Keskkonnakaitse ja rekreatsioon (0)

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos.
Ökoloogia – teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda.
Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise.
Keskkonnakaitse – ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset.
 2. Looduskaitse ajalugu
2.1. Ettevalmistav etapp

• Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest . 
  
• Eestis olid paljud puud, kivid , allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad . Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke.
  

 2.2. Kujunemise etapp

• Teadus tungib looduskaitsesse
  
• Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine
  
• Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad
  

 2.3. Laienemise etapp

• Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses
  
• Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel
  
• Rahvusparkide moodustamise algus
  
• 1910 asutati Vaika Linnukaitseala – esimene looduskaitseala Eestis.
  

2.4. Rahvusvahelistumise etapp

• Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad
  
• Alates 1924 asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jt).
  
• 1935 võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus.
  

 2.5. Tsentraliseeritud juhtimise etapp

• Hakati looma spetsiaalseid rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone
  
• Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste
  
• 1948 loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit
  
• 1971 asutati Lahemaa Rahvuspark
  

 2.6. Keskkonnakaitse etapp
 1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis , kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks.
Eesti looduskaitse tase tõuseb, tunnustatakse rahvusvahelisi põhimõtteid, ühinetakse tähtsamate lk konventsioonidega. Olmub palju uusi ühiskondlike lk organisatsioone.
Looduskaitsjad moodustavad mitmeid uusi suuri kaitsealasid.
3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed
3.1 Rahvastikuprobleemid

• 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit, praeguste andmete kohaselt 7miljardit.
  
• Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine . Hiinas on ülemäärase kasvu vähendamiseks mõeldud välja ühelapsepoliitika.
  
• Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Tervelt 1/3 elanikkonnast elab Tallinnas.
  

 3.2. Jäätmeprobleemid

• Kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu ( kilekotid , plastikpudelid)
  
• Koos rahvastiku arvu tõuseb ka(tarbimise ja tootmise suurnemine) jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle
  
• Aastas tekib1 elaniku kohta u. 300kg olmejäämeid
  

 3.3. Veekriis- ja reostus

• 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid ainult 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toidulavlmistamiseks, pesemiseks vms.
  
• Veeressursid on jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt
  
• Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine
  
• Eestis 84% veest tarbib tööstus, 9% põllumajandus, 7% olmes.
  
• Tööstusriikides tarvitatakse inimese kohta 220 l vett ööpäevas, arengumaades vaid 3 l.
  
• Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine
  
• Eestis on viimasel paaril aastakümnel saanud kaasaegsed puhastusseadmed enamus väikelinnu
  

 3.4. Hapestumine

• Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid , mis langevad tagasi Maale. See kahjustab metsi, veekogude elustikku , kultuuriväärtusi jm.
  
• Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Pigem on aastaid Eesti mureks olnud aluselised sademed.
  
• Seoses autode hulga järsu suurenemisega on oluliselt kasvanud transpordist pärineva saaste osakaal.
  

 3.5. Osoonikihi hõrenemine

• Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.
  
• Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained , millest olulisemat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid
  
• Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste
  

 3.6. Kliima soojenemine

• Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda
  
• Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme jt looduskatastroofe
  
• Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
  

 3.7. Energiaprobleemid

• Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega
  
• Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee hapestumine; tuumaenergia tootmisega kaasnev oht; linnade ja tööstuspiirkondade saastamine ; küttepuude puudus arengumaades
  
• Põhiline osa Eesti energiast toodetaks põlevkivi baasil Kirde-Eestis
  
• Põlevkivi tootmisel: eraldub mitmeid kasvuhoonegaase; muudetakse maastikku
  

 3.8. Liikide hävimine

• Põhjused: otsene hävitamine inimese poolt; elupaikade hävitamine või muutumine; keskkonna saastumine; võõrliikide pealetung jms.
  
• Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme
  
• Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid
  
• Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits .
  

 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid
• Õhu saastatus linnades – mõjutab negatiivselt inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi ,
• Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus -ohustab põhja- ja pinnavett
• Vee ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine – põhjavee kvaliteedi ja veelustiku langus.
• Jäätmete kasv-keskkonna saastamine, ohtlike jäätmete korrastamatus
• Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sh,kaitsealade ja liikide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist;
• Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
5. Looduskaitse konventsioonid (4)
5.1. Ramsari konventsioon

• Eesti 1993.a.
  
• Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad.
  

 5.2. Washingtoni konventsioon

• Eesti 1993. a.
  
• Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki.
  

 5.3. Berni konventsioon

• 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping
  
• Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
  
• Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid , mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras.
  

 5.4. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

• 1992. a, Rio de Janeiros
  
• Eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel
  
• Looduskaitset tuleb siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus , kalandus jne.
  

6. New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll

• Ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks.
  
• Eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi.
  

Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele.
 7. Arhusi konventsioon
1998.a. Keskkonnainfo laialdane kättesaadavus ja kohustab ametiasutusi kaasama avalikult otsustusprotsessides varajases etapis , kui kõik on otsused on veel lahtised ja neid võimalik mõjutada, võimaluse piires arvestada üldsuse kommentaare ja tehtud otsust tuleb põhjendada.
8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur

• Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust.
  
• Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asutustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid.
  
• Tihedusest sõltumatud tegurid mõjutavad populatsiooni sõltumata asutustihedusest ja populatsiooni sisestest protsessidest. Tihedusest sõltuvad tegurid on sellised mille puhul populatsiooni asutustihedus mõjutab otseselt piiravaid mehhanisme .
  
• Populatsiooni vanuseline struktuur: kasvav populatsioon; püsiv populatsioon; kahanev populatsioon.
  

 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias
9.1 Parasitism – üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust.
9.2. Kisklus – üks loom sööb teisi loomi.
9.3. Ökoloogiline konkurents – tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavadd seetõttu üksteise elutingimusi.
 10. Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis

• Jahindust võib pidada üheks vanimaks rekreatiivseks harrastuseks.
  
• Eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada bioloogiline mitmekesisus ja liigne mitmekesisus ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele.
  
• Eestis on jahiulukite hulka arvatud 17 imetajaliiki ja 36 linnuliiki.
  
• Jahinduse põhihuvi on suunatud sõralistele, kellest saadakse nii liha kui trofeesid.
  
• Väikekiskjate küttimine on eelkõige looduskaitselise iseloomuga, kus arvukuse reguleerimine on vajalik nende liikide negatiivse mõju tõttu teistele liikidele.
  
• Suurkiskjad on eelkõige väga hinnalised trofeeloomad, mida jahimehed üle maailma Eestisse küttima tulevad. Teisest küljest võivad suurkiskjad olulist kahju tekitada kariloomadele ning jahinduse põhiorbiidis olevatele sõralistele.
  

 11. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale
11.1. Poollooduslikud kooslused

• Ekstensiivne põllumajandus võib bioloogilist mitmekesisust tunduval suurendada
  
• Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus , haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik.
  
• Poollooduslikud alad ( puisniidud ; luhaniidud; rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis.
  
• Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute ja pidevate talgutööde kaudu.
  

 11.2. Mahepõllumajandus

• Mahepõllumajandust defineeritakse kui isetoimivat säästlikku agrosüsteemi, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse.
  
• Taimekasvatuse aluseks on mulla struktuuri ja viljakuse säilitamine ning viljavaheldus.
  
• Keelatud on kasutada mineraalväetisi sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
  
• Loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus.
  
• Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate.
  
• Loomasööt peaks pärinema oma talu maadelt ja sõnnikukäitlus olema võimalikult keskkonnasäästlik.
  
• Mahetalunikke arv tõuseb iga aastaga aina enam.
  
• Paljudes riikides muutub järjest olulisemaks kohalikult kasvatatud mahetoidu tarbimine. Positiivbe mõju avaldub ka kohalikule majandusele.
  

 11.3. Mineraal - ja orgaaniliste väetiste kasutamine

• Mineraalväetiste liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogude Liidus kaasa ulatusliku põllumajandusmaastike hajureostuse.
  
• Mineraalväetiste kasutamine vähenes 1997 aastaks 1988 aastaga võrreldes 6 korda.
  
• Nõukogude perioodi ulatuslik hajureostus põhjustas pinnaveekogude laialdase eutrofeerumise ja põhjaveereostuse.
  

 11.4. Maaparandus

• Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri
  
• Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks.
  
• Järvede ja jõgede veetaseme reguleerimine, mida tehti peamiselt 1960-1970-ndatel aastatel, vähendas vaieldamatult maastiku bioloogilist mitmekesisust.
  
• Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud.
  

 12. Transpordi seisund ja mõju kesskonnale
12.1. Füüsikaline mõju

• Elupaikade otsene kadumine transpordi infrastruktuuri alla
  
• Elupaikade hävimine taritsu ehitamiseks vaja minevate loodusvarade kaevandamisel avakarjäärides
  
• Elupaikade fragmenteerumine , barjääriefekt
  
• Loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused
  

12.2. Keemiline mõju
12.2.1. Kohalik keemiline mõju

• Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdioksiide, raskmetallide, orgaaniliste ühendite ja tahkete emissiooni.
  
• Taristu hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid, mis reostavad pinnast ning põhjavett ja muudavad taimekooslusi .
  
• Õnnetused ohtlike veoste ja tanklatega põhjustavad vee ja pinnase reostust. Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku.
  
• Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid (akud, konditsioneerid, õli- ja lahustitejäätmed), mis kahjutuks tegemata jätmise korral reostavad pinnast ja põhjavett
  

12.2.2. Regionaalne keemiline mõju

• Transpordist pärit väävel- ja lämmastikoksiididel on oma osa happevihmade tekkimisel
  
• Lämmastikoksiididel on oluline osa Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumisel
  
• Lämmastikoksiidid, vingugaas ja lenduvad orgaanilised ühendid põhjustavad päikesevalguse toimel väga reaktiivsete fotokeemiliste ühendite moodustumist, mis põhjustab ulatuslikke taimestiku ja tervisekahjustusi.
  

 12.3. Bioloogiline mõju

• Transpordivahendite abil kanduvad uutele aladele paljud võõrliigid
  
• Kontinentide vaheline ning saarte ja mandrite vaheline meretransport on oluliselt vähendanud erinevate kontinentide ja saarte isoleeritust.
  
• Teedest põhjustatud elupaikade fragmenteerumine vähendab populatsioonide eluala ja tõstab nende tundlikkust inim- ja muudele välismõjudele, võib viia geneetilisele isoleerumisele ning väikeste populatsioonide kadumisele.
  

 13. Erinevate transpordiliikide mõju keskkonnale.

• Raudtee- ja veetransport on suhteliselt keskkonnasäästlikud, sest nende ressursi-, energia- ja ruumikulu ühiku kohta on mitu korda väiksem kui maantee - ja õhutranspordil.
  
• Õhutransporti iseloomustab väga kõrge energiakulu ja otsene mõju osoonikihi hõrebemisele, müra, lennukoridoride ristumine lindude rände koridoridega jms.
  
• Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine ja ehitamine, jää lõhkumne, pilsiveed ja õnnetused ohtlike veostega, mis mõjutavad vee elustikku ja tundlikke rannakooslusi.
  
• Maantee- ja raudteetranspordi taristu killustab ja vähendab looduslike ekupaikade pindaöa, tekitab barjääre ja müra ning saastab pinnast, õhku ja vett.
  

 14. Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale

• Keskkonda ohustavad toiduainetööstuse heitveed, mis aitavad kaasa veekogude eutrofeerumisele
  
• Elujõuline toiduainetetööstus on oluliseks toeks pärandkoosluste ja maastike säilitamiseks vajalikule põllumajandusele.
  

 15. Kergetööstuse mõju keskkonnale

• Kergetööstuse suurim haru on tekstiilitööstus, rõivaste tootmine, naha töötlemine ja jalatsite valmistamine.
  
• Keskkonnale avaldavad negatiivset mõju peamiselt kroomnahatööstuse mürgised jäätmed
  

 16. Metsatööstuse mõju keskkonnale

• Metsa- ja puidutööstus on ekspordi osatähtsuselt vabariigi juhtivamaid tööstusharusid.
  
• Ainus tööstusharu, mis on peale iseseisvumist mitmeid kordi kasvanud
  
• Metsatööstuse negatiivne mõju keskkonnale võib olla märkimisväärne, kuivõrd metsaraie häirib paljude ohustatud liikide asurkondi.
  
• Puidu töötlemisega seotud negatiivsetest mõjudest on olulisim veekogude ja õhu reostamise oht tselluloosi tootmise käigus.
  
• Loodusliku võsapuidu laialdane kasutuselevõtt metsatööstuses omaks elustiku mitmekesisusele positiivset mõju.
  

 17. Keemiatööstuse mõju keskkonnale

• Keemiatööstuse heitmed soodustavad lisaks hapestumisele ka eutrofeerumist
  
• Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile.
  

 18. Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale

• Selle tööstusharu areng on Eestis seotud maavaradega – põlevkivi, lubjakivi , liiva, kruusa ja savi kaevandamisega.
  
• Tööstusharu emotsioonid võivad sisaldada tolmu, kroomi , pliid , arseeni jms.
  
• Eesti ehitustööstuses ei ole nimetatud aineid paisatud keskkonda mitmekesisust mõjutaval määral.
  

19. Energeetika mõju keskkonnale

• Seni lahendamata probleemiks on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine
  
• Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed.
  

20. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale

• Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku.
  
• Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest . Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks. Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused.
  
• Jäätmetest saadava energia keskkonnamõju sõltub olulisel määral kasutatavast tehnoloogiast. Põletamise korral  on BCDD/PCDF emissiooni oht väga suur.
  
• Sobiva tehnoloogia s.h. heitgaaside märgpuhastusega  on võimalik neid ja teisi heitmeid siiski oluliselt vähendada.  Vähem probleeme keskkonnale tekitab prügi gaasistamine
  
• Biomassi kasutus energia toormena võib mõjutada keskkonda mitmeti.
  
• Suurte monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad ka herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid.
  
• Arvestades vähem põletatud fossiilkütusest tulemata jäänud emissioone on üldmõju bioloogilisele mitmekesisusele kahtlemata positiivne. 
  

  21. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile 

• Põlevkivi: Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni
  
• Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist
  
• Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett
  
• Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida
  
• Fosforiit: Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks.
  
• Pae ja lubjakivi:  Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega , mistõttu on need ohtlikud loomadele
  
• Savi: Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud , sageli vertikaalsed , kuju korrapäratu, põhi tasane , enamasti rämpsu täis ja võsastunud
  
• Turvas : Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad
  

 22.Kliima mõju rekreatsioonile

• Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul.
  
• Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas.
  
• Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi.
  

  23.Läänemere rekreatiivsed võimalused

• Tavaliselt on veeseis madalaim juunis. Juuni lõpus hakkab veetase tõusma.
  
• See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja Muhu lähedal paiknevatel laidudel.
  
• Mere pinnakihis kulgeb piki rannikut hoovus , mille suund on vastu kellaosuti liikumisele.
  
• Hoovuse mõju on tugev eriti poolsaarte ja saarte vahelistes väinades, seda tuleb arvestada rekreatiivsete tegevuse puhul Läänemeres
  
• Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid takistavad tuultel sooja vee ärakandmist rannast, kuid paljudel juhtudel jääb vesi suplemiseks liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud.
  
• Soome lahes on rannikumeres vesi suplemiseks piisavalt sügav, kuid probleemiks on jahedamad temperatuurid ning mere avatus , mistõttu tuuled võivad kanda hõlpsasti sooja vee rannikumerest avamerele.
  
• Läänemere sügavus Eesti põhjarannikul ja Läänerannikul on oluliselt erinev.
  
• Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile. Soome lahes selliseid probleeme ei esine.
  
• Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimisele.
  
• Parimad lained on Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul ning Loode – Eestis. Soome lahes on lainekõrgus suurem kui Väinameres.
  
• Talvel jäätuvad Läänemere põhjapoolsed lahed, avameri jäätub väga harva.
  
• Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas.
  
• Põhjarannikul on mere avatuse tõttu hulgaliselt rüsijääd, mistõttu jääolud on kehvemad
  
• Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidude
  

 l24. Läänemere keskkonnaseisund

• Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine
  
• Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed.
  
• Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune.
  
• Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu.
  
• Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.
  
• Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav.
  

 25. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises
Eesti territoorium jaguneb nelja vesikonna vahel

• Peipsi järve-Narva jõe vesikond
  
• Soome lahe vesikond
  
• Väinamere-Liivi lahe vesikond
  
• Saarte vesikond
  

Et Narva jõgi on piiriveekogu, tuleb tunda ka piiriveekogul liikumise korda.
Põhja-Eestis on palju veerohkeid ojasid ja jõekesi, aga seal on palju kärestikke ja astanguid, mis käivad algajale üle jõu. Seega valige esimesteks katsetusteks veidi leebem jõgi - terve Pärnu jõe vesikond, samuti Võhandu, Pirita (v.a Pirita pais), Vääna jõgi või Pedja .
26. Eesti jõgede veerežiim

• Kaks madalvee perioodi (suvine, talvine ). Kaks kõrgvee perioodi (kevadine sügisene)
  
• Jõgedel, millel põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa jt.)
  
• Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste-Raudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargis, Peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad kaldaalad.
  
• Suurim veetaseme tõus üle madalama taseme on registreeritud Pärnu jõel - 5,5 m.
  
• Väiksemaid üleujutusi põhjustab ka jõesängis vohav taimestik ja koprad .
  
• Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel.
  
• Eesti jõgede äravoolu iseloomustamisel on võimalik kasutada üle 70 aasta pikkusi vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas
  

 27. Järvede liigitus tekke järgi

• Mandrijäätekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv, Saadjärv, Kuremaa jne)
  
• Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Mullutu- Suurlaht , Linnulaht jne)
  
• Soojärved (Loosalu, Kakerdaja)
  
• Lammi - ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed)
  
• Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal.
  

 28. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks

• Vähetoitelised ehk oligotroofsed (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad.
  
• Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad.
  
• Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad
  
• Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega.
  
• Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust
  
• Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks.
  

 29. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal

• Madalsoo, siirdesoo ,kõrgsoo e. Raba
  
• Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud.
  
• Eriti populaarsed on just rabamatkad.
  
• Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust.
  
• Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine . Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel
  

30.  Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks

• Soometsad , mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk , kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed : samblad, tarnad , kanarbik, pilliroog , sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv .
  
• Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu - ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske . Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik (kokku 4%). Loometsad on tallamiskindlad ja küllaltki atraktiivsed, mistõttu on nende rekreatiivne väärtus üle keskmise
  
• Nõmmemetsad, mis kasvavad kuivadel toitainevaestel liivmuldadel. Puudest valdab mänd, alustaimestikus kanarbik ja pohl (kokku 3%). Nõmmemetsad on väga tallamisõrnad kooslused. Sageli asuvad nõmmemetsad veekogude kallastel, mistõttu kannatavad liiga suure külastuskoormuse all.
  
• Palumetsad , mis kasvavad kuivadel kuivadel ja toitainevaestel liivmuldadel. Iseloomulik on pohla (paluka) ja mustika esinemine alustaimestikus. Puudest valdab mänd (kokku 23%). Keskmise tallamiskindlusega ja eestlaste poolt kõige atraktiivsemaks peetavad metsad . Seetõttu võib palumetsa pidada kõige kõrgema rekreatiivse väärtusega metsatüübiks.
  
• Laanemetsad, mis kasvavad viljakatel muldadel. Valitsev puu on kuusk, alustaimestikus kasvavad jänesekapsas ja mustikas (kokku 16%). Keskmise tallamiskindlusega, kuid kuuskede valgust varjavate võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega.
  
• Salumetsad , mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud , alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad.
  
• Sürjametsad, mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud , põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida
  
• Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel . Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise.
  

31. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis

• Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine
  
• Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus ( hoiuala , püsielupaik, kaitseala )
  

32.   Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks
Rahvuspark

• Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse uurimiseks ja tutvustamiseks.
  
• Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark
  

Looduskaitseala

• Looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks.
  
• Looduskaitsealad on moodustatud eelkõige liigikaitselistel eesmärkidel.
  
• Sageli on looduskaitsealad väikesepindalalised ja rekreatsioon on rangelt limiteeritud või keelatud. Tähtsus nišiturismis: teadusturism, linnuturism jne
  

Maastikukaitseala

• .Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke -eesmärgil.
  
• Maastikukaitsealadel säilitatakse säästva kasutuse põhimõtteist lähtuvalt maastike mitmekesisust ja kvaliteeti ning loodusega harmoniseeruvat eluviisi.
  
• Turism ja rekreatsioon on maastikukaitsealadel ja loodusparkides olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil.
  
• Praeguse seisuga on arvukate maastikukaitsealade kõrvalkaitsealade nimistus 4 loodusparki - Loodi, Naissaare, Otepää, Haanja
  

33.  Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks

• Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
  
• Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras).
  
• Loodusreservaadiks määratakse suhteliselt väikese pindalaga ja raskesti ligipääsetavad alad, kus leidub mõne I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik või kasvab mõni I kategooria kaitsealune taim.
  
• Sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole lubatud teatud leevendusi.
  
• Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.
  
• Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.
  
• Kaitse-eeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või seda mittekahjustavat tegevust nagu on olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; hooldus - ja valikraie, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamine; ulukite arvukuse reguleerimine; kalapüük.
  
• Kaitse – eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, piirangud võivad olla kas ajutised või püsivad.
  
• Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu tagamiseks olla kohustuslik kaitsekorrast tulenev tegevus, nagu niitmine , karjatamine , puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses
  

• Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi.
  
• Sageli moodustab piiranguvöönd puhvri sihtkaitsevööndi ja ilma kaitserežiimita ala vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud.
  
• Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud.
  
• Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud
  
• uute maaparandussüsteemide rajamine;
  
• veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
  
• maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
  
• varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine;
  
• lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena;
  
• maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
  
• teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
  
• uute ehitiste püstitamine;
  
• telkimine , lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  
• jahipidamine ja kalapüük.
  
• Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine.
  

34. Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis

• Looma- ja taimeliikide kaitse-eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine
  
• Kaitsealuste liikide elu-, sigimis - ja pesitsuspaikade, rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud loata on keelatud nende uurimine, märgistamine, loodusest eemaldamine ning teadus- ja õppe-kasvatuseesmärgil kasutamine.
  
• Eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse
  

35. Mis on püsielupaik ja hoiuala

• Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis.
  
• Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank , astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.
  
• Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.
  
• Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul.
  
• Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest
  

 36.   Kaitstavad looduse üksikobjektid.

• Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis.
  
• Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.
  
• Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.
  
• Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul.
  
• Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest