud, võib seda mõningatel juhtudel lubatud, näiteks:
ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine. 22. NB! Eesti rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad, Natura 2000 Rahvuspargid: VilsandiLaheKaruSooMats (mugav ja meeldejääv lühend Vilsandi, Lahemaa, Karula, Soomaa ja Matsalu rahvusparkidest) Programmialad: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala Natura 2000: Ühendab üle Euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted: keskkonnahoidlikkuse, ennetus, ettevaatus, strateegilise inegreerituse, õigusliku läbivuse ja terviklikkuse põhimõte jne. Strateegia näeb ette rahvusvahelist koostööd nii üleilmsete kui ka piirkondlike keskkonnaprobleemide lahendamisel. 24. Säästev Eesti 21- põhimõtted, mis aastani riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid? Eesmärgid 2030.aastani
Pinnamood tasane künklikum Kaitsealade tüübid ja näited Eestist Rahvuspargid: Karula,Lahemaa,Soomaa,Vilsandi,Matsalu Looduskaitsealad- Alam-Pedja,Marimetsa,Muraka,Viidumäe,Nigula,Endla,Tahkuna Looduspargid e. maastikukaitsealad- Haanja LP,Otepää LP, Navesti MK,Naissaare LP,Loodi LP Programmialad- Lääne-Eesti saarestiku biosfäär ,Pandivere veekaitseala Natura 2000- ühendab üle euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku Rahvusvahelised kokkulepped: HELCOM- Läänemere kaitseks CITES- kaitseb kaubitsemise eest ohustunud taime ja Loomariike Rido de Janeiro 1992 biodiversiteet- Mida rohkem liike, seda tugevam ökosüsteem MÕISTED! 1.aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. 2.erosioon- uuristus, väliste loodusjõudude poolt pinnamoodi purustav tegevus. 3
Toetada ekstensiivset põllumajandust Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule. Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendikaitse printsiip. Seega on ka Kükametsa küla tiigis sigiv isane kärnkonn ikkagi kaitse all. Kaitsetegevusi: Kõre kulleste kasvatamine ja reservasurkondade loomine. Kõre elupaikade (rannaniitude) taastamine Tiikide taastamine harivesilikule, mudakonnale ja kõrele Kevadised kiiruspiirangud kahepaiksete rändeteedel. 10. Liigisõbralik majandus- ja arendustegevus kas ja kuidas on võimalik?
lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata. (Püsielupaigad võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Määrusega kinnitatakse püsielupaikade piirid ning kaitsekord.) Isendi kaitse kehtib nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud. See tähendab, et kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajal, ilma keskkonnaministri loata loodusest eemaldada (on lubatud vigastuse ravimiseks), müüa ega tulu saamise eesmärgil kasutada. 4 11. oktoober, 2007
maavalitsus.ee/documents/906995/1027513/Asustust+ja+maakasutust+suunavad +keskkonnatingimused.pdf (13.12.2013) 3) Ruhnu Vallavalitsus 2013. Ruhnu üldandmed. Kättesaadav: http://ruhnu.ee/ruhnu-uldandmed/ (13.12.2013) 4) Vikipeedia 3012. Ruhnu. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Ruhnu (13.12.2013) 5) Keskkonnaregister 2013. Keskkonna seire otsing. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP0DeIpAERyDdF1B0PqHntYICo3Zxcax (13.12.2013) 7) RT I 2006, 37, 277. Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13350225 (13.12.2013)
Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Maavarasid Tõlliste vallas ei leidu. Looduskaitse Tõlliste vallas asuvad viis kaitsealust parki. Laatre park (4,504 ha), Paju park (7,625 ha), Sooru park ja Sooru pargi tammik. Tõlliste vanadekodu puiestee (270 m) ja Vargasaare puistud (5,346 ha). Vallas on 2 hoiuala: Kuritse järve hoiuala ja Valli soo hoiuala. Tõlliste valla hoiualade valitsejaks on Valgamaa Keskkonnateenistus. Veel on kaitse alla võetud Tagula ajutiste piirangutega ala, pindalaga 21,18 ha, asukohaga Tagula küla. Ajutiste piirangutega ala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Kuna Tõlliste vallas, sangaste heinamaal leidub haruldasi ,,Harilikku kobarpead" taimi, on Keskkonnaminister (25. jaanuari 2006. a määrusega nr 8) nende püsielupaigad kaitse alla võtnud. (3) Elukeskkonna seisund
Vastu võetud 05.02.1993 nr 36 RT I 1993, 7, 106 jõustumine 05.02.1993 22. Millisel juhul antakse maa munitsipaalomandisse hoolimata maa tagastamise nõudest? 23. Millised maad ei kuulu erastamisele? Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa (edaspidi riigimetsamaa). §20.(1) ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. §20.(1) MRS 24. Milline roll on maade kasutusvaldusesse andmisel maavanemal ja kohalikul omavalitsusel? Kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras
kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule alla laaditavad keskkonnaministeeriumi kodulehelt). Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendikaitse printsiip. Seega on ka Kükametsa küla tiigis sigiv isane kärnkonn ikkagi kaitse all. Kaitse korraldamise põhimõtteid: Kõigusoojaste loomad jaoks on olulised head talvitumistingimused. Paljud liigid on seotud pärandkooslustega. Esmaseks looduskaitseliseks ülesandeks on isoleeritud asurkondade säilitamine ning ühenduskoridoride loomine nende vahele.
Eesti Natura-alade nimekiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt ja saadetud koos andmebaasi ja kaartidega Euroopa Komisjonile. 2004.a.-st jätkub töö Natura-alade kaitse korraldamisel, tagamaks nende liikide ja elupaigatüüpide säilimise, mille kaitseks alad on valitud. Millistel alustel ja kes on valinud alad Natura 2000 võrgustikku? Euroopas leidub palju haruldasi linnu-, looma-, taime- ja samblaliike ning ohustatud elupaiku. Natura 2000 on üle-euroopaline hoiualade võrgustik, mille eesmärk ongi neid liike ja elupaiku kaitsta. Natura 2000 võrgustiku moodustamise kriteeriumid tulenevad otseselt Euroopa Liidu linnu- ja loodusdirektiivist. Loodusdirektiivi alusel määratletavate Natura 2000 alade valiku aluseks on nimetatud direktiivi I ja II lisas toodud elupaigatüüpide ja liikide esinemisalad. Euroopalise tähtsusega alade määratlemise kriteeriumid on loetletud loodusdirektiivi III lisas.
........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28
........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kohta – nn loodusdirektiiv – ja Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv – mis on neist kahest ka vanem. Mõlemad dokumendis on loetletud üleeuroopaliselt tähtsad ja ohustatud liigid, mille elupaigad vajavad kaitset. Nende direktiividega moodustub üleeuroopaline hoiualade võrgustik – Natura 2000 Direktiivide üldsätetes määratakse kindlaks direktiivi rakendamise kord ja üldprintsiibib. Põhimõisteteks on seejuures liigi ökoloogiliselt soodne seisund ja hoiualal või seda mõjutavas lähiümbruses planeeritavate tegevuste keskkonnamõju hindamine. Eesti looduskaitse aluseks on 2004. Aastal vastu võetud „Looduskaitseseadus“ ja selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused. Nende dokumentide põhieesmärgiks
Teave: 1) kaitstava loodusobjekti kohta; 2) kaitse eesmärk; 3) LKS või KEK-ga sätestatud kitsenduste loetelu. Väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga 20 avastamise teate saamist. Kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama. Kaitsekorralduskava: Kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan. Määratletakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kava koostamisse kaasatakse ka erinevad huvigrupid, nt kohalikud inimesed, RMK jne. Rand ja kallas: Kallas on veekogu maismaavöönd. Kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate
66 taime-, 16 sambla-, 10 seene-, 18 sambliku-, 134 loomaliiki Liigi legaaldefinitsioon: Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Ökoloogia leksikoni kohaselt on liik väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liikide soodsa seisundi tagamine: Kaitse- või hoiualade moodustamine, püsielukohtade kindlaksmääramine või isendi kaitse rakendamine. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Säästva arengu seadus , Looduskaitseseadus, Planeerimisseadus , Jahiseadus , Metsaseadus, Keskkonnaministri määrus nr 65. Rahvusvahelised lepingud: Ramsari konventsioon, Bern‘i konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Washingtoni konventsioon , Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv
(2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Soodsa seisundi tagamine: I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. (2) II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. (3) III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris
· Planeeringutel ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning mõjutatavatele tegevustele tingimuste seadmine. Kaitse korraldamine: · Kaitsekorraldusliku tegevuse korraldamine, sh tähistamine. · Loodusõpe ja tutvustamine. · Seaduse ja kaitse-eeskirja nõuete täitmise jälgimine ja keskkonnainspektsiooni teavitamine õigusrikkumistest. Kaitsekorralduskava · Kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. · Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse KeM veebilehel. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Koosneb: · Linnualadest · Loodusaladest Rand ja kallas
6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 125. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 126. Keda kaitstakse linnualal ja keda või mida loodus alal?
1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 124. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 125. Keda kaitstakse linnualal ja keda või mida loodus alal?
nende kaitse 6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 125. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 126. Keda kaitstakse linnualal ja keda või mida loodus alal?
a elamu- ja õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem o teatis – kohaleviimine, tähtkirjana või digiallkirjaga e-kirjaga saatmine vähemalt üks kuu enne tööde alustamist o Keskkonnakaitseameti kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada kaitsekorralduskava: o kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan o määratletakse: olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht kava elluviimiseks vajalik eelarve kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine):
ehitusluba. Liikumisõigus ja piirangud: millised teed on avalikuks kasutamiseks. Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti ning KOV tasandil kaitstava loodusobjekti kaitset korraldab selle valitseja Kkteenistus või riigiasutus. Püsielupaiga valitseja on selle asukoha kkteenistus. Loodusobjekti valitseja on KOV. Kaitsealade, va parkide ja puistute, ning hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, millest selguvad: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või mps eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
