Teise maailmasõja käik aastail 19421945 Kristina Rebane 2014 Murrang sõjas 19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest Nõukogude Liidu poolel langes lahingus, vangistati või jäi kaduma 1,5 miljonit sõdurit miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://ww...
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad
VLADIMIR PUTIN JA DMITRI MEDVEDEV VLADIMIR VLADIMIROVITS PUTIN NOORUS vSündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis vOli perekonnas kolmas laps, kaks vanemat venda surid lapsena vIsa kasvatus oli range, ema oli leebe. vPutinite perekond elas Leningradis 20 m² suuruses toas kommunaalkorteris vÕppis Leningradi 193. 8-klassilises koolis vHakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema, algul poksiga, siis samboga ning hiljem judoga vPärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis vInnustus Nõukogude luurefilmidest ning unistas tööst riikliku julgeoleku organites v vAastatel 19701975 õppis Putin Leningradi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas vTuli 1976 judos Leningradi meistriks vÕpingute ajal astus NLKP-sse TEENISTUS KGB -S v1975. aastal suunati
Putin Kertu Kaasik 12B Vladimir Vladimirovits Putin Sündis 7. oktoober 1952 Leningradis Perekonnas kolmas laps Isapoolne vanaisa Spiridon oli kokk Isapoolse vanaema nimi oli Olga Isa nimi oli Vladimir Spiridonovits Putin, oli veendunud kommunist. Suri vähki Ema nimi oli Marija Ivanovna Selomova, oli õigeusuline. Suri vähki Isa kasvatus oli range, ema oli leebe Putin õppis 1960-1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis Õpetaja sõnul oli probleemne laps Kolmandas klassis pioneeriks veel ei võetud Käis saksa keele ringis Kümneselt pühendus boksile Seejärel hakkas ta samboga tegelema Sambolt läks üle judole Hakkas hästi õppima (neljade- viitega) Alles kuuendas klassis võeti pioneeriks Pärast kohustusliku kaheksaklassilise kooli saatsid ta vanemad ta Leningradi 281. keskkooli See oli keemiakallakuga kool
vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja
Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid). Selle tulemusel vähenes Eesti pindala ligi 5%-di võrra.
Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor
Vladimir Putin Teenistus KGB-s Pärast ülikooli lõpetamist asus ta suunamisega tööle KGB-s. Ta vormistati tööle algul KGB Leningradi oblasti peavalitsuse sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (esimeses osakonnas, st kaadriosakonnas) Teise peavalitsuse (välisluure) süsteemis, Putini sõnul vastuluure allosakonnas. 1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis Ohtas lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette välisvaatlusega tegelevaid töötajaid. Pärast seda töötas ta 1977. aasta alguseni KGB Leningradi peavalitsuses
Liivi üksikud peaaegu kadunud Kura poolsaare tipp, Riia jt linnad (Läti) Eesti 1 miljon ei ole ohustatud Eesti Soome lahe lõunakallas Vadja üksikud peaaegu kadunud Leningradi oblastis (Venemaa) Isuri 300 tõsiselt ohustatud Peterburi ümbrus (Venemaa) Läänemere tõsiselt ohustatud Vepsa 6000 Karjala Vabariik, Leningradi ja
e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on
keelatud, esiettekanne alles 1961.a. 1948 kanti S koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma S maine taastati , see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude S teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümf Leningradi sümf 1941 Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. S hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult, vaikselt, hiilivalt tuleb sisse marsilik teema (reibas, kuid pisut totter) väikese trummi
6. aprill Saksamaa r. Kreekat ja Jugoslaaviat 22. juuni Saksamaa r. NSVL-i 26. Juuni Jätkusõda 1941 6. detsember NSVL alustas 7. detsember Pearl Harbor'i vastupealet. pommitamine 8. detsember Leningradi blokaad 11. detsember Saksa ja It. USA-le 8. detsember USA ja Sb Jaapanile sõja. sõda. 26. mai Sb ja NSVL liiduleping 1942 4. juuni Midway lahing November algas Stalingradi lahing 2. veebruar Saksa al
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18
Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi
1994. aasta 20. aprillil põhjustas ta TallinnTartu maantee 130. kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles üks inimene sai surma. Politsei algatas kriminaalasja, kuid see lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Klas ise väitis: "Mul kadus pilt eest ära verevarustushäirete tõttu." Neeme Järvi Neeme Järvi sündis 7. juunil 1937 ja on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist. Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti Raadio ja TV sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. Aastatel 19761980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent.
Referaat Georg Ots (1920-1975) Georg Ots (1920-1975) Georg Ots oli eesti laulja, näitleja ja ujuja. Georg lõpetas 1938. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi ja jätkas oma kooliteed Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega palka Eesti merejõududes. Ta õppis 1940.-1942. Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas, 18. augustil aastal 1941 viidi siis ta edasi Punaarmeese ja viidi merepidi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eesti tagasi 1944. aastal. Ots lõpetas aastal 1951. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis,
aastal Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kirikusse. Selles kirikus oli novembris 1946 esipreestrina tööle asunud tema isa Mihhail.Tihe vaimulik teenistus ei takistanud Aleksei Ridigeril omandamast ilmalikku venekeelset keskharidust. Kasvades üles Eestis, omandas ta lapsepõlves ka hea eesti keele oskuse, mis ei jätnud teda maha surmani. Vaimulik haridus Juba 1946. aastal pärast keskkooli lõpetamist soovis Aleksei astuda Leningradi Vaimulikku Seminari ja sooritas edukalt sisseastumiseksamid, kuid tollaste seaduste kohaselt ei olnud lubatud alaealisi vaimulikesse õppeasutustesse vastu võtta (ta oli siis 17-aastane). Nii tuli tal aasta aega oodata. 1947. aastal võeti ta nüüd juba ilma korduseksamiteta vastu seminari kolmandale kursusele.Leningradi Vaimuliku Seminari lõpetas ta 1949. aastal esimese järguga. Seminari lõpetamise järel sai temast samal aastal Leningradi Vaimuliku Akadeemia üliõpilane
august 1975 Moskvas. Ta oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta oli üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil. Dmitri Sostakovitsit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu. Venemaa totalitaarses ühiskonnas polnud tal mõistagi kerge seda oma heliteostes väljendada. Dmitri Sostakovitsi isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianisti ja heliloojana aastal 1925. Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937. aastast peale tegev ka muusikaõppejõuna, aga sattus 1948 lõplikult Stalini põlu alla, misjärel sai elatist teenida vaid filmimuusikat kirjutades. Teda süüdistati eeskätt formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Sostakovits on tuntud dirigent ja pianist. Venemaal on võimatu õppida muusikat, puutumata juba lapsepõlves kokku Dmitri Sostakovitsi nimega
purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NSV Liit valmistus samuti sõjaks, 1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapan astus sõtta 7. dets 1941 kui ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu..
hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940 Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941 Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943 Teherani Konverents 1943 Jalta Konverents 1945 Potsdami Konverents 1945 Normandia dessant – USA, Poola, Sb ja Kanada sõjajõud vabastavad Prantsusmaa 06.juuli 1944 Saksamaa kapituleerumine – Jalta konverentsil arutati Sm lõplikust hävitamisest 7. – 8.mai 1945 6.aug 1945 heitis USA Hiroshimale tuumapommi 9
Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome vod´. rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis mõnes külas - Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski), Luuditsa (Luzitsõ). Osa vadjalasi elab
................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane Johannes, ema lasteaiakasvataja Emmaa-Wilhelmine, vend näitleja Rein ja õde arst Edda. Kooliteed alustas Väino Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis lastelavastuses kui ka teleseriaalides. 1960-1984 oli Väino Aren abielus baletitantsija Helju Naelaga. Anu Kaal oli ta elukaaslaseks aastast 1986.
Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad Maakonnad 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid 1944-1945 Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks
Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka. See on lähedane karjala keelele. Isuri keelel on umbes 300 kõnelejat, enamik neist on vanemaealised. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: · Soikola (kõneldakse Soikola poolsaarel) · hevaha (Hevaha jõgikond)
Need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukohad). Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Kohtla-Järvele ehitati gaasikombinaat Leningradi varustamiseks gaasiga. Gaasijuhe Kohtla-Järve-Leningrad valmis 1948. aasta sügisel. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal. Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti soojuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti soojuselektrijaam, mis olid kuni Leningradi tuumaelektrijaama valmimiseni olulised Leningradi elektriga varustajad. Pärast maailma 1973 tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46
rütmilise aktiivsusega ja energeetilise motoorikaga. 8. Sergei Prokofjevi loomingu tähtsamad zanrid on sümfooniad (7), balletid (7) ja ooperid (7). 9. Dmitri Sostakovitsi tähtsaim zanr on sümfoonia. Tema sümfooniad on dramaatilised ja monumentaalsed. 10. Dmitri Sostakovitsi tähtsamad sümfooniad: 5. sümfoonia (märgib üleminekut varasemast loomeperioodist keskmisse), 7. sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (kirjutas Leningradi blokaadi tingimustest), 10. sümfoonia (Sostakovitsi sümfoonilise muusika kõrgpunkt; kasutab muusikalt monogrammi), 13. sümfoonia ,,Babi jar" (kasutab bassi ja muskoori; hilisperioodi tuntuim meloodia; sõjavastane sõnum). 11. George Gershwini tähtsamad teosed: ,,Rhapsody in Blue" (tõi talle maailmakuulsuse), ,,Lady be Good" (igihaljad hitid, nagu nt ,,The Man I Love"), ,,Ameeriklane Pariisis" (orkestriteos, programmiline teos), ,,Porgy ja Bess" (ooper
GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn aga siiski iseseisev Soome riik jäi püsima. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased
7)Millist sündmust on peetud ajaloo kõige ohvriterohkemaks piiramiseks? Leningradi blokaadi, sügis 1941 jaanuar 1944. 8)Millised kolm sõjalist kokkupõrget märkisid Saksamaa languse algust? *Stalingradi lahing *Leningradi blokaadi läbimurdmine *Allajäämine Põhja Aafrikas 9)Milline sündmus muutis Euroopa sõja maailmasõjaks? Millal see toimus? Jaapan ründas USA Pearl Harbour'i mereväebaasi Hawaii saarestikus, 7. detsember 1941. 10)Kirjelda sõjategevust 1944. a! *Lõppes Leningradi blokaad *Avati teine rinne(Normandia dessant, 6.06) *NSVL alustas pealetungi idast, vabastati Baltikum Saksa okupatsiooni alt *Vabastati Prantsusmaa *Sõlmiti Nõukogude Soome vaherahu 11)Milline rahvusgrupp kannatas II maailmasõja tulemusena enim? Juudid 12)Milliste poliitiliste reziimide vastu oli suunatud vastupanuliikumine? Kõigi diktatuurireziimide vastu: fasism, kommunism, natsionaalsotsialism. 13)Miks saab II maailmasõja kohta kasutada mõistet ,,totaalne sõda"? See oli totaalne e
....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · lapi · volga · permi · ugri Läänemeresoome keeled, kuhu kuuluvad järgmised keeled: · liivi · vadja · soome · isuri · jarkala · vepsa keel Need keeled on üksteisele nii lähedased,et mõnelgi juhul on tegemist pigem murretega kui iseseisvate keeltega.
mereväebaasi. Kuid teljeriikide kiire edu lõppes vaid mõne pöördepunktiga ja just nendest punktidest ma nüüd täpsemalt räägingi. Esimene suurem tagasilöök sakslastele oli 1941. aastal Moskva all. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, tundus, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult, kuid siis, selle asemel, et kohe Moskva vallutada, saatis Hitler osa oma vägedest hoopis Kiievi alla ja selleks, et Moskvat rünnata pidi ta osa üksusi Leningradi alt ära kutsuma. Tänu sellele ei suudetud vallutada Leningradi. Moskva alla jõudsid jõudsid sakslased alles detsembriks ja nende edasitung muutus aina vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid sakslased pikast sõdimisest juba kurnatud ja neil ei olnud korralikku talvevarustust, sest Hitleri meelest pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri.
suund kolhooside loomisele. Alustati kulakute väljaselgitamist, neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Võimu surve, massiküüditamine. 4. Keda nimetati kulakuks? Talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põlltöömasinaid. 5. Miks oli NSV Liidu keskvõim huvitatud põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis? Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine? Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus
juunil 1941. aastal. Ka Stalin pidas enne plaani alustada sõjategevust, ent Hitler jõudis ette. Esialgu edenesid Saksa väed väga kiiresti, sest Stalin pidas seda vaid provokatsiooniks, kohati keelas vastupanu. Rakendas põletatud maa taktikat. 5. Barbarossa plaan · Välksõja plaan talveriideid ei jagatud · Kallaletung kolmes suunas: Nord (suund: läbi baltikumi Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Ukraina kaudu Stalingrad) · Baltikum vallutati, Leningradi piirati väga pikalt, inimesed surid nälga, Saksamaa linna vallutada ei suutnud. Mitte jõudis 30-40 km kaugusele Moskvast (jagati isegi ooperipileteid, mida kahjuks ei jõutudki ära kasutada). Süd jõudis Stalingradi alla, ent piirati seal ümber (külmusid, surid nälga), lahingutegevus lõppes Saksa vägede alla andmisega veebruaris 1943. · Saksa väed olid sõja algul väga edukad. Põhjused:
Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. Aastatel 19341938 tegutses Kominterni ridades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ja Taanis. Võimalik, et oli Skandinaaviamaades üks Nõukogude luure juhte. Taanist koordineeris Karl Säre ka Eestis tegutsevate kommunistide tegevust. K. Säret 1941
Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Luftwaffe saavutas ülemavõimu õhus.
03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati. · Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi.
riiki Hongkong, Peking, Midway(juuni) Idarinne Sm vallutab NSVL lõunaalasid Nov-Vebr Stalingradi lahing pandi Sm vägede liikumisele piir piiratakse sisse 330 000 Sm sõjaväelast Leningradi blokaad Maist hakkab Sm pommitamine Usa abi NSVL (12%) Sm hakkab juute massiliselt koonduslaagritesse koondama Pööre sõjas 1943 28. Nov-1. Apr lüüakse Sakslased Aafrikast välja
alustab NSVL-i vastu sõda kuulutavad Rumeenia, hiljem Itaalia, Soome Jaapanile sõja ("Jätkusõda"), Slovakkia ja Ungari. Nõukogude Liidu jaoks on see Suur Isamaasõda 8. sept Algab Leningradi blokaad 2. dets saksa väed tungivad Moskva eeslinnadeni 6. dets lüüakse saksa väed tagasi Punaarmee vastupealetung 1942 mais Punaarmee üritab Harkovi all Novembris Briti väed 16. jaan Jaapani Inglismaa koos 3-7. juuni USA
Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti, naised ja lapsed saadeti Kirvoi ja Novosibriski oblastitesse. 7) Lend-lease`i süsteem materjalide trantsportimine vaid Priti ja Prantsuse laevadega. 8) Leningradi blokaad Leningradi linna (Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. 11) Holokaust - Tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine.
muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia. [3; 2008, 02.02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951.
· Toetavad, head suhted endise NSV Liiduga · Eestist väed välja 1994 Majandus · Erastamine riigi ettevõtted müüakse eraettevõteteks (oligarhid eriti, nafta ja gaasi valdkonnas) · Rahareformid endises NSV Liidus Nõukogude rubla asemel Vene rubla · Kihistumine väga rikkad vs kerjused Putin (sündinud 1952) · Valitseb(s) 2000-2008 ning 2012-... · Sündis Leningradis · Õigeusklik Haridustee · Leningradi 193. 8-klassilises koolis Gribojedovi kanali ääres · Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetskis · 1970-1975 Leningradi Ülikooli õigusteaduskond · 1984-1985 Välisluureakadeemia Sisepoliitika · Oligarhide tasalülitamine mitmeid endisi liitlasi mõistis süüdi ning pani vangi või läksid eksiili. Et endale kasu saada leidis uusi liitlasi. · Ühtne Venemaa = ainupartei · Kubernerid =presidendi käepikendused (Nt Medvedev)
pidanud Venemaa Ajutine Valitsus aeti relvaähvardusel laiali VSD(b)TP-d pooldanud Balti laevastiku Kroonlinnas asunud madruste poolt oktoobrirevolutsiooni ajal 7. oktoobril 1917. aastal. Talvepalee vastas üle väljaku ja Ermitaazist vasakul pool kaarvärava kõrval asuvad 1819. aastal Carlo Rossi poolt ehitatud Venemaa keisririigi Välismisministeeriumi, Venemaa keisririigi Rahandusministeeriumi ja Venemaa keisririigi Kindralstaabi, endised hooned, kus asub Leningradi sõjaväeringkonna staap. Aastal 1922 Talvepalee liideti Ermitaaziga. Tänapäeval kannab Talvepalee koos teiste naaberhoonetega (Väike, Vana ja Uus Ermitaaz) Riikliku Ermitaazi nime. LENINGRADI LOOMAAED Leningradi loomaaed (vene ) on Venemaal Peterburis asuv loomaaed, mis avati 1865. aastal ja on seega Venemaa üks vanemaid loomaaedu. Loomaaias on 2184 looma 416 liigist. Loomaaed asub kesklinnas Kronverki väina ääres Peeter-Pauli kindluse vastas 7,4 hektaril
Liivlased elasid Lätis Kuramaal, Väina ja Koiva jõe alamjooksul. Vadja keel-Vadja k. Lähimad sug.keled on Eesti ja liivi keel,vadjalased elavad Narvast ida pool Venes. Soome keel-Soome keelt kõneldakse Läänemere Põhjakaldal Soomes.Kuigi soome keelel on eesti Keelega palju sarnast,tuleb õige soome keele Omandamiseks vaeva näha. Karjala keel-iseloomustavad suured metsad ja kärestikulised jõed. Keelt kõneleb peamiselt maal elav vanem põlvkond. Vepsa keel-vepslased elavad leningradi oblastis, Äänisjärve ümbruses.puudub astmevaheldus. Isuri keel-neid nimetatakse ingerlasteks ja Ingerisoomalsteks.kõneldatakse läänemere Lõunakaldal Ingermaal,se asub Peterburist Lääne pool.
Saksa kapituleerus 300 000 meest hukkus. 1942. a. nov 1943. a. mai Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1943. a. 5. juuli Kurski lahing. Kurski kaarel algas saksa poolt pealetung. Algul suutsid edasi liikuda, kuid kandsid suuri kaotusi. Punaarmee pealetung tõrjus sakslased tagasi. 1943. a. 3. september Liitlaste invasioon Itaaliale 1944. a. 14. jaanuar Nõukogude Jõud alustavad rünnakud leningradi ja Kaliningradi juures 1944. a. 6. juuni Maabusid liitlasväed Normandiast 1944. a. 22. juuni Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. 1944. a. 1. august Algab Varssavi ülestõus. 1944. a. 25. august Pariisi vabastamine. Rumeenia läheb üle Nõukogude Liidu poolele ja kuulutab sõja Saksamaale. 1944. a. sügis Punaarmee okupeeris Rumeenia ja bulgaaria 2
Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess, millega anti tugev hoop väidetavalt partei ühtsust õõnestanud Leningradi
ajastuväline muusika. Dmitri Sostakovits 1906-1975 Muusiku tee algab 9a klaverimängu õpingutega ning kohe proovis komponeerida. Vanemad suhtusid hästi kuid naljatades. 13a astub peterburi konserv-sse, klaveri ja kompos klassi. 1ne tuntus klaveritsükkliga "3 fantastilist tanrsu". Tõeline kuulsus esimese sümfooniaga1926. jätkab helilooja, pianisti ja dirigendina, loometöö võtab palju aega, esinemised järjest harvemad. Oli Leningradi partioot, II msajal ei lahkunud blokaadirõngas linnast. Iims järel jätkab muusiku tegevust. Teda tuntakse üle kogu maailma, paljud organisatsioonid valinud ta auliikmeks, ntOxfordi ülikooliaudoktor. 1970 külastas tallinna. LOOMING: on ulatuslik,mitmepalgeline. Eelkõige on S sümfonist, peateoseks 15 sümf. Järgmine on kammermuusika: 15 keelpilli kvartetti, triod, kvintetid, sonaadid, miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika. 2 oratooriumi "Poeem maast"
eitama. 1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas oma õiget päritolu tunnistama. Tänapäev Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm, mis asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks. Ojati jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad. Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega. Vepsa keelseid raamatuid on välja antud veidi üle 70 raamatu. 1993. aastast kuni tänapäevani ilmub vepsalastel oma ajaleht ,,Kodila"
Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku
maailmasõjas? Stalingrad Milline kolmetäheline lühend märgib 1954. aastal loodud julgeolekuorganit Nõukogude Liidus? KGB Milline on Hrustsovi võimuaja kõnekeelne nimetus, mis märgib poliitiliste olude mõningast liberaliseerumist? (üks sõna) sulaaeg Kuidas nimetati 10 riigist koosnevat Nõukogude Liidule eriti kuulekat ringkonda külma sõja perioodil? (kaks sõna) sotsialistlik sõprusühendus Millise väljendiga tähistatakse Leningradi pikaajalist piiramist sakslaste poolt II maailmasõja käigus? (kaks sõna) Leningradi blokaad Kuidas nimetati USA abinõu II maailmasõjas kannatanud riikide rahaliseks abistamiseks (kui neis maades majandust ei riigistata)? (kaks sõna) Marshalli plaan Mis oli Punaarmee koosseisus sõdinud eestlaste väeüksuse nimetus? (üks sõna) laskurkorpus Nimeta koht, kus toimus võitjariikide konverents 1945. aasta suvel. Potsdam Nimeta koht, kus toimus 1943
05 III koht - Anna Tsitserova 2.03 Jüri Tarmak Sündinud 21. juulil 1946. aastal. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
