Click icon to add Idahüatsint Click icon to add picture picture Hyacinthus orientalis Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: mai Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: soovib päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga
f f 2011 Eelistab päikselist kuni poolvarjulist, tuulevaikset ja huumusrikast, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta, regulaarset kastmist ja väetamist. Begoonia õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti. Mugulbegooniat sobib istutada peenardele, rõdukastidesse,
Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid-
Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais - juunis. KIVIKILBIK Lobularia Maritima KIVIKILBIK Lobularia Maritima Meelõhnaline 10-15 cm kõrgune Pisikeste 4-kroonleheliste õitega taim. Õitseb juunist külmadeni. Peenrasse, potti, amplisse. Külv aprillis - mais kohale 1 cm sügavusele. Annab isekülvi järgmiseks aastaks.
poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada.
intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi päikesekiirgus niisket (viljakas t saanud huumuserikas kohad muld) kaotavad kasvukohta. rohelise Liigniiskus värvuse.
kuivamise suhtes talvekindel. ülitundlik. 2.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu. läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb jugapuud htm seisev. Ei talu korral tõmbuvad kaitsta, liigniisket okkad nö vastasel juhul kasvukohta, kuid krimpsu. liigset soovib päikesekiirgust võrdlemisi saanud kohad niisket (viljakas kaotavad huumuserikas rohelise muld) värvuse. kasvukohta. Liigniiskus põhjustab juurte mädanemist.
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond
. Tüümian e. aed-liivatee Püstiste, alusel putunud, 30-40cm vartega Eelistab sooja Seemned külvatakse kasvuhoonesse Noori võrseid ja lehti igihaljas poolpõõsas. Varred on hästi harunenud ja päikesepaistelist aprilli keskel, kaetakse ainult väga kasutatakse lambaliha, aga lehistunud. Kitsad lehed on nahkjad, allapoole kasvukohta ja õhukese liivakihiga. Pikeerimisel ka muu rasvase liha ja kala käändunud servaga. Väikesed valkjad või kergema,t vett võib jätte paar taime kokku. Välja maitsestamiseks. Talub roosakad õied on õisikutena varte tippudes. Õitseb hästi läbilaskvat saab istutada mailõpp, juuni algus, pikka keetmist. Õitsemise VI-VII. mulda
· koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest · moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeni Seente toitumine · Puudub võime fotosünteesida · toituvad orgaanilistest ainetest · mõned seened võtavad ka toidu mullast · parasiitseened toituvad teiste elusorganismide arvelt. Seente paljunemine · Seened paljunevad peamiselt eostega. · Eosed koosnevad ainult ühest rakust. · Nad levivad õhu kaudu või veega. · Sattudes sobivasse kasvukohta, hakkavad eosed idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Kübarseened · Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Hallitusseened ja pärmseened · Soodsates tingimustes, kus on küllaldaselt soojust ja niiskust, lõhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid.
keelõied • Lehed suured ja südajad • Õisiku läbimõõt kuni 40cm • Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli • Sööt • Küte • Silo Kasutatud kirjandus • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/185 • http://maakodu.delfi.ee/news/maako du/aialeht/mitme-naoga-paevalill?i d=24929373
Limatünnikut leidub ka Ameerika Ühendriikide põhjaosas ja Kanadas. Limatünnik kasvab peamiselt kuuse-põlismetsades ainult kuuskede all samblasse varjunult. Tartu Zooloogia ja Botaanika Instituudis on limatünnikut laboratooriumitingimustes edukalt kasvatatud ka kunstlikul söötmel ilma kuusegamükoriisat moodustamata. Meil kasvab limatünnik Põhja- ja Kagu-Eesti samblarikastes kuusemetsades märtsist maini, harva isegi jaanuaris ja veebruaris.2003. aasta seisuga oli Eestis teada 17 kasvukohta. Kuigi limatünnik on harvakasvav seen, võib soodsatel tingimustel mõnel aastal seda väga suurel arvul esineda. 2007. ja 2008. aasta kevadel, mis olid limatünnikutele eriti soodsad, leiti neid kümnete ja sadade kaupa kasvamas ka sellistes kohtades, kus varem oli nähtud heal juhul vaid üksikuid seeni. Näiteks 2008. aasta aprilli lõpus luges Eesti Maaülikooli mükoloogide uurimisrühm Ahj jõe äärseskuusikus kokku 522 viljakeha.
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning kui putukaid ei ole toimub isetolmlemine. Vili on mürgine ja punane väikese hernetera suurune mari, milles on üks seeme ning see levib lindude abil. Taim on 7 kuni 25 sentimeetri kõrgune.
Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel
Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60 - 150 cm, lõpplaius 50 - 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: jõuline, massiivne Lehed: vihmavarju meenutavad kilpjad lehed, suured ümarad, veidi hõlmised hambulise servaga pikarootsulised kuni 50...60 cm läbimõõduga Õied või õisikud: roosakasvalge poolkerajas õisik Õitsemine: mais, enne lehti Liigi eritunnused: sügisel omandavad lehed punaka värvuse, talvekindel Kasvukoha nõuded: päike/poolvari, huumusrikas muld, vajab suurt kasvukohta, ei talu kuivust Kasutamine haljastuses: veekogude ääres, kuid sobib ka varjuaeda ja lillepeenardele Joonis 16. Kilpjas kilpleht (http://www.rohelineaed.ee/public/files/Pysik%20Darmeria%20peltata.jpg) 20 Joonis 17. Kilpjas kilpleht 21 Kukekannus (Delphinium) Konkreetne liik: aed-kukekannus (Delphinium cultorum)
vabalt liikuma pääseb, vastasel juhul lähevad tulbisibulad hallitama. Tulbisibulaid võib kuni mahapanekuni hoida näiteks pööningul või kuuri all, jälgida, et hiired neile juurde ei pääseks. Soovitan Teil tulpe istutada peenrale 5-10 kaupa gruppi, siis pääsevad nad paremini mõjule ja on pilkupüüdvamad; kuid on ka sorte, mis on üksiktaimena väga suursugused. Kuidas ja kuhu Te nad istutate on Teie enda valida, peaasi, et tulemusega ise rahul olete. Tulbid tahavad päikeselist kasvukohta ja parasniisket neutraalset või aluselist kerget, vett hästi läbilaskvat viljakat saviliivmulda, mis puhkeajal oleks kuiv. Kes tahab suuremaid õisi ja sibulaid, paneb aedtulbile kevadel mineraalväetist või tuhka ning kastab enne õitsemist. TULPIDE KLASSIFIKATSIOON Tulbid jaotatakse peamiselt õitsemisaja ja õieehituse järgi 15 sordirühma ehk klassi. Varajased lihtõielised - taime kõrgus on keskmiselt 20 - 30 cm, sobivad kasvatamiseks
Saialill Eestis on levinum üheaastane liik (C. officinalis), mis armastab päikeselist kasvukohta ja millel on päikesena säravad kollased õied. Lehed on üldiselt mahlakalt rohelised, kuid esineb ka kollasekirjusid. Saialille võib näha kasvamas nii koduaedades kui ka prügimäel, ta metsistub üsna kergesti. Lill paljuneb isekülvi teel ning võib seetõttu muutuda ka segavaks umbrohuks teiste kultuuride kasvatamisel. Korjamine ja kuivatamine Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Kui aga korralikult hooldatud taimedelt
Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis, mille tuum sisaldab rohkesti õli (õlipäevalillesortidel kuni 65%) KASVATAMINE Valguslembene põuakindel lühipäevataim Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse Seemnetest valmistatakse päevalilleõli Õlitootmise jäätmeist tehakse päevalillekooki ja –srotti. Tänapäeval tehakse neist pemiselt segajõusööta Varsi kasutatakse kütteks, nende tuhka potase valmistamiseks ja väetisena Õisiku keelõite alkoholileotist tarvitatakse söögiisu tekitamiseks Õitsemise alguses koristatud päevalillest
vahelduvad. Õied enamasti sinised või valged, harvem roosad või lillad, mis enamasti on koondunud pikka õisikusse. Õiekroon neljatine, milles ülemine kroonleht on teistes suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13] Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on
taimed. Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed Murulauk. Kasvatamisel jälgida hoolikalt, et muld potis liiga kuivaks ei muutuks. Murulauk on suure C-vitamiini- ja rauasisaldusega, kuid rohelisest sibulast mahedama maitsega. Eriti hästi ilmnevad murulaugu maitseomadused segatuna hapukoore või võiga. Et murulaugu õrnad vitamiinid kaduma ei läheks, haki seda toidule vahetult enne selle valmimist. Sidrunmeliss. Eelistab päikeselist kasvukohta. Selle tugevalt sidrunilõhnalise taime lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Sobib salatitesse, suvistesse jookidesse, kohupiimast võileivakatetesse. Roheline ja punane basiilik tahavad varjulist ja sooja kasvukohta, ei kannata kuivust. Basiilik on Itaalia köögi põhimaitseaine, sobib väga paljudesse roogadesse. Jääsalat. Vähenõudlik, hakkab aknalaual ilusti kasvama. Talub ka sooja ja kuiva kasvukohta. 100
Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel - Levikud piirab valgusnõudlikkus pinnal, mõnikord ka liivastes kohtades. - Okkad kahekaupa koos Sügavroheline värvus. Kahekojaline - Käbi ( väike ümmargune ) Harilik laanik- Palu- ja laanemetsades huumus- Jugapuu rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene
liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e
Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad
Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus ...
20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti ilmselt maailma põhjapoolseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet. Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja-
KARUKOLD Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus-seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle
MÜRGISED TOATAIMED. AIDSIKASTANSEEMNIK Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised. DIIFENBAHHIA Õied Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust Lehestik Lopsakas, kirju Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte MONSTERA Pärit Kesk ja LõunaAmeerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele. Lehed on suured ja nahkjad. Liigid · teravatipuline monstera (M. acuminata) · meeldiv monstera (M. deliciosa) Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii ...
Perekond elupuu aedvormid. Harilik elupuu ‘Bodmeri' Thuja occidentalis Pakseneva võrse ja okkaga vorm ● 10 aastaselt 2-2,5 m kõrge, 1,5- 2 m lai. Lõppkõrgus kuni 5 m. Huvitava pakseneva võrse ja okkaga vorm. Eelistab päikeseselist kuni poolvarjulist kasvukohta parasniisketel muldadel. Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m.
Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi. · Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid. Tuleb kaitsta keskkonda, kuna elus ja eluta loodus on omavahel nii tihedalt seotud, et kaitstes ainuüksi üht liiki ei tule see tulemuslikult välja. Seega tuleb kaitsta ka kasvukohta. Näiteks lendorav ning must toonekurg on suures hävimisohus olevad liigid, seega on võetud kaitse alla kõik nende teadaolevad elupaigad. · Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes ? Eesti osaleb, kuna lisaks liigirikkuse mitmekesisuse sälitamisele ka loodusressursside säästlik kasutamine ning sellest saadud hüvede õiglane jaotamine maailma riikide vahel. · Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus
1 . Hüüf Seeneniit. Nendest koosnevad enamikud seened. Eos Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust. Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Käärimine Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse. Mütseel Seeneniidistik. Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta. Pärmseen Üherakuline organism. Viljakeha -
Värvus puhas kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud vars. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrval. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Paljuneb eostega. Kasvab väga niisketes kohtades, sageli päris vees: madalsoos, siirdesoos, rabas, järvede ja jõgede kallastel. Eelistab lubjarikast kasvukohta. Soosammal Harilik karusammal Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal. Püstine või tõusev, väga tugev, mitteharunev vars. Paljuneb eostega. Laia levialaga, kasvab kõigil mandritel. Eestis sage. Kasvab niisketes soo ja arumetsades, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel pinnasel, mõnikord ka liivastes kohtades. Rabastumise üks
Seadus keelab kõigi I kategooria liikide elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamise. Nende liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pidamine ja kasvatamine tehistingimustes ning loomade sigimis-ja pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine on lubatud ainuIt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel väljastatud loaga. Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 462 15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist
meie suurim mageveekala, kes Eestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjas,1 roomajaliik - kivisisalik Lacerta agilis, kes on Eestis oma levila põhjapiiril; 35 linnu- ja 13 imetajaliiki ning üks kahepaikne harivesilik Triturus cristatus. Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja. I kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja
suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks.Põhjuseks on tihti liigniiskus. Tõrje: 1. Sibulate koristamisel kõrvaldada kahjustatud sibulad. 2. Säilitada sibulaid õigel temperatuuril ja niiskusreziimil ning hästi õhustatud hoidlas. 3. Puhtida sibulad enne mahapanekut 4. Vahetada kasvukohta 5. Ajatamise algperioodil hoida temperatuur alla10°C. 6. Parandada pinnase läbilaskvust! 4 Tulbi - kirjuõielisus Punase-, roosa- ja lillaõieliste tulbisortide kroonlehtedel heledad korrapäratud triibud,täpid või laigud. Lehtedel vaevalt märgatavad helerohelised triibud. Taimed madalakasvulised, nõrkade juurtega. Õitsemine hilineb. Lehed kolletunud varakult
Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht
ega ole sugulastaimed. VARS püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Kroonlehed on sinikat või lillakat värvi. Õitseb juulis ja augustis. SEEMNED Viljaks on pähklike. Ajalugu pärit Aasia, Põhja- ja Kesk-Ameerika. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine - Vajab päikselist ja tuulte eest varjatud kasvukohta. Lepib ka poolvarjulise kohaga, kuid mitte läbikuivava või liigniiske mullaga. Noored taimed on külmaõrnad. Vajab küllalt suurt kasvuruumi (30-40cm) ja viljakat mulda. Paljundamine paljundatakse seemnetega. Soovitatav taimede ettekasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast öökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad. Soodsa suve järel annab isekülvi. Saagi kogumine kogutakse nii lehti kui ka kogu õitsvat ladvaosa
2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 1 roomajaliik (kivisisalik) 35 liiki linde (kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja) 13 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, hall- ja viigerhüljes) 8 II kategooriasse kuuluvad liigid II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. Täpset kasvukohta ja elupaika on keelatud avalikustada massiteabevahendites 9 III kaitsekategooria III kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike
Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist. Paljundada saab taime juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ning pistikutega. Soovitatav on taim talveks kergelt katta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul, kuivatamiseks lõigake varred hommikupoolikul maapinnast mõnevõrra kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Kõige parem on piparmünti kuivatada varjualuses kimpudena ülesriputatult. Jämedad varred tuleb eemaldada
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi:
Viljad valmivad oktoobris. KASVU- Peaaegu külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab kõrgema TINGIMUSED õhuniiskusega alasid. Ei talu põuda ega liigniiskust. Juurestik hästi arenenud, laiuv. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Väga kõrgelt hinnatud puit, kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Mitmed vormid levinud haljastuses. Eestis esineb sageli külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta hoolikalt valida. Kasutatakse haljastuses. Harilik pöök Fagus sylvatica Areaal Harilik pöök Fagus sylvatica Harilik pöök Fagus sylvatica Raagremmelgas Salix caprea AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia. SUURUS Kuni 20 m. VÕRA Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, sageli kasvab põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub ja muutub rõmeliseks
Nende üheks olulisemaks tahuks on inimeste teadlikkuse tõstmine. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaitstavad liigid on jagatud 3 kategooriasse. I-Haruldased ja otseses hävimisohus liigid. II-väheneva arvukusega ohustatud liigid III-liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Esimese ja teise kategooria kaitsealuseid ei tohi tappa ega korjata, seega ei avaldata nende elupaiku. Kaitstakse ka isendi elupaika või kasvukohta. II kat. Puhul peab 50% ja III puhul 10% elupaikadest olema kaitstud. IGASUGUSED LEPPED, KONVENTSIOONID, SEADUSED. 1)Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 1992.a Rio de Janeiros 157 riiki, ka Eesti. Eesmärk:bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine 2) Looduskaitse seadus-2004.a Eestis. Eesmärk:Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looma-, taime-, seeneliikide elupaik ja soodne seisund. Seadus määrab kaitstavad loodusobjektid.
heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk Aasosi kasvab enamasti niiskematel ja varjukamatel kasvukohtadel, harvem päris valges. Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes. Kui aasosja eosed kuskil juba idanenud on, siis ta nii kergesti oma kasvukohta ei loovuta. Pigem laiendab ta enda alla jäävat ala teiste taimede arvelt. Selleks ei ole tal enam eoseid vaja. Nagu kõikidele osjadele omane, on ka tal maa all roomav pikk risoom, mis pidevalt otsib vallutamiseks uusi alasid. Aasosja ei ulatu aga kuigi sügavale, sest aasal ja metsas kasvamiseks sellest sügavusest piisab. Nii ei kuluta aasosi rohkem energiat, kui ainult emataimest veidi kaugemale levimiseks.
Toimib: eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletud anumasse toitesegule ehk söötmele.Seal on kasvufaktorid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Võib saada tuhandeid võrseid. Võidakse muuta söötme koostist juurdumise soodustamiseks. Kasutatakse sest: on väga kiire ning meristeemirakud on tavaliselt viirusevabad, looduskaitses saab hävimisohus taimi istudada uude kasvukohta või vanasse, et populatsiooni taastada. 7.Kuidas toimub embrüosiirdamine? Miks tehakse? Inimesel: Naisel võetakse munarakud otse munasarjas. Pärast kontrollimist ja puuetega rakkude eemaldamist viiakse koos spermidega vajalikke toimeained sisaldavasse söötmesse. Valitakse välja viljastunud munarakud, kus on kaks pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud
Roosikasvatus Floribundroosid Prantsuse roosid Miniroosid Floribundroosid stis 4-8) õiest. Õied on täidet Harkness Marigold Eelistab avatud, päikselist kasvukohta, kus on viljakas, niiske, kuid vett h Talvelõpul või varakevadel väetada, multsida. Kevadelsuvel 3 nädalaste Päritolu: Harkness; 1986 Õie suurus: 8 cm Lõhn: nõrk Õitseb: korduvalt ess Marigoldi õied on täidetud. Põõsas tiheda kasvuga, h Kõrgus/laius: 70 cm Värvus: oranzikas 'Baby Masquerade' au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine
Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 meetri kõrgune, ruumi vajab kuskil 40cm Taime välislaadi kirjeldus: tugeva varrega tornikujuline püsik Lehed: Lehed on suured, kolmetised kuni viietised hõlmjagused. Õied või õisikud: Õied on lillakassinised, väikesed, 1,5...3 cm läbimõõduga, tumeda silmaga harunemata või lopsaka kasvu korral harunenud kobarõisikus Liigi eritunnused: mürgised, on üsna tavaline vanades aedades Kasvukoha nõuded: Eelistab päiksepaistelist kasvukohta, kuid talub ka poolvarju. Kasutamine haljastuses: soolotaimena aedades, oma kauni värvivalikuga õisikute tõttu väga kauni väljanägemisega. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/82 http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/pusikud/kukekannus/ http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1852&product_cat_id=81 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm.
60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga. Seemne pikkus on 3,2- 4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Õrnad õied on leekpunast värvi. Vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Taim vajab avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng on kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevam kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus kollakast elevandiluu ja hallini. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe
Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Rohtsed liigid asetsevad pigem külma kliimaga aladel, enamik puid põõsaid troopilistel aladel. Maaviljelisuse seisukohalt on tähtis tema sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Sugukonna määramistunnused Mitmeaastased, võib ka 1 aastased
Sambla kasv on samas raskendatud. Muru kevadväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d. , takistades sellega ka sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine muru püsiväetisega jaanipäeva paiku on vajalik. Kasvutingimused Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Murule sobib mullakas, toitainerikas ja vett läbilaskev kasvupinnas. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid. 5 Väetusplaan tabelina Kemira väetis kogus märkused
tööstusettevõtest. 4 2. TAIMED 2.1 Piparmünt Piparmünt on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi ja rohemündi hübriid. Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega. Piparmünt vajab kerges varjus, niisket, huumurikast, umbrohupuhast kasvukohta. Kasvab 30-60 cm. Piparmündipreparaadid rahustavad, vaigistavad valu, ergutavad sapieritust ning talitavad maksa ja neil on antiseptiline ja antitoksiline toime. Kõik see toimub tänu mentoolile, kuna see laiendab ja tugevdab südame-, kopsu-, ja ajuveresooni. Piparmünti kasutatakse neurooside, unetuse, suurenenud erutuvuse ja südamevoolmete raviks. Temaga võib ka ravida sapipõletikku, sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haigusi. Samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
