Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Kabel, Mattias

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon (0)

1 Hindamata

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
Kordamisküsimused

Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos

Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.
Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks:

loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse,
tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise,
maastikukaitse ja hooldus
väärtuslike loodusobjektide säilitamise.

Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset.

Looduskaitse ajalugu

I ettevalmistav etapp

Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allikad, jõed, järved ja pangad pühad paigad.
Looduskaitse ajalugu Eestis algab valitsejate kehtestatud jahi-ja kalapüügipiirangutega või mastimändide raiekeeluga.
1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel saarel. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.
1644 pastor avaldas Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu.
1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale .

II kujunemise etapp

Esimeste organisatsioonide ja kaitsealade asutamine. (Loodusuurijad Venemaal ja Linnukaitse Ühing.)
1802 Prantsuse kirjanik võttis kasutusele mõiste “loodusmälestis”, mis oli esimesene looduskaitsealane mõiste.

III laienemise etapp

Tõuseb teaduse ja riigi osakaal looduskaitses. Rahvusparkide moodustamise algus.
1832 Suleti USA-s Arkansases kuumaveeallikatele ligipääs, et neid oleks võimalik säilitada esialgsel kujul.
1836 Saksamaal võeti kaitse alla maaliline kalju.
Eestis sai klassikaline looduskaitse alguse eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade õhutusel.
1853 Asutati Tartu Loodusuurijate Selts.
1872 USA-s loodi Yellowstone`i rahvuspark – esimene rahvuspark maailmas.
1888 Saksa muusikaprofessor võttis kasutusele mõiste “looduskaitse”.
1906 USA-s andis president välja mälestusmärkide kaitse seaduse, millega teaduslikku ja ajaloolist huvi pakkuvad maastikuosad võidi kuulutada rahvuslikeks monumentideks.
1906 Asutati Preisi Loodusmälestiste hooldamise Riiklik Asutus, mis tegeles Saksamaa loodusmälestiste ja looduskaitset vajavate territooriumide inventeerimisega ja kaitse alla võtmisega.
1910 Asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi.

IV rahvusvahelistumise etapp

Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad.
1913 Bernis toimus I rahvusvaheline teaduskonverents.
1920 Asutati Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsesektsioon. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti.
Alates 1924 Asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt). Iseseisvunud Eesti riigi jõukuse suurenedes sai looduskaitse valitsemis-ja haldussüsteemi osaks; looduskaitseks, jahipidamiseks ja metsa kasutamiseks loodi vastav reeglistik ning seda kontrollivad ametikohad.
1935 Võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus , mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid.
1936 Alustas tööd Eesti esimene riiklik looduskaitse inspektor, kes muu hulgas koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas nende tähistamise ja lõi looduskaitse usaldusmeeste võrgu üle maa.
1938 Võeti vastu Eesti teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu - ja Turismiinstituudiks. Pärast II maailmasõda läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorganisatsioonid ja vastavad riiklikud struktuurid .

V Tsentraliseeritud juhtimise etapp

Hakati looma spetsiaalsed rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone,
Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste.
1948 Loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN). Valitsuse määrusega asutati neli riiklikku kohapealse administratsiooniga looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, Nigula) ja 28 muud kaitseala ;
loodi riiklik looduskaitset korraldav keskasutus - Looduskaitse Valitsus.
1958 Asutati esimene üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon - Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
1966 Asutati Eesti Looduskaitse Selts, rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon .
1971 Asutati Lahemaa Rahvuspark, esimene rahvuspark selleaegse NSVL alal.
Vaika Riiklikku Looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks.

VI Keskkonnakaitse etapp

1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks.
Tänu entusiastlikule tööle saavutati Eestis 70-ndatel aastatel suhteliselt hea looduskaitse tase. Hakatakse omaks võtma rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid looduse kaitse ja korralduse alal.
1979 Koostati Eesti Punane Raamat.
1982. A trükiti selle põhjal suuretiraažiline rahvaväljaanne.
1981 Eestis asutatakse 28 sookaitseala.
Taasiseseisvumise järel hakatakse Eestit rahvusvahelises looduskaitselises suhtlemises arvestama võrdse partnerina.
Eesti ühineb tähtsamate looduskaitse konventsioonidega.
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros.
1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni , CITES -i ja Ramsari konventsiooniga.
1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark . Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga.
1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010.
2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus”

Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed

Rahvastikuprobleemid
10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit
1930 2 miljardit
2000 6,3 miljardit.
aastaks 2050 ca 11,6 miljardini.
Eesti probleemiks: liiga palju rahvas koondunud ühte kohta, surevad välja selletõttu väikelinnad, esinevad suure keskkonnaprobleemid (reostus). Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas.

Jäätmeprobleemid

Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu.
Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle.
Prügimägedest leostub välja kahjulikke ühendeid,
pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett,
jäätme lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid
Inimesed tarbivad rohkem kui nad peaksid ja suudavad ning tekib hunnik prügi (liiga palju jäätmeid ühe inimese kohta).

Veekriis ja –reostus

Veeressursid jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt.
Tööstused kasutavad kohutavalt suurel määral kõlblikku vett
Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus .
Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine mis on eriti ohtlik arktilistes vetes, kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki.
paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida-Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimasel paaril aastakümnel saanud kaasaegsed puhastusseadmed enamus väikelinnu.

Hapestumine
Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi Maale. See kahjustab metsi, veekogude elustikku , kultuuriväärtusi jm. Hapestumist teadvustati 1972. Aastal. Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Pigem on aastaid Eesti mureks olnud aluselised sademed. Sademete normaalne happesuse näitaja (pH) on 5-6, happevihmadel võib see langeda isegi 1,5-ni. Õhk on Eesti kohal peale iseseisvumist märksa paranenud. Seoses autode hulga järsu suurenemisega oluliselt kasvanud transpordist pärineva saaste osakaal.

Osoonikihi hõrenemine

Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava.
1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal.
Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.
Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi.
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid . Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste. Viiekümnendatest aastatest alates on osoonisisaldus Euroopas suurenenud 1% aastas.Osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Atmosfääri satub mürgiseid gaase (CO, CH4, NOx, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid) millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon.

Kliima soojenemine

Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming – kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C.
Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähest ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises.
Süsinikdioksiidi allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi.
Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te.
Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit (freoonid, metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne).
Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud.
Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda.
Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe.
Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind Kuna Eesti toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, siis on Eesti üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega kogu maailmas. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis on see number 14,7.

Energiaprobleemid

Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.
Energiatootmise põhiprobleemid: Kasvuhooneilmingute tugevnemine,Mulla ja vee hapestumine,Tuumaenergia tootmisega kaasnev oht,Linnade ja tööstuspiirkondade saastamine,Küttepuude puudus arengumaades.
Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi. Põlevkivi tootmisel :eraldub mitmeid kasvuhoonegaase ,Muudetakse maastikku,Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80% veereostusest, mida Eesti Läänemerre saadab . Eestis on alustatud kütuse - ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava loomisega. On moodustatud Energeetikanõukogu:Ei käsitleta põlevkivi enam ainuvõimalikuna, Soovitakse kasutada alternatiivseid energiaallikaid.

Liikide hävimine
Mida mitmekesisem on loodus, seda suurem on tema taluvusvõime .Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljonit liiki. Tegelik liikide arv peaks olema 10-13 miljonit.Iga päev hävib 50 - 100, Põhjused: Otsene hävitamine inimese poolt, Elupaikade hävitamine või muutumine
keskkonna saastumine, võõrliikide pealetung jms. Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme. Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid Eestis on täheldatud mitmete haruldaste liikide arvukuse tõusu. Problemaatiline olukord mõnede liikidega mis mujal Euroopas on range kaitse all kuid Eestis tekitavad suurt kahju. Samas on täheldatud ka mitmete liikide arvukuse langust. Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits.

Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid

Jäätmete probleem,
kliima soojenemine.

Kõige vähem on hapestumine(meil on alustumine) ja rahvastiku probleemid.

Looduskaitse konventsioonid (4)
RAMSARI KONVENTSIOON

Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis. Praeguseks on ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid kõikjal maailmas. Eestis on 10 Ramsari ala.
WASHINGTONI KONVENTSIOON (cites)
Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993)
Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki.
BERNI KONVENTSIOON
Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. Aastal. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid , mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras.
BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI
Sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). Praegu juba liitunud rohkem riike. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel.
Konventsioon käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kõiki aspekte : geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme.

New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll
New Yorki (1992) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto (1997) protokoll
Raamkonventsioon, mille ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. Konventsiooni eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele.

Arhusi konventsioon.
Århusi konventsioon käsitleb kolme teemat:

juurdepääs keskkonnateabele;
õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses;
juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjus.

Avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal keskkonnaministrite 4. konverentsil Taanis Århusis.

Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur
Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas, suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asustustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. (biootilistest tegurid: parasiitlus, kisklus ja konkurents ). Populatsiooni vanuseline struktuur:

Kasvav populatsioon,
Püsiv populatsioon,
Kahanev populatsioon.

Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias
Parasitism – üks organism (parasiit) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Parasiit kurnab peremeest kuid tavaliselt ei tapa teda.
Kisklus – üks loom (kiskja) sööb teisi loomi (saakloomi). Saakloomade populatsiooni arvukuse tõustes tõuseb tavaliselt ka kiskjate populatsiooni suurus, mis viib mõne aja möödudes taas saakloomade populatsiooni arvukuse vähenemiseni.
Ökoloogiline konkurents - tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. Tavaliselt on liigisisene konkurents palju intensiivsem kui liikidevaheline konkurents. Mida sarnasemad on erinevate populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents.

Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis

Jahinduse eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada bioloogiline mitmekesisus , kõrge jahinduslik produktiivsus, asurkonna kvaliteet ja liigiline mitmekesisus ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele. Jahinduse põhihuvi on suunatud:

Sõralistele, kellest saadakse nii liha kui trofeesid.
Väikekiskjate (rebane, metsnugis, mink) küttimine on eelkõige looduskaitselise iseloomuga, kus arvukuse reguleerimine on vajalik nende liikide negatiivse mõju tõttu teistele liikidele.
Kobrast kütitakse eelkõige kahjustuste pärast, enamasti kuivendatud metsaaladel.
Suurkiskjad on eelkõige väga hinnalised trofeeloomad, mida jahimehed üle maailma Eestisse küttima tulevad. Teisest küljest võivad suurkiskjad olulist kahju tekitada kariloomadele

Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale

Poollooduslikud kooslused , nende rekreatiivne kasutus
Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas:

kõrge liigirikkus,
haruldased taimeliigid,
pärandkultuurmaastik.

Poollooduslikud alad ( puisniidud, luhaniidud, rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis.

Mahepõllumajandus
Mahepõllumajandus- isetoimiv säästlik agroökosüsteem, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse. Taimekasvatuse aluseks on mulla struktuuri ja viljakuse säilitamine ning viljavaheldus. Mullaviljakust säilitatakse orgaaniliste väetiste abil. Keelatud on kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Loomasööt peaks pärinema oma talu maadelt ja sõnnikukäitlus olema võimalikult keskkonnasõbralik.

Mineraal - ja orgaaniliste väetiste kasutamine
Mineraalväetiste liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogede Liidus kaasa ulatusliku põllumajandusmaastike hajureostuse. Mineraalväetiste kasutamine vähenes. Nõukogude perioodi ulatuslik hajureostus põhjustas pinnaveekogude laialdase eutrofeerumise ja põhjaveereostuse. Nõukogude perioodi eripäraks oli herbitsiidide ja kõrge toksilise ning allergilise toimega insektitsiidide piiramatu kasutamine. Praegu Eestis kasutatavad pestitsiidid kuuluvad enamuses vähemürgiste ainete gruppi. Enamikku kasutatavaid pestitsiide iseloomustab madal keskkonna-ohtlikkuse tase. 1985. aastal oli Eestis 286 suurt loomafarmi, igaühes keskmiselt 556 lehma. Loomakasvatuse koondamine suurtesse farmidesse tõi endaga kaasa suured reostusprobleemid, põhjuseks enamasti nõuetekohaste sõnnikuhoidlate puudumine, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus. 1995. Aastaks oli loomade arv poole võrra vähenenud ning varasemast tunduvalt rohkem hajutatud.2004 Aastaks oli loomade arv veel 40% võrra vähenenud püsides viimastel aastatel stabiilsena.EL põllumajanduspoliitika tagajärjel hakkavad loomad koonduma taas suurfarmidesse

Maaparandus
Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguiks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel Nõukogude perioodil kannatasid kõige enam niiskemad kasvukohad ja paljud niiskuselembelised taimed. Järvede ja jõgede veetaseme reguleerimine vähendas vaieldamatult maastiku bioloogilist mitmekesisust. Ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud.

Transpordi seisund ja mõju keskkonnale

Füüsikaline mõju
Elupaikade otsene kadumine transpordi infrastruktuuri alla. Elupaikade hävimine infrastruktuuri ehitamiseks vaja minevate loodusvarade kaevandamisel avakarjäärides. Loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused.

Keemiline mõju

Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdioksiidide, raskmetallide, orgaaniliste ühendite ja tahkete emissiooni.

Infrastruktuuri hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid, mis reostavad pinnast ning põhjavett ja muudavad taimekooslusi .

Õnnetused ohtlike veoste ja tanklatega põhjustavad (põhja)vee ja pinnase reostust. Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku.

Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid

Lämmastikoksiidid, vingugaas ja lenduvad orgaanilised ühendid põhjustavad päikesevalguse toimel väga reaktiivsete fotokeemiliste ühendite (eriti osoon) moodustumist, mis põhjustab ulatuslikke taimestiku ja tervisekahjustusi.

Bioloogiline mõju
Transpordivahendite abil kanduvad uutele aladele paljud võõrliigid.Kontinentide vaheline ning saarte ja mandrite vaheline meretransport on oluliselt vähendanud erinevate kontinentide ja saarte isoleeritust.Teedest põhjustatud elupaikade fragmenteerumine vähendab populatsioonide eluala ja tõstab nende tundlikkust inim-ja muudele välismõjudele, võib viia geneetilisele isoleerumisele ning väikeste populatsioonide kadumisele.

Erinevate transpordiliikide mõju keskkonnale
Raudtee- ja veetransport- on suhteliselt keskkonnasäästlikud, sest nende ressursi-, energia- ja ruumikulu ühiku kohta on mitu korda väiksem kui maantee - ja õhutranspordil.
Õhutransporti -iseloomustab väga kõrge energiakulu ja otsene mõju osoonikihi hõrenemisele, müra, lennukoridoride ristumine lindude rände koridoridega ja erinevate lennuväljadel kasutatavate kemikaalide pääsemine pinnasesse ja põhjavette.
Veetranspordiga- kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine ja ehitamine, jää lõhkumine, pilsiveed ja õnnetused ohtlike veostega, mis mõjutavad vee elustikku ja tundlikke rannakooslusi.
Maantee- ja raudteetranspordi infrastruktuur - killustab ja vähendab looduslike elupaikade pindala, tekitab barjääre ja müra ning saastab pinnast, õhku ja vett. Raudtee on võõraste taimede seemnete levitaja ning toimib kui mõnede selliste liikide migratsioonikoridor.

Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale.
1) Toiduainetetööstus andis 1998.a. ligikaudu 29% tööstuse kogutoodangust, olles sellega Eesti olulisim tööstusharu . Aastaks 2004 oli kahanenud 16%-le.
2) Keskkonda ohustavad toiduainetetööstuse heitveed, mis aitavad kaasa veekogude eutrofeerumisele (veekogud rikastuvad taimede toitainetega). Elujõuline toiduainetetööstus on oluliseks toeks pärandkoosluste ja maastike säilitamiseks vajalikule põllumajandusele.

Kergetööstuse mõju keskkonnale

Kergetööstuse suurim haru on tekstiilitööstus, mis on valdavalt koondunud Tallinnas, Narvas ja Sindis asuvatesse suurettevõtetesse. Keskkonnale avaldavad negatiivset mõju peamiselt kroomnahatööstuse mürgised jäätmed.

Metsatööstuse mõju keskkonnale

Metsa- ja puidutööstus on ekspordi osatähtsuselt vabariigi juhtivamaid tööstusharusid.
Aarengut soodustab kohaliku tooraine olemasolu, lai ettevõtete võrk ja valmistatava toodangu nomenklatuur, pikaajalise puidu tööstusliku ja käsitööndusliku töötlemise traditsioonid ja kogemused.
Ilmneb suund puidu kompleksemaks kasutamiseks.
Kütusena on kasutusele võetud ka saepuru.
Metsatööstuse negatiivne mõju keskkonnale võib olla märkimisväärne, kuivõrd metsaraie häirib paljude ohustatud liikide asurkondi. Negatiivsetest mõjudest on olulisim: veekogude- ja õhu reostamise oht tselluloosi tootmise käigus.

Keemiatööstuse mõju keskkonnale

Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada toodetavaid kemikaale tolmuosakestena.

Lämmastikoksiidid soodustavad lisaks hapestumisele ka eutrofeerumist.
Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt kohalik.
Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile.

Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale

Selle tööstusharu areng on Eestis seotud maavaradega: põlevkivi, lubjakivi , liiva, kruusa ja savi kaevandamisega .
Tööstusharu heited võivad sisaldada tolmu, CO, SO2, kroomi, arseeni jms.
Eesti ehitustööstuses ei ole nimetatud aineid paisatud keskkonda mitmekesisust mõjutaval määral.
Potentsiaalseks positiivseks mõjuks keskkonnale ehitusmaterjalide tööstuse poolt oleks roo laialdane kasutuselevõtt ehitusmaterjalina.

Energeetika mõju keskkonnale

Eestis kahtlemata suurem kui teistel tööstusharudel.
Seni lahendamata probleemiks on: looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdro -tuha-ärastuse liigvee puhastamine
Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed.
Pikaajaline kütuse- ja energiamajanduse programm näeb ette saastekoormuse olulist vähendamist primaarenergia proportsioonide muutumise ja energia kokkuhoiu arvel.

Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale

Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks.
Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku.
Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest.
Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks.
Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused.
Jäätmetest saadava energia keskkonnamõju sõltub olulisel määral kasutatavast tehnoloogiast.
Põletamise korral on BCDD/PCDF heite oht väga suur. Sobiva tehnoloogia s.h. heitgaaside märgpuhastusega on võimalik neid ja teisi heitmeid siiski oluliselt vähendada.
Vähem probleeme keskkonnale tekitab prügi gaasistamine.

Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile

Põlevkivi

Põlevkivi kaevandatakse nii karjäärides, kui ka maa-alustes kaevandustes.
Toodetakse põlevkivist üle 90% Eesti elektrienergiast.
Osa põlevkivist läheb keemiatööstusele.
Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi.
Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal . Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist.
Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Tehispinnavorme annab edukalt kasutusele võtta rekreatiivsetel eesmärkidel: murdmaasuusarajad, mäesuusatamine, seikluspargid.

Fosforiit

Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks.
Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on tekkinud nii koopaid kui mitmekesiseid pinnavorme, mida saab kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel

Pae- e lubjakivi
Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele. Paekarjäärides esineb spetsiifiline taimestik , mis mujal Eestis puudub või on haruldane.

Savi
Savi kasutatakse ka kohaliku tööstuse ettevõtetes (tellised, keraamika, drenaažitorud).Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud.

Kruus ja liiv
Kruusa- ja liiva karjäärid on loodusele suhteliselt ohutumad kui teiste maavarade kaevandamisel loodavad karjäärid. Samuti on liiva- ja kruusakarjäärides pärast kaevandamise lõpetamist tekkivad veekogud atraktiivsed supluskohad puhkajatele. Kruusa ja liiva kaevandamisega luuakse tahtmatult elupaiku mitmetele liikidele kellest mõned on ohustatud (juttselg kärnkonn)

Turvas
Enamasti sõjaeelsetel aastatel loodud väikesed turbakarjäärid looduslikku mitmekesisust ei häiri, veekogudeta soodes on need pigem looduslikku mitmekesisust soodustavad, eeskätt lindudele ja kahepaiksetele. Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad .

Muda

Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma- ja linnusööda valmistamisel.
Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis.
Meremudadest on kõige enam kasutust leidnud Haapsalu, Kuressaare ja Käina lahe muda. Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt.

Kliima mõju rekreatsioonile
Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi.

Läänemere rekreatiivsed võimalused

Juuni lõpus hakkab veetase tõusma. See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja Muhu lähedal paiknevatel laidudel.
Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile.
Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid takistavad tuultel sooja vee ärakandmist rannast, kuid paljudel juhtudel jääb vesi suplemiseks liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud.
Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimisele.
Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas.
Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidudel.

Läänemere keskkonnaseisund

Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine . Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed.
Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes. Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav.

Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises
Põhja-Eestis on palju veerohkeid jõgesid ja ojasid, aga seal on palju kärestikke ja astnguid, seega matkadeks peaks algul valima veidi leebema jõe, nt terve Pärnu jõe vesikond , Võhandu , mõni osa Pirita jõest.

Eesti jõgede veerežiim
Kaks madalvee perioodi ( suvine , talvine). Kaks kõrgvee perioodi (kevadine sügisene )Jõgedel, millel põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa jt.)Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste -Raudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargis, Peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad kaldaalad.Suurim veetaseme tõus üle madalama taseme on registreeritud Pärnu jõel - 5,5 m.Väiksemaid üleujutusi põhjustab ka jõesängis vohav taimestik ja koprad .Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) Hüdroloogia -vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel.
Eesti jõgede äravoolu iseloomustamisel on võimalik kasutada üle 70 aasta pikkusi vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas.

Järvede liigitus tekke järgi

Mandrijäätekkelised, mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv)
Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht)
Soojärved (Loosalu) Lammi - ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe vanajõed)
Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal.

Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks

Vähetoitelised (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad.
Poolhuumustoitelised (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega.) On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad.
Huumustoitelised (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad.
Rohketoitelised (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega.
Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust
Lubjatoitelised (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks.

Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal

Madalsood iseloomustab lopsakas rohurinne, mis koosnb peamiselt tarnadest. Madalsoo on mitmete haruldaste liikide nagu näiteks orhideeliste kasvukoht. Puudest esineb madalsoos kuuske ja kaske .Madalsoo esialgu nõgus pind hakkab aegamisi tasanduma, mis omakorda soodustab vete voolu aeglustumist ja pidurdab nii sootaimi lagundavate mikroorganismide tegevust.
Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus, mida iseloomustab mätlik mikroreljeef. Mätaste peal esineb juba turbasammal ja mitmed teised rabale iseloomlikud liigid.

Mätaste vahel võib leida aga madalsoole tüüpilisi taimeliike. Kuna turbakiht on juba küllaltki paks ja põhjavee kättesaadavus taimedele on raskendatud, siis on siirdesoo oluliselt vähemviljakas kui madalsoo.

Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks
Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk , kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad , kanarbik , pilliroog, sookail jt. Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv .
Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd , esineb ka kuuske ja kaske. Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik . Loometsad on tallamiskindlad ja küllaltki atraktiivsed, mistõttu on nende rekreatiivne väärtus üle keskmise.
Nõmmemetsad, mis kasvavad kuivadel toitainevaestel liivmuldadel. Puudest valdab mänd, alustaimestikus kanarbik ja pohl (kokku 3%). Nõmmemetsad on väga tallamisõrnad kooslused. Sageli asuvad nõmmemetsad veekogude kallastel, mistõttu kannatavad liiga suure külastuskoormuse all.

Palumetsad, mis kasvavad kuivadel kuivadel ja toitainevaestel liivmuldadel. Iseloomulik on pohla (paluka) ja mustika esinemine alustaimestikus. Puudest valdab mänd. Keskmise tallamiskindlusega ja eestlaste poolt kõige atraktiivsemaks peetavad metsad . Seetõttu võib palumetsa pidada kõige kõrgema rekreatiivse väärtusega metsatüübiks.
Laanemetsad, mis kasvavad viljakatel muldadel. Valitsev puu on kuusk, alustaimestikus kasvavad jänesekapsas ja mustikas (kokku 16%). Keskmise tallamiskindlusega, kuid kuuskede valgust varjavate võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega.
Salumetsad , mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad.
Sürjametsad , mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida

Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel . Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise.

Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis
Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine. Kuidas ühel või teisel konkreetsel alal toimida, otsustab juba riik ise. Natura 2000 aladel ei ole sätestatud konkreetset kaitsekorda vaid iga riik ise otsustab millise looduskaitsealuse objekti kaitsekorra seal kehtestab (kui üldse kehtestab).Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus ( hoiuala , püsielupaik , kaitseala).Hetkel ei oma veel kõik Natura alad siseriiklikku kaitsestaatust (üksikud veel kaitseta).

Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks
Rahvuspark
Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspargi territoorium jaguneb:

loodusreservaadiks,
sihtkaitsevööndiks
piiranguvööndiks.

Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark. Rahvuspargid moodustavad maailma looduskaitse raskuskeskme, kaitstes suuri ökosüsteeme läbi looduslike arenguprotsesside.
Rahvusparkides on turismil ja rekreatsioonil oluline koht, millel on rõhuasetus loodus- ja keskkonnaharidusele. Sellest tulenevad rahvusparkides ranged nõuded turismi infrastruktuurile, teenuste skaalale ja interpretatsioonile.
Looduskaitseala
Looduskaitse on haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb:

loodusreservaadiks,
sihtkaitsevööndiks
piiranguvööndiks.

Sageli on looduskaitsealad väikesepindalalised ja rekreatsioon on rangelt limiteeritud või keelatud.
Maastikukaitseala
Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke -eesmärgil.Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud:

parke,
arboreetumeid
botaanikaaedu.

Maastikukaitseala territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadel säilitatakse säästva kasutuse põhimõtteist lähtuvalt maastike mitmekesisust ja kvaliteeti ning loodusega harmoniseeruvat eluviisi.
Turism ja rekreatsioon on maastikukaitsealadel ja loodusparkides olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil. Seaduses pole määratletud, mille poolest erinevad “maastikukaitseala” ja “looduspark”. Algselt oli nende kahe tüübi idee selles, et looduspargis on suurem rõhk kultuuripärandil kui maastikukaitsealal. Praeguse seisuga on arvukate maastikukaitsealade kõrvalkaitsealade nimistus 4 loodusparki - Loodi, Naissaare, Otepää, Haanja.

Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks

Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras).

Sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole lubatud teatud leevendusi.Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.

Kaitse-eeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või seda mittekahjustavat tegevust nagu on olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; hooldus- ja valikraie , marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamine; ulukite arvukuse reguleerimine; kalapüük .Kaitse – eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, piirangud võivad olla kas ajutised või püsivad.Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu tagamiseks olla kohustuslik kaitsekorrast tulenev tegevus, nagu niitmine , karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses
Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Sageli moodustab piiranguvöönd puhvri sihtkaitsevööndi ja ilma kaitserežiimita ala vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud.
Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine;
veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena;maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; uute ehitiste püstitamine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; jahipidamine ja kalapüük. Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine.

Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis

Looma- ja taimeliikide kaitse-eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine
Kaitsealuste liikide elu-, sigimis - ja pesitsuspaikade, rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud.
Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud loata on keelatud nende uurimine, märgistamine, loodusest eemaldamine ning teadus- ja õppe-kasvatuseesmärgil kasutamine.
Eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse:

I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.
II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda (ka mõningad dekoratiivsed taimed).

Mis on püsielupaik ja hoiuala
PÜSIELUPAIK: Kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik Kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht
HOIUALA: Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul Looduskaitseseadusega sätestatud viisil.

Kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord.
KAITSE EESMÄRK: Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.
Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust
KAITSEKORD: Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust.
Kaitstavad looduse üksikobjektid on: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 18 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mattias Kabel Õppematerjali autor

kaitseala konventsioon mitmekesisus osoon rahvuspark rekreatsioon põlevkivi taimestik looduskaitseala karjäärid maastikukaitseala piiranguvöönd madalsoo

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla,

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel

Keskkond

ppt

Keskkonnakaitse powerpoint

suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasasegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; o töötada välja ja juurutada ühte keskkonnakaitsestrateegia Läänemere regioonis Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Poollooduslikud kooslused Ekstensiivne põllumajndus võib bioloogilist mitmekesisust tunduvalt suurendada Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik Poollooduslike koosluste hääbumise kiire

Keskkonnaõpetus

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.

Keskkonna kaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

Keskkonnakaitse

doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

Keskkonna kaitse

doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Kordamisteemade vastused eksamiks

või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Eesmärk - ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel. Saastetasu rakendatakse mis tahes jäätmete keskkonda viimisel. LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED Looduskaitse - abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks. Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja

Keskkonna kaitse

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk