Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud
TALLINNA RAEKODA Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne linnarae residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga
FRANKFURT Frankfurt ist Deutschland der fünftgrößte Stadt. 670 000 Einwohnern ist die Stadt entlang des Mains County Hessen gelegen. Frankfurt ist Deutschlande und Verkehrszentrum der größten finanziellen Kontinentaleuropas entfernt. Hier sind die EZB, die Fed und die Deutsche Börse Frankfurt. Die Skyline der Stadt ist es auch in Frankfurt, Deutschland in Manhattan erwähnt. Das Hotel liegt im Zentrum von Attraktionen, vor allem entlang des Flusses in der Stadt besuchen die Museen der Millionen von Touristen jedes Jahr. Römerberg ist der zentrale Platz der Stadt Frankfurt. Die Herausforderung umgebenden 14. und 15 Jahrhundert Gebäude, von denen die meisten während des Zweiten Weltkriegs zerstört wurden, später aber wieder aufgebaut. Römer Rathaus selber. Square ist die Alte Nikolaikirche, die 15 ist Jahrhundert stammende Kirche (ursprünglich im 12. Jahrhundert erbaut). Mai gesehen zu Fuß in Richtung des Flusses Rententurm'i, spätgotisc...
Tallinna Raekoda Mina valisin tutvustamiseks sellise maja kuna mulle meeldib maja välimus, ajalugu ja tema tähtsus Tallinna Raekoda on ainus säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas Raekoja ehitus lugu algab 13. sajandil ja oma keskaegse ilme sai ta aastatel 1402-1404. Uurimused näitavad, et sama koha peal oli ka 13. sajandil rae kooskäimise koda juba olemas 1322. aastal mainiti kinnisvararaamatus raekoda esimest korda, siis oli seal suur koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse
TALLINN TOWN HALL Britt Viks Haapsalu Gümnaasium 2011 HISTORY Tallinn Town Hall was very important building in the Tallinn Old Town. There were many events like : trading or killings. It was built in 13th century. In the past it was city goverment. It is the only gothic style building in the Northen Europe. NOW Now is the building concert hall and a musem, what is very valued. Every Estonian should know about Christmas in the Tallinn Town Hall. ( There is biggest Christmas Tree in the Estonia ) INTERESTING There is round stone, what put in place all the distances. City Hall Tower, the Old Thomas curious tip of the city of Tallinn is one of the symbols. QUESTIONS What makes it different ? Where is the Tallinn Town (Compared to other buildings Hal...
kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust misast. Taastamisprojekti autorid olid Arne Kann (arhitektuur) ja Leila Pärtelpoeg (sisekujundus). Restaureerimistööd toimusid aastail 1975-1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel. Sepikoda Viinaköök Kuressaare raekoda Bromsebro rahuga läks 1645. aastal Saaremaa Rootsi kätte. Eesti saared läänistati Rootsi suurnikele Prantsuse päritoluga De la Gardie`dele, Jacob D. la G. ja tema pojale Magnus Gabriel
19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhitekt R. Guleke projekti järgi 3- korruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse tasakaalustavad rustikaliseenid ja pilastrid. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Tartu Raekoda Praegune raekoda on silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis ja paikneb linna ajaloolisel peaväljakul ja on sellel platsil juba kolmas. Tartu piiskopiaegne raekoda ehitati 13.sajandi lõpul. See paiknes enam-vähem praeguse kohal turuplatsi lääneküljel. Esimene raekoda oli kahekorruseline keldritega tellishoone. Selle esiküljel oli sammaskäik, katusel kellaga torn. 16. sajandi lõpul asusid keldrites poed ja viinakelder. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku
Town Hall Square and Town Hall Town Hall Square Is a city square beside Tallinn Town Hall at the center of Tallinn, Estonia. Is a venue for festivals or concerts like Tallinn Old Town Days. Tallinn Hall Square Is the only gothic style town hall in the Northern Europe. Construction Completed 1404 The spire was destroyed in an aerial bombing on March 9, 1944.(1950) City administration worked there until 1970 At the moment is a museum and a City representative Building At the top of the tower there is a weathervane called Old Thomas. Thank You for watching !!! Karl Johannes Kalma
Town Hall and Town Hall Square History The building history of the Town Hall goes back to the 13th century. In its present form it was completed in 1404. The management of the city worked in the Town Hall until 1970. Since 1975 the Town Hall functions as the ceremonial building of the city government, but it also serves as a concert hall and a museum. The tower The tower was constructed together with the Town Hall in 1402 1404. The original Gothic pyramidal spire was replaced by a Late- Renaissance spire in 1627. The height of the Town Hall from the bottom of the arcade to the top of the spire is 64 meters. The spire was destroyed in an aerial bombing on March 9, 1944. It was rebuilt in 1952. Tallinn Town Council used to have its own guards, who maintained order in town and watched for possible enemy troops or destructive fire from...
Angelico, Botticelli ja Paolo Uccello, kelle töid on säilinud Firenze arvukates muuseumites ja kirikutes tänaseni. Vana sild Vana sild on Firenze vanalinnas asuv üle Arno jõe ulatuv keskaegne sild, mis on täielikult säilinud oma algupärasel kujul. Silla peale on ehitatud majad, kus vanasti asusid kauplused, näiteks lihunikuärid. Tänapäeval müüakse sillal asuvates poodides ehteid ja suveniire. Raekoda Raekoda: Firenze raekoja ehitust alustati 13.sajandil. Hoone oli gooti stiilis. Raekoja suurtes kaunites saalides ja ilusates salongides on välja pandud rikkalik kunstiaarete näitus. Firenze toomkirik - suuruselt neljas kirik Euroopas ja kõrgeim ehitis Firenzes. Ehitust alustati 13.sajandil gooti stiilis. Kiriku kuppel on renessanss stiilis. Kiriku kellatorni kõrgus on 85m ja kupli kõrgus 90m. Toscana kokakunsti pärlid Bistecca Fiorentina
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus
Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus olid enamasti laoruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.
Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad.
Hermanni torni eellane. Picture Püha vaimu kirik ● Püha vaimu kirik on keskaegne luteri kirik mis asub Tallin vana- linnas. ● Püha Vaimu kirik oli seegikirik, mille preestri kohustu steks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas olid ka pensionipõlve pidavad vaimulikud, sakramen di jagamine. Tallinna Picture raekoda ● Tallinna raekoda on Tallinna vanalinnas asuv ehitis mis valmis 1404. aastal. ● Tallinna raekoda on Põhja- Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias.
Tartu ehitisi enne 20.sajandit Sisukord 1. Jaani kirik 2. Peetri kirik 3. Tartu Ülikool 4. Inglisild 5. Tartu Raekoda Jaani kirik Jaani kirik Aadress: Jaani 5, Tartu Aeg: 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest Stiil: Gootika Jaani kirik Kiriku eripära: * terrakotafiguurid Terrakotaskulptuuride kuulsus: * ükshaaval käsitsi valmistatud - isenäolised Jaani kirik Hüpotees: Need terrakotakujud kujutavad kunagisi Tartu linnaelanikke. Selle vastu räägib, et osad kannavad kroone, kuid linnarahvas võis olla modellideks.
/Oleviste kirik XVI 159 , 1 . 16. sajandil oli hoone kõrguseks 159 meetrit, mis tegi temast tollal maailma kõrgeima ehitise. /Raekoda T . Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne raekoda. / Linnamüür , , XVI . Linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandiks muutunud Põhja - Euroopa üheks võimsamaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks. --- , ---, XV , Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. /Toompea loss on . 48-
Roland Bachmann PT-12 ,,Tallinna Gootika." 2012 Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja
kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Raekoja plats Allikas: tallinn Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel. 1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure
Säilitada midagi ilusat meie riigi poolt ja kanda seda sajandist sajandisse. 3. Ligi 70% Vanalinna ehitistest on säilinud tänapäevani. Siiani püsinud kirikud ja tornid on: Toomkirik, Toompea loss, Aleksander Nevski katedraal, Paks Margareeta, Oleviste kirik ja torn, Neitsitorn, Köismäe torn, Kiek in de kök( kiika kööki) ja Hellemanni torn. Peale selle on veel Viru tänav, Tornide väljak, muuseumid, Taani Kuninga aed, Raekoja plats. 4. Raekoda on Põhja- Euroopas kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis ehitatud Raekoda. See ehitati 13. Sajandil. Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli.
Müncheni Linnamuuseum BMW Muuseum Peamised vaatamisväärsused Münchenis on mitu kaunist kirikut: Frauenkirche (hilisgooti stiilis ehitatud Müncheni ja Freisingi peapiiskopi katedraal). Alter Peter (Püha Peetruse kirik – vanim kihelkonnakirik Münchenis). Frauenkirche Alter Peter (Püha Peetruse kirik) Peamised vaatamisväärsused Üks kuulsamaid ehitisi Münchenis on Neues Rathaus (Uus Raekoda). 19. sajandi lõpus rajatud gooti stiilis raekoda ja selle 79 m kõrgune torn on Müncheni peamised vaatamisväärsused. Raekoja tornis asub maailmakuulus kellamäng ehk carillon. Carillonil olevad kujukesed etendavad lugusid Müncheni ajaloost. Neues Rathaus (Uus Raekoda) Peamised vaatamisväärsused Schloss Nymphenburg asub Neuhauseni ja Nymphenburgi linnaosades. Barokk-stiilis ehitatud loss oli Bavaaria valitsejate suveresidents. Hellabrunn ehk Müncheni Loomaaed asub Thalkircheni
Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim),
asuval krundil. Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis Hoonel on kõrge viilkatus mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks. B. Tallinna raekoda Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias. Kultuurimälestis nr 1199 . Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit. Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit.
Tallinna vanalinn UNESCO- maailmapärandi nimekiri Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest PõhjaEuroopa pealinnadest kadunud. Kirikutest on säilinud: Toomkirik Niguliste kirik Oleviste kirik Kaupmeeste majad: Meistrite hoov Raekoda: Raeapteek Raekoja plats Raekoda
ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat.
kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779 . aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359 . aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu ulatub 13. sajandisse, on PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud
just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad mille liikmete arv sõltus linna suurusest.Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. Palka raehärra oma tegevuse eest ei saanud. Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit
ekoja plats Raekoja plats on: Väljak Tallinna südalinnas, kus asub Tallinna raekoda. Läbi aegade seltskonnaelu keskus . Läbi ajaloo säilitanud oma vana funktsiooni. Jõulupuu. Raekoja plats on ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Tallinn oli Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht . 10.-11. sajandil kerkis eesti kaupmeeste ja käsitööliste linna taoline asula. Raekoja platsi juurde kerkisid ka elamud. Majade ehitust soodustas paekivi suur varu. Raekoja platsi nimi Esmakordselt 1313. a.-l ladinakeelse nimega Foro. Alamsaksakeelse nimega market.
kõrgus 123 meetrit). Oleviste kirik ehitati selleks, et Tallinnat oleks kaugelt näha. Maha põlenud kolm korda (Tuld oli nähtud isegi teisel pool lahte). Sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi Niguliste kirik Kirik rajati 1230 aastal Gotlandi kaupmeeste poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis (hiljem hilisrenessanss vormides ) Tallinna Toomkirik Asub Toompeal Oli algselt puukirik (Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel)
stiilis, 2 läänefassaaditorni · Londonis WESTMINSTER ABBEY, kuningate kroonimiskirik, hiljem ümberehitatud · OXFORD ja CAMBRIDGE ülikoolide vanemad osad ja kirikud on gooti stiilis Itaalia: · Ei olnud kõrgeid ehitisi, tornid eraldi kampaniilidena. · FIRENZE TOOMKIRIK marmorstiilis · VENEETSIA DOODZIDE PALEE ühiskondlik hoone. · Kõige suurem gooti ehitis MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katusel · SIERRA RAEKODA e. SIERRA PALAZZO PUBBLICO kõrged ja massiivsed tornid. Võimsad seinamaalid, tornidel suur kell Saksamaa: · Kirikud kõrgeimad · STRASBOURGI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · KÖLNI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · ULMI KATEDRAAL 1 torniga · MAARJA KIRIK Lübeckis 2 torni Hispaania: · Kahe läänefassaaditorniga, väiksemad · Põhja-Hisp. BURGOSE KATEDRAAL o Franco peakorter o Sinna maetud Cid Eesti:
Aeg: 18.saj. 80-st-19.saj. keskp. Keskused: Tallinn, Tartu Mõjud: (pealinn)Peterburist (1809-tüüpfassaadide määrus), Saksast (mõisnikud) Arh. Varakl. Tallinn. 1) J.Schultz-Eestimaa kubermanguvalitsushoone: barokne fassaad, klassikaline plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16
Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst Rumbeke loss Curající poiss (Manneken PI) Wijnendale loss Westerlo loss Brüsseli raekoda Atomium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muuseum Koomiksid Kunst
sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. Aastal 6. Milline on Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Punasel alusel valge rist. Seda näeb Taani kuninga aias, mis asub Tallinna vanalinnas, Lühike jalg 9A. 7.Kas gootika mõjutas Talllinna Raekoja ehitust? Kuidas? Tallinna Raekoda on Põhjamaade ainuks gooti stiilis säilinud raekoda. Oma praeguse kuju sai raekoda aastatel 14021404, kui hoone ehitati kahekorruseliseks ja idaossa rajati torn. Teravkaarne arkaad, sakmeline serv (katuse juures). Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ülemiste järve veega. Vallikraavi vesi suubus merre Paksu Margareta juures
Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...
Disain arendab tooteid, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning/või suurema kasutusmugavusega. 5. Arhitektuur e. ehituskunst Jaguneb · KIRIKLIK (kirik, klooster jne) Oleviste kirik · ILMALIK (raekoda, kool, loss jne) Eiffeli torn Arhitekt - ehitisi kavandav kunstnik. Ilmalikud hooned Tallinna Raekoda vanalinnas Karikatuur · Karikatuur ehk pilkepilt. Eesti karikaturistid: Priit Pärn, Edgar Valter, Heinz Valk
· Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid maailmasõja ajal. · Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne
Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõisahoone Bastionikäigud Tallinna Raekoja plats Püha Vaimu Kadrioru loss Hahni trepp Aruselja tuulik kirik Tallinna Teletorn
*Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga. Tallinnas Niguliste kirikus (olid), Kadrioru lossis, Narva Raekojal, Tallinna Toomkiriku, Rapla kiriku jt. Altarid Chr.Ackermann Maalikunst: Tsunftide asemel vabameistrid
Valminud 1663.aastal. Kuressaare linna vaekoda on selle hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. · Vabadussõjas langenud saarlaste monument Asub Saare Maavalitsuse hoone vastas. Amandus Adamsoni pronksskulptuur avati 29. juuli 1928. a. Eesti Vabadussõjas langenud saarlaste mälestuseks (1918 -1920). Mälestussambal on kujutatud graniitrahnule toetuv haavatud Eesti sõduri pronksfiguur; tagaküljel on pronkstahvlid 160 hukkunu nimega . · Kuressaare Raekoda Range, lihtsa ja suursuguse vormiga raekoda, mis rajati aastatel 1654-1670 esindab nn. põhjamaade barokki. · Haamerite maja Haamerite näitusemaja Vallimaa tänaval on kolme tuntud saarlase - insener Eugen Haameri, pastor Harri Haameri ja kunstnik Eerik Haameri sünnikodu krundile ehitatud maja, mis valmis 2004.a. septembris ja selle arhitektiks on Viljar Päss.
..............3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5. Tallinna Oleviste kirik.................................................................................................
valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule,
sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa, valitsevaks õukond, uhkeldav 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): · ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal · nurgatornid · kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda · kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga · uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut pastjoni: Ingveri, Harjumäe, Roosti e. linnamäe, Skanne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid
Kunstiajalugu BAROKK, ROKOKOO, KLASSITSISM EESTIS JA KLASSITSISM Barokk Eestis 1629.aastal läks Eesti Rootsi võimu alla. Seda võib lugeda barokki alguseks Eestis. Pärast Põhjasõda jagunes barokk kaheks. Baroki kõige laialdasem levik Eestis oli Narvas, mis oli telrvenisti baroki stiilis. See oli Hollandi barokk. Majad olid pikema küljega tänava poole. Narva Tallinn Pärast sõda taastati Narva raekoda, millel oli väga paraadne sissekäik. Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss. Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis leidus barokseid ehitisi. Pärnus on mingi barokne värav. Kuressaares vae- ja raekoda.
linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Jõukamate majade fassaadide liigendati pilastritega. · Barokilik Narva hävis II maailmasõjas, taastati ainult kõrge trepi ja saleda haritorniga raekoda. 17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel. Ta on teinud näiteks Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. · Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline. Esimesel korrusel majandusruumid ja kolmandal privaatsed eluruumid, teine korrus pidude ja vastuvõttude jaoks
arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa- valitsevaks õukond, uhkeldav, vähem kaunistusi 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal nurgatornid kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut bastioni: Ingeri e. Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna
3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus • c) Euroopas 8. Keskajal kasutati… • a) naturaal- ja rahamajandust • b) naturaalmajandust • c) rahamajandust 8. Õige vastus • a) naturaal- ja rahamajandust 9. Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liidusse 15. sajandil ? • a) Tartu • b) Tallinn • c) Uus - Pärnu 9
ooperi autor on Tauno Pylkänen. Tegemist on tõenäoliselt rändmotiiviga, mis oli keskaja Euroopas üsna populaarne. · Esimesed tuleristsed sai Viljandi orduloss 1482. aastal, mil Vene väed Ivan III juhtimisel koos Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendväega suutis piiramise järel vallutada küll linna, kuid linnust alistada ei õnnestunud. Sõjategevuse tagajärjel süttisid hooned, nende seas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Venelased lahkusid, kui olid kätte saanud lunamaksu, ning viisid endaga kaasa kaheksa kirikukella. · Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. · 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Linna kaitses 500-meheline rootslaste
Gooti stiili profaanarhitektuuris ei kasutatud kuigi järjekindlalt teravkaart ja nii on ka raekoja aknad algupäraselt sirge sillutusega. Kuid see eest teravkaarne peaportaal kuulub Tallinna hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning palestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma. Lisaks veel veesüliti - vihmaveerenni lõpposa (nokk), millele gooti ajastul anti avatud suuga fantastilise loomapea kuju.Praeguseks on Tallinna Raekoda ainuke säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? 1325 aastal täideti Ülemiste veega. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta)
· Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuseks suur tulekahju 17.saj keskel) · Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili o Elamutel olid uhked portaalid rikkalike reljeefkaunistustega o Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades o Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas o Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks o Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult NARVA RAEKODA (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) · On säilinud ka KURESSAARE RAEKODA · Pärnu barokkehitistest on tuntum TALLINNA VÄRAV (kaunistatud reljeefidega) o E. DAHLBERG on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) · 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke o Neist tuntuim on Christian ACKERMANN, kes on teinud Tallinna
mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
