« », 379 . . , , . 54 . ... 23..1916 . . «», . 200- 1903 . - . 1960- . 1938- . . , , . .. 1965 . 629 . 907 . - . 1879 . ... , . ..» ». 1967 . 1715 . ... ( ) « », 1833-1850 . - .. .. , 1147 , , , , - : « ». . , 1147 . , . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . ...
Peterburg Karl Kaspar 8A Peterburg Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene - ; isuri ja soome Pietari; vadja Petteri) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km NIMI Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja
PETERBURG Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz (vt foto 1) on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. Kogu Talvepalee Venemaa tsaaride residents ja veel 5 ajaloolist ehitist, mis on Talvepaleega ühte ehitatud moodustavadki muuseumi Ermitaaz. Ekspositsioonis on üle 3 miljoni eksemplari. Näitus paikneb 400 saalis ja ruumides, mille üldpindala on üle 10 ha. Ermitaazis on maailma suurimaid itaalia, prantsuse, madalmaade, hispaania, inglise jt
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja- merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on
Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes. · W. Hensen defineeris mõiste `plankton' 1887.a. Muu maailmas 1850 1900 Inglismaal: võeti kasutusele esimene postmark 1840.a USA: teksapükste leiutamine Oscar Levi Straussi poolt Californias Eestis: ajalehed "Eesti Postimees", C.R. Jakobson, M. Veske, J. Hurt jt Kreutzwald "Kalevipoeg" 1857.
annavad kuni 40% kogu riiklikust eelarvetulust Energia ja metalli sektori osakaal on 25% riigi SKPst Nafta hinna muutuste mõju SKP kasvule on suur. Venemaa on kasu saanud ka tootmise suurendamisest. Majandusharud Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal Manpupuneri mäel asuval manside ja komide pühapaigas. Neeva jõgi Neeva jõgi algab Laadoga järvest ja suubub Soome Lahte. Jõe pikkus on 74 km ja Peterburis on kolm kanalit: Moika, Gribojedov ja Fontanka. PeeterPauli kindlus Kindluse ehitamist alustati 27. mal 1703. aastal. Neevalinnas asub toomkirik mille kellatorn on linna kõrgeim 122,5 meetrit. Kellatorn on kaetud 36 000 käsitsi liimitud õhukeste kuldplaatidega. Ermitaaz Talvepalee on ehitatud aastatel 1754 1762, 1992 aastal liideti talvepelee
Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17. novembril alla Varssavi rahulepingule. Pärast Narva all lüüasaamist tugevdas Peeter I oma vägesid. Nüüd võis Baltimaid ründama minna. 29. juulil saavutas Peeter I rootslaste üle võidu Hummuli lahingus, seejärel kuulus venelastele Mõniste, Valmiera ja Alüksene. 22. oktoobril vallutasid venelased Nöteborgi kindluse ja 1703. aasta mais Nevanlinna, seega oli kogu Neeva Vene valdustes. 27. mail hakati Neeva deltale rajama Peterburi, millest sai hiljem Venemaa pealinn. 1704. aastal saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augusti Narva. 3. veebruaril 1706. aastal olid Fraustadti lahingus Rootsi ja Saksi väed. Pärast Rootsi rünnakut varisesid saksi väed kokku. Seepeale lasksid Vene vangid Rehnskiöldi (Rootsi vägede ülem) tappa. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksamaale sisse. August II pakkus Karl XII- le läbirääkimisi. 24
21.sept 1217- Madisepäeva lahing e Pala lahing, Viljandi lähistel, eestlaste kaotus, venelaste abi jäi hiljaks, Kaupo ja Lembitu said surma. 1219- langeb Põhja-Eesti k.a eestlaste linnus Lindanise(Taani kuningas Waldemar II-le, Tanebrogi lipp(euroopa vanim)). 1240-1480 mongolite ülemvõim Venemaal 1220- rootslased vallutavad Lihula linnuse. 1242 aprill- Jäälahing Peipsi järvel, Mõõgavendade ordu ja venelaste vahel 1240- Neeva lahing, venelased panid seisma rootslaste sissetungi Venemaale Neeva jõe suudme alal. 1227-1560 keskaeg eestis(orduaeg) 23 aprill 1343-1345 jüriöö ülestõus 6. Mis sündmusega ja kuidas on järgnevad isikud seotud? Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister, kes kutsus eestlaste 4 kuningat Paide linnusesse, kus nad tapeti, edasi võitlus Tallinnas. Eduard Bornhöhe- kirjutas ,,Tasuja", kus kirjeldab Jüriöö ülestõusu.
asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal. Aleksander Nevski katedraal on Tallinna suurim ja suursuguseim kupliga katedraal. See ehitati otse Toompea lossi vastu ja valmis 1900. aastal. Ehitust alustati 1894. aastal ja arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski auks. Pärast Eesti iseseisvumist 1918
vaadeldava ala raamid ja kaardilehe põhjapoolsete nurkade tänapäevased koordinaadid. Ptolemaiose märgitud viis jõge mahuvad sellele alale ilusti ära. Kõige kirdepoolsem jõgi Chesenos on kaardil ühendatud Kaspiaga. Siin on kahtlus, et kas tegemist on autori fantaasiaga või oli Ptolemaios tõesti kuulnud midagi sellisest ühendavast veeteest. Tõsiasi on, et Ptolemaiose tegutsemise ajal, teisel sajandil, olid veeteed Läänemerest, kas Neeva või Väinajõe kaudu üle Dnepri Musta mereni ja piki Volgat Kaspia mereni ammu avastatud ja mõnda aega juba kasutusel olnud. Arheoloogidel on nende kaubateede kohta palju tõestusmaterjale. Seetõttu on täitsa võimalik, et ühel Aleksandria geograafil olid kindlad andmed sellise kaubatee olemasolu kohta. Ptolemaiose kaardil on jõgede kohta veel palju ebaselget. Nimelt viimane jõgi Läänemere idakaldal on Neeva. Seal teeb merekallas pöörde ja kulgeb tagasi lääne poole
VENE LIPU ALL ÜMBER MAAILMA. lk.5 VENE AMEERIKA 1741.a. Ületasid V.Beringi laevad Aasia ja Ameerika vahelise väina. Esimest korda jõudsid venelased Ameerika kallastele, Alaskale. Selleks, et pidada indiaanlastega kaubavahetust, moodustasid vene kaupmehed 1799.a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide. Augustis jõuti pärale Obi jõe kallastele. Sõideti üle Obi, pärast üle Jenissei ja jõuti Irkutskisse. Irkutskis tuli oodata talve algust, istuda kelkudele ja sõita mööda Leena jõge Jakutskini. Jakutskisse jõuti jaanuaris ja jäädi seal kevadet ootama, sesttalviti oli Siberis võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtr...
Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u
relvade jaoks võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, purjeriide rajamiseks loodi riidemanufaktuure. Muudatused maksusüsteemis: Üldine isikumaks- pearaha, Seda pidi tasuma kogu riigi meessoost elanikkond väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. Hakati korraldama hingeloendusi. Muutused valitsemiskorralduses: Kogu riik jagati kubermangudeks, loodi Senat, Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid. Peterburi rajamine. 1703.a. alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse uue pealinna ehitamisega. Selle keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus Neeva jõe saarel. 1712 jõuti ehitusega nii kaugele,et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Peeter I valitsusaja lõpuks oli 75 000 elanikuga Peterburi saanud juba Põhja- Euroopa suurimaks linnaks. Euroopaliku elulaadi sisseviimine. Pärast välismaalt naasmist alustas Peeter I õukonnas ümberkorraldusi. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Samuti toimetati habemetega või
- tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6. Kus paiknevad Eesti sademeterikkamad alad ? - kõrgustikes, sest õhumassid põrkavad vastu künka nõlvu Pinnamood. Põhjaveetekkelised karstid- karstikoopad-orud, lõhed Tuuletekkelised- luited Raskusjõutekkelised- rusukaldad, maalihked, langatuslehtrid
Talvepalee Talvepalee on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite endine palee. Palee on osa Paleeväljakut õnritsevst hoonetekopleksist. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalisse kultuuriringi ka seni kunstis omaette arenenud Venemaa. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt arhitekte ja kunstnikke, saatis vene meistreid välismaale õppima. Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk. Neeva jõe äärde uut pealinna SanktPeterburgi rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (17001771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Talvepalee ehitati aastatel 17541762. Vene keisrid elasid Talvepalees talvekuudel, suvel aga 20 kilomeetri kaugusel
Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega
Muuseum asub Tallinnas Kadriorus, Vene tsaar Peeter I suveresidentsiks ehitatud barokklossis (Weizenbergi 37, 10127 Tallinn). Miks tahad minna ? Kadrioru kunstimuuseumis näidatakse hulgaliselt kuulsate vene kunstnike töid, tehakse kunstilise mänge. Toimuvad erinevad näitused ja etendused erinevates stiilides. Kardioru loss on juba ise üks vaatamisväärsus, mida vaadata ja uurida. Ermitaazi Kunstimuuseum Muuseumist Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. Kogu Talvepalee Venemaa tsaaride residents ja veel 5 ajaloolist ehitist, mis on Talvepaleega ühte ehitatud moodustavadki muuseumi Ermitaaz. Miks tahad minna ? Tahaks sinna minna ülemaailmsete tuntud kunstnike tööde pärast nagu näiteks, Leonardo da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Rubens, Rembrand jt.Neil kõigil on väga ilusad pildid . LOUVRE`I KUNSTIMUUSEUM Muuseumist
*1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisid Poola aladele. *1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal. 1703-alustati Sankt-peterburgi asutamist neeva jõe suudmesse. *1708 -Lesnaja küla juures hävitasid Venelased Rootslaste toidu-ja moonavoori. *1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping.
1. Louis XVI stiil 2. Direktooriumi stiil 3. Ampiirstiil Arhitektuur Pääses maksvusele stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsismi ajastus kasvas Palladio mõju. Klassitsismi toodi üle palju sambaid, oli huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Märksõnadeks võiksid olla lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Vene arhitektid: 1. de la Mothe-Kunstide akadeemia hoone, Gostinõi Dvor 2. Rinaldi-Marmorpalee Neeva kaldal Levisid ka ilma praktilise ülesandeta ehitised: triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Sisekujundus Sisekujunduses asendus rokokoolik kergus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima. Armastati kasutada hammaslõiget, meandrit, helmisnööri, munavööti ja trofeekimpe. Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal.
Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve
Ekskursioon mööda Sankt-Peterburgi Ekskursiooni alustame võrust. Sealt sõidame bussiga Narva piiriäärde. Kui piir ületatud, siis sõidamegi otse Peterburgi, õnneks pole see väga pikk tee. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Esimesel päeval peale kohalejõudmist on esmatutvus linnaga bussiekskursioonil: Moskva prospekt, Nevski prospekt, Marsi väljak, Vassili saar ja Rosta sambad, Ülikooli kaldapealne
Laadoga järv Stella Salu 8.Klass T ilsi Põhikool Asukoht Iseloomulikud tunnused Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre. Järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi. Suurimad saared järves on Valamo ja Konevets. Kagurannikul Sviri suudmes asub Voltsi Nossi neem ja lõunarannikul Voronovi neem. Laadogast voolab välja Neeva, mille kaudu järvel on ühendus Läänemere Soome lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Pasa ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km². Kliima Kliima Laadoga piirkonnas on mõõdukalt külm. Keskmine aastane sademete hulk on 610 mm. Järv on kõrgeim juunis ja juulis ning madalaim detsembris ja jaanuaris, selle keskmine sademete hulk aastas on umbes 0,8 m ja maksimaalne aastane muutus oli umbes 3 m. Kliimavööde ja loodusvöönd
Isurid ja isuri keel NIMI Nimetused Rahva enesenimetus on inkeroine või izora, karjalain ning üldistavalt maaväki. Sõna isur võib olla pärit Neeva lisajõe venekeelsest nimest izora, millele vastab läänemeresoome nimi Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning loomakasvatus. Tegeldud on ka kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos
talastikku ja viilu meenutav väljaehitis; lossid, mille fassad meenutas templit, pidulikud ansamblid(Helsingi Suurkirik ja selle väljak). Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Kuulsaimad kuppelehitised: Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Pr. Louis XIV stiili suurmeistrid: Jacques Germain Soufflot, Jaques Ange Gabriel. Vene arhit: Peterburis Kunstide Akadeemia hoone ja kaubahoov Gostinõi Dvor(de la Mothe), Marmorpalee Neeva kaldapealsel(A. Rinaldi), Smolnõi instituut ja mõned paleed(G. Quarenghi). Kõrgklassits: Börsihoone, Admiraliteedihoone ja Kaasani peakirik. Carlo Rossi- Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee, Aleksandra teatri ansambel. Monumendid: Tähe Võidukaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. SISEARHIT: kreeka ja rooma eeskujud; hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt; rippuva rätiku ja
igapäevaprobleemidele. Näiteks, kõlas tema seletus Niiluse jõe üleujutuste kohta nii: ,,Jõe üleujutustes on süüdi (aitioi) eteesiatuuled (passaattuuled) mis ei lase Niilusel merre voolata." Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul. Küll aga tekivad sarnastel põhjustel (tuuled ei lase jõeveel merre voolata) Neeva üleujutused. Thalese seletusel on teaduslik iseloom. Võrreldagu seda seletust egiptuse teooriaga: selle järgi tõi üleujutused kuidagi Chnum, jumalik olend, kellel oli väga pikkade sirgete sarvedega jäära kuju. On ka tõendeid, et Thales tegi geomeetrilisi avastusi.
jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse jaÜlikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Iisaku katedraal on suurim õigeusukirik Peterburis. Kirik on pühitsetudDalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitektAuguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818—1858. Iisaku katedraal on üks suurimaid kupliga sakraalehitisi maailmas. Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ning peakupli läbimõõt 26 meetrit. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai). 1955
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere ääres asuvad ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik
Essee Ermitaaz on üks maailma suurimaid kunstimuuseume, mille ekspositsioon asub ühtekokku viies hoones. Mina käisin seal umbes 2 aastat tagasi ja elamus, mille ma sealt sain on kirjeldamatu. Nagu ka terve see nädal, mille ma veetsin Venemaal Peterburi kultuuri- ja kunstiväärtustega tutvudes. Ermitaazi külastus oli meil eelviimasel päeval enne kojusõitu. Ermitaaz koosneb kuuest suurejoonelisest hoonest, mis asuvad Neeva jõe kaldal otse Peterburi südames. Tähtsaim neist hoonetest on Talvepalee, mis algselt oli olnud Vene tsaaride residents. Ermitaazis on tohutult ruume, giid mainis täpset arvu ka paar korda, kuid kahjuks ma ei mäleta seda enam. Iga ruum oli justkui omaette avastus- kõikjal oli nii palju maale, kujukesi ja muid ornamente. Ermitaazis on umbes 3 miljonit erinevat kunstiteost. Mulle tuletas peaaegu igasse uute ruumi astumine meelde mõnd pilti lapsepõlve muinasjuturaamatust.
Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J . Chisholm, Maailma ajaloo kronoloogia, 2000 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J . Chisholm, Maailma ajaloo kronoloogia, 2000 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38. Hispaania K Madriid Balkani mäed 39. Andorra Vü Andorra la Vella Kaukasus 40. Monaco Vü Monaco Apenniini 41. Itaalia V Rooma + Ida-Euroopa lauskmaa 42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena Oder Peipsi 46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern Doonau Inari
Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis Aleksander Nevski peavägi üle jäätunud Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole. 5. aprillil 1242 põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal Lämmijärve idakaldal kokku.
https://www.flickr.com/photos/neharai1/18684327768/ Eiffeli torn Paikneb Pariisis, on üks Pariisi sümboleid Ehitati Gustav Eiffeli poolt 1889 Maailmanäituseks Konstruktsioon plaaniti ajutisena, kuid torn leidis otstarbe ka pärast maailmanäitust raadioantennina Koos antenniga on torni kõrgus 324 meetrit Aastas külastab torni 7 mln inimest Autor: Daxis https://www.flickr.com/photos/daxis/10651222274/ Ermitaaži kunstimuuseum Paikneb Peterburis, Neeva jõe kaldal Asub endises tsaaride residensis Talvepalees ning 5 sellegea ühte ehitatud ajaloolises hoones Ekspositsioonis üle 3 miljoni eksemplari Näitus paikneb 400 saalis, ruumide üldpindalaga 10 ha Autor: Tasha Metamorfosis https://www.flickr.com/photos/parchedwings/15360620 764/ Londoni Tower On Londoni populaarseim vaatamisväärsus Rajati 1080-ndatel William Vallutaja poolt On olnud kasutusel nii kindluse, palee kui ka vanglana
Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780 Narva linn oleks olnud barokne, kui tulekahi poleks seda hävitanud. Säilinud on Narva Rekoda. Peeter I laseb ehitada Tallinnasse suveresidentsi. Enamus Tallinna Vanalinna kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v.a ,,oleviste kirik". Barokkskulptuur. Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad
Tauri Põlluäär ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohaliku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et neid siis Venemaal müüa. 1701. aastal olid Venemaa ja Poola sõlminud Birza lepingu, mille kohaselt oleks nende võidu korral läinud Baltimaad Poolale. Sellepärast käskis Venemaa kuningas Peeter I 1708. aastal hävitada Tartu. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevalinna asemele rajati 1703. aastal Peterburi linn. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000-8000 eesti ja läti talupoega
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus.
Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrset...
Esmaklassiline, parim 5) Pole vaja! 6) Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Võeti eeskuju antiigist 7) Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Palladio 8) Millist ehituslikku detaili toodi klassitsismi palju üle? Sammas, ümarkaar, kuppel 9) Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus 10) Kes olid 2 kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? Antonio Rinaldi kavandas Marmorpalee Neeva kaldapealsel Carlo Rossi kavandas Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleksandra teatri ansambli 11) Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede? Võidusambad, auväravad, triumfikaared 12) Millised muutused toimusid sisekujunduses? Millised motiive armastati? Rokokoolik kergus asendus varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus.
Jevgeni Onegini küsimused ja vastused . 1. Missugusest perekonnast oli pärit Jevgeni Onegin ? Kus ta veetis oma lapsepõlve ? Oli pärit aadliperekonnast , lapsepõlve veetis Peterburis Neeva kaldal. 2. Missuguse kasvastue ta sai ? Oli hästi kasvatatud ja palju õpetatud poiss. 3. Missugune oli aadlinoorsooelu ? Kuidas veetis Onegin aega suurlinna seltskonnas ? Aadlinoorsooelu oli selline , et käidi palju restoranides söömas , teatrides ja ballidel käidi. Onegin igatses oma lapsepõlve . Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin
16.Nimetage 2 lossi Rootsist. 17.Millised on tuntud barokkehitused Venemaal? Kes on Talvepalee arhitekt? 18.Mida tead „Vaskratsanikust“?(4 fakti) 19.Ilusaim barokiajastu (rootsiaegne) linn Eestis? 20.Nimetage Rootsi ja Vene ajast (17.-18.s.)säilinud raekodasid Eestis. 21.Mida vaatamisväärset on Tallinna toomkirikus? 22.Iseloomustage Eesti tuntuimat barokkehitust(6). 23.Millal ehitati Eestisse uhkeid mõisahäärbereid? Miks just siis? Nimetage selliseid. 24.Mille ja millal rajas Peeter I Neeva jõele? 25.Mille kinkis Katariina II Tartu linnale (on hävinud,oli Tartu sümbol)? 26.Millal oli barokk? 27.Millised ajaloolised sündmused jäävad sellesse aega.Tuntumad valitsejad? 1.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 2.Absolutism (Prantsusmaa,Venemaa,Austria) 3.Rohked sõjad (Prantsumaa,Türgi,Venemaa ,Saksamaa jt) 4.Ususõjad 5.Nõiaprotsessid 6.Tartu Ülikooli rajamine 1632 28.Nimetage tuntud teadlasi ja avastusi.
soolsus on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (vaikseim 12). Pinnakihis kulgeb piki rannikut vastupäeva alatine hoovus. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23, lahtedes veidi alla 9, suvel lõunaosas 1618, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni, mere keskosas on jääd harva; Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud, mere lõunaosas kitsa ribana alla kuu. Looded on enamasti alla 10 cm. Suurt veetaseme kõikumist põhjustab tuul tugeva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi; 1824 tõusis vesi Neeva suudmealal 4,1 m ja 1924 3,69 m, 1967 Pärnus 2,53 m üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3 m-ni.
Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust. Kuna neil oli hea geograafiline asend siis oli seda ka kergem arendada. Tartul jäi Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas liituda veeteega mööda Põhja-Eestit Neeva jõele suunduva kaubateega.Samuti sai Tallinn olla ka sellel kaubateel vahendaja Venemaa ja Lääne riikide vahel. Ilma selleta poleks saanud kumbgi linn oma kaubandust arendada nii kiirelt kuna meil endal niipalju ressursse. Terve keskaja ning osalt ka uusajal kaubeldi umbes samade kaupadega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahka, vaha, Eestist teravilja ja lina. Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Teada on et, 13
rõivad, mille valitsevaks värviks on punane. Õnnestunud kompositsiooni kõrval esinev aga maali juures ka märkimisväärseid puudusi. Need avalduvad esijoones valguse ja koloriidi ebaühtlases reziimis. Otseste akadeemiaõpingute tulemusena kujunes Jansenist tubli realist. 1914. aastal on värskelt abiellunud Jansen sunnitud tagasi pöörduma Peterburi. Ta leiab siin ka sobiva korteri ja nii asub ta nüüd juba koos perekonnaga jälle Neeva linna. Siia jääb ta kuni 1917. aasta kevadeni. Jansen, haigestunud 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni päevil, läks vastu raskele tervislikule kriisile. Kevadeks on Jansen niivõrd kosunud, et võib lahkuda Neeva linnast. 1918. aastal kolib Jansen töö asjus Tallinnasse. Tallinnas hakkab Jansen korraldama näitusi, mis esialgu polnud edukad, kuid võitsid aegamööda publikut. See elu sai aga kiire lõpu ja Jansenite perekond kolib Kloogale. Maalijana on Jansen 1919
umbes 70m sügavus takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Taani väinades on pinnakihi soolsus 8-10, Balti mere avaosas on aga pinnakihi soolsus 6-7 ning väheneb Soome ja Botnia lahe sopi suunas (väikseim 1- 2). Balti mere ääres asuvad riigid nagu näiteks Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu täielikult, mere keskkohas on aga jääd harva, Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5 kuud, Eesti lääneranniku lahtedes 4-5 kuud. Balti mere reostus (nii olme- kui tootmisheitmetega) on väga suur kuna selle ümbrus on tiheda rahvastikusega ja intensiivse majanduseluga Möödunud sajandi 70-ndateks aastateks olid Balti mere tervise halvenemise märgid juba ilmselged kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, 80% viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
