Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et
Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso
Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda ... on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. ... magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. ... teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid
Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda … on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. … magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. … teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid
TUNDRAD KLIIMA TAIMESTIK LOOMAD INIMTEGEVUS Talv on Ebasobivad Väiksemad Vähe inimesi. pikk,külm ja tingimused vahetavad tuisune. taimekasvatuseks. karva. Sademeid Puuduvad puud. Talveuni. Põhjapõdrakasvandus. on vähe. Madalad taimed. Toitainevaene. Lumikate on Samblad ja Rasvakiht Küttimine, õhuke. samblikud kaitseb külma kalapüük. Puhmad ja eest. kõrrelised lõikeheinalised. Suvi on Lühike Linde on Maavarade õhuke ja kasvuperiood. palju. kaevandamine. jahe. Madalad, tihedalt koos.
Vermimine (imprinting)- kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest Vastsündinu vermimine Seksuaalne vermimine 32. Ultradiaansed rütmid Ultradiaansed rütmid ööpäevast lühemad rütmid Nt. une faaside vahetumine, südame löögisagedus, kasvuhormooni taseme kõikumine veres 33. Infradiaansed rütmid Infradiaansed rütmid ööpäevast pikemad rütmid Lisaks keskkonnatsüklitele seotud ka organismi sisese rütmiga Nt. innatsüklid, sigimine, ränded, talveuni 34. Tsirkadiaansed rütmid Tsirkadiaansed e. ööpäevased rütmid Umbes 24-tunnise intervalliga toimuvad rütmid · ladina keeles- Circa - "umbes", diem - "päev" Kõige rohkem seotud öö ja päeva vaheldumisega Nt. ainevahetuse muutumine, aktiivsus, toitumine, uni, hormoonide taseme muutused, aju aktiivsuse muutumine 35. Tsirkadiaanseid rütme mõjutavad tegurid Valgus · Kehatemperatuur · Sotsiaalsed kontaktid · Söömis- ja joomiskäitumine · Õhurõhk · Pineaalnääre
Kärbse talv Sügise möödudes lund hakkas sadama, varsti kattis maad valge lumevaip, talveunne end hakkasid mõned, siis sättima, vaid mõnel pool märgata laike veel tumedaid, langeb ja langeb ikka seda lumekest Jukul ja Mannilgi põsel nüüd jumekest, lahtise akna all istun ja mõnulen, karget talveõhku sisse ma hingan valge lume taustal kiikan siis naabri rõdule, seal lumest seinale visatud suur ring on. Mõtlen, mis tähendab see ring seal, mõtlen ja mõtlen, kuid ikka ei tea, mõtted olid otsas, kui järgmine päev ma kohtasin naabrit, kes sosinal seletas, et tervel eelmisel ilusal päeval ta oli istunud aias ja lumepalle veeretas ringi oli ta seinale pallidest loopind seal kui tüütut kärbest märkas maja voodri peal. Kärbes see lendas ja lendas ja lendas ringiratast ringi ta lendas, pallidest loopides tekkis nii ring ka, kärbes see...
Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid Täiendavat lugemist Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus M.Boucher
kaugusest mitu tundi neid jälgitud ja veendutud, et nad on tõepoolest maha jäetud. Siilid on ööloomad ja ema võib poegade juurde ilmuda alles õhtuhämaruses. Kui inimene vahele segab, siis pojad tõenäoliselt surevad. Pole mõtet proovida mahajäetud siilipoegi kodus üles kasvatada, sest selle ülesandega saab hakkama ainult vastava väljaõppe saanud inimene. Parem on nad rahule jätta ja lasta siiliemal endal nende eest hoolt kanda! Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist. Poegimine Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi.
soojendada.suures koguses on UV kahjulik kõigile organismidele - rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. mõõdukas koguses on kasulik. d- vitamiin. desinfitseeriv. enamik organisme on kõigusoojased, nende ainevahetus pole piisavalt intens. ja seetõttu sõltub kehatemp. otseselt väliskeskonna temp. talvel, kui temp. madal, on meie piirkonnas taimedel puhkeperiood. enamik kõigusoojaseid- soojemates kohtades varjunult, talveuni. magavate loomade ainevah.aeglustub ning energiavaj. on minimaalne. talve saabudes, kõigusoojased- imetajad, talveuni, karu ja mäger. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nim. alumiseks taluvusläveks. ..mille tõustes organismi areng peatub, nim. ülemiseks taluvusläveks. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele.
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi
tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ...2 korda aastas, jooksuaeg kohe peale talveunest ärkamist. Esimene pesakond maikuus, teine juulis- augustis. On paaritumisvõimeline kogu suve. Poegade arv 2..
Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningapäev" (lavastatud aastal 1977) "Liblikas ja peegel" (kirjutatud aastal 1980) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006)
kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile. Sügis on tööle rakendanud kõik metsa kodanikud. Väljadele toob september hommikuse kastme. Enam ei mängi lapsed aasadel. Murud on hoolega kasvama hakanud, kellelgi pole aega neid niita. Enamik niite on mattunud üha rohkem puudelt langenud lehtede alla. Sügis annab väljadele märku saabuvast külmast. Nii hakkavad lagendikud end puhkama seadma. Muutused on toimunud ka teedel
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
Nahkhiired Maria Prohhorenko 12 A Eestis elab 11 nahkhiireliigi esindajaid. Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruunsuurkõrva (Plecotus auritus) või põhjanahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiv...
KOOL Nimi Klass RÄSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE.....................................................................................
Loomade hoonete ehitamine ja põhjavesi, tuule erosioon. õhutakistus ja sademete hulk. sademed. Jõgede vee kohandumine (karvkate, puhkuse veetmine. hulk ja äravool, talveuni, toitumine). aurustumine. VESI Ranna- ja kaldaprotsessid. Veest sõltub mulla niiskus. Kui Hoovused mõjutavad Vesi on eluspüsimiseks Vesi on vajalik Mererannikute kujunemine. vesi on reostunud siis see rannikualade kliimat. vajalik nii taimede, kui joogiks
Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaigaks leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda
1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail põdrasamblik mustikas 1. Loomad: Too näidetega välja loomade kolm kohastumist eluks tundras : 1) talveuni 2) karvkatte vahetus 3) pidev rändamine (suured vahemaad) Kes või mis on Karibuu ? Kus elab? Põhjapõder, Kanadas. 1. Inimtegevus: Millega inimesed tundras elatist teenivad? 1)küttimisega 2)põhjapõtrade kasvandusega 3)maavarade kaevandamisega Millised rahvad elavad ja mis riikidega on tegu tundraaladel: Piirkond Riigid rahvad Skandinaavia Rootsi, Norra, Venemaa laplased Põhja-Ameerika Kanada, Gröönimaa, Ameerika Ühendriigid
Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 3. Arvukus üle 500 isendi. 4. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiivne, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. 5. Toitumine Karud on segatoitulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad segedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, neeti, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega. 6
(2000) (1998) ,,Isale" (2003) ,,Kõik on ime" (2004) ,,Seesama jõgi" (2007) "Paralleele ja ,, Jää ..." (2009) parallelisme" (2009) Lasteraamatud Näitekirjandus Kuhu need värvid jäävad "Neljakuningapäev" (1975) koos Tiia (lavastatud aastal 1977) Toometiga "Liblikas ja peegel" Udujutt (1977) (kirjutatud aastal 1980) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Väljaspool Eestit Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mariliis Tisler 12.B Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Komb...
Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitsevärvus? Käitumuslikud Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai Sirelane ohutu (kahetiivaline) Haava-klaastiib ohutu Kohastumused Toidupuuduse vältimiseks talveuni taliuinak ränne Saiga tatarica http://ngm.nationalgeographic.com/2009/08/mimicry/ziegler-photography aie Kohastumuste kasu/kahjulikkus Kohastumused on väga spetsiifilised, kindlate keskkonnatingimuste jaoks välja kujunenud. Keskkond muutub kiiremini kui kohastumused jõuavad kujuneda/muutuda. Ülesanne Mõtle kohastumuste ja nende kasulikkuse peale.
Elusorganismide tunnused ja süstemaatika Koostanud: Ülle Irdt 2012 MHG Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: eeltuumsed päristuumsed Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: Ainuraksed Hulkraksed Elusorganismid • Reageerivad keskkonna muutustele – Valgus (magamine) – Temperatuur (talveuni) – Veeolud – Teised organismid • Liigikaaslased • Teised liigid Elusorganismid • Kasvamine ja arenemine – Kasvamine: mõõtmete suurenemine – Taimed kasvavad elu aeg – Loomad kasvavad teatud mõõtmeteni (igal liigil oma mõõtmed) Elusorganismid • Areng: Selgroogsed: Otsene Moondega – Selgrootud (putukad): Vaegmoone (rohutirts) Täismoone (liblikas) Muna vastne valmik muna vastne nukk valmik Elusorganismid • Paljunemine Oluline liigi säilimise seisukohast • Mittesuguline paljunemine: – V...
lugejatele, kui ka arendades ennast. Jaan Kaplinski pilt Jaan kaplinski Jaan kaplinski Raamatuid Luule Raamatud TOLMUST JA VÄRVIDEST TULE TAGASI HELMEMÄND ÖÖLINNUD ÖÖMÕTTED ÕHTU TOOB TAGASI KÕIK MA VAATASIN PÄIKESE AKNASSE TÜKK ELATUD ELU MITU SUVE JA KEVADET RASKE ON KERGEKS SAADA UUTE KIVIDE KASVAMINE JÄLJED ALLIKAL VALGE JOON VÕRUMAA KOHALE Lasteluule Raamatud Kuhu need värvid jäävad JALGRATASTE TALVEUNI Luuletus Jaan kaplinski 1941 Ma koidu ajal ärkasin ja hirmsat lugu märkasin: kõuepilv oli köögis käinud porgandid olid hapuks läinud; Viksised olid hambaharjad, läkiläkis kuremarjad. Polnud miski nii kui pidi, Kõik oli sootuks pahempidi. Ma läksin voodi tagasi ja kodu korda magasin Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjanike Leksikon" ,,Eesti Kirjandus" Pildid on saadud google otsingust,
Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus. Saarmas-Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ ILVES - РЫСЬ KASS - КОШКА KOER - СОБАКА LEHM – КОРОВА HOBUNE - ЛОШАДЬ METSSIGA – КАБАН MÄGER - БАРСУК LAMMAS - ОВЦА SUITSUPÄÄSUKE - ЛАСТОЧКА KULDNOKK - СКВОРЕЦ KAJAKAS - ЧАЙКА LUIK – ЛЕБЕДЬ ÖÖKULL - СОВА VARES – ВОРОНА KALKUN - ИНДЮК PART - УТКА VARBLANE – ВОРОБЕЙ TUVI - ГОЛУБЬ KOTKAS - ОРЁЛ ÖÖBIK - СОЛОВЕЙ KANA - КУРИЦА KARUKOOBAS - БЕРЛОГА MÕISTEKAART LOOMAD ...
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
RIISIPUDING, SUHKRUROSIN, SIIRUP ... KÕHUS POLE RUUMI! SOKOLAAD? EI SÖÖ VÕÕRTÄHTI! TORDIST POOLE VÕTKU ROTID! URJUKK - URJUHH, KUS SIND NÄHTI - AHVLI VAHEL? KÄID KOMPOTIS! ÕUN? KUSKOHTA SEE VEEL MAHUB? ÄÄDIKAT MA PALUN PISUT! ÖÖ VÕIKS ANDA SUHKRUST RAHU ... ÜHE SOOLASILGU IS TEKIB TÄHESTIKU PEALE - HALB ON LÄHESTIKKU HEALE! LÕPEB KOOLI TALVEUNI! Imevaikse sahinaga pilvist alla langeb lund. Lume all maamullas aga lillejuured näevad und. Härmas pärna okste vahel paistab mingi tume laik. Kas sa tead,et seal on kahel hakil mõnus elupaik? Koolimaja suur ja hele seisab pärna alleel. Praegu paistab kõikidele vaikselt uinuvalt ta veel. Aga oota hommikuni -
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
mutatsioonid), väikeses koguses aga vajalik D-vitamiini sünteesiks (teeb luud tugevaks) Temperatuuri mõju organismile: Enamik organisme on kõigusoojased Organismidel on tekkinud erinevad kohastumused ebasobivate temperatuuride talumiseks Taimede kohastumused: 1) Lehtede langetamine säilivad puitunud osad 2) Madal kasv 3) Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd) 4) Säilivad maa-alused osad Loomade kohastumused: 1) Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil, nahkhiir) ja talveuinak 2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik
Õpimapp loodusõpetuses Mapi koostamine 1. Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6. Iga looma kohta joonista mõistekaart toitumise kohta. 7. Töö lõppu eraldi lehele kirjuta pealkirjaks Enesehinnang ning vasta järgmistele küsimustele: * Mida õppisin seda tööd tehes? * Milline te...
TURBA GÜMNAASIUM Referaat KASETRIIBIK Annabell Carina Katalsepp Turba 2013 Sisukord Table of Contents KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba. Kasetrii...
Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku halvenemist ja sellega kaasnevat toidupuudust, mis esineb nahkhiirtel ja karihiirtel. Tõeline talveuni on omapärane füsioloogiline seisund, mille puhul looma kehatemperatuur tugevasti langeb (nt. unilasel 3,50 , siilil 1,8 , pähklinäpil 3,0 , videvlasel 0,1°-ni) elutegevus vaibub miinimumini. Sooltoru tühjeneb ja tõmbub kokku, südame tegevus aeglustub kuni 10 kordselt, hingamine tasaneb väga tugevasti, jne. Loomad otsivad nüüd üles soojemad peiduurkad (kuid mitte soojad!) ja veedavad seal talveund "magades" mitmeid kuid
40-42C, imetajad 36-39C) · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus
milles leidub rabalaike. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab. Emane ehitab oma pesa hoolikamalt, sest tal sünnivad pojad ja tal on vaja poegade eest hoolitseda. 2 1.4. Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Ära ei ütle nad ka putukatest(sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke).
2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, põhjapõtrade kasvatamine. JÄÄVÖÖND: Kliimavööde: arktiline(polaarne) Kliima: terve aasta vältel kaetud lume ja jääga. Riigid: Antarktika, Gröönimaa. Taimed: mikroskoopilised vetikad, seened. Tüüpilised loomad: sinivaal, keiserpingviin, morsk, valgevaal, jääkaru, grööni hüljes.
Infrapunakiirgus: neeldub organismides ja võimaldab kõigusoojastel tõsta kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus: suurtes kogustes kahjulik, väikestes kasulik(nahas tekib D-vitamiin). Valgusteraapia :tõstab organismis seratoiinitaset, mis mõjutab ajurakkudes protsesse ja sidemeid. Rõõmuhormoon. 2. Temperatuur: kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskonna temperatuurist, ei saa elada külmas(nt konnad, roomajad, sisalikud,maod). Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused(nt talveuni, taliuinak, karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet. 3. Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud. 4. Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett. 5
haigustele, reostusele, mürkidele jms). KOHASTUMINE-loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmade kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud (nt. Kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks). Siseehituses: ujupõis. Välisehituses: varje-ja hoiatusvärvus. Füsioloogias: talveuni. Käitumises: ränne. Paljunemises: innaaeg. Kombinatiivne muutlikkus-alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel. Meioosis-kromosoomide ristsiire; viljastumisel-alleelide kombineerumine. Mutatsiooniline muutlikkus-uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad, on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenitriiv-juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris
luule peavoolule. Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse näiteks „Poliitika ja antipoliitika” (1992), „See ja teine” (1996) ja „Võimaluste võimalikkus” .Kirjanik on pidanud oma loomingus oluliseks elada sisse laste maailma ning mõista nende huvisid ja mõttekäike 2 Luuletuste analüüs OOTUS Uni ei tule Lume ootamine Haigutavad Vihma sajab Jalgrataste talveuni Kirjad tulevad Mullid Kuu Aeg Mina olen üksinda Aeg on pikk Lootus RÕÕM,UNISTUSED Valuloits Kõdid Pääsuke tTiia ja pääsuke Tiit Meil ei ole külm Peeglikese kevadelaul Suurveeaegu Kevade on tulnud Varblane väike mees Targad ja tubased Teremees Tõnu Täis kitsu ja kätsu Siret ja Piret Kärbsejaht Misalgab Kus on lumi Miks Vihmal on ilus hääl minul on vihmamantel Sügisel 3 Iirimaal on ilmasepad Suve soe silmadesse Õhtu on õunapuu
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
puuokstel istuvaid putukaid. Päevase aja veedavad nahkhiired varjunult, jaheda ilmaga jäävad loomad magama, aeglustub ka nende ainevahetus ning langeb kehatemperatuur. Päevaste varjepaikadena kasutatakse puuõõnsusi, kirikutorne, pööninguid, pesakaste, sillaehitisi. Putukatest toituvad nahkhiired on meie kliimavöötmes kas rändava eluviisiga, näiteks suurvidevlane lendab talveks umbes tuhatkond kilomeetrit lõuna poole, või paiksed, kes jäävad meil talveunne, näiteks lendlased. Talveuni kestab enamasti oktoobrist aprillini ning sel ajal elavad nahkhiired suvel kehasse kogutud rasva arvel. Talvitumispaikadeks on koopad ja keldrid, kus on stabiilne temperatuur ning kõrge õhuniiskus. Liiga külmas ruumis võivad loomad surra, kuivas õhus aga saavad kahjustada lennused. Nahkhiired talvituvad nii üksikult kui ka gruppidena. Loomad võivad laes rippuda, pragudesse pugeda või lihtsalt lamada. Talvitumise ajal on nahkhiirte
Lumi on painutanud puudest väravad lk 33 Esimene sügistorm pani varvad jooksma lk 65 Hüperboolid : Uks sinu sisse läheb sügavalt rinna alt lk 30 Litootes puudub. Oksüümoron ei leidnud. Sümbol ei leidnud Luuletustest Lemmik luuletus Vaatan viimasel ajal kõike justkui eemalt. Akna tagant, köetud toast, pisut talveuimaselt. Talveuni pole läbi, kuigi lumi on juba määrdunud, väsinud. Tahta ei oska midagi, ainult oodata. Kaua enam ei lähe, puuoksad võtavad värvi, jõgi hülgab jää. Rebida end lahti ja istuda selle teadmisega maha, esimeste rohulibledeni. Mulle meeldib see luuletus kõige rohkem just sellepärast, et see väljendab
Usk on uskmatus (1998) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Kõik on ime (2004, sarjas Eesti mõttelugu) Seesama jõgi (2007) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Raske on kergeks saada Lihtne on olla kinnine, Kerge on raske olla mitte näidata välja oma raske on kergeks saada tegelikku olemust. hõlpus on olla Kui oled juba teeselnud kes me ei ole kedagi teist, siis on lõpuks endalgi raske aru vaev õppida olema saada, kes sa tegelikult kes me oled
äärele lähemale. Nii saavad kõik võrdselt olla nii soojas keskel, kui tuulekäes grupi servas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:EmperorPenguinColonyCl Kuidas äärmuslikud keskkonnaolud üle elada? Ebasoodne on loomale aeg, mil ... Pole piisavalt toitu; Ilmastik on liiga külm, liiga kuum, liiga niiske või liiga kuiv. Talveuinak vs talveuni Ainevahetus aeglustub Ainevahetus, südametegevus, hingamine väga aeglane. vähe. Kehatemperatuur langeb ka Kehatemperatuur langeb püsisoojastel peaaegu samale vaid mõne kraadi võrra. tasemele, mis väliskeskkonnal. Vajab väga vähe energiat. Vajab vähem energiat kui Ärkab aeglaselt. aktiivsel perioodil, aga palju Nt kahepaiksed, roomajad, siil,
Kool Referaat Pruun karu Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reegli...
Kohanemine on harjumine keskkonna tingimustega, ei ole pärilik. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes kahjulikeks (nt mesilaste mürgitamisel jääb astel imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb, rebides osa oma tagakehast. Rünnates mesilast jääb astel alles.) Kohastumused Siseehituses ujupõis kaladel. Välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikiri. Füsioloogias talveuni. Käitumises ränne. Paljunemises - innaaeg Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senistest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Proukarüoodid -> eukarüoodid Ainuraksed -> hulkraksed Inimahv -> inimene Uute kudede ja organite teke Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskonnamõjudest. Mitmekesistumine ehk divergents
Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale. Mesilase astel on talle kaitseks, kuid kui ta sellega kedagi nõelab, siis ta rebib endalt tagumise otsa ära ja sureb. 23. Selgita liigi mõistet?
nt hingeldamine hapnikuvaeguses, kananaha teke külma puhul, jäseme eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm. Kohanemis- ja kohastumisvõime Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku(evolutsioonis) soodsamaid tunnuseid. Kohanemine öökulli silmad jahti pidades Kohastumine mesilase mürgiastel, talveuni, hoiatusvärvus, ränne jne. Mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust paljusid nende erinevaid variante looduses. Mitmekesisus a)Rakuline ehitus 1.Biomolekulid, rakud, koed, elundid, organismid, liigid ökosüsteemid, biosfäär b)Organisatoorne keerukus 2.Ainuraksed ja hulkraksed c)Aine-ja energiavahetus 3.Reageerimine keskkonna muutustele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
