17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm 12. Salvinia natans ujuv salviinia 13. Stratiotes aloides vesikarikas 14. Trapa natans harilik vesipähkel
Õied: suured heledad või värvikirevad Puudel tihti tugijuured lihasööja taimed Enamus püüniste tüüpe on arenenud karvastest lehtedest Enamus kasvavad madala toitainete sisaldusega paikades (sood, kõrbed), kus on puudus lämmastikust ja fosforist Eestis 9 liiki, maailmas umbes 630, lisaks üle 300 liigi poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid seedida või toitaineid kasutada) https://www.youtube.com/watch?v=MnY_cCRELvs Veetaimed Taimed, mis kasvavad vee all: õrnad ja õhukesed lehed varred on nõtked, elastsed ja seal on õhuruumid puudub kaitsev kattekude Veetaimed Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal: suured nahkjad lehed ja nende pinnal on õhulõhed varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed Veetaimed Kaldaäärses vees kasvavad taimed: varred on sitked ja vastupidavad kasutavad kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid Veetaimed
........................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine............................................................................................................4 Veereostused.........................................................................................................................................5 Veereostuse mõju kaladele...............................................................................................................5 Veereostuse mõju taimedele................................................
Kasvu tarbeks Kasutavad süsinikku mille käigus fotosünteesiks Mõned veetaimed Saan süsinikku süües fotosünteesivad
Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan tähelepanu eest!
Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? Vastavalt vee sügavusele on erinevad kasvuvormid. Erinev lehekuju võib tuleneda ka temperatuuri erinevustest või vee liikumise tugevusest. 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja –kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana? Vees kasvamine nõuab: 1) toimetulekut valguse- ja O2 -puuduses; 2) vastupidavust kõrgemale rõhule, vee liikumistele ja veetaseme muutustele; 3) kohastumusi poolvedelale kasvusubstraadile, madalale temp.-le, jne. VEE-ELUKS ON SUURTAIMEDEL MITMEID ANATOOMILISI KOHASTUMUSI; KUI TAIM SATUB VEEKESKKONNAST ÕHUKESKKONDA, HAKKAVAD NEED ERIPÄRAD SUHTELISELT KIIRESTI VÄHENEMA. Süsinikuallikana kasutavad veetaimed hingamisel tekkinud CO2. 7
Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike
.............5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse Levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes Saaremaa 5 6 Elukohakirjeldus Kaugel inimasustusest Lodumetsad ja segametsad, nõmme- männikud Vana ja tugevate okstega puu Madalad, varjulised (voolu)veed 7
4) Maapõues salvestunud kütuste (kivisöe, nafta, maagaasi, põlevkivi jms) ja nendest saadavate teiseste kütuste (nt nafta rafineerimissaaduste) põletamisel tekkiv soojus - 0,5 ZJ, 5) Maapõuest kaevandatava uraani tehislagundamisega tuumareaktorites (nii tuumaelektrijaamades kui ka plutooniumitehastes, tuumaallvee- ja -pealveelaevades) tekitatav soojus - 0,04 ZJ. Suhteliselt väikese koguse energiat haaravad fotosünteesiks maa- ja veetaimed. Osa sellest tagastavad taimed soojuskiirgusena atmosfääri, osa salvestavad aga biomassina. Maapõues või merepõhjas võib surnud biomass aeglaselt muunduda fossiilkütusteks. Osa taimede biomassist tarbivad taimetoiduna elusolendid, kes tarbitud energia samuti osalt soojusena atmosfääri või hüdrosfääri eraldavad, osalt aga omaks biomassiks muundavad, mis samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena.
mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõige pisematele organismidele ,planktonile ,kui ka kõige suurematele sinivaaladele.Neid kõiki nimetatakse veeorganismideks.Suurem osa biosfääri elustikust koosnebki veeorganismdest. Vees tekkis elu ja arenas siin ligi 3 miljardit aastat ,enne kui esimesde organismid maismaale elama asusid .Veeloomad suudavad omastada vees lahustunud hapnikku.Osa loomi ,nagu kalad ja veetaimed ,ujub vees aktiivselt. Suurem osa taimseid ja loomseid organisme,kes moodustavad planktoni, liigub vees passiivselt hõljudes.Palju taimi ja loomi on aga ranniku lähedal ookeanide ja merede põhja kinnitunud. MAAILMA MERI JAGUNEB NII HORISONAALSELT KUI KA VETIKAALSELT MITMEKS VÖÖNDIKS!!!!!! Valgusküllane pinnakiht Üle 90%ookeanide elustikust on koondunud valgusküllastesse pindmisse veekihti,mis ümbritseb tavaliselt saari ja mandreid ja saari.
Vetikate puhul ei eristata taime osi -neil puuduvad vars, lehed ja juured. Kogu vetika keha nimetatakse talluseks. Mõned vetikad kinnituvad veekogu põhjale risoididega, kuid vaid selleks, et vesi neid edasi ei kannaks. Tuleta meelde, milleks vajavad maismaataimed juuri ning varsi! Miks saavad veetaimed hakkama ilma juurte ja varteta? ................................................................................ ............................................................................. ............................................................................................................ Punavetikad Punavetikad kasvavad enamasti soojemates piirkondades, meredes. Tänu punasele värvainele
2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust. Suurim sügavik on 459m, Landsorti süvik. 10. Läänemere reostus, allikad ja probleemid. Allikad : Väga tihe laevaliiklus, tihedalt asustatud rannikualad, põhjas on palju miine ja mürkaine. Probleemid:Kui jääd ei ole, ei saa hülged poegida, eutrofeerumine toitainete küllus paneb veetaimed kasvama, Nord Stream gaasijuhe. 11. Läänemere erinimetused Balti meri, Baltickoe more, Itämeri, jne 12. Riigid ja linnad ääres. Eesti Tallinn, Soome Helsinki, Läti Riia, Rootsi Stockholm, Venemaa Peterburi. 13. Mõisted. Kliima - paljuaastane ilmaolude kordumine. Ilm õhu hetke seisund
Vesi on maal pidevas ringluses. Erinevad sademed langevad maapinnale (vihm, lumi, rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha
radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist; hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on keskm, 5kg ,,süütuid kõrvalujujaid" Kalrikkad piirkonnad: külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad, jõgede suudmed, madalad rannikumered (seal on kõige enam hapnikku, väiksed veetaimed, veeloomad) Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Peamiselt kasvatatakse forelli, lõhet, angerjat Kalandus e kalamajandus- majandusharu, mis tegeleb kalade jm veeorganismide püügiga, sh veetaimede kogumise, töötlemise, kalatööstuse, turustamise ja kasvatamisega.
Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega. Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimused ja ülesanded.Teema TAIMED on esitatud 31 leheküjel ning selle alateemad on: · Maismaataimed · Taimede välisehitus · uud · õõsad · Rohttaimed · Taimede kasvukohad · Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest · Toataimed · Taimede kordamine · õhiteadmised taimedest · Temaatika Teema Loomad hõlmab 29 lehekülge ja selle alateemadeks on: · Maismaaloomad · Loomade välisehitus · Imetajad · Linnud · Roomajad · Kaheaiksed · utukad · Loomade eluaigad · Veeloomad ja nende erinevus maismaaloomadest · Koduloomad · Loomade toitumine · Loomade kasvamine · Loomade kordamine
Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli leida. Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik. Äsjakoorunud kiilivalmikute jaoks on aga tähtis, et tiigi ümber kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele.
Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja veetaimed, mis lagunedes muutuvad põhjamudaks. Eutrofeerumine on veekogude toitelisuse tõus, mille põhjustavad mineraalsoolade (N ja P) sattumine veekogudesse. Lootus sureb viimasena Sellisest keskkonnast ei pruugi leida mitte midagi elusat .... Kui ka ise suudame ellu jääda. Tuleviku kalad
Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja veetaimed, mis Eutrofeerumine on veekogude lagunedes muutuvad toitelisuse tõus, mille põhjamudaks. põhjustavad mineraalsoolade (N ja P) sattumine veekogudesse. Lootus sureb viimasena Sellisest keskkonnast ei pruugi leida mitte midagi elusat …. Kui ka ise suudame ellu jääda. Tuleviku kalad Oleks see vaid
tagasi maailmaruumi. 3 PÄIKESEKIIRGUS Ülejäänud kogus neeldub soojusena atmosfääris (17,4 %), Julia Kjahrenova meredes (33,0 %), mandritel (14,4 %). suhteliselt väikese koguse energiat (6 ZJ(Zetta1021) ehk 10–4 % Maale tulevast päikesekiirgusest) haaravad fotosünteesiks maa ja veetaimed 4 (esimesed 4 ZJ, teised 2 ZJ). PÄIKESEKIIRGUSE PEEGELDUMINE JA MAA PIKALAINELISE SOOJUSKIIRGUSE KIIRGUMINE MAAILMARUUMI Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia (64,8 % Julia Kjahrenova maakeralesaabuvast päikesekiirgusest) kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise
Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed. Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Kilpkonni leidub troopilistes meredes. Nad on levinud Nõukogude Liidu vetes. Neid võib kohata Barentsi meres,Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Merikilpkonnade pesitsemispaigad. Merikilpkonna pesitsemispaigad on laiali paisutatud
Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad mustaks. Segamini ajada Taidaga. Saabuvad märtsilõpul, pesas on 5-12 muna, haudumine 22 päeva, lahkuvad kohe pesast, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Selgrootud ja veetaimed, sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm. Isane rohekas sinakas , pugu pähkel, nokk kollane. Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb
), vegetatsiooniperiood on aga liiga lühike, et igal aastal kulutada jõuvarusid uue rohtse varre moodustamiseks. Mägedes ja ka varjukates laialehistes metsades esineb suhteliselt ohtralt geofüüte need tagavad kevadperioodil kiire stardi viimaks taime õitsemisfaasi. Eluvorme eristatakse ka taimede välisehituse põhjal, nagu puud, põõsad, rohttaimed, veetaimede puhul veesiseste lehtedega või ujulehtedega liigid jne. Evolutsiooniliselt on veetaimed tekkinud maismaataimedest ning rohttaimed kujunenud puukujulistest vormidest (meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele:
Bioloogiline reegel- Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Populatsioon-ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Hübriid- kahe erineva liigi omavahelisel ristamisel saadud järglane Inimese rudimendid: Pimesool- kabjalised, rohusööjad kihvad-nahkhiir, koer sabalüli – koeral info saba liputades Taimede areng: -sinivetikate laadsed -endosüntees(päristuumsete teke) -merevetikate eellased(vanaaegkonnas hiilgeaeg) -pool sõnajalamoodi veetaimed -hiiglaslikud sõnajalad (karboni ajastul) -kliima jahenemine ( I paljasseemnetaimed) -õied viljad -katteseemnetaimed Loomade areng: -eeltuumne organism(gemosünteesi teel laavast, heterotroofne toit) -päristuumsed, heterotroofsed(käsn, meduus, korall) -peajalgsed, limused ussid (vanaaegkond) -poolmaismaalised taimed, pool selgrootud -kahepaiksed -roomajad -imetajad -linnud
avaldada. Pulksarved Kühvelsarved Põdrapull 5 Toitumine Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, lehtedest, okastest, koorest, samblikest ja seentest. Puudest ja põõsastest on eelistatumad: paju, pihlakas, kadakas, haab, saar, mänd, kask ja kuusk. Rohttaimedest: tarnad, pohlad, mustikad, soo - ja veetaimed. Toiduks tarvitavate puu- ja põõsaliikide arv ulatub kolmekümneni, rohttaimede arv 70-ni. Männi- ja kuusekoorest toitudes võivad nad metsale suurt kahju teha. Põder ei koori puid alati nälja pärast, vaid mitmete ainete puudusest (sool, lubi, fosforhape, parkaine). Ulukite söögikohta soolasegu pannes kahjustab põder metsapuid vähem. Põdra toitumise juures on iseloomulikuks pidev liikumine, ühelt puult-põõsalt süüakse oksi ja võrseid suhteliselt vähe (kui toiduvarusid on
Taimtoiduline: Jahiuluk Teda on viidud ka Punahirv 230 cm valge laik okt. Pojad sünnivad Videvikus rohttaimed, Austraaliasse, Cervus elaphus Mass 100-150 mais või juuni algul. aktiivne. puude oksad ja Argentiinasse jne (200) kg. Pullid koor, veetaimed on raskemad. Sõralised Õlakõrgus kuni Laiad sõrad, pikk Polügaamne. Suure Taimtoiduline: ligi Intensiivne Pullid on Põder 216 cm, ülamokk ning Jooksuaeg liikuvusega loom, 60 rohttaime- ja küttimine lehmadest Alces alces tüvepikkus pikk (kuni 40 cm) septembris vahetab 30 puu- ning vähendab tunduvalt
Merikilpkonna toit. Ø Nad söövad kalu ja Muutke teksti laade selgrootuid. Teine tase Kolmas tase Ø Söögiks on ka Neljas tase krabid,limused ja mõned Viies tase veetaimed. Ø Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Ø Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Ø Kilpkonni leidub Muutke teksti laade troopilistes Teine tase meredes. Kolmas tase Ø Nad on levinud Neljas tase
Ka Eesti keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel. Suurteks saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi efektiivselt ei puhastata. Pole ka lootust, et meie idanaaber lähiajal Läänega võrdselt keskkonda hoidma hakkab. TAGAJÄRJED Eeskätt hakkavad vohama veetaimed ja vetikad. Samuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, mis halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn.
Varbad on varustatud küünistega, mis on ette nähtud kaevamiseks, osaliselt on need ujulestaga ühendatud. Poeg: Esialgu rohelist värvi, ent hiljem ilmuvad pruuni või musta värvi laigud. SUURUS Pikkus: Kilp 12,5-20 cm, emasloomad on isastest suuremad. Kaal: Kuni 1 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Innaaeg: Kevade algul. Munade arv: 2-22. Arenguperiood: 10-13 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsivad loomad, peesitavad sageli hulgakesi päikese käes. Toitumine: Veetaimed, mageveekalad, limused, putukad. Eluea pikkus: Kuni 40 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Punatriip-kilpkonnaga samasse sugukonda kuulub veel näiteks euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). ESINEMINE Tiigid, järved ja aeglase vooluga jõed Ameerika Ühendriikide Indiana osariigist kuni Texaseni. KAITSE Tuleb välja, et suur nõudlus loomakaubitsejate seas ohustab selle kilpkonna populatsioone. Eksisteerib küll tehiskaevandusi, ent sellele vaatamata püütakse vabast
areneksid ➢ Need on ained, mida mullas pole ➢ Suuremates hulkades vajab taim lisaks mullas olevatele C, O, H –le ka N, P ja K – d, väiksemates kogustes ka nt Ca, Mg, Fe, B,…, mis on väetistes vees hästilahustuvate sooladena ➢ Üleväetamisel jõuavad need elemendid põhjavette, mis põhjustab veekogude eutrofeerumist (rikastumine taimsete toitainetega) ○ Tulemusena vohavad vetikad ja veetaimed, mis lagunedes muutuvad põhjamudaks ○ Lõpuks väheneb vee hapniku sisaldus ning halvenevad elusorganismide elutingimused ➢ Veekogud hakkavad tulemusena ka kinni kasvama KESKKONNAPROBLEEMID ➢ Elukeskkonda ei saasta keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Jäätmevaba (suletud tsükliga) tootmine ○ Kasutatakse täielikult ära kogu lähteaine
Omnivoorid- Segatoidulised, kes tarbivad toiduks taimi ja loomi. Saprofaagid- organismid, kes toituvad taimse või loomse päritoluga erinevas lagunemisastmes olevast orgaanilisest ainest (vihmaussid, sipelgad jne) . 5) Kes või mis on hügrofüüdid ja hüdrofüüdid? Hügrofüüdid on niiskusetaimed, enamik sootaimi mille kasvukohad on märjas ja alaliselt niiskes kasvukohas või vees, kuid lehed asuvad õhus. Varsakabi, turbasamblad, enamik tarnu. Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel, kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas,
Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned Niidu-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Kuhja-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Põld-uruhiir juurikad, rohttaimed, marjad, putukad, nende vastsed
organismi liikuvuse. 4) Kaitse funktsioon: liigesevedelik vähendab liigestevahelist hõõrdumist; pisaravedelik vähendab hõõrdumist, lahjendab ärritit. 5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas. · Ökosüsteemi tasand: 1) kehavälise viljastumise keskkond (kalad, kahepaiksed). 2) kehavälise arengu keskkond ( kalad ja kahepaiksed). 3) elu ja leviku keskkond (veetaimed, loomad, seened, bakterid). 4) vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused). 8. Sahhariidide jaotus: · Monosahhariidid lihtsuhkrud, koosnevad ühest suhkrust. · Disahhariidid koosneb kahest monosahhariidist. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 9. Monosahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Desoksüriboos leidub DNA-s. · Riboos leidub RNA-s.
on mikrobioloogiline tegevus nõrk ning muldades valitseb anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult samla all. Ainuvalitsevad taimevormid on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jöuavad kiiresti areneda. Niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid-pungad maa peal, helo- ja hüdrofüüdid e. soo- ja veetaimed). Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: lemming, uruhiir, karibuu · Karnivoorid: rebane, hunt, jääkaru · Linnud
http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahetub ta ümber taimtoidule. Muuhulgas on kilpkonna toiduks käsnad, erinevad molluskid, millimallikad, vetikaid, erinevad veetaimed, merikarbid, tõrikodalised, koorikloomad, vähilaadsed, hüdraloomad, korallid. Kõike seda leidub rannikuvetest, kus nad viibivad peamiselt. http://www.seeturtles.org/1894/what-sea-turtles-eat.html KOHASTUMUSED ELUKS VEES Merikilpkonnad on head ujujad. Paremaks liikumiseks vees on neil lame ja suhteliselt kerge voolujooneline kilp. Esijäsemed on arenenud pikkadeks loibadeks. Maapinnal seevastu on nad aeglased ja kaitsetud. Kilpkonnad on ka head sukeldujad
Veest väljaulatuvad taimed on vajalikud vastsete jaoks valmikuks saamisel ning täiskasvanud kiilidele istumiseks, puhkamiseks ning munemiseks. Värskelt koorunud valmikud vajavad veest mõne meetri raadiuses varjupakkuvat taimestikku. Kaldataimestikul tasub siiski silma peal hoida, et see liigselt vohama ei hakkaks. · Tiiki ümbritsev taimestik on peaaegu sama tähtis kui tiigis kasvavad veetaimed. Kunagi ei tohiks niita rohtu otse tiigikaldalt. Seal võiks lasta kasvada kõrrelistel, lõikheintel või teistel kõrgetel taimedel. Et taimede kasvama hakkamine võtab aega, siis võib äsjavalminud tiigi kaldasse või põhja torgata mitmemeetrised puust kepid, mille peal kiilid tiibu võiksid puhata. · Tiigi vahetus läheduses kasvavad lilled meelitavad kohale väikeseid selgrootuid, kellest kiile toituvad.
ka oluline reljeefikujundav tegur. 24. Vesi kui elukeskkond. -Vesi on elu häll: tekkisid esmased organismid, ainult siin arenes elu Maa geoloogilise ajaloo suurema osa vältel.Praegugi elavad kõikide taimede ja loomahõimkondade esindajad vees. Vee suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad eelkõige veeorganismide kehakuju. Liikuvas vees kasvavatel taimedel on lineaarsemad ja jagused lehelabad.leherootsud on painduvamad ja vastupidavamad. Vesikeskkonda iseloomustab muutlik reaktsioon. -Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimed on nii vetikad (alamad taimed) kui ka kõrgemad taimed. Paljud veetaimed on oma areaali laiendanud võõrliikidena erinevates maailma kohtades. Kuna nad sageli paljunevad vegetatiivselt tükikestena, võib neid nimetada ka umbrohtudeks. 25
Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed. Tööstusliku päritoluga heitveed sisaldavad raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, millest viimased on päris tahkete kütuste, näiteks kivisöe ja põlevkivi, töötlemisest. (Kasutatud Vikipeedia artikleid ,,Heitvesi" ja ,,Reovesi") Kõige ohtlikum on siiski naftareostus, mille tagajärjel surevad loomad ja linnud, hävivad veetaimed ja vähenevad kalavarud. Järjest enam võetakse kasutusele alternatiivseid energiaallikaid, millest kõige populaarsemad on tuule-ja päikeseenergia. Viimane neist sai tuntumaks 1970. aastate naftakriisi ajal, mil Euroopas ja USA-s hakati tuuleenergiat elektriks muutma. (Kasutatud www.miksike.ee artiklit ,,Alternatiivsed energiaallikad") Kuigi tuul on taastuvenergia, ei ole see tehnoloogia veel väga populaarne. Tuulegeneraatorite rajamine on väga kallis ning kõikjal
rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline ehitus. Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta kirevaid lilli. Kõige rohkem oli õrnsiniseid meelespeasid, mille värv oli haruldlases kooskõlas violetsete kaljudega. Karmid tuuled surusid taimevarred, vaevakaskede ja kääbuspajude tüved vastu maad. Mitu päeva uurisid õpetlased Matotskin Sari läänesuudme ümbrust. Nad korjasid seal
• Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3 • Suguküpsed juba mullikaeas
Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. Toitumine Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Leningradi oblastis läbi viidud uurimus näitas, et põder tarbib toiduks 30 puu- ja põõsaliiki ning 60–70 rohttaimeliiki. Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, haab, pihlakas, kadakas, saar, mänd, kuusk ja kask. Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja paakspuud. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades paju, haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja saart. Harvemini sööb kaske ning väga harva leppa.
Sügis 2007. a India Pühad puud, pühad hiied, pargid, Vaiksed rahulikud aiad varju ja Püha viigipuu kasvab saluks. Apelsin, sidrun. Puuviljad, üksikpuud. veega. Veebasseinid, kanalid, Veetaimed: lootosed, liiliad. köögiviljad, maitsetaimed. Langev vesi, vaated üle oru. pesemisrituaalid, meditatsioon. Euroopa keskaeg Rooma langusega hävitasid barbarid Asutatakse jahiparke, labürintaiad, Iluaiad kaovad lossidest ja Kloostriaiad: viinamari, 476. a kuni (germaanlased) lossid, templid ja pöetud hekid, metallist linnud, linnadest. Kiriklik askees. viljapuud, ravimtaimed,
laevaliikluse tõttu.¹¹ 8 http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Meri_kliima/1Laanemeri.htm 9 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 10 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 11 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 3. Läänemeri kui ökosüsteem Läänemeri on koduks paljudele organismidele ning toiduallikaks veel rohkematele organismidele. Läänemere biotsönoosi kuuluva taimekoosluse moodustavad peamiselt veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja või hõljuvad vees või selle pinnal. Loomakooslusesse kuuluvad aga vähesed loomaliigid, kes üksteisest sõltuvana moodustavad erinevaid toiduahelaid. Erinevate populatsioonide isendid elavad erinevates mere osades kas siis kaldal, põhjamudas, või ujuvad vees. Populatsioonid on omavahel tihedas seoses toitumissuhete näol ning reguleerivad sedasi populatsioonide arvukust. Biotsönoos on tihedalt
Töö käik: 1. Tibude tegemine Värvida käbid kollaseks ja jätta kuivama. Joonistada või kleepida paberitükikestest silmad. Värvilisest paberist liimida nokk ja kinnitada ka sabasuled. 2. Jäneste tegemine Värvida käbid valgeks ja jätta kuivama. Joonista või liimida silmad, kleepida värvilisest paberist kõrvad ja jalad. PS! Erinevate kehaosade tegemiseks võib kasutada ka plastiliini! Näited 7. Näide: Loovtöö "Veetaimed" Eesmärk: Laps teab erinevaid veetaimeid. Laps valmistab veetaimi ja oma loovust kasutades "liivamaali". Vahendid: Leitud varud rannast, liiv, paber, vetikad Töö käik: 1. Lastega minnakse mere äärde ja hakatase sealt osima erinevat merenodi. Lapsed teevad leitud merenodist liivale omale meelepärase pildi, kaunistavad seda vetikate või muude rannast leitud materjalidega. 2. Rannast võib kaasa võtta vetikaid ja need lasteaias kuivama panna
3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Haritavat maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on
Nende ainete hulka väljendavad vee biokeemiline hapnikutarve (BHT) ja dikromaatne oksüdeeritavus. Enamasti on BHT madalam talvel ja kõrgem suvel. Järve lõunaosas on BHT suur aga kevadel, sest Väike Emajõgi kannab sisse rohkesti orgaanilist ainet. Toiteelemendid: Toiteelemendid ehk taimetoitained (P, N, Si) sisalduvad järve vees seotuna mitmesugustes lahustunud, kolloidsetes või tahketes mineraalsetes või orgaanilistes ühendites. Veetaimed ja bakterid omastavad kõige paremini toiteelemetide mineraalseid vorme vees lahustunud fosfaatiooni, ammooniumiooni, nitraatiooni ja ränihappeid. Taimetoitainete varu järves täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuse ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu. Võrtsjärve vees sisalduvate toiteelementide kontsentratsioonide põhjal võib järve kesk- ja põhjaosa pidada
vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7 4. Energia liikumine a) Tootjad ehk produtsendid Veetaimed toiduahela alguses kasvavad ja toodavad energiat päikese, mulla ja vee abil. Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad
lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P3+3 A3+3 G(3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 37. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad
Ahven 0,3 1,5 2,1 Koha 0,3 1,4 Antioksüdant ensüümide aktiivsus vastuseks sinivetikate toksiinidele krabi (Chasmagnathus granulatus) hepatopankreases Katalaas Glutaatiooni S- transferaas Superoksiid dismutaas Väliuuringud · Bioloogilise mitmekesisuse indeksid · Sumptestimine (kalad, molluskid, veetaimed) · Mikro- ja mesokosmosed Laboratoorsed biotestid · Akuutsed (letaalsed) testid: 24 - 96h LC50 · Kroonilised testid: muutused arengus kasvus paljunemises ainevahetuses füsioloogias käitumises Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt kõrgemale tasandile ja sellega kaasnevad probleemid RAKUKULTUURID
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g)
biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid jutud ,et talumees ehitas saunaahi põlekivst mis koos puudega maha põles ja karjapoistest kes viskasid põlevkivi lõkkesse ja imestasid ,et kivi põleb . Teadlaste tähelepanu äratas põlevkivi 18
annaabi.ee 
