Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas. Reageerib kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35. Metallidega reageerides tekitab bromiide. Punakaspruun vedelik. Toatemperatuuril vedel mittemetall. Terava lõhnaga mürgine aine. Tugev oksüdeerija. Inimkehale söövitav ja ärritav. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks ( H 2 + Br2 = 2HBr ). Jood Keemiline element järjenumbriga 53. Esineb tumepruunide kristallidena. Keemisel moodustab lillaka auru. Teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Vees lahustub halvasti. Reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega ( KI + I2 = KI3 ). Reageerib paljude metallidega kõrgemal temperatuuril. Teiste halogeenidega moodustab interhalogeniide. Astaat Keemiline element järjenumbriga 85. Kõik isotoobid on radioaktiivsed.
Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2. Akroleiinproov
elemendi aatomite vahel; b)aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis kuulub võrdselt mõlemale aatomile; c)tekib mittepolaarne molekul. Polaarne kovalentne side: a)esineb mitme erineva mittemetalse elemendi aatomite vahel; b) aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis on tõmbunud tugevama tõmbejõuga aatomi poole; c)tekib polaarne molekul ehk dipool, mis sisaldab positiivseid ja negatiivseid osalaenguid. 8. Polaarsed ained lahustuvad hästi polaarsetes lahustites ja mittepolaarsed ained mittepolaarsetes lahustites (sarnane lahustab sarnast).
kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape
Lahuste valmistamine Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral oluline roll vesiniksidemete moodustumisel. Lahustamisel on põhitõde, et sarnane lahustub sarnases. Polaarsed ühendid lahustuvad üldiselt paremini polaarsetes lahustites (vesi, dimetüülsulfoksiid, N,N-dimetüülformamiid, madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (eetrid, süsivesinikud). Anorgaaniliste soolade lahustamiseks on orgaanilistest lahustitest (solventidest) kõige sobivamad dimetüülsulfoksiid ja dimetüülformamiid. Kui lahustit on vaja hiljem lihtdestillatsioonil eraldada, on oluline ka lahusti lenduvus.
oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. o -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 C, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratus ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust - karoteen ei oma. Hulgaliste konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine
vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16. Ioonvõre moodustavad kristallvõre keskmes asuvad ioonid, mis
kiirguse retseptoriteks. Karoteeni (C40H56) -,-, ja -isemoeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen, punakasoranzi värviga isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. - ja -karoteenist tekib üks vitamiin A molekul. -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid apolaarsetes orgaanilstes lahustites lahustub hästi. Kuna -karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldmisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Kui proov
punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alfa, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta- karoteen on kristalliline aine, sulamistemperatuuriga 183-184 °C ,mis lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites ( nt dietüüleeter, tsüklilised alkaanid, petrooleeter jne). Karoteeni molekul sisaldab hulgaliselt kaksiksidemeid ja tänu sellele neelab ta valgust spektri nähtavas osas. Sellepärast on võimalik iseloomustada karoteeni sisaldust proovis neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on orgaanilises lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480nm juures. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide
Rasvad vees ei lahustu. Tselluloos Tselluloos on looduses kõige levinum orgaaniline aine. Ta on peamiseks koostisaineks taimede rakukestades(annab taimerakkudele vajaliku tugevuse), olles taimedes tugifunktsiooni täitjaks.Päris puhtal kujul tselluloosi looduses ei esine, ikka on ta seotud teiste ainetega.Puhtal kujul looduses ei esine,kõige puhtamal kujul on tselluloosi puuvillas.Puhas tselluloos on filter ja ta on värvitu tahke aine,mis ei lahustu vees,enamikes orgaanilistes lahustites ega ka lahjendatud hapete või aluste lahustes. Trinotrotselluloos on väga tule - ja plahvatusohtlik aine. Amiinid Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt.Näiteks dimetüülamiin on iseloomuliku heeringalõhnaga, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Aminohapped Aminohapped on kõige levinumad aminoühendid.Leidub kõigis elusorganismides ja inimeses on 21 erinevat aminohapet.Aminohapped on
Tikutoosi süütepinna põhiline koostisaine Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer) Valge vahataoline tahke aine, Füüsikalisi vees ei lahustu, lahustub Tumepunane tahke aine, ei lahustu vees omadusi hästi mõnedes orgaanilisetes lahustites ega orgaanilistes lahustites Keemilisi Keemiliselt küllaltki Keemiliselt aktiivne, võib väheaktiivne, süttib omadusi toatemperatuuril kuumitamisel (üle iseenesest süttida, helendab pimedas 250º C), ei helenda
tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari ( Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused ). Keemilite elementide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.)
Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
sulamistemperatuuriga 183-184 o C, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust β- karoteen ei oma. Paljude konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab β-karoteen valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise
liposoomid). · Steroolide aluseks on steraanituum,mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid on võimsad moodustada rasvhapetega estreid(steriidid). Kolesterool on levinum looduses sterool. Leidub kõikide loomseterakumembraanide koostises, tagab membraanile läbitavauuse ja voolavuse.Taimerakus sama funktsiooni täidavad fütosteroolid. Katse 1.3.1 Rasvapleki proov. · Teooria: Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites. Kui näiteks kanda lippidi sisaldava lauhust paberile, ja aurustama vedeliku, jääb paberil rasvaplekk, sel kohal pabri läbipaistvus suureneb. · Töö käik: Me uuritame kaks tahket materjali, ainult üks sisaldab lipiidi. Võtame kaks katseklaasi ja lisame 1g tahket ainet igaühele. Lahustame tahke aine 0,5 orgaanilises lahustis( näiteks atsetoonis) Ootame 5 minutut.
Katse tulemus näitab, et tomatis sisaldub karotenoididest kõige enam lükopeeni. Kirjanduse andmetel sisaldab 1 g tomatit ~0,026 mg lükopeeni. Katse tulemus annab sisalduseks ~0,012 mg. (mg% näitab lükopeeni protsendilist sisaldust milligrammides) 1.3 Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes lahustites (triklorometaan, benseen, eeter jt) ning vähesel määral ka polaarsetes lahustites (metanool, etanool jt). Vees lahustumatus on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinuim rühmitus: rasvhapped rasvad glütserofosfolipiidid sfingolipiidid vahad steroidid terpenoidid 1.3.1 Rasvapleki proov
Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. · Tagada rakkudevaheline suhtlus. Tähtsaim karoteeni isomeer on -karoteen, mis esineb punakas-oranzide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183184 ºC. -karoteen ei lahustu vees ja vesilahustes, ka polaarses lahustis on lahustuvus küllaltki piiratud, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahustites lahustub - karoteen hästi. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Karotenoidid on kõik värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide
Etanaal ehk atseetaldehüüd Struktuurvalem: CH3CHO H | H C C = 0 | | H H Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, õuna lõhnaga, värvuseta, toatemperatuuril keev vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Etanaal kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Kasutamine ja esinemine: Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Etanaal moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena: CH3CH2OH => CH3CHO +H2
300 DUd (Dobsoni ühikut) märtsisaprillis kõige paksem oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine Kaitse 1985. a Viini konventsioon 1987. a Montreali protokoll kõigi keskkonnaalaste kokkulepete hulgast edukaim Eesti liitus 1996. aastal Aitäh!
mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini, kuid kõrget kolesteroolitaset peetakse südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile, tekib rasvaplekk ja paberi läbipaistvus suureneb. Vastu valgust vaadates on rasvaplekk heledam, pimeda poole vaadates tumedam. Järeldusi saab teha kauiva prooviga. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pannakse kaht tahket materjali, milles tahetakse lipidi olemasolu kindlaks teha. Mõlemasse lisatakse kuni 0,5 ml orgaanilist lahustit. Loksutatakse ja lastakse umbes 5 minutit seista. Filterpaberile pipeteeritakse mõlemat lahust ja lastakse kuivada
· Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist. · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)- võrestikstruktuuriga polümeerid- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult- ei pehmene ega sula kuumutamisel- lahustites ainult punduvad- jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri. Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine. Polüestrid On polümeersed ained, mida saadakse dikarboksüülhapetest ja
(sügavuses) laienevate pooridega. Ka poor saab seest olla kare. Siin on takistuseks liimi kui vähevoolava vedeliku jõudmine poori sügavusse või pooridesse varem tunginud vesi jm. Liimid Liimid võivad olla pöörduvad või pöördumatud. Peaaegu alati on liimi koostiseks mõni polümeer. Pöörduvad liimid kujutavad endast liimiva aine lahust mõnes lahustis. Liimivaks aineks on mõni termoplastne polümeer*, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Liim kõveneb, sest lahusti aurab ära. Lahusti molekulid peaksid väljumiseks liikuma liimitava pinna ääre poole: kui nad seda teha ei jõua, jäävad aurustunud lahuti mullid liimikihi alla ja ühendus ei tule tugev. Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud.
Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester) Rasvad hüdrolüüsivad nagu estrid nii aluselises kui happelises keskkonnas. Seedimiesl rasv laguneb sapi ja teiste ensüümide toimel glütseriiniks ja rasvhapeteks, mis oksüdeeruvad organismis. C3H5(OH)3 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O +energia Füüsikalised omadused: Vees ei lahustu, lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei märgu, puhtal rasval kindel sulamis temperatuur, segurasvad pehmenevad.
Esineb kõigis elusorganismides, vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi, karboksüülrühm aga happelisi. Seepärast on aminohappel amfoteersed omadused, aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained ega lendu. Aminohapped lahustuvad hästi vees, kuid halvasti orgaanilistes lahustites. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ja sulamisel tavaliselt lagunevad. Vt. nimetamist õpik lk 25 o KHte funktsionaalderivaadid KH funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühma kõrval hüdroksüülrühm. Kui hüdroksüülrühm (elektronegatiivne) asendada alküülrühmaga, oleks tegemist ketooniga. Kui seal asuks vesinik, oleks see aine aldehüüd. Asendades hüdroksüülrühma teiste
Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on meeles pidada, et järeldusi saab teha kuiva(tatud) proovidega paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral.
· Bensiin- alkaanide segu C5-C12
· Diislikütus- alkaanide segu üle C12
· Isoamüülalkohol-
· Kaaliumpermanganaat- KmnO4
· Tetraklorometaan: CCl4
· Triklorometaan: CHCl3
· Naatriumnitrit: NaNO2
· Tolueen:
· m + mm = iooniline side
mm + mm = kov polaarne side
mm = kov mittepolaarne
· Lahustumine:
· Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites
mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites
väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites
· süsivesinikud ja mittepolaarsed ühendid vees EI lahustu
· vees lahustumist soodustavad OH, -NH2, ja COOH rühmad (molekuli hüdrofiilsed osad)
kui hüdrofiilne osa
tavaline vesinik - tuumas 1 prooton, neutrone pole, aatomimass u.1. Kloorivesi - kloori vesilahus, tugev o-ja, sisaldab vähesel määral soolhapet ja hüpokloorishapet. Atomaarne hapnik e. monohapnik(O) - ebapüsib,liitub kiiresti aatomist molekuliks. Vesinikperoksiit(H2O2) - hapniku o.a I. Ebapüsiv, tugev o-ja, päikesevalguse käes laguneb kiiresti, tekitab söövitushaavu. Punane fosfor(Pn polümeer) - tumepunane tahke aine, ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites. Keemiliselt väheaktiivne, süttib kuumutamisel(üle 250),ei helenda, ei ole mürgine. Valge fosfor(P4) - valge vahataoline tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hästi mõnades orgaanilistes lahustites. Keemiliselt küllaltki aktiivne, võib toatemperatuuril iseenesest süttida, helendab pimedas, väga mürgine. Fosfaan (PH3) - saadakse kaudselt. Ebapüsiv ühend, mis süttib õhus iseenesest. 3. Vesiniku isotoobid. Mis on nende nimetus ja ehitus? Prootium e
Töö teoreetilised alused: Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid (kollased, punased, purpursed). Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks. Karoteeni isomeeridest on tähsaim -karoteen, kristalliline vees mittelahustuv aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm).
iseloomuliku eetri lõhnaga Keemilised omadused: Väga püsivad, ei reageeri metallidega. Tsükloalkaanid - küllastunud süsivesinikke, millede molekulides ühekordsete sidemetega seotud süsinikuaatomid moodustavad tsükleid. Monotsükloalkaanid – üldvalem CnHn Lihtsaim esindaja Tsüklopropaan Bitsükloalkaanid – üldvalem CnH2n-n Füüsikalised omadused. Tsükloalkaanid lahustuvad vees halvasti, hästi lahustuvad orgaanilistes lahustites. Keemilised omadused: Tüüpilised on neile asendusreaktsioonid ja oksüdeerumisreaktsioonid. Karboksüülhapped - ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana karboksüülrühma COOH. Ühealuselised ja kahealuselised. Üldvalem R-COOH Lihtsaim esindaja Metaanhape HCOOH Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. Füüsikalised omadused. Esimesed karboksüülhapped on vees lahustuvad, terava lõhnaga
Süsivesinik keemiline aine, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Kaksikside keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Üksikside - ühendis süsiniku aatomi ja teise süsiniku aatomi või muu elemendi vahel. Alkaan - (vahel ka parafiin) süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O. ...
Metanaal ehk formaldehüüd Struktuurvalem: HCHO Tema molaarmass on 30,03 g/cm³. Ta esineb ka tsüklilise trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina HO(CH2O)nH. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites, madala keemis- ja sulamistemperatuuriga. Kasutamine ja esinemine: Metanaali kasutatakse polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel, tema vesilahust nimetatakse formaliiniks ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali ja ammoniaagi vesilahust kasutatakse ravimite tootmiseks (urotropiin). Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90%
surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane? - rasvade, õlide ja vaikude valmistamiseks - narkoosiks - külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puhastus Millisel omadusel põhineb freoonide kasutamine? - madal keemistemperatuur st. veelduvad toatemperatuuril. - püsivad Kus freoone kasutati? - külmutusseadmetes Milles seisneb nende kahjulikkus? - Lidaan ja DDT Millised on pestitsiide omadused? - ei lahustu vees - valge kristalne aine - lahustuvad hästi org. lahustites - mürgine Pestitsiidide kahjulikkus. Mida kahjustavad? Kas kahjulikkus on pikemaajaline? - Toiduahelasse sattudes tekib mürgitus. Pestitsiidid on püsivad, nende kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist.
omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Polaarse sideme korral tekib elektronnegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektonnegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Mittepolaarsed ained koosnevad mittepolaarsetest molekulidest, samamoodi polaarsete ainetega. Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites. Vastumärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall. kristall mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustuvad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonililise kristallvõte ehk ioonvõre. Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side.
Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi. Väga mürgine on metanool (imendub kergesti ka läbi naha). Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etaandiool (HOCH2CH2OH) kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootorite jahutussegud) koostises. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan
(nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool hüdrolüüs aluselises keskkonnas moodustuvad rasvhappe sool ja glütserool
Elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad.
ning mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Iseloomustus ja esinemine keskkonnas Oktüülfenoolid (OP'd) on normaalsetes oludes valged kristallid või pulbrid, millel on madal aururõhk ja tendents imbuda muldadesse ning setetesse, OP'd, mis paisatakse atmosfääri, lagunevad kiiresti reageerides hüdroksüülradikaalidega. Pinnases ja vees on OP'd suhteliselt stabiilsed kuid lahustuvad orgaanilistes (süsinikku sisaldavates) lahustites. OP'del on madal bioakumulatsioon ning nende sisaldus organismides ei kasva läbi toiduahela. Oktüülfenooli etoksülaadid (OPE'd) on normaalsetes oludes paksud vedelikud või vahajad tahked ained, mille värvus varieerub värvitust (läbipaistvast) heleoranzini. OPE'd on küllakti stabiilsed ning nende veeslahustuvus on varieeruv ning nagu ka OP'd lahustuvad OPE'd orgaanilistes lahustites. OP'd ja OPE'd satuvad keskkonda erinevate toodete valmistamise, kasutamise ning ära viskamise käigus
molekulidet. Valge fosfor on keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik. Sellepärast tuleb teda hoida suletud purgis veekihi all . Punane fosfor on kihilise ehitusega , koosneb väga paljudest omavahel liitunud P4 püramiididest. Reaktsioonivõrrandites märgitakse punast fosforit enamasti lihtsalt sümboliga P . PUNANE FOSFOR VALEM : Pn( polümeer ) FÜÜSIKALISED OMADUSED : tumepunane tahke aine,ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites. KEEMILISED OMADUSED : keemiliselt väheaktiivne,süttib kuumitamisel ( üle 25o C ), ei helenda. FÜSIOLOOGILINE TOIME : ei ole mürgine VALGE FOSFOR VALEM : P4 FÜÜSILISED OMADUSED : valge vahataoline tahke aine,vees ei lahustu,lahustub hästi mõnedes orgaanilistes lahustites KEEMILISED OMADUSED : keemiliselt küllaltki aktiivne,võib toatemperatuuril iseenesest süttida,helendab pimedas. FÜSIOLOOGILINE TOIME : väga mürgine
3. Pesitsiidid- bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. 4. Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan- pesitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetuse, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. DDT(diklorofenüültrikloroetaan). Mõlemad on valged kristallsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. DDT kasutamine või keelamine on vastuoluline küsimus nagu paljud teisedki keskkonnakaitse probleemid.
) ja allapoole liikuva vedelik vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Mida suurema ja pikema sisepinnaga ehk efektiivsusega on deflegmaator, seda puhtamad tulevad fraktsioonid Kautsuk ja kummi Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside. Kautsukid on pehmed, elastsed ja plastilinised ained, mis lahustuvad hästi orgaanilisetes lahustites ja reageerivad põhiahelas olevate kaksiksidemete arvel mitmesuguste reagentidega. Kautsukeid, nii nagu polüetüleenigi võib käsitleda kui kõrgmolekulaarseid süsivesinikke. Erinevus on selles, et kautsukites esinevad kordsed sidemed. (-CH2-CH=CH-CH2-)n Kummi on kautsuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal. Algselt toodeti seda mõne taime, nt kummipuu piimmahlast. Vähese väävli toimel, kui tekib vähe põiksidemeid, saadakse elastne kummi.
-karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratus ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Hulgaliste konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Uuritav proov oli petersell,mida võeti 0,04 g.
Areenid. Areenid aromaatsed süsivesinikud, mis sisaldavad benseeni tuuma. Benseeni tuumas on süsinike vahel nn. pooleteistkordsed sidemed. Benseeni füüsikalised omadused: Veest kergem Iseloomuliku lõhnaga Värvusetu vedelik Keemis temp. 80 C Sulamis temp. 5,5 C Ei lahustu vees Lahustub hästi orgaanilistes lahustites Benseen ja tema aurud on mürgised ja õhu käes kergesti süttivad. Benseen on ise hea lahusti rasvadele, valkudele ja paljudele süsivesinikele. Keemilised omadused: 1) Reageerimine lämmastikhappega 2) Reageerimine Halogeenidega Katalüsaator AlCl abil ERAND! Kui Benseeni tuuma juures on juba aktiveeriv rühm (aminorühm, alküülrühm, hüdroksüülrühm) siis toimub asendusreaktsioon 2, 4 ja 6 süsiniku juures .
Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta...
Kus, D- ekstrakti optiline tihedus E- 1% beeta-karoteeni lahuse ekstinktsioon lainepikkusel 450nm V- ekstrakti kogumaht d- ekstrahendi tihedus g- uuritava proovi mass 1000- tegur üleminekuks milligrammidele K= 1, 334 x 11 x 0,78 x 1000/ 2560 x 1, 34g = 3,336 mg% Kokkuvõte: Karoteenid on fotosünteesis täiendavateks kiirguse retseptoriteks, ja nende värvus varieerub kollasest punaseni. Lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, näiteks heksaanis hepaanis. Antud töös kasutatud porgandi analüüsist näen, et selles taimses materjalis domineerivad siiski beeta-karotenoidid, kuid lainepikkuste sarnasusi võib näha ka alfa-karoteeniga. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 1.3 Lipiidide reaktsioonid 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009
kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu · Narkootiline toime. · Benseeniring esineb bensoehappes (E210), aminohapetes, aspiriin, sahhariin, vanilliin · Aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, tema reageerimine algab elektrofiili ühenemisega. [elektrofiilne asendusreaktsioon] · Üle 4 benseenringi-kantserogeense toimega · Aromaatsed nitroühendid moodustuvad nitreerimireaktsiooni saadusena
.......................... mereloomade(kalad,vaalad), taimerasvad nt ............................................................................................................................................................ Rasvade füüsikalised omadused: vees Ei lahustu ............................................................................................................................................... eetris, bensiinis ja mittepolaarsetes lahustites Lahustuvad ............................................................................................................................................. väiksem Tihedus on ................................... kui veel. Rasvade keemilised omadused: 1) Hüdrogeenimine e reageerimine vesinikuga margariine • Saadakse ..................................................... üksiksidemeks
veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kasutatud arvutusvalemeid: Lineaarne interpoleerimine. Massiprotsendi leidmine (%). Valem: , kus ρ- mõõdetud C % 2 C %1 C % C % ( 1 ) tihedus 1 2 1 - ρ 1-
Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Lahustumissoojus- soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus: gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.
tuuma. · Fenoolid hüdroksü või polühüdroksüareenid. · Hüdrogeenimine vesiniku liitumine. · Hüdraatimine vee liitumine. 2. Alkeenide, alküünide ja areenide nomenklatuur. 3. Alkeenide, alküünide ja areenide füüsikalised omadused. · Alkeenid, alküünid on meeldiva lõhnaga, värvusetud gaasid. · Areenid on vedelikud või kristalsed ained. Ei lahustu vees, küll aga süsivesinikes, eetris ja teistes mittepolaarsetes lahustites. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. 4. Alkeenide, alküünide ja areenide esindajaid. · Eteen e. etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga. Narkootilise toimega gaas, mida saadakse nafta töötlemisel ja on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaanilne aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e
Polüamiidid Polüamiidid, polümeerid, mille makromolekulide elementaarlülisid ühendavad nn. peptiidsidemed (CONH). Polüamiidid on valged või helekollased, suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid; ei lahustu enamikus orgaanilistes lahustites, lahustuvad kontsentreeritud mineraalhapetes, mõnedes fenoolides ja orgaanilistes hapetes. Polüamiide saadakse ahela lõpus aminorühma sisaldavate aminohapete (7 aminodekaanhappe, 9aminononaanhappe, 10aminodekaanhappe) polükondenseerimisel, laktaamide (nt. 6aminoheksaanhappelaktaami) astmelisel polümeriseerimisel vee manulusel ning diamiinide (nt. heksametüleendiamiini) ja dikarboksüülhapete (heksaandihappe, dekaandihappe) polükondenseerimisel. Polüamiide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
