Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keskkonnakaitse ja rekreatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos.
Ökoloogia – teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda.
Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise.
Keskkonnakaitse – ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset.
 2. Looduskaitse ajalugu
2.1. Ettevalmistav etapp
  • Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest
  • Eestis olid paljud puud, kivid , allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad . Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke.

 2.2. Kujunemise etapp
  • Teadus tungib looduskaitsesse
  • Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine
  • Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad

 2.3. Laienemise etapp
  • Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses
  • Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel
  • Rahvusparkide moodustamise algus
  • 1910 asutati Vaika Linnukaitseala – esimene looduskaitseala Eestis.

2.4. Rahvusvahelistumise etapp
  • Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad
  • Alates 1924 asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jt).
  • 1935 võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus.

 2.5. Tsentraliseeritud juhtimise etapp
  • Hakati looma spetsiaalseid rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone
  • Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste
  • 1948 loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit
  • 1971 asutati Lahemaa Rahvuspark

 2.6. Keskkonnakaitse etapp
 1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis , kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks.
Eesti looduskaitse tase tõuseb, tunnustatakse rahvusvahelisi põhimõtteid, ühinetakse tähtsamate lk konventsioonidega. Olmub palju uusi ühiskondlike lk organisatsioone.
Looduskaitsjad moodustavad mitmeid uusi suuri kaitsealasid.
3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed
3.1 Rahvastikuprobleemid
  • 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit, praeguste andmete kohaselt 7miljardit.
  • Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine . Hiinas on ülemäärase kasvu vähendamiseks mõeldud välja ühelapsepoliitika.
  • Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Tervelt 1/3 elanikkonnast elab Tallinnas.

 3.2. Jäätmeprobleemid
  • Kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu ( kilekotid , plastikpudelid)
  • Koos rahvastiku arvu tõuseb ka(tarbimise ja tootmise suurnemine) jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle
  • Aastas tekib1 elaniku kohta u. 300kg olmejäämeid

 3.3. Veekriis- ja reostus
  • 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid ainult 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toidulavlmistamiseks, pesemiseks vms.
  • Veeressursid on jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt
  • Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine
  • Eestis 84% veest tarbib tööstus, 9% põllumajandus, 7% olmes.
  • Tööstusriikides tarvitatakse inimese kohta 220 l vett ööpäevas, arengumaades vaid 3 l.
  • Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine
  • Eestis on viimasel paaril aastakümnel saanud kaasaegsed puhastusseadmed enamus väikelinnu

 3.4. Hapestumine
  • Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid , mis langevad tagasi Maale. See kahjustab metsi, veekogude elustikku , kultuuriväärtusi jm.
  • Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Pigem on aastaid Eesti mureks olnud aluselised sademed.
  • Seoses autode hulga järsu suurenemisega on oluliselt kasvanud transpordist pärineva saaste osakaal.

 3.5. Osoonikihi hõrenemine
  • Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.
  • Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained , millest olulisemat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid
  • Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste

 3.6. Kliima soojenemine
  • Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda
  • Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme jt looduskatastroofe
  • Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.

 3.7. Energiaprobleemid
  • Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega
  • Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee hapestumine; tuumaenergia tootmisega kaasnev oht; linnade ja tööstuspiirkondade saastamine ; küttepuude puudus arengumaades
  • Põhiline osa Eesti energiast toodetaks põlevkivi baasil Kirde-Eestis
  • Põlevkivi tootmisel: eraldub mitmeid kasvuhoonegaase; muudetakse maastikku

 3.8. Liikide hävimine
  • Põhjused: otsene hävitamine inimese poolt; elupaikade hävitamine või muutumine; keskkonna saastumine; võõrliikide pealetung jms.
  • Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme
  • Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid
  • Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits .

 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid
Õhu saastatus linnades – mõjutab negatiivselt inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi ,
• Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus -ohustab põhja- ja pinnavett
Vee ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine – põhjavee kvaliteedi ja veelustiku langus.
Jäätmete kasv-keskkonna saastamine, ohtlike jäätmete korrastamatus
Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sh,kaitsealade ja liikide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist;
Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
5. Looduskaitse konventsioonid (4)
5.1. Ramsari konventsioon
  • Eesti 1993.a.
  • Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad.

 5.2. Washingtoni konventsioon
  • Eesti 1993. a.
  • Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki.

 5.3. Berni konventsioon
  • 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping
  • Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
  • Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid , mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras.

 5.4. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
  • 1992. a, Rio de Janeiros
  • Eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel
  • Looduskaitset tuleb siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus , kalandus jne.

6. New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll
  • Ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks.
  • Eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #1 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #2 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #3 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #4 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #5 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #6 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #7 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #8 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #9 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #10 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #11 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #12 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #13 Keskkonnakaitse ja rekreatsioon #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari Kann Õppematerjali autor

Lisainfo

1.Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos2.Looduskaitse ajalugua. I ettevalmistav etappb.II kujunemise etappc.III laienemise etappd.IV rahvusvahelistumise etappe.V Tsentraliseeritud juhtimise etapp f.VI Keskkonnakaitse etapp 3.Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed4.Rahvastikuprobleemida.Jäätmeprobleemidb.Veekriis ja –reostusc.Hapestumined.Osoonikihi hõreneminee.Kliima soojenemine f.Energiaprobleemidg.Liikide hävimine 5.Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid 6.Looduskaitse konventsioonid (4)7.New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll 8.Arhusi konventsioon. 9.Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur10.Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias11.Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis12.Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale a.Poollooduslikud kooslused, nende rekreatiivne kasutusb.Mahepõllumajandusc.Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamined.Maaparandus13.Transpordi seisund ja mõju keskkonnalea.Füüsikaline mõjub.Keemiline mõjuc.Bioloogiline mõju14.Erinevate transpordiliikide mõju keskkonnale15.Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale.16.Kergetööstuse mõju keskkonnale17.Metsatööstuse mõju keskkonnale18.Keemiatööstuse mõju keskkonnale19.Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale20.Energeetika mõju keskkonnale21.Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale 22.Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonilea.Põlevkivib.Fosforiit c.Pae- e lubjakivid.Savie.Kruus ja liivf.Turvasg.Muda23.Kliima mõju rekreatsioonile24.Läänemere rekreatiivsed võimalused25.Läänemere keskkonnaseisund26.Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises27.Eesti jõgede veerežiim28.Järvede liigitus tekke järgi29.Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks30.Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal31.Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks32.Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis33.Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks34.Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks35.Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis36.Mis on püsielupaik ja hoiuala37.Kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

34
doc
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
14
docx
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
39
doc
Keskkonnakaitse KT
30
doc
Keskkonnakaitse





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun