Kinnisvaraõigus I Lk 1/ 9 Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad · Tsiviilseadustiku üldosa seadus olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub (ehk kes on kinnisasja omanik): · Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara kasutada annab. · Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda kasutusse üksnes kindlate reeglite seaduste ja vastavate kordade järgi. Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud, see oleneb kinnisasja omaniku tahtest ja kasutusse saajaga saavutatud kokkuleppest, millisel viisil ja määral omanik
pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.
SERVITUUDID Servituut – piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada asja kindlaks määratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mis on sarnane võlaõiguslikule rendile või üürile Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks. Erinevalt võlaõiguslikest kasutusõigustest kehtiv ka kolmandate isikute suhtes. Kinnisasja omaniku vahetumisel kehtivad asjaõiguslikud kasutusõigused kinnisasja suhtes edasi sõltumata kinnisasja omaniku tahtest. Servituudi erinevad võimalused: omanik loobub kinnisasja või selle osa kasutusõigusest kellegi teise kasuks – omanikul tekib kohustus taluda mingit kasutust, mida ta muidu keelata võiks
ASJA OSAD JA PÄRALDISED Oluline ja mitteoluline osa TsüS § 53. Oluline osa a) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. b) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
teel Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine teine isik Vallasomandi lõppemine Lõpeb ka: ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1) ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4) kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107) Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisomand Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega.
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse ...
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse ...
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht.
müra. 22) Käitis ja käitaja- Käitis:tootmisettevõtte 23) Maaõigus ja keskkonnaõiguse vahe- Keskkonna õiguse all mõistetakse normide kogumit, mille eesmärk on kaitsa meid ümbritsevat keskkonda Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. 24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja võidelnud selle eest. See on olnud ainus asi mis neid on üleval pidanud. Eestlastel puuduvad suuremad maavarad. 25) Kinnisasi ja kinnisasja olulised osa- kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasjaks loetakse kõiki antud maatükiga seotud osi, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik muul moel teisaldada. 26) Kinnisasja päraldis- on vallasasi (all mõistetakse enamasti eraomandit, mis on liikuv, vastupidiselt kinnisvarale või kinnisasjale), mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks
-finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused. 5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted:Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega.Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast keskkonnast, ei sõltu
ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand?
4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23
HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada.
SEITSMES SEMINAR Läbisadav katus O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide
REAALKOORMATIS Reaalkoormatis - kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1) St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks
objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: 1)
11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28
on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Asjad, mis ei ole kinnisasjad, on vallasasjad.1 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib siis, kui kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse. Omandamise või võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel.2 Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda ning sellisel juhul on riigil õigus kinnisasi hõivata. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 3 Hõivata võib vaid sellist kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi valduses. Kui isik on kantud kinnistusraamatusse omanikuna ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta on viimased 10 aastat kinnisasja katkemata vallanud
HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa. Miks seatakse hoonestusõigust? hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest, kuid ei
Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga
....................................................................................5 1.1.4.Kinnisomandi ulatus veekogudele..................................................................................6 1.1.5.Kinnisomandi ulatus ehitistele........................................................................................6 2.Kinnisomandi omandamine..........................................................................................................7 2.1.Kinnisasja tehinguline omandamine......................................................................................7 2.2.Kinnisasja omandamine igamisega........................................................................................7 3.Kinnisomandi kitsendused............................................................................................................8 3.1.Kitsenduste liigid.................................................................................................
Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus?
Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks
kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat.
OSTUEESÕIGUS Mõiste Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. § 256. Ostueesõiguse mõiste (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid 2) Asjaõiguslikku ostueesõigust – seatakse üksnes kinnisasja koormamiseks kas konkreetse isiku või kinnisasja igakordse omaniku suhtes (AÕS § 256) Võlaõiguslik ostueesõigus: 1. Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid 2
Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register, mida peetakse selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit
riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma
looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. (nt tee servituut) 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma
-finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused. 5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted:Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega.Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast keskkonnast, ei sõltu omaniku tegevusest jne, ainulaadsus- pole kaht sarnast krunti,
- ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana: Asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi
Asjaõigusele on omased teatud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest tekkivatest õigustest. Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis tähendab seda, et nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida. Oluline on ka asjaõiguste avalikkuse põhimõte, see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Asjaõiguste olemasolust peab ka teistel isikutel raamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valduse kaudu. 2. Hoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. (AÕS § 241 lg 1) Hoonetusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot
Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66.
...................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas..................................................................11 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon......................................11 26. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused................................
vallata. 16. Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi? Sõltuvalt esemeks olevast asjast Vallasomand - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. ◦ Kinnisomand - Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele. 17. Kuidas liigitatakse ühist omandit sõltuvalt sellest, kas omanike osade suurus on määratletud või ei? Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
ja korrashoiul. . , (, ,, , ,, ), . . . , , . 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. , . , , . . 19.Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. - , ,, ,, , , ,, . . 20.Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses. 21.Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses. 22.Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas. , . 19 , , . 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. - , . - , , . .(,,) . , . . . 25. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused. , , ., , . , , . . , . 26
- Kas valduse äravõtmine toimus valdaja nõusolekuta? JAH, ühtegi seadusliku alust ei olnud. Kas seadusvastaselt? JAH, Seadusvastaselt, sest reegline saab valduse ära võtta vaid valdaja nõusolekul. 3) AÕS § 41 lg 1- kas O ületas hädakaitsepiire? Vastus:O tegevus oli õiguspärane. Maastikuauto kaasus Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane ja tahab teada, kas ta võib N-i auto jõuga ära vedada? Lahendus: 1) A on valdaja või valduse teenija. + 2) Valdust rikutakse. - § 40 lg 3 valduse rikkumine: valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Asi võetakse ära salaja või jõudu kasutades ehk
Asjaõiguse tunnused: Absoluutsed õigused – kehtivad kõigi isikute suhtes ja kõigil tuleb neid järgida. Asjaõiguste avalikkuse põhimõte – teistel isikutel peab olema võimalik teada saada asjaõiguste olemasolust. Kinnisasjade puhul on see võimalik kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valdusega. Need tunnused eristavad asjaõigust võlaõigusest. Olulisema osa asjaõigusest moodustavad kinnisasjaõigus ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, ostueesõigus, pandiõigus ning ka hoonestusõigus. 1 Asjaõigus järgneb asjale, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele, kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes, kohaldatakse Soome riigi õigust aga kui ehitis asub Saksamaal, siis Saksamaa õigust. Asjaõiguse
NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande
Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
KUUES SEMINAR Sundmüügi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga 1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le. E annab O-le 500 000 euro ulatuses laenu. O E-le laenu tagasi ei maksa, mistõttu nõuab E O-lt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks
saabumise võimatuse ilmnemiseni. §106.(1) TSÜS 21. Kas erametsas on teistel isikutel lubatud marju korjata? Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. §167.(2) AÕS 22. Asjaõigused on ... Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. §5.(1) AÕS 23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande kustutamist? Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS 24. Asjaõiguste puhul kehtib liikide fikseerituse põhimõte. Selgitage, mida see tähendab? - uusi asjaõigusi ei saa poolte kokkuleppel luua. Asjaõigused tehakse teatavaks valduse ja kinnistusraamatu kaudu
sellest, kas ma olen selle asja omanik või mitte. (VÕS § 12 lg 1) ● Saab sõlmida ükskõik kui palju müügilepinguid ühe asja üle. ● Asja- ja müügileping on erinevad asjad. Asjaõigusleping (täitmistehing) - omandiõiguse üleandmise leping. Müügileping (kohustustehing) - võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? JAH,kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? EI, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omandon võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse
Pädevus - TsÜs § 105 (1) tingimus pidi tekkima raha maksmisel ja aegumine ei ole oluline. Heausksust ei ole mõtet kontrollida, kuna omandit ei ole üle antud. 3) § 95 ? - 4) § 110 ? - 5) O valdab asja ? + 6) Õiguslik alus ? VÕS § 208 (1), § 233 (2) II lause. Vastus: M saab nõuda vaipa AÕS § 80 (1) OÜ Osavad Poisid OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu. Laenu tagatise suhtes lepivad pooled kokku, et OÜ Osavad Poisid koormab talle kuuluva kinnisasja AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks.
..........................................................................................6 2.3. Kinnistusraamat ja kinnisomand...............................................................................................7 2.4. Kinnistusraamat ja piiratud asjaõigused...................................................................................8 2.5. Kinnistusraamat ja järjekohtade kord.......................................................................................9 3. Kinnisasjaõiguste seadmine, ülekandmine ja lõpetamine................................................................9 3.1. Kinnisasjaõiguste seadmine ja ülekandmine............................................................................9 4. Asjaõiguskokkulepe.......................................................................................................................10 4.1. Asjaõiguskokkulepe kui leping.............................................................................
kavatsetavatest planeeringutest? Vähemalt üks kord aastas (pg 11 lg 1). Vastavalt eelarvele/arengukavale. 3. Kes võib teha KOVile ettepaneku planeeringu algatamiseks? Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku (pg 10 lg 1). Isik peab olema teovõimeline (18+). Teovõimetud isikud (vaimupuudega) ei või ettepanekut teha. 4. Kui pika aja jooksul peale planeeringu algatamisotsuse tegemist peab KOV informeerima avalikkust, kinnisasja omanikku planeeringu eesmärkidest? Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist (kuu=vähemalt 28 kalendripäeva).
võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib võlgnikult nõuda ainult temale langeva osa täitmist kogukohustusest Ühisvõlausaldajatega on tegemist siis, kui võlausaldajad võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
valdusse 2. registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks on varaline õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid). 71. Kinnispant ehk hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Ehk kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki kohtutäituri kaudu.
suhtes kinnipidamisõigust või muud seadusjärgset pandiõigust? 6. Kristjan laenas Marialt 5000 EUR ja pantis laenu tagamiseks Pärsia vaiba, mis kuulus Kristjani ja tema abikaasa Grete ühisomandisse. Pantimiseks aga puudus Grete nõusolek. Kuna Kristjan ei suutnud laenu tagasi maksta, pani Maria vaiba avalikule enampakkumisele, kus kõrgema pakkumise tegi Juhani. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnang. II Kinnisasjaõiguse kaasused 1. 10.märtsil kell 10.30 edastati Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldus, millega taotleti kinnisasja ülekandmist Tarmolt Peetrile. Sel päeval saabus kinnistusosakonnale ka Joonase avaldus koos kohtumäärusega, mille järgi tuli Joonase hagi tagamiseks Tarmo vastu kanda kinnistusraamatusse keelumärge selleks, et keelata kinnisasja võõrandamine. Millises järjekorras ja millised avaldused kuuluvad rahuldamisele? 2
annaabi.ee 
