Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku. Allpool nimetatud probleemidest on paljud omased kõikidele sotsiaalteadustele, mitte ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad.
Selle lähenemise põhimõte seisneb selles, et keskmiselt saabuv määr on saavutatud planeeringu intervalli jooksul ja seda kasutatakse statsionaarse järjekorramudeli igas intervallis ning sissetulevad kõned ja keskmine teenuse kestvus on omavahel astmeliselt hajutatud; järjestikuse personalitöö kasutamist simulatsiooniga (ingl. consecutive staffing using simulation CSS), mille eesmärgiks on arendada laiendatud võrgustik tööjõu juhtimisega kaasaegsesse kõnekeskuse keskkonda. CSS lähenemine põhineb dünaamilisel personalitööl, mille algataja on Whitt, W. 3. Metoodika CSS lähenemisega esimeses uuringus selgus, et esimeses planeeringu intervallis on optimaalne töötajate arv 15, mil keskmine ooteaeg on 0.3539 ± 0.07 minutit ning 23 klienti jäävad lõpetamata kõnede hulka. Järgnevaid uuringuid teostati ühes Korea avalikus ettevõttes 4ndal detsembril 2008. Vaadeldi töötajate arvu ja sellest tulenevalt keskmist aega püsikontsentratsioonis ning ka töötajate
(Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus. Nad jagavad kontentanalüüsi kaheks traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon. Biheivioristliku traditsiooni lähenemine kontentanalüüsile huvitub peamiselt sellest, millist mõju uuritav tekst avaldab, humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja ühiskonna kohta (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav, järeldav, psühhomeetriline ja ennustav (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvantitatiivne kontentanalüüs kogub andmeid meediasisu kohta kasutades kontekstis olevaid märksõnu, meedia väljaande tiraazi ja ilmumise sagedust
ohtlik. 9) Schachter-Singeri teooria kohaselt tekivad konkreetsed tunded meil ennekõike tänu sellele, et tõlgendame meiega toimuvaid sündmusi Tõene 10) P.Ekmani kohaselt ei kuulu põhiemotsioonide hulka viha, rõõm ja kurbus. Väär Kontrolltöö 4 1) Sotsiaal-kognitiivse paradigma kohaselt on isiksus midagi, mis on arenemisvõimeline ja isiksuse arengu tipuks tuleks pidada eneseteostust. Väär 2) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 3) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine, kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 4) Isiksus on: keeruline kognitsioonide, tunnete ja käitumiste kogum 5) Pange vastavusse isiksuse uurimise paradigma kohase käsitlusega inimese isiksusest.
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism)
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism)
võib terve võib rikkuda terve süsteemi. Traditsioonilist lähenemist on mõistlik kasutada mahult väiksemates projektides. Traditsioonilise lähenemise eeliseks võiks olla see, et modulaarsuse kasutamine vähendab andmete kahjustamise riski. Risk on alati, aga see on oluliselt väiksem. Modulariseerimis eeliseks võib pidada ka seda, et nii saab süsteemi keerukust vähendada, jagades süsteemi väiksemateks hallatavateks osadeks. OBJEKT ORIENTEERITUD KÄSITLUS Objekt orienteeritud lähenemine on tunduvalt populaarsem kui seda on traditsiooniline lähenemine. Selle peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et suuremad ja keerulisemad projektid on paremini hallatavad. Rõhutatakse eraldiseisvate, taaskasutatavate programmiloogika osade kasutamist. Tehnoloogia keskendub andmetele, mitte protsessidele. Süsteemi disaini ja analüüsi käigus kasutatakse kasutuslugusid. Lähtutakse reaal ja ärimaailma nõudmistest ning tehakse nende põhjal teatud andmestruktuurid ehk objektid
Erinevad juhtimise definitsioonid ja nende erinev sisu Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Juhtimisteaduse areng 1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitumuslik lähenemine 3. Moodne käsitlus terviklik lähenemine Klassikaline käsitlus Kesksel kohal koordinatsioon 1. Organisatsioonisisene tööjaotus (Fredrick Taylor: 1856 1915) 2. Hierarhhia e. Organisatsiooni bürokraatlik ülesehitus (Max Weber: 1864 1920) "Hierarhhia vr. Turg" transaktsioonikulud (TrC) Tururegulatsiooni korraldav hinnamehhanism ei toimi tasuta
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon)
BÜROKRAATIA TÄHENDUS ÜLDISELT JA SELLE KÄSITLUS JUHTIMISTEADUSES. Koostaja: Pille-Riin Adamka Juhendaja: Mare Kurvits Mõisted Bürokraatia- prantsuse keelest bureau, mis tähendab kalevit või materjali ja kreeka keelest cratos, mis tähendab otsetõlkes võimu ja valitsust. Kontrori võim. Ametniku üleolevus. Juhtimine- eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan(juht ise, koos juhtkonnaga ning juhatuste ja nõukogudega) mõjutab juhtimisobjekti Juhtimisest üldiselt 1. Juhtimise tasanid: tasanid Tasemete järgi Tegevuse mahu kõrgem järgi keskmine erialajuhtimine madalam üldjuhtimine Juhtimisest üldiselt 2. Edu tagamaad: Isiklikud kogemused-ligikaudu poole oma teadmistest saab juht igapäevaseid ...
PSÜHHOANALÜÜS FREUD, JUNG Erki, Sander, Lisann, Leie-Liilian, Hele-Riin PSÜHHOANALÜÜS Teraapiavorm Eesmärgid Leevendada stressi Leevendada pinget Leevendada ängistust SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood -...
Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine
on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires. Riik- avalik õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemis asutustes ja õigusloovate aktide alasüsteemist. Sotsiaalne staatus- Inimese koht ühiskonnas. Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim
suurtele gruppidele suhteliselt madala kuluga ning Interneti funktsionaalsus tuues sisse interaktiivsuse, mis võimaldab saada koheseid vastuseid ning esile kutsuda teatud reaktsioone. Turundus Internetis seob kokku kreatiivsed ja tehnilised küljed, sisaldades endas disaini, arendust, reklaami ja müüki. Interneti turundusel on mitmeid ärimudeleid alates reklaamist müügini. Vältimaks vale toote või teenuse jõudmist täiesti valede sihtgruppideni on 5 peamist meetodit: 1. Üks-ühele lähenemine on peamiselt suunatud kliendile, kes sirvib Internetti üksinda nii, et talle saab läheneda nö isiklikult. Selline lähenemine kasutab peamiselt otsingumootorite abi, vastates otsingusse pandud otsingusõnadele. Sellist turundamist võib näha näiteks Google paremal äärel, kui panna otsingusse mingi toode või isegi suvaline sõna. 2. Teatud huvide olemasolul põhinev firmad paigutavad oma reklaami lehele, mida
all, ning tegema kõike mida juht käskis. Kuid kuna Väli lahkus hingasid kõik kergendatult ning lasid oma tööreziimi alla. Muidugi teevad kõik hästi tööd kui keegi koguaeg sabas on ja rahumeelselt vallandab kui korra valel ajal puhata. Kuid siis said töölised asja rahulikumalt võtta ning langes ka tootlikkus. 3) Ma arvan, et tubli töö. Sa oled me firma ülesmäkke taas tõstnud ning see karmikäelisus on palju meid aidanud. See lähenemine pole küll eriti inimlik, kuid abi on väga tõhus. Väli:,, Selline lähenemine on minu silmis parim variant firma toimetulekul, kuna kuidas saada inimesed tööle kui keegi ei sunniks neid? ma arvan et mitte keegi ei taha siis töötada nii hästi et ka tulemus oleks vastav! Minu ainus lähenemisviis on autokraatne ning pean seda ainuõigeks. 4) Ma arvan et toetav ja autokraatne koos, natuke üht ja natuke teist ja siis oleks väga hea tulemus
Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne soodustamine tähendab, et: Vali üks: a. grupis pingutavad inimesed ühise eesmärgi nimel vähem b. teiste juuresolekul lahendatakse lihtsamaid ülesandeid paremini c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... Vali üks: a. neurootilisust, agressiivsust ja meelekindlust b. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust c. ekstravertsust, uudishimu, impulsiivsust ja psühhootilisust d. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja impulsiivsust Küsimus 10 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Biopsühhosotsiaalse mudeli kohaselt on psüühikahäiretel alati kolm põhjust, mille roll
esimene, nimetakse – kosemudeliks, Iteratiivne arenduse protsess, kui esimeste iteratsiooni valikul peamiseks argumendiks on kliendi riskide vähendamine – on client-driven approach Küsimus 2 Lähenemine, mis keskendub andmete liikumisele ja teisendamisele erinevate süsteemikomponentide poolt – nimetakse protsessile orienteeritud lähenemiseks, Lähenemine, mis keskendub ideaalse andmemudeli loomisel – nimetakse andmetele orienteeritud lähenemine, Lähenemine, mis kombineerib andmeid ja protsesse (neid nimetakse meetodid) ühtseks tervikuks - objektiks – nimetakseobjekt - orienteeritud lähenemine Küsimus 3 Mis ei ole põhjus mudeli kasutamiseks? Vali üks: a. Mudeli abil saab teha simulatsioone, et testida uusi ideid b. Mudel on lihtsam ja kiirem ehitada, kui reaalmaailma objekt. c. Mudeliga saab igapäeva elus asendada reaalmaailma objekt Küsimus 4 Analüüsi ja disaini käigus kasutatakse mudelid, mis koosnevad Vali üks: a
Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti.
lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba esimesest hetkest oli köidetud pealtvaataja tähelepanu ning õhku jäi palju vastuseta küsimusi. Säärane lähenemine on väga iseloomulik linateostele, sest põnev ning kohati kaootiline algus paneb vaatajaid kaasa mõtlema ning garanteerib filmi menukuse. Filmis on muudetud ka peategelase välimust. Oscar Wilde kirjeldas oma raamatus Doriani heleda päisena kuid filmis esines peategelane hoopis mustade juustega. Kindlasti oli raske produtsendil leida ideaalset ja täiesti identset peaosatäitjat kuna Dorian on kirjaniku vaimusünnitus. Sageli peab leppima kõige sarnasema näojoonte ja välimusega näitlejaga
maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normide mõtet ja eesmärki võivad muutuda mõistete tähendused ebamääraseks.
Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes:
mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine. Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks olemas ei ole. Tähtsustavad keelt kui kogu reaalsuse väljendamise vahendit. Derrida, foucoult jne. Nende mote ei ole olemas konkreetset tõde. Teadmine võrdub nende käsitluses võimuga
Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED :
2) Kas sinu arvates mõjutab inimest rohkem tema geneetiline päritolu või keskkond, kus ta kasvab? Minu arvates keskkond mõjutab rohkem, kui geneetiline päritolu. Oletame,et meil on andekas laps, kes on kasvanud asotsiaalses peres, siis ta ei saa normaalselt areneda. Samas, kui keskpärane laps kasvab väga heades tingimustes, siis ta võib andeka lapse ületada. 3)Milline neljast põhisuunast sobib sinu vaadetega kõige rohkem? Minu vaadetega sobib kõige rohkem kokku humanistlik lähenemine. Humanistlik lähenemine just sellepärast, et mul on alati eesmärk midagi saavutada ning kui olen andnud endast parima, siis ma tunnen selle üle uhkust ning ei häbene oma valikut. Teistesse inmestesse ning endasse suhtun ma austusega,oma valikuid ja instinkte ma usaldan ning teiste inimeste häid soovitusi võtan alati kuuda. Olen oma eluga rahul ning uued väljakutsed ja kogemused teevad minu elu mitmekesiseks ja meeldivaks.
Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser Psühhobioloogiline koolkond mis toimub meie ajus, uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Operantne tingimine - Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.(Nt
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta.
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta.
(2010) Konstruktivistlik paradigma 1. 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. 2. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. 3. Mittelineaarsus. 4. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). 1993 Mark L. Savickas “Career counseling in the postmodern era” 1996 Vance R. Peavy “New look in counselling” 1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic Counselling” 2003 Norman E. Amundson “Active Engagement: Enhancing the Career Counselling Process Savickase uus lähenemine Kui siiani on kogu aeg räägitud, kuidas inimest sobitada töömaailmaga, siis nüüd tuleb rääkida sellest, kuidas inimene saaks sobitada töömaailma oma ellu. Uue paradigma eeldused Linnastumine Peresidemete nõrgenemine Majanduse globaliseerumine Tehnoloogia areng (infotehnoloogia) Kommunikatsioonikanalite areng Soorollide muutumine Töösuhete muutumine Töömaailma muutunud iseloom Ebakindlus Alternatiivide paljusus Uued ja suuremad riskid
........................................................4 Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis...............................................................................................6 Artiklite ülevaade........................................................................................................................8 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)..........................................................................8 „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine.....................................................................8 2. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3 , 2008).........................................................................8 „Jõustamine sotsiaaltöös- midagi enamat kui võimu ja võime andmine”...............................8 Mõttekaart.................................................................................................................................10 Enesereflektsioon.................................
Veidi mõistetest II Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik ehk arengu paradigma Konstruktivistlik paradigma Karjäärinõustamise sünnilugu Karjäärinõustamise (kutsenõustamise) algus 20. sajandi esimestel kümnenditel Tööstuse ja masstootmise areng tekitas vajaduse efektiivsuse tagamiseks sobivate omadustega tööjõu järele Esimesed testid töö jaoks sobivate omadustega inimeste määratlemiseks Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma
.............................................................................8 4.6 Kontseptuaalne metonüümia......................................................................................................9 4.7 Mentaalse vahemiku teooria......................................................................................................9 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria.........................................................................................10 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted.......................................................................10 6. Tähtsamad teooriad ja lähenemised................................................................................................11 6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem........................................................................11 6. 2 Kognitiivne grammatika........................................................................................................
Artiklid Peter Capelli Director of the Center for Human Resources, Wharton School, Pennsylvania Capelli, P.: A supply chain approach to workforce planning. Organizational Dynamics, 2009, 38, 1 Peter Capelli: Talent management for the twenty-first century, Harvard Business Review, 2008, March Küsimused arutlemiseks · Mida tähendab "talent on-demand" lähenemine personali planeerimise kontekstis? · Mis on selle lähenemise ohud ja võimalused? · Missugustes personalivaldkonna tegevustes ja plaanides tuleks teha suurimaid korrektiive, kui lähtuda "talent-on-demand" lähenemisest Küsimused arutlemiseks · Missuguseid otsuseid sisaldab "make or buy" valiku tegemine personali planeerimise kontekstis? · Kas vea hind on kõrgem üle- või alaplaneerimisel ("overshooting, undershooting") ja miks?
Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng
aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. * 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). * Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: * algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) * lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). 2 välispoliitilist probleemi: · Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid.
Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa heinamaa kuldkiharalise neiu poole. Arvan, et liiga jõuline lähenemine kergele viisile. Muidu aga on suurepärane ja ikkagi ka väga traditsiooniline. Läbi saju · Sulev Luik . Uno Loop- Mõlema esitus on niivõrd meloodiline ning liuglev. Täielikult nauditav ja meeshääle madalaid ja romantilisi viise kuulates tuleb kananahk ihule. Eriti veel kui meil hetkel on käimas küllaltki külm ning märg aastaaeg, on laulu sisse elamine eriliselt kerge ning lummav
kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad
ning vastused ei pruugi kajastada tegelikku maksevõimet. Eeldame, et meie pakutav toode ei ole mõeldud kasutamiseks laiale sihtgrupile ja meie tarbijad on pigem eksklusiivsust ja vähem praktilisust hindavad isikud. Ankeetküsitlus andis meile aga eeldatavast positiivsema tulemuse, 31-st vastanust olid 9 isikut nõus meie kohvrit ostma. Ankeetküsitlusest selgus, et kliendi jaoks on oluline disain, personaalne lähenemine ja hind. Läbi viidud intervjuude tulemusel saime mõtteid, mida toote arenduse protsessis edasi arendada: 1. Toote disain (ilmastikukindlaks); 2. Toote kaal ja mõõtmed (võimalikult kergeks); 3. Lisafunktsioonid (lisasahtel, UBS ava). 7 Konkurentide uuring Konkurentide uuring on vaja läbi viia, et selgitada välja sihtturul tegutsevad peamised konkurendid. Uuringu eesmärk on määratleda konkurendid ning välja tuua aspektid,
J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse? Üksikotsustuste langetamiseks ja moraaliprintsiipide või –teooriate leidmiseks. Üksikotsustused tasakaalus üldiste moraaliprintsiipide või –teooriatega. 8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold.
kaotajaks. Võidab üksnes ammuteatu ja -tuntu, isegi siis, kui see on vigane ja ebatõhus. (ibid.: 18) Ka oma vigadest õppimise kohta on autoritel oma nägemus. Nimelt arvavad nad, et tuleks õppida hoopis oma edusammudest, sest kui miski õnnestub, siis on põhjus täpselt teada ja saab kordaläinut korrata. Vigadest õppimise puhul saate vaid teada, millist viga mitte korrata, kuid siiski ei tea, mida edasi teha. Autorite lähenemine on selgelt see, et ei tasu midagi teha nii nagu tänapäeval enamikes ettevõtetes tehakse. Näiteks arvavad nad, et pikaajaliste äriplaanide koostamine on tühipaljas fantaasialend (ibid.: 20), kuna meie, inimesed, oleme lihtsalt väga viletsad ennustajad (ibid.: 75) ning väljend ettevõtja on iganenud, lohistab kaasa tohutut taaks ja lõhnab valitute klubi järele (ibid.: 25). Samas räägitakse käesolevas raamatus ka mitmest organisatsioone puudutavast probleemist. Näiteks
5 Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes vs kvantitatiivsetes meetodites. Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid Rõhk arusaamisel Rõhk testimisel ja tõestamisel Fookus vastaja/informandi vaatenurgal Fookus sotsiaalsete sõndmuste faktidel ja/või põhjustel Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine Loogiline ja kriitiline lähenemine Vaatlused ja mõõtmised loomulikus Kontrollitud mõõtmine ümbruses Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht lähedus andmetele distantsiga andmetest Avastuslik suunitlus Hüpoteetilis.deduktiivne; fookus hüpoteeside kontrollimisel Protsessile suunatud Tulemustele suunatud
Õppimine kui kasvatuse ja kasvatusteaduse probleem 2 (J.Orn, 1993, 5/6, Haridus). Õppimise toimetulek kui kasvatuse probleem: Kui käsitada inimese sünnipäraseid eeldusi, tema võimeid, aga samuti elu jooksul omandatut kui ressursse, kui antust, siis keskne kasvatusideoloogiline probleem ei ole mitte selles, missugused need ressursid on, vaid selles, kes neid kasutab. Meil domineerib objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada inimest kui ressurssi. Tähendab, kesksed on küsimused, mida, kuidas ja mille jaoks inimene kasutab seda, mis on tal olemas teadmiste, oskuste, võimetena. Et tulla toime õppimisega, peab domineerima subjektne lähenemine, mis omakorda arvestab individuaalset lähenemist. Selle jaoks aga peab õppimine omakorda olema mõistetud multifunktsionaalsena, kusjuures erilise tähelepanu pälvivad tema põhifunktsiooni, s
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
EESLIITED LIIKUMISVERBIDEL JA NENDE TÄHENDUS - LIIKUMINE SISSE - LIIKUMINE SEEST - LIIKUMINE KINDLA KOHANI - - LÄHENEMINE - - EEMALDUMINE MITTE KAUGELE - MILLEGI ÜLETAMINE - - SAABUMINE KUSAGILE - - ÄRAMINEK - - LIIKUMINE MILLESTKI MÖÖDA VÕI LÄBI - AJUTINE SISENEMINE - LIIKUMINE ALLAPOOLE - - - LIIKUMINE MILLEGI ÜMBER
Fantaasiale jääb vaatamata lihtsusele siiski palju ruumi- iga üks saab pildil kujutatust isemoodi aru. Kujutatud esemed ning situatsioonid olid tolle aja kiirelt muutuva ühiskonna jaoks tavalised ja tekitasid inimestes emotsioone neid ära tundes. Popkunstist rääkides võib öelda, et lihtsuses peitubki geniaalsus. Popkunstist uuem kunstivool kannab nime op-kunst. Optilised efektid ja illusioonid on modernsem lähenemine kunstile. Ka tänapäeval on see väga populaarne ja areneb edasi. Uued lähenemised kunstis on head, kui ei unustata ära vanu. Illusioone tekitavad pildid on põnevad ja leidnud siiani palju kasutust. Minimalism- taaskord peitub lihtsuses võlu ning geniaalsus. Minimalismi teke ei ole sellele eelnenud kunstivoogudele vaadates üldse üllatav, kuid kindlasti väga huvitav uus lähenemine. Minimalismiga tuli ka uus kunstiliik- installatsioon, milles esitatakse vaataja
Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude
Peek(RainMan); Batmanist Superman jne)- ehk tekib lõpmatult piiritlematu jada . Sellest lähtuvalt ei ole ükski inimene geniaalne. m.o.t.t. Ilukirjanduses saab kasutada ainult neid asju, mida on lakatud kasutamast tegelikkuses (lk.65)- mõte seisneb selles, et ilukirjandus peab lugejat huvitama, intrigeerima, et püsiks huvi edasilugemiseks (postmodernistlik lähenemine). Kehtib ka filmimaailmas- kui võtta Mehhiko seriaalidest ära ülepaisutatud lähenemine süzeele, jääks alles ainult kodumaine argisari "Kodu keset linna", mis ei hiilga just oma suure vaatajaskonnaga. Truudus mõjub tundeelule samamoodi, nagu mõjub järjekindlus intellektuaalsele elule- see on nurjumise tunnistamine (lk.42)- Vaidlen vastu, kui ei oleks enam tundeelus kübetki truudust, oleks ka abielud mõttetud. Kunstis, nagu ka poliitikas, on alati süüdi vanaisad (lk.43)- mõte kattub ka osaliselt esimese sententsiga
Vaimuhaiglas viibimine võib aidata küll inimese seisundit kontrolli all hoida, kuid sellistes tingimustes ta paraneda ei suuda. Filmis tekkis hoopis vastupidine efekt alguses lihtsalt mässumeelsusega silma paistnud R.P. McMuprhy'le tehti lõpus lobotoomia, milleks minu silmis kindlasti vajadust ei olnud. Haigete ravimine tundus filmis väga tagurlik ja suhteliselt kurb on tõdeda, et selliseid võtteid päriselt ka kasutati 30-40 aastat tagasi. Nii ebainimlik lähenemine nende probleemidele ja kogu see süsteem pani mõtlema, kui palju on arenenud meditsiin selles valdkonnas ja kui palju ohutum on patsientide ravimine täna. Tänapäeval on lähenemine haigetele kindlasti palju isiklikum ja kui McMurphy n-ö proovis jõuda oma meetoditega nendeni, siis haigla töötajatele tundus see vale ning nad põhimõtteliselt kõrvaldasid ta. Tänapäeva mõistes ollakse palju sallivamad taolise käitumise osas ja pigem julgustatakse humaansemat lähenemist.
aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspektiivikam näib seega Märt Väljataga lähenemine, kes kirjutab, et sallivus on rohkem loosung või lipukiri kui kindlapiiriline poliitiline printsiip
Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides. 8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid 2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
