Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont.
Tutvustus Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad Nagu nimetuski ütleb, on tegemist metsaga, mis kasvab paepanga ehk klindi vahetus läheduses Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi
Kihisemise puudumise korral looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. BwG- meramorfne sisseuhtehorisont gleihorisondiga. G-gleihorisont. Alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas-või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende
Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: · mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); · karbonaatsete muldade laialdane levik; · liigniiskete muldade suur osatähtsus; · massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad
Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik; • liigniiskete muldade suur osatähtsus; • massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad
Jääjärvede setted on aga peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi, mida kasutatakse telliste, katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik Mullatüübid:, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse
Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud
Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas Salumetsad- jäänukid kunakistest laialehelistest metsadest. Hetkel on salumetsad haruldased Lodumets-on soostuv met mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutnud märjaks. Lammimullad-Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel Peapealsed mul-(rendsiinad)-levib põhja,lääne eestis.Nad on õhukesed,kõrge huumuse- toitainesisaldusega. Säilitatakse taimkatte all Rähkmuld-levik põhja-lääne eestis paealadel.Iseloomuli kõrge huumuse,toitaine sisaldusega. Leostunud mullad-iseloomulik keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Tunnuseks onvalkjashallleet-väljauhtehorisont,mille all asub pruun toiteainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad-lõuna ja kesk eestis moreenitasandikel.Näivleetunud mullad on lõuna eesti
mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve
sufiksitest loob sageli raskestiloetavaid ja süsteemile iseloomulikke nimesid. Eesti mullastiku kaardistamine 1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi. 1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi. 1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline) 1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998..
Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120– 130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6
katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik Muldadest on valla alal enimlevinud paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad ja leostunud ja leetjad liivsavimullad. 5. Looduskaitse Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala. Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas. Ta on eelkõige üks paremaid kambriumi ja ordoviitsiumi setete paljandeid, kus kivimid on tektoonilistest jm
Soomullad on oluliseks mageveevarude säilitaja ning seepärast on suured pinnad kaitse all. Põllu- ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad Soomullad kuivendamist, maaviljeluseks on sobivam muld, mille turba lagunemisaste on üle 35%. Soomuldi esineb kõige enam loomulikult soostunud aladel: Pärnumaal Lavassaare soo, Ida-Virumaal Kurtna järvede ümbrus ning Võrtsjärve madalik. Rähkmullad ehk rendsiinad, mille massis on rohkesti (20%50%) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti rähkmuldadeks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või koguni lapik ning tuleks vastavalt kasutada hoopis mõisteid veeris- või klibumuld. Rähkmuldi ning veeris-ja klibumuldi on kõige enam
e- erodeeritud (pealt ära uhutud) d- deluviaalne (peale uhutud) a- alluviaalne (kihiline ehitus) k(p) - mullaharimisel segatud horisont B?; B??; B??? - prime, secund, terts (allhorisondi tähis) Mullaprofiilivalemid: O2-A-C; A-D; O1-AO-G; ? Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega: · pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0; pH < 4,5 ilma kriipsuta pH 5,5 - +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne. Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO - Leptosols (leptos - õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) FAO - Rendzic Leptosols Väljakujunenud alla 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil
.................................. C. esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega ................................... · Mullad. (4 punkti) a) Millised mullad on ülekaalus rohtlates ja millised ekvatoriaalsetes vihmametsades? ............................. b) Mis on nende muldade peamised erinevused? ..................... c) Selgita, millest see erinevus on tingitud?................................. · Rendsiinad (paepealsed mullad) on Eesti kõige huumus- ja toitaineterikkamad mullad. Mis vähendab nende muldade kasutamisvõimalusi põllumajanduses? (3 punkti) ......................................................................................................... · Selgita näidete abil, kuidas paene aluspõhi on mõjutanud Eesti loodust. a) mullad - ........................... b) taimed - ........................ c) inimtegevus- ......................................
kujunenud pika perioodi jooksul. Pae murendmaterjali iseloom määrab paepealsete muldade koostise ja värvuse: · Dolomiitidel Al ja Fe, pruunid, kergelt violetsed Erinevad klassifikatsioonisüsteemid ei ole üks-ühele ühildatavad. Üleviimiseks ühest · Puhtad lubjakivid Ca, mustad rendsiinad süsteemist teise peab tundma mulla omadusi ja mõlemaid klassifikatsioonisüsteeme. · Eesti rendsiinad pruunika tooniga Omastatava vee varu 300 t/ha, õhukese mullakihi tõttu, perioodiliselt läbi kuivavad Automorfsed mullad Tahke faasi tihedus 2,3 2,5 Mg m-3, Dm 0,7 1,1 Mg m-3
4. Mullatekkest mõjutamata horisondid 5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all 6. Liithorisondid ehk komplekshorisondid Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega: · pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0; pH < 4,5 ilma kriipsuta pH 5,5 +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne. Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO Leptosols (leptos õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel.
seda eriti Kersalu ja Põllküla piirkonnas. Taimkate Pakri poolsaare saatus on eriline, sest traditsiooniline maakasutus katkestati siin üle poole sajandi tagasi : hävisid külad ja hooned, kadusid põllumaad. Asemele kerkisid sõjalise otstarbega ehitised. Pakri maastikuline eripära seisneb aluspõhja reljeefist ja õhukesest pinnakattest. Aluspõhja lubjakive katavad õhukesed huumusrikkad loomullad – rendsiinad. Looduslikult kasvasid siin kunagi lootammikud ja salukuusikud. Sajandite vältel asendusid need põllu-,heina – ja karjamaadega. Kujunesid puisniidud ja looniidud. Praegu on suurimad alad looniitude all, eriti paekalda lähedal. Metsadest on levinud salu – ja loometsad, aga ka pohla – ja mustika - männikud. Loometsades kasvad palju orhideelisi – kärbesõis (Ophrys insectifera) ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi
50%.Kõrbestunud on alad, kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbekeskkond on 1/3 maakerast. Leedemullad jagatakse mullaprofiili alusel. a)Tüüpilised L I Ea<7cm, L II Ea 7-15cm, L III Ea> 15cm. B)Huumuslikud leedemullad L(k). 0-le järgneb alla 5cm tüsedune huumushorisont A. Jaotus sama, mis eelmisel. C)Sekundaarsed Ls. Välja kujunenud liivadel, nt männimetsade all. D)gleistunud Lg või L(k)g. Ajutiselt liigniisked. E)gleistunud sekundaarsed Lsg. Rendsiinad - lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C. Seal kasvavad lubjalembesed taimed, nt lubikas ja männimetsad.Eesti mullastikuvaldkond jaguneb 8-ks: I Põhja- Eesti rähkmullad, II Kesk-Eesti leostunud ja leetjad mullad, III Lõuna-Eesti leetunud mullad, IV Lääne-Eesti soostunud mullad, V Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-ja soomuldade valdkond, VI Peipsi-äärne leet-, soostunud leet-ja soomullad, VII Klindieelne kiviste leetmuldade valdkond, VII Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond.
2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 72. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. K - Rähksed rendsiinad Levik: Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Ko - Leostunud mullad Levik: Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kihisemine tavaliselt 30..
3. Orgaaniline sete: TURVAS Eesti muldade ülemise kihi domineerivad lõimised Eestimaa lõimiste jaotus: Savi 5%, Liivsavi 28%, liiv 27%, turvas 24%, saviliiv 17% - kogu maafond.. Saviliiv 31%, savi 6%, liivsavi 39%, liiv 15%, turvas 9%, - haritav maa. Liiv on toitainetevaene. Kõrgel kuiv. Turvas happeline. Hapniku vaesus, sest liigniiske; N, P, K I. Rooma ja V. Voiman on eristanud 13 mullatüüpi Paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad · Kujunenud massivsel või murenenud pael · Kõrge huumusesisaldus · Neturaalne või nõrgalt happeline · Suur pinnakivisus · Veepuudus · Paepealsetel paikevad lood ehk alvarid Rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad · Erineva tüsedusega ja erienva rähasisaldusega · Põuakartlikud, parasniisked ja gleistunud karbonaatsed mullad · Kõrge huumusesisaldus ja rohke räha esinemine · Iseloomulikud Põhja- ja Lääne-Eestile
2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 71. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike
1. selts (order)- kõige üldisem (kõrgem) kategooria,(12) 2. alamselts (suborder;69) 3. suur rühm (great group; 444) 4. alamrühm (subgroup; umbes 2500) 5. perekond (family; umbes 80000) 6. seeria (series; umbes 23000)- kõige madalam ja üksikasjalikum kategooria 65. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike
Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm) +0,44Wmh 74. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike
setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas – soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 135. Muldade jaotumus ja omadused Rendsiinade (karbonaatmuldade) põhiline leviala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared, vähemal määral on neid ka Kesk-Eestis, Vooremaal ja Kagu-Eesti kõrgustikel. Paepealsed rendsiinad on kujunenud Põhja-Eesti pankranniku massiivsel pael ja seda katvail kuni 30 cm paksustel setetel. Rähksed rendsiinad on kujunenud rähkmoreenil koreselistel liustikujõe- ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%), mullaharimisega huumusesisaldus väheneb (4–2%-ni). Väga õhukesi muldi ei saa põllumajanduses kasutada. Kõige rohkem on õhukesi (lamedail kühmudel ja künnistel või tasandikel) ning keskmise sügavusega rendsiinasid (tasandikel või
Levik: saartel, Lääne-Eestis, vähem Põhja-Eestis Tähtsamad metsatüübid: Leesikaloo-männik Leesikaloo-kuusik Leesikaloo-kaasik Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl) Reljeef: nõrgalt lainjad paetasandikud, mikroreljeef tasane või madalate mätastega. Muld: õhukesed paepealsed mullad Kh´´, rähksed-, liivsavi- või saviliiv rendsiinad K´´. Paas on 10-30 cm sügavusel, mullapeenes on kõrge huumusesisaldusega, neut- raalsele lähedase reaktsiooniga, pHKCl 6,0-7,5. Veereziim: muld on väikese veemahtuvuse tõttu sademetevaesel ajal kergesti läbikuivav, reljeefi nõgudes võib olla ka ajutiselt liigniiske; põhjavesi on sügaval. Puurinne: enamasti domineerivad männid, kuid on ka kuuski (männi-kuuse segapuistud) Kuused on tihti okslikud ja juurepessust kahjustatud, arukased ja tammed
annaabi.ee 
