veeläbilaskvusega. kus D15 kruusa sõelkõveralt vastav läbimõõt, millest 15 % osakesi on väiksem; d15 pinnase sõelkõveralt vastav läbimõõt, millest 15 % osakesi on väiksem; Kruusfiltri valikul lubatud kruusaosakeste väljakandeks pakutakse kuni 5%. Kui kruus sisaldab üle 7% suffosiooniohtlike osakesi s.t. kui Ds > D7 siis on tarvis peen fraktsioon kruusast eraldada. 55. Kuidas mõjub kuivendus ja maaparandus keskkonnale? Otseselt võib maaparandus looduskeskkonda negatiivselt mõjutada peamiselt ehitus- ja hooldustööde käigus. Maaparandusobjektide rajamisega ja kasutamisega kaasnevad looduskeskkonna mõjutavad protsessid. Mõju on nii positiivne kui ka negatiivne. Kuivenduse otsene positiivne mõju maaharija seisukohast on Eesti tingimustes olnud väga oluline Kuivendussüsteemide ehitamine on võimaldanud kasutada alaliselt liigniiskeid muldasid. kraavkuivenduse asendamine drenaaziga vähendab erosiooni (heljumi ja sellega fosfori
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...
regioonis Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Poollooduslikud kooslused Ekstensiivne põllumajndus võib bioloogilist mitmekesisust tunduvalt suurendada Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute kaudu Mahepõllundus Maaparandus Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedane maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel kannatab kõige enam niiskemad kasvukohad Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada oodetavaid kemikaale tolmuosakesten. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist
sajandi keskpaigast. 1820 Lõuna-eestis happeliste muldade lupjamist, mineraalväetiste kasutamine mõisates 19.saj keskpaigast. 19.sajandil laienesid maaparandustööd ka talumaadele, eriti seoses päriseksostmisega, kui taluomanikel tõusis motivatsioon. Ostutaludes eeskätt uudismaa rajamine ja üksikkraavide kaevamine. Seoses hõlmadra ehitusega muutus väga vajalikuks kivikoristus. 20.sajandi alguses levib seoses karjakasvatuse tõusuga rohumaade parandamine, ka talude. Olulisem maaparandus nõudis süsteemset lähenemist sh eelvoolude rajamist, mis eeldas ühistööd. Eelvoolude süvendamine ja õgvendamine sai hoo sisse Eesti Vabariigi loomisel . Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri ulatuses. Süvendati ka suurte jõgede üleujutusalasid. 1920-1930 läks moodi kultuurkarjamaade ja koplite rajamine. Nende rajamist soodustas teadliku metsakasvatuse tõus, kuid nende osatähtsu jäi väikeseks, sest algas sõda.
Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus kogu Peipsi-Pihkva-Võrtsjärve vesikond. Eksport vähenes, varud vähenesid. Laiaulatuslik püük jätkus ja katku levitati edasi.
oht,linnade ja tööstuspiirkondade saastamine,küttepuude puudus arengumaades. Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid.Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme. Liikide hävimise põhjusteks on näiteks otsene hävitamine inimese poolt,elupaikade hävitamine või muutumine,keskkonna saastumine,võõrliikide pealetung jms. Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri.Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks.Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud . KAITSEMEETMED Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti ühines 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus-Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. 1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naf...
Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest Ülepüük-töönduskalade liigne püük, kalavarud vähenevad Metsamajandus-metsa istutamine, hooldus, maaparandus, väetamine Metsasus-protsent pindalast Arvestuslank-iga-aastane raide maht
Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõgede reostamine. Ebapärlikarp Ebapärlikarpon EestisI kategooria looduskaitseall olev liik, Eesti Punaseraamatu järgi kuulubta1. kategooriasseja IUCNi PunaseNimestiku eriti ohustatudkategooriasse. Kiiljajõekarbi levila on Euroopa, kaasaarvatudEuroopaVeneosa. MitmesEuroopariigison taohustatudliik (näiteksLeedusjaSaksamaal; agaka Hiinas). (Vikipeedia) Teod
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale ...
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale...
asend, kliima, mullastik, reljeef) · Paiksele taime- ja loomakasvatusele üleminek kujutab endast inimajaloo ühte · Majanduslikud tegurid (nõudlus ja suurimat murrangut riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms) Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa Põllumajandusmaa jaguneb Haritavaks maaks (10% kogu maismaast) Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast) Agrokliimavöötmed Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja Toiduprobleemid Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud. Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires.
Põllumajandus: Haritavat maad 52% Maakasutus: 52% põllumaa 32% metsamaa 4% rohumaa 12% muu Sobiv parasvöötme kliima taimekasvatuseks Tasane pinnamood põhja ja keskosas soodustab põllumajanduse arengut Saksamaa on põllumajandus toodangu poolest euroopa liidus kolmandal kohal Metsamajandus: 32% kaetud metsaga Peamised puuliigid: kuusk mänd lehis Hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid ~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas Paikneb lehtmetsa vööndis Niiske kliima tõttu suured veevarud Kolmandik riigi pindalast on tasane
Ekstensivsed teraviljatalud Usas tuleb peremes tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga ja vili müüakse edasi Rantso- loomakasvatusmajand Istandus- taimekasvatusmajandus. Infoajastu põllumajandus: Õkoloogiline ehk mahepõllumajandus- kasutatakse looduslikke vahendeid ja taimekaitseväetiseid. Hästi on arenenud kõikvõimalikud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd jne. Põllumajandus on täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. 9. Võrdle ekstensiivset ja intensiivset põllumajandust (ekstensiivne teraviljatalu-istandus; rantsoloomavabrik) Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala
· üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi. b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt.
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Bra...
26.Miks oli USA lõuna sõjas edukam? 27.Millised reformid viis läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus, jaosmaade seadus. 28.Miks USA tööstus arenes kiiresti? Maavarad, arvukas sisserännanud tööjõud. 29.Mis oli trust? Monopol ehk majandusühendus. Ühendatud oli tootmine, varustamine ja turustamine. Enamasti osanikud pangad. 30.Milliseid reforme viis läbi T.Roosevelt? tugevdati järelvalvet trustidel, raudteedel, toiduainetel, ravimitel. Arenes maaparandus, kaitsti loodusvarasid. 31.Millised olid USA välispoliitika eelistused? Hakati Aasiaga kauplema, osteti Alaska, kanali ehitamine Vaikse ja Atlandi vahele.
Kaks madalvee perioodi suvine ja atlvine. Kaks kõrgveeperioodi kevadina ja sügisene. Jõgedel, millel d) alepõllunduse algus u 3000 a tagasi põhajveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa). Peamised üleujutuspiirkonnad on e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. saj Halliste- Rudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargigis, peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj kaldaalad. Suurim veetasemetõus on olnud Põrnu jõel. Väiksemaid üleujutusi põhjustavad ka koprad ja g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) u 1820 vohav taiemtsik. h) maanteede ja raudteede rajamise algus - 1870 31. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited)
Adramaa ühe adrarakendiga talu põllumaa suurus, hiljem pindala ühikuna väga erinev 840 ha. Uusaeg Eesti saksa soost mõisinikel mitmesugused eesõigused talurahvas pärisorjastati. Maastike muutust põhjustas: · talumaade mõisa külge liitmine kõlvikute suurenemine; ·talupojad suruti väheviljakatele aladele uute maade (uudismaades) ülesse harimine, mida valdavalt tehti perioodiliste võsa põletamistega; · maaparandus tööd (kivikoristus); · 17. sajandil algasid kuivendustööd, kuni 19. saj keskpaigani liigvee ärajuhtimine kraavide kaevamisega; ·ilmuvad maastikupilti ulatuslikud kiviaiad LääneEestis; · sisemaal ilmestavad maastikku roigasaiad. Barokkstiilile vastandub täielikult klassitsism, mille järgi loodud parke nimetatakse vabakujunduslikeks maastikuparkideks või inglise stiilis parkideks. Kapitalismi periood (18611918)
Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika põllumajandus: 1.7% tööstus: 28.5% teenindus: 69.8% Tööjõud põllumajandus: 2% tööstus: 13% ehitus: 6% teenindus: 76% muu: 3 % Põllumajanduse siht Pigem on rõhku pööratud taimekasvatusele, kuid ka loomakasvatus on väga oluline. Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 5. Suure majanduskriisi (1929-1933) Suur majanduskriis tagajärjed Eestile? Massili...
suur tööjõud, väike saagikus, alepõllundus, kasutatakse tööloomi, vähe tehnikat. Agraarreform: Ladina-Ameerikas kuulub maa valdavalt suurmaaomanikele. Aafrikas on väikesed maavaldused, suurmaaomanikud kasvatavad kultuure ekspordiks. Maareform- riigi või suurmaaomanike jaotamine erataludeks. Agraartööstuskompleks: talunike ühistu või linna firma, mis osutab raha eest talunikele teeneid: nõustamine, maaparandus, masinate hooldamine, rentimine, saaduste kokkuost toiduainetööstusele. Spetsialiseerunud suurtalu- Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Toodang müüki, masinate kasutamine. Agrotehnika- kasutatakse väetisi, häid taimesorte. Veterinaaria tasemel, head loomatõud. Suur tootlikus ja saak. N: piimakarjatalu, seakasvatustalu. Ekstensiivne teraviljatalu- USA lääneosas ja Austraalias. Kogusaak suur, omahind väike, toimib seal, kus on palju maad
kasutamist. Orienteerumist välisturgudele ja kasumimajanduse tekkimist • Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väljasüsteem, maaparandus, viina hakati tootma kartulist, mis oli viljast odavam, kartul jõudis talupoja lauale • Suurenes põllutöömasinate kohapeal tootmine • Suuremat tähelepanu pöörati sordiaretusele, maaparandusele, kunstväetiste kasutamisele ja mullastiku keemilise koostise uurimisele Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Väliskaubandus käis enamasti mitte läbi Tallinna, vaid läbi Pärnu, kuhu olid koondunud kaubamajafirmad ja välismaised konsultandid
o Tööloomad ja loomasõnniku kasutamine o Taime ja loomakasvatuse ühendamine andis võimaluse minna üle põlispõllundusele ja paiksele eluviisile o Tekkis ajapikku mõisasüsteem mõisnik, talupoeg kes haris maad , maksis maa eest maksu o Toiduainete nappus ja näljahädad Infoajastu põllumajandus o Kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud o Ühes paigas mitu talu o Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on kõrge o Sordi-ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd ja veterinaarteenused o Mahepõllundus looduslikud väetised ja taimekaitse vahendid. Kõrgem hind ja tervislikum toodang 6.haritava maa osatähtsus eri regioonides 1. okeaania 2. põhja-ameerika 3.ida euroopa 7.näljahäda põhjused tootmise ülekülluse taustal o 19. sajandi lõpust hakkasid euroopa riigid sõltuma sisseveetavatest toitudest o Praegu suudab maa toita 5x rohkem inimesi kui kaks sajandit tagasi o Arenenud riikides on turg küllastunud
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
- mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust
muutumine, elustiku Põhjavee ja pinnase reostus üleväetamine hävinemine Põlluharimine järskudel Põllupindala väheneb, muldade Erosioon nõlvadel ärakandmine Kahjurite ja umbrohutõrje elustiku hävinemine Põhjavee ja veekogude reostus Maaparandus Mulla veereziimi muutumine Põhjavee taseme muutumine Õhu saastamine Mullad muutuvad happeliseks Mulla viljakuse vähenemine Korraldamata jäätmekäitlus Muldade reostumine Koosluse muutused Põllupindala väheneb, muldade Metsa lageraie nõlvadel Erosioon, pinnase ärakanne ärakandmine
Munade arenguperiood: 2-4 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Rühmades. Toitumine: Vastsed toituvad limustest. Täiskasvanud ei söö. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID On teada ligikaudu 2000 liiki, nende hulgas näiteks Phausis splendidula ja Phosphaenus hemipterus. ESINEMINE Jaanimardikas elutseb suures osas Euroopast, ent tegelikult on alles jäänud vaid vähesed reostamata lubjapinnasega niidud ja metsad, mis on nende jaoks sobivaimad. KAITSE Kaasaegsed põlluharimismeetodid, maaparandus ning tõenäoliselt kunstvalguse kasutamine on põhjustanud selle, et paljudes piirkondades on jaanimardikas muutunud haruldaseks liigiks.
( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad iseloomustavad, kui palju saavad taimed päiksekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Vegetatsiooniperiood aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse. Põllumajanduslikult saab kasutada kolmandikku maismaa pindalast, kasutuse seisukohalt
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eest...
Ekstensiivsed tereviljatalud; rantsod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus Toitluskompleks Põllumajandusmaa Maaparandus Tõuaretus Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Sordiaretus Toiduainetööstus Söödalisandid Väetiste valmistamine Külmhooned Toiduained Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam TEENUSED Toiduainetööstuse sisseseade
Rantso Suur loomakasvatusmajand, peetakse lihaveise- või lambakarju. Lammaste pügamiseks palgatakse rändavaid hooajatöölisi. Istandus Suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad jms.) Infoajastu põllumajandus Täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on tehnoloogia saavutuste tõttu väga kõrge. Äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd, veterinaarteenused, äri- ja teadusnõuanne, saaduste kokkuost, säilitamine, turustamine, reklaam, laenutus jne. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID - Arenenud riikides on toiduainete turg küllastunud, palju toitu jääb üle ja visatakse ära. - Iga seitsmes inimene kannatab alatoitumise all. - Kõige suurem probleem on Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonnas. Nendes piirkondades tuleb toit sisse osta, sest seal on liiga kuum ja liiga kuiv. Rahvaarv on
Vähene põllumaa on peamiselt kakao-, kautsuki- ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all. Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid on geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef. Majanduslikud tegurid on nõudlus ja riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms. Toiduprobleemid Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad.Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita
SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Sissejuhatus Valisin selle teema, sest mind huvitab põllumajandus ning lisaks on see võimalus saada juurde teadmisi Saksamaa kohta, milles mul on ainult üldised teadmised. Riigiks valisin Saksamaa, sest riik on suur ning põlumajandusharu on laiaulatuslik ning on seotud kõigi inimeste toitumisega ja elutegevusega. Üldiselt Saksamaast Riigi pindalast on 51% haritavat maad ning põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti. Karjakasvatusele on spetsialiseerunud rohkem Lõuna- Saksamaa. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavalt piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Põllumajanduse kasutuses olevad maad on ligi 174 885,9 km2. Saksamaa pindalast 357 021 km²-st on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Sa...
siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? · Liit jäi sõlmimata enamasti piiritülide pärast ja Nõukogude ning Saksa vastutegevuse tõttu, kel ei meeldinud riikide blokid oma piiride lähedal. 15
siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? · Liit jäi sõlmimata enamasti piiritülide pärast ja Nõukogude ning Saksa vastutegevuse tõttu, kel ei meeldinud riikide blokid oma piiride lähedal. 15
Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas. Kohati ulatub see periood seal 240 päevani kuid keskmine on ikkagi väiksem - umbes 180-190 päeva. Rootsis on parasvöötme mullastik. Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Maaparandus tööd on vajalikud kesk- ja põhjaosas, sest seal on külm ja kuiv kliima. Seega niisutatakse seal maad. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel perioodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe, kuid seda siiski on. Põhjaosas tegeletakse aga vähem põllumajandusega just selle maa kuivuse tõttu. Lõunaosa on peamine põllumajandus piirkond, sest mullad on viljakamad ning niiskemad. Lääne-ja Põhjaosas
Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus Toitluskompleks Põllumajandusmaa Maaparandus Tõuaretus Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Toiduainetööstus Sordiaretus Söödalisandid Väetiste valmistamine Toiduained Külmhooned Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank
tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? ★ Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi ★ Metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi ★ Laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi ★ Alepõllunduse algus ~3000 a tagasi ★ Vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand ★ Maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand ★ Maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820 ★ Maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 ★ Intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 ★ Põlevkivi kaevandamise algus 1918 46. Kui suur on tänase Eesti ★ Metsasus 47% ★ Soostumus 22,3% riigi pindalast ★ Järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos
Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 46. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 47. Kui suur on tänase Eesti? a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast c) järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200
Lõuna-Eestis. Olulise sissetuleku talude väljaostmiseks ja ülesehituseks andis linakasvatus. Esiplaanile hakkas tõusma karjakasvatud, mis eeldas rohumaade parandamist, sealhulgas levis puisniitude raadamine. Uuendati hooneid: rajati suuremad loomakasvatushooned, ehitati taluhäärberid. Mandri-Eestis asendusid õlkatused laastukatustega. Taluehituses hakati mõisate eeskujul kasutama palju kiviehitust. Laienes maaparandus, kusjuures oluliseks muutus heinamaade kuivendamine, sest arenev karjakasvatud nõudis paremat sööta. NB. MÕIS Peale 1919 maaseadust hakkas mõisakomplekside kiire allakäik. Osadese mõisahoonetesse paigutati koolid, lastekodud, rahvamajad jms. Paljud mõisad jäid aga kindla otstarbeta ning hakkasid tasapisi lagunema. Viimane side kadus mõisatel omanikega 1939.aastal, mil alanud Teise maailmasõja käigus asusid kõik veel
vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina.
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 ...
tööstusele) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid: 1.Looduslikud tegurid: kliima(temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine), geograafiline asend. 2. Majanduslikud tegurid : riigi majanduspoliitika ( toetused, tollipoliitika) , kapital ( hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud ( tööjõu kvaliteet, traditsioonid) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase : ( väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng, mehhaniseerimine ) Kunstlik niisutamine- Kunstlik niisutamine võimaldab saagikust stabiliseerida või isegi tõsta. Kunstlikuks niisutamiseks kasutatakse pumpasid, pihusteid jt tehnilisi vaheneid. Väga palju kunstliku niisutamist kasutatakse Egiptuses, Pakistanis ja Jaapanis. Alepõllundus on tänapäeval eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele
mail 1878. aastal Uue-Võidu vallas ning suri 29. oktoobril 1951. aastal Narva vangilaagris. Reier oli Eesti insener ning haridustegelane. Ta lõpetas Saksamaal 1901. aastal Sterlitzi Tehnikumi elektrotehnikaeriala ning 1923. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala. Aasta pärast uue juhi valimist andis riigi sõjavõimud õppeasutusele uued ruumid Kanuti Gildi majas, mis asus Pikal tänaval. Tänu uutele ruumidele lisandusid ka uued erialad. Nendeks olid maaparandus, maamõõtmine, tehnilise keemia osakond ning Kaitseväe vajadusel lisati ka mereinseneri-mehaanika. Uues majas tegutses laevamehaanikute kool. Erakool riigistati 1920. aastal. Pärast kooli riigistamist viidi läbi palju muudatusi. Üks suuremaid muudatusi oli kooli kursuste muutmine. Kooli semester algas eeltehnikumist, siis tehnikumi alamaste ja siis ülemaste. Kõige läbimiseks kulus 3 aastat. Kes läbis tehnikumi alamaste, sai tehnikuks. Kes
Rukkirääk Rukkiräägu joonistus 1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Välimus Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. Eluviis T...
Sellistes tingimustes suudavad elada nii varjulembelised, kui päikest nõudvad taimed. 39. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 11000 a.t b) metsade arengu algus 11800 a.t c) laialehiste metsade valitsemisaeg 6500-5000a.t. d) alepõllunduse algus 3000 a.t e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13 saj f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 10 h) maanteede ja raudteede rajamise algus 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus 1916 40. Kui suur on tänase Eesti a)metsasus 56 % b) soostumus 22%
tarbimine. Positiivbe mõju avaldub ka kohalikule majandusele. 11.3. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine · Mineraalväetiste liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogude Liidus kaasa ulatusliku põllumajandusmaastike hajureostuse. · Mineraalväetiste kasutamine vähenes 1997 aastaks 1988 aastaga võrreldes 6 korda. · Nõukogude perioodi ulatuslik hajureostus põhjustas pinnaveekogude laialdase eutrofeerumise ja põhjaveereostuse. 11.4. Maaparandus · Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri · Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. · Järvede ja jõgede veetaseme reguleerimine, mida tehti peamiselt 1960-1970-ndatel aastatel, vähendas vaieldamatult maastiku bioloogilist mitmekesisust. · Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
