Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903
Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed. Nii on Merkuuril Beethoveni, Pus^kini, Shakespeare, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eelpoolmainitud otsuse vastuvõtmist.) 9.Astangud Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokku tõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, "Viktoria" Magalhaesi ainsana tagasipöördunud laeva auks jmt 10.Merkuuri nägemine
Looduskaitse Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- mise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta
Geograafia mõisted. 9kl. pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas kuesta tähistab asümmeetrilist mäge, mille üks nõlv on lauge, teine järsk
LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus. LOODUSKAITSE ORGANISATSIOONID -1853.a Eesti loodusuurijate selts (LUS) -1966.a Eesti looduskaitse selts(ELS) -1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF) Vapil olev loom on lendorav. ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE -põlispuud -paljandid ja koopad -astangud ja pangad -rändrahnud -joad N: jägala juga -mäe...
· Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik Laugrannik · Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid · Peenikesest settematerjalist kujunevad veealused rannabarrid · Kui lained jõuavad kaldale nurga all, siis toimub setete pikiränne · Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib kujuneda maasäär Laugranniku joonis Inimtegevuse mõju rannikule
jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem.
iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali
Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa.Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ja planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolemisele. 7. Veenuse välisilme ja atmosfäär, tema liikumine: Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Väga heleda tooniga pind, täpsemalt peegeldavad tagasi 77 protsenti pealelangevast valgusest. Pinnavormidelt sarnaneb ta Maaga, madalamad alad ("ookeandid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ("mandritega"); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid. Orbiit on
orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe-Eesti tasandik e Kõrvemaa Madalikud - kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning
g) pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. l) nõgu reljeefi suurvorm, kausitaoline süvend maapinnas, mis on igast küljest veerudega piiratud m) org reljeefi suurvorm, pikk süvend maapinnas, mis on kahelt poolt veerudega piiratud ning suubub mõnda teisse veekogusse.
Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt. Balti klint ja LääneEesti paekallas on reljeefi suurvormid. 5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega. Tasandikud/lavamaad: ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida ääristavad astangud. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt. 6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.
Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt *Liikumine ebaühtlane *Pole rõngaid *Aastaajad puuduvad *On vähe kaaslasi
Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt *Liikumine ebaühtlane *Pole rõngaid *Aastaajad puuduvad *On vähe kaaslasi
Kuna Merkuur on Päiksele nii lähedal, siis päeval tõuseb seal temperatuur 427 Celsiuse kraadini ning öösel langeb temperatuur 183 kraadini. Merkuuri sügavate meteoriidikraatrite põhja ei jõua päikesekiired iialgi, seega valitseb neis kraatrites alaliselt kohutav pakane. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on ,,mere" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks on Merkuuril kuni 2 km kõrguseid ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikkale tuumale. Atmosfäär Merkuuril puudub. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta). 7
Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- misse ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta
................................................................................... 5 Värvus ja heledus.................................................................................................................... 6 Pinnavormid............................................................................................................................ 6 Palavuse nõgu..................................................................................................................... 6 Astangud............................................................................................................................. 7 Tasandikud.......................................................................................................................... 7 Päritolu (e. tõenäoline teke).................................................................................................... 8 Atmosfäär.........................................................................................
pindalad. III. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 6. Merkuur Päikesesüsteemi kõige väiksem ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri pind sarnaneb kõige rohkem Kuuga: see on väga vana ja kraatreid täis. Merkuuri üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid. Omapäraseks pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud. Suurim kraater on Palavuse nõgu läbimõõduga umbes 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Orbiidi pikkus on 360 000 000 km ja Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva. Keskmine orbitaalkiirus on 47,88 km/s. Merkuuri orbiit
SISUKORD 1.ÜLEVAADE............................................................................................................................2 Paiknemine ja kujunemine......................................................................................................2 Pinnavormid............................................................................................................................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad ted...
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru lavamaa . Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud . Madalikud hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist . Suuremad madalikud asuvad Lääne- Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo . Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille
Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Orbiidid paiknevad ümber taevakeha ringjoone või ellipsina. 6.Merkuuri välisilme ja liikumine Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, seal on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub. Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (- 170°C öösel kuni +350°C päeval). 7.Veenuse välisilme ja atmosfäär, tema liikumine Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega)
ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest
atmosfäär5)vähe kuusid Iseloomustage järgmisi planeete: Merkuur, Veenus, Marss (suurus, atmosfäär, pinnavormid, erilisus)Merkuur-Kuust veidi suurem;atmosfäär puudub; Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles pinnavormilt sarnane Kuuga väga palju rõngasmägesid ja kraatreid, nn meresid tal ei ole. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrgused ja sadu km pikad astangud. Veenus-(0,95 maa läbimõõtu); Atmosfääri tiheduse tõttu on rõhk Veenuse pinnal tohutu; Pinnavormid suhteliselt madalad, puuduvad mäestikud, on vaid üksikuid kõrgeid mägesid; Eriline, et Veenus pöörleb vastupidi tema pöörlemistelg on risti ( aastaajad puuduvad).Marss-diameeter 2 korda lühem võrreldes Maaga; Atmosfäär on väga hõre, rõhk on 150 korda väiksem kui Maal; Marsi pind meenutab punakat elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid
· Pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast. · Kõrgustik ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme. · Madalik kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. · Tasandik suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond. · Lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. · Mägi positiivse absoluutkõrgusega pinnavorm. · Nõgu keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. · Orund piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid. · Org negatiivse absoluutkõrgusega suletud pinnavorm. Sälkorg Lammorg
Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid) lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud LAUSKRANNAD nii kulutus- kui kuhjevorm nt. moreenrand (kivide ja rändrahnude rohkus), kliburand, liivarand(luited), möllirand (toitainerikkad, rannaroostikud), paerand Esinevad ka laiud Rootsis ja Soomes esineb skäärrannikuid (kristalsetest aluskorra kivimitest kaljusaared), Eestist lõuna poole minnes on sirgjooneline, saarteta rannik (Läti, Leedu jne) Läänemere areng (Etappide nimed on määratud sellele ajale tüüpiliste limustetükkide põhjal)
Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Nii paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Ainuomased jooned Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni 3 kilomeetri kõrgused ja pea 200 kilomeetri pikkused astangud, mida pole leitud ei kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega. Nii on Merkuuril Beethoveni, Puskini, Shakespeare`i, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. 1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele.
väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on
kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri
alasid. Palju vähem on 20 kuni 50kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisele moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks. "Viktoria" Magalhäesi ainsana tagasipöördunud laeva meenutamiseks jmt. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega
Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja
väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplatood, mille enamus tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed. Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m
(1, 114) 4 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS MERKUUR Merkuur on oma nime saanud vana rooma mütoloogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ta on Päikesele lähim planeet ja natukene suurem Kuust. Merkuuri maastik on täis meteoriidi kraatreid ja olles üsna sarnane Kuu maastikuga. Erilisteks pinnavormideks on kaks kilomeetrit pikad astangud. Päikese energiat langeb kuus korda rohkem pinnaühikule kui Maal. Öö-päevane temperatuuri kõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Merkuuril puudub praktiliselt atmosfäär, seega puudub kaitse Päikese ultravioletkiirguse ja meteroriitide eest. (1, 115) 5 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS VEENUS
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl
ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sõltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanõlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jõuab rannajooneni oma täies jõus paiskudes vastu rannanõlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus põhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks. Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanõlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud. Aktiivne rand - sellel toimuvad keskmise veeseisu ajal aktiivsed protsessid kulutus, kuhje ja
iseloomustavad ühelt poolt liikide omavahelised suhted ja teiselt poolt liikide ja eluta looduse keerulised vastastikused seosed. Liigikaitse ökoloogiliseks aluseks on uurimisandmed erinevatele liikidele sobivate kasvukohtade ja elupaikade olemasolu, maastiku struktuuri ning muutuste kohta. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust-keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta
Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 19. Oska nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. TammeLauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 20. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 21. Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. 22. Kirjelda erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme selgitades nende olemust ning tuues välja põhjused, tagajärjed ning võimalikud lahendused.
Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 17. nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. Tamme-Lauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 18. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 19. Mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. 20. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast.
....................................................5 .....................................................................................................................................................5 2.1 Ajalugu..............................................................................................................................6 2.2 Merkuuri omapära.............................................................................................................6 2.3 Merkuuri astangud............................................................................................................ 7 2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused................................................................7 .....................................................................................................................................................8 Pilt 2. Merkuuri pind..................................................................................................
Lähtereljeefist sôltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanôlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jôuab rannajooneni oma täies jôus paiskudes vastu rannanôlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus pôhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanôlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud.Lauge rannanôlvaga aladel kujuneb lai madalaveeline vöönd, kus lained kaotavad merepôhjaga hôôrdumise tagajärjel oma avaveel kogutud energiat pikkamööda. Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud
Sademete hulk varieerub, kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa (Abessiinia mägismaa) koosseisu. Riigi äärealad on tasased. Mägismaa on jagatud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida Aafrika alang (Etioopias Etioopia alang ja Danakili alang). Veestik on vähene, eriti kõrbealadel. Mägismaalt algavad mitmed jõed. Etioopiast voolab läbi Niiluse tähtsaim lisajõgi Sinine Niilus, millel astangud moodustavad ilusaid jugasid. Etioopia mägismaal on kogu Põhja Aafrika suurim järv Tana. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Kliima on troopiline, kuid sõltub väga palju maapinna kõrgusest; nii on 1500-2500 meetri kõrgusel ilmastik tavaliselt kuum ja niiske. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Seevastu
7. Millistel planeetidel ei ole kaaslasi ning millistel on kõige rohkem? Kaaslasi ei ole Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem on kaaslasi Saturnil(üle 60 kaaslase) ja Jupiteril(63 kaaslast). 8. Merkuuri lühikirjeldus (atmosfäär, pinnamood, temperatuur.) Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub (rõhk pinnal alla 10-15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). 9. Veenuse välisilme,pinnamood, ehitus, atmosfäär. Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Pinnavormidelt on Veenus üsna
jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane. Ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub (rõhk pinnal alla 10-15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). 9. Veenuse välisilme, pinnaehitus, atmosfäär. Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga.
jäädes sellega Päikesesüsteemi planeetide kaaslaste seas kaheksandale kohale. Kaaslastel on suhteliselt madal albeedo, mis on vahemikus 0,20 (Umbrielil) kuni 0,35 (Arielil). Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Kaaslastest paistab Ariel olevat noorim, sest tema pinnal on märgata kõige vähem impaktstruktuure, Umbriel aga vanim. Miranda pinnal on kuni 20 km sügavused murrangud, kihilised astangud ja kaootiline variatsioon erineva vanuse ja tunnustega pinnaste kohta. Miranda varasemat (kui kaaslase orbiit oli praegusest ekstrentrilisem) geoloogilist aktiivsust põhjustas arvatavasti loodejõudude poolt tekitatud energia. Miranda pinnases esinevad ka suured munakujulised moodustised, mis on arvatavalt seotud diapiiride tekkimisega. Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787. aastal, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani
Vinso sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirjaga keelatud inimestel viibida 1. veebruarist kuni 31. maini. Meenikunno maastikukaitseala üks väärtusi on maastik tervikuna. Meenikunno rabal on kujunenud kohalik omapära sufosiooniliste langatuslehtrite rida rabaliivikul, mis loob kordumatu ja säilitamist vääriva maastikupildi. Tähelepanuväärne on kaitseala rabamassiivist läände ja lõunaossa jääv mõhnastik. Mõhnade kõrgus on 10-15 meetrit ning nende nõlvadesse murrutatud astangud tähistavad jääaegsete jääpaisjärvede tasandeid. Peamist kaitset vajavad komponendid on mets, Nohipalu järved, rabasaared ja mõhnad ning raba tervikuna. [2,3] Meenikunno maastikukaitsealast hõlmavad rabad ca 34%. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari, mille järgi on paik oma nime saanud. Seal öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi elas ühel neist rabasaartest mees nimega Meeni ja nii saanudki raba nimeks Meenikund
Paljudele sobib ka tavaline aiamuld, kui aga on võimalik juurde lisada natuke kruusa ja huumusmulda, siis kasvavad taimed paremini. Enne kevadist istutamist kaevatakse maa läbi ja puhastatakse umbrohujuurtest. Siis võib kivid kohale asetada, et need vajuksid. Korrapärane kiviktaimla kujuneb elamute lähedusse tänu madalatele müüridele, terrassidele ja treppidele. Põhielement peale mulla on siin vahetäidisega laotud kuivmüürid, erineva kõrgusega horisontaalsed terrassid ja astangud, mis ühendatakse kiviplaatidest teede ja treppidega. Taimed istutatakse müürikivide vahele või terrassimulda. Korrapärane kiviktaimla rajatakse enamasti elamu lähedale, kaugemal aias võiks selle järk-järgult looduspärasemaks ja vabakujulisemaks muuta. Selline kiviktaimla täiendab ja rõhutab maja korrapärast muljet ning on ühtlasi eluruumi jätk. Taimede valik ja paigutus oleneb kiviktaimla suurusest, kasvukoha- ja mullastikunõuetest
kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt). vääriselupaik (võtmebiotoop) on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike (veekogude ümbrus, kiviaiad, metsaservad, astangud jt.) põlismets - puistu, kus ökosüsteemi muutev inimmõju ja naabrusmõju on minimaalne. Puurinne on eriliigiline ja -vanuseline, põhipuude iga erineb rohkem kui 3 vanuseklassi (lehtpuud vähemalt 30 ja okaspuud vähemalt 60 aastat), erivanuselised puud on rühmiti, häiludes noored puud. Rohkesti lamapuitu ja surnult seisvaid puid, raiejälgi ja kuivenduskraave pole. Seente, samblike ja sammalde hulgas leidub alati hemerofoobseid ehk inimpelglikke liike,
Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et M orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine M taevas . M pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks M on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär M-il puudub (rõhk pinnal alla 10 -15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). veenusMõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub
pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Astangud ja tasandikud. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on
põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine äravool intensiivsem · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral 7. Mere kuhjuv ja kulutav tegevus Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
