tasasemaid voorelagesid ning moreentasandikke leetunud kamarmullad, mis on nõrgalt või keskmiselt leetunud. Laugetel voorenõlvadel levivad ribadena leostunud ja leetunud kamar – karbonaatmullad. Vooremaa mullad koos Põltsamaa ümbruse muldadega kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka (kõige viljakamad mullad on Pandiveres) (Remmel 1978). 3.6 Kliima Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Seega Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimat. Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab varakevadel ümbruskonna kliimat, kuid suvel mõjub pehmendavalt. Voortevahelised nõod on tunduvalt külmaohtlikumad kui näiteks voored (Remmel 1978)
Uurimustööde vormistamiseks on koostatud mitmeid juhendeid. Mina võtsin aluseks Voore Põhikooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi uurimustööde kirjutamise nõuded. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, teemaarendusest (põhiosast), kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Uurimustöö maht on vähemalt 10 lehekülge, võõrkeeles vähemalt 5 lehekülge. Uurimustöö vormistamiseks kasutatakse A4 formaadis paberit. Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Kuigi lehekülgede nummerdamist alustatakse tiitellehest, ei kirjutata tiitellehele ja sisukorra lehekülje numbrit1. Voore Põhikoolis on antud ette, et tiitellehe tekst on
oktoober 2014 nr 4-2/ Tihase 10 50115 Tartu Meie 30. oktoober 2014 nr 6-1/41 Vastus visiitkaartide tellimusele Lugupeetud juhatuse esimees Lill Täname, et olete valinud visiitkaartide valmistajaks meid. Visiitkaardid on valmis novembri esimeseks töönädalaks, võtame teiega ühendust telefoni teel. Tasumine toimub ülekandega arve esitamisel. Lugupidamisega Jaak Õun juhataja Piret Voore 5634 6434 [email protected] Kreutzwaldi 12 Telefon 781 3565 Reg 782356730321 50365 Tartu
Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee tammist läänepool on Külm- ja Keevallikas, viimasest 0,6 km lõunapool, soo serval on Mustallikas. Kalevi raudteeületuskohas osutavad kaks viita pooleteise km kaugusel asuvatele Kassinurme mägedele ja looduse õpperajale. Kassinurme voore jalamil avanevatest allikatest algab Laeva jõgi. Üks Kassinurme allikatest Keev- ehk Pikahärma allikas, oli nii veerohke, et sajandi alguses ehitati sellele pais ja kavatseti asutada kangavanutamise töökoda. Tammidega eraldatud Keevallika oja süvises leotatigi vanasti linu. Linnamäe all avaneb Külmallikas. Rajaallikast algab soosse suubuv oja. Veerikas Keev ehk Pikahärmaallikas ühineb peale allikasood Rajaallikaga ning moodustab Virdojja suubuva allikaoja
MATI UNT (1.jaanuar 1944-22.august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja, peetakse üheks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest sündis Linnamäe kulas, Voore Vallas (Mati Unt sündis 1944 aasta 1. jaanuaril Tartumaal) Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22
4 ka ebasümmeetrilised. Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte pikkus on enamasti 2,5 5 (13) km ja laius 0,5-0,8 (3,5) km ning kõrgus 20-40 m (58 m, Sootaga voor), laiuse ja pikkuse suhe varieerub vahemikus 1:4 1:10. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks (nt Pupastvere voor). Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Esimestel on kõrgeim koht voore keskel, teistel on liustikupoolne ots tömp ja see on kõrgem ning laiem, distaalne osa aheneb ja madaldub järk- järgult. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). Väga pikad ja laiad ning laugete nõlvadega on hiidvoored (Koimula). Laiu ja lamedaid vorme nimetatakse kilpvoorteks. Tüüpiliste voorte kõrval esineb ka valdavalt kruusast-liivast
mõõdud peale kantud.) Õppe- ja kasvatustööst Nurtu algkoolis Nurtu kool on suurema osa oma elueast pidanud läbi ajama ühe õpetajaga ja töötama ühe klassikomplektiga, kui maha arvutada need mõned aastad (1925-1931) ja muidugi aastad alates 1944. aga mis on omaette peatükk. Lapsi on koolis läbi aegade olnud 30-50 piires, nagu nähtub üksikutest kooliaruannetest ja mida kinnitavad ka hilisemad õpetajate mälestused. Nagu õpetaja L. Voore meenutab, oli siis koolis rohkem, kui Velise valla piiridesse kuulus ka Rogenese küla. Kahekümnendate aastate algul liideti see küla kaelase valla külge ja laste arv koolis vähenes umbes kümne võrra. Muidugi ei olnud sellises olukorras õpetajal kerge töötada, kui ühes komplektis oli neli klassi. Endastmõistetav oli ka see, et raskem oli ka lastel ainet omandada. 1929. a sügisel koliti uude koolimajja Kõigest hoolimata suudeti Nurtu koolis lastele vajalik algharidus kaasa anda.
Temast sai 1918. aastal Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi Eesti sõjaväe ülem. Larka ülendati Ajutise Valitsuse otsusega 8. märtsil 1918 kindralmajoriks, kuigi omas vaid alampolkovniku aukraadi. 26. novembrist 1918 nimetati Andres Larka Peastaabi ülemaks. 1925. aasta jaanuaris lahkus Andres Larka sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel ning siirdus Sveitsi ravile. Autasumaana eraldati Harjumaa Saue vallas Voore mõisa südamest 55,44-hektariline krunt. Larka ühines suvel 1928 vabadussõjalaste liikumisega. Oli jaanuarist 1930 augustini 1933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse esimees oktoober 1933 märts 1934. 23. juulil 1940 arreteeriti ta nõukogude julgeolekutöötajate poolt Tallinn-Nõmmel. SARKi Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali otsusega mõisteti talle juunis 1941 kaheksa aastat vangilaagrit ja kolm aastat asumist koos
eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaliseks pinnavormiks. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal.
8. Suuremad maakonnad 13. sajandi algul (8)? Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. 9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu asutamise aastaks? 1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid. Ehitati voore kõrgemale keskosale nii, et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit 14. Mis on hajaküla? Talud asuvad hõredalt 15. Kes oli vallutussõdade peamine organiseerija ja juht Baltimaades? (ametnimetus ja nimi) Ordumeister Albert 16. Kellele pühendati alistatav maa? Neitsi Maarjale 17. Toreida vaherahu (aasta). 1212 18. Võnnu piiramine (aasta). 1210 19. Milline linn rajati 1201? Riia 20. Ümera lahing (aasta) 1210 21
Tartumaal asuv Pupastvere küla on omapärane: see on umbküla. Küla ise asub voore harjal, külatee lõpeb sohu. Edasipääsu lihtsalt pole. Et küla algusesse tagasi jõuda, tuleb käidud maa taas läbi käia. Jaan Koort, tuntud eesti kunstnik ja skulptor, kes Pupastvere külas sündinud ja kasvanud on, ristis küla Sandiväsitaja külaks, sest pidi Tartu rongile minema palju maad, otsemat teed ei olnud, kuna voort piirasid kahelt poolt sood. Jaan Koort sündis 6. Novembril 1883.a. Mäelt- Pursti talus, mis asub Pupastvere küla kolmanda kolmandiku alguses
Mati Unt Analüüs 1.jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald- 22 august 2005 Tallinn. Oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmitsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Temast kujunes üks oma põlvkonna ja ajastu algupärasemaid ja mõjukamaid kunstiinimesi, kelle elu ja loometöö oli tihedalt seotud.
· Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole · vemmalvärsi, paroodia kujul Rahvatantsud · Liigutused sarnanevad tööle · maagilise tähendusega tantsud tehti loomi järgi · Voore, Söör, Rühma, Paaris, Soolotants · Kihnu ratas, Mustjala pulmarong, Muhu kõverik, Labajala valss Aleksander Eduard Thomson - mitmel suvel käis ta siin rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70- st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu")
Antropogonees – inimese areng Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased) Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane, suurem ajumaht) Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja) Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas) Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eK...
esimese Eesti vabariigi aega. Kaadrid on super head, tegelaskujud vägagi sobilikud ja ajastukohased. Eesti Vabadussõda aastatel 1917-1920, esimene Eesti Vabariik, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon. Draamaseriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Seriaal jõudis esmakordselt meie teleekraanidele esimese osaga “Tuulepealne maa: Üheks päevaks iseseisvust” 09.10.2008. Filmi võtteperiood kestis üle 6 kuu. Stseene filmiti muuhulgas Sagadi, Maardu, Voore ja Pirgu mõisas. Roo talu kujutamiseks kasutati paiku Eesti Vabaõhumuuseumis ja Altja külas. Palju stseene filmiti ka Tallinna vanalinnas. Vapside koosolekute stseenid filmiti Pirita kloostris. Seriaalis näitles palju Eesti tuntud näitlejaid nagu näiteks Rasmus Kaljujärv, Mirtel Pohla, Evelin Pang ja Märt Avandi.
sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid. Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud. Emumäe vaatetorn Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115 trepiastet ning see on 21,5 meetri kõrgune. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli
Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu,
Veisjärv Õhne jõgi Kokkuvõte Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis on suure maastikualaga.Samuti on Sakala maaastikurajoon künklik lavamaa ning vahelduva maastikuga. Sellel paikneb erinevaid ürgorge. Suurimad ürgorud on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi– Sinialliku ürgorg. Kõrgustiku servaaladel on madalaid voore, künniseid, soid ja järvi. Sakala kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste (Mäkiste) põrguhaud. Suuirmad koopad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustikku katavad peamiselt pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv, Õisu järv, Viljandi järv, Kariste järv ja Ruhijärv
Artes`is ning võitnud palju esikohti ja auhindu arvukatel konkurssidel. Selest esineb regulaarselt soolo- ja kammerkontsertidega üle maailma. Neeme Järvi on üks tänapäeva hinnatuimaid dirigente. Oma pika ja ülieduka karjääri jooksul on ta teinud koostööd kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestritega. Järvi on lõpetanud 1955.aastal Tallinna muusikakooli koorijuhtimise ja löökpillide erialal Helvi Voore ja Krisjan Vestre juhendamisel. Aastatel 1955-1960 õppis ta Leningradi konservatoorimis ooperidirigeerimise ja sümfooniaorkestri erialal Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel. Järvit on tunnustatud mitmete preemiate, aunimetuste ja tiitlitega, mille hulka kuuluvad Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden ja Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk, Eesti Muusikanõukogu 2012. aasta interpretatsioonipreemia ning Eesti Vabariigi riiklik kultuuri elutööüreemia.
Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt). Nõgudes kohtab peamiselt soostunud niite ja kaasikuid ning lepavõsa. Roela metsamassiiv Voore ja Levala ümbruses on kujunenud tähtsaks metsaökoloogia ja produktsioonibioloogia uurimisalaks. Kõige iseloomulikum osa Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid. Lisaks sellele on siin hulk kaitsealuseid parke, sealhulgas Luua park, tammealleed ja ebatsuugapuistu. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad
KEHTNA KÜNNIVÕISTLUS Merlin-Hans Hiiekivi Eesti künnivõistluste ajaloost • Eesti esimese künnivõistluse korraldas Carl Robert Jakobson 10. augustil 1874 oma talus Kurgjal, demonstreerides hõlmadraga kündmise eeliseid harkadra ees. • 1965. aastast on Eesti meistrivõistlusi peetud regulaarselt erinevates Eestimaa piirkondades. • Käesoleval aastal oli künnivõistlus Kehtnas, kohas kus 1964- 1987 aastail toimusid üle-Eestilised künnivõistlused. Künnivõistlusi peeti 10 aastat Olustveres kuid sel aastal toimusid nad Kehtnas. Põhjused: Kehtnas oli olemas ajalooline künnivõistluste traditsioon. 50 aastat tagasi korraldati seal esimesed kaasaaegsed künnivõistlused. Paljud Kehtna asutused, organisatsioonid ja firmad olid huvitatud ning nõus kaasa aitama taoliste võistluste korraldamisele. Olustveres pole enam piisavalt künniks korralikku rohumaad- künnivõistluste esimesel päeval võisteld...
Eesti maaülikool Metsandus ja maaehitus intstituut. Mahepõllundus-tagasi juurte juurde. Koostas:Meelika Hüsson Juhendas:Meeli Voore Tartu 2008 Tänapäeval on üha populaarsemad teemad, mis on seotud tervislike eluviiside ja naturaalsusega. Loomulikult on ka mahepõllundus üks tervislike eluviiside sümbol. Kõik, mis on pärit meie esivanematelt, tundub meile ohutu ja turvaline. Mahepõllundusliku puu- ja köögiviljakasvatuse populaarsus kasvab sedamööda, kuidas inimesed saavad teadlikumaks vajadusest säilitada tervet elukeskkonda. Mahepõllundus
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Maamajanduse alused Essee Juhendaja Meeli Voore Tartu 2010 Sissejuhatus Põllumajanduse põhiharud on loomakasvatus ja taimekasvatus. Taimekasvatus on põllumajandusliku tootmise alus, mis uurib põllukultuuride kasvunõudeid ja agrotehnilisi võtteid, et saada väikeste kulutustega suurt ja kvaliteetsemat saaki. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku eriala Sirli Lillmann Catriin Leiman Maria Malõsev Maret Voore HIROSHIMA Referaat Tartu 2006 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 2. TUUMAENERGIA AJALUGU..............................................................................................3 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE:..................................................................4 4. KIIRGUSE MÕJU.
Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]. Jõgeva kergejõustikustaadion on kõige populaarsem. Seal toimuvad Jõgeva koolide kehalise tunnid, spordipäevad ning ka suuremad kergejõustiku võistlused. Jõgeva vald on ka üheks asutajaliikmeks MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooluskeskuses, mis on asutatud eesmärgiga korraldada jäätmehooldust MTÜ liikmeteks olevate kohalike omavalitsuste territooriumil. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus tegeleb
(Jõgevamaa, 2009, lk 192) Enamiku Jõgeva maakonna parke on rajatud 18.saj. lõpul ja 19.saj. algul. Jõgevamaal on looduskaitse all 30 parki, kuid 9 neist on kavas kaitsealuste objektide nimekirjast kustutada. Jõgeva vallas asuvad pargid: Kuremaa mõisa park, Kärde park, Vaimastvere park ja Laiuse kiriku park. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31) Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa-
1968, II 1972). Tsükli puänteerib kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971 / 1972, ilmunud 1987). Tsükli sees toimub liikumine psühholoogilisest realismist üpris vormiteadliku modernismi suunas. 2 Satiirilise koega esikromaani ,,Monument" minajutustaja, arhitekt Sven Voore rajab küünilise kohanejana oma karjääri stalinistliku dogmaatiku ära käsutamisele intriigides, misläbi tal õnnestub kõrvale tõrjuda konkurent, tahumatu geenius Ain Saarma. Tähenduslik on Saarma intuitiivse ürgrahvuslikkuse vastumängimine Moskvas õppinud Voore iroonilisele üleolekule eesti vaimust ja pärimusest. Retseptsioonis tekitas arusaamatusi negatiivse tegelase arutluste esitamine minavormis, mis kehtivate konventsioonide
· Sihtkaitsevööndisse kuulub Endla järv ja Männikjärve raba. Lisaks reservaatideleja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka piiranguvöönd. · Endla soostik on tekkinud lamedas nõos mandrijää sulamiselmoodustunudSuur-Endla järve kinnikasvamise tagajärjel. · Säilinud on jäänukjärv Endlas. Rabamänd Laudtee üle Männikjärve raba Vooremaa Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses Viirgmaastik(kaardipilt) mille moodustavad loode kagu suunalised voored ja nende vahel järved ja sood Prossa, taamal Kaiavere, Elistvere, Raigastvere Salukuusik Nava voorel Alam-Pedja LKA Alam-Pedja on nagu Endlagi Ramsari konventsiooni alusel rahvusvahelise tähtsusega märgala. Asub Võrtsjärve nõo ürgseima ilmega osas.Eesti suurimaid kaitsealasid. Suured kuivendamata soomassiivid
pinnamoest ka kuni 20 meetri sügavusel. Türi voorestik Üks tuntumaid Eesti väikevoorestikke, ulatub ca 20 km ulatuses põhjast lõunasse ja 8 km läänest itta. Siin esineb ligikaudu 50 erineva suuruse ja kujuga voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna, Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika, Pakamäe ja Särevere. Voored paiknevad üksteise suhtes enam-vähem rööbiti. Kui tavaliselt ei ulatu väikevoorte kõrgus üle 10 m, siis siin on selliseid üle 20, kusjuures 6 voore kõrgus ületab 15 m. Põllumaad Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala
minevikus ning kuidas sai praegune teater üldse alguse. Selle uurimiseks kasutan interneti ning õpetaja antud materjali. Töö esimeses osas räägitakse Mati Undist tema elust ning sellest, kuidas mõjutas tema eesti teatrielu. Teisest osas kirjutatakse nüüdisteatrist mis see endast kujutab, mida tõi kaasa. See peatükk hõlmab endas ka teatri süsteemi, teatri üldpilti ning suveteatrit. 1. MATI UNT Mati Unt sündis 1. jaanuaril 1944 Linnamäe külas, Voore vallas ning lahkus 22. augustil 2005. Ta oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Alghariduse sai Unt Leedimäe koolis, aastatel 1951-1958. Sealt edasi suundus ta haridust omandama Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filosoofia eriala. Erinevalt enamikust eesti lavastajatest ei olnud Mati Undil teatrialast haridust. Ta töötas Vanemuise teatris, Noorsooteatri kirjandusala juhatajana ning hiljem ka samas teatris lavastajana
Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst. Perekond Raudade esivanemate jäljed ulatuvad Põhjasõja lõppjärku, kui üks Karl XII haavatud sõdur, nimega Steffan, põgenes vaenlasest jälitatuna ühele soosaarele kuskil Voore ja Kannastiku tagamaal. Kohalike inimeste abiga elas ta üle sõja ja rajas seal lähikonnas talu. Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostu ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud
puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne. Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola). Linnuseid ei kasutatud alaliste elupaikadena, vaid rohkem vajaduse korral, nt. kui toimus mõne rivaalitseva rahva kallaletung. Keskmisel rauaajal polnud kindlat kalmetüüpi: jätkati matmist tarandkalmetesse, kuid ka kivivarekalmetesse. Need olid selge sisekonstruktsioonita kivihunnikud. Hauapanuste hulk vähenes.
Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. 2.1 Kassinurme Kassinurme voored on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle merepinna, kõrgus ca 80 m). Umbes 3 km² suurusel maa-alal on ilmekalt näha valdavalt viimase mandrijää tegevuse (10 kuni 13 tuhat aastat tagasi) tulemusena kujundatud ääretult keerukas pinnavormistik. Inimasustus tekkis siin 5000 kuni 6000 aastat tagasi, 3000 aastat tagasi rajati esivanemate linnus. Püha hiis kujunes aga tunduvalt varem. 19. sajandi rahvusliku ärkamise ajast sai hiiest ja linnamäest rahvapidude ja Tartu üliõpilaste
kivimite keemiline ja mineraalne koostis. 52. Murenemist mõjutavad: *lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus. *reljeef (Nt. Nõlva ekspositsioon) *kliima. 53. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine. Keemiline murenemine e. Porsumine. 54. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30meetrit. Pikkus 400meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 55. Maakoore kõikuvliikumised? 56. *Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad
Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: *lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus *reljeef näit. nõlva ekspositsioon*kliima.Füüsikaline murenemine e. Rabenemine.Keemiline murenemine e. Porsumine. *(5) Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. *(5) Maakoore kõikuvliikumised? *Kurrutusliikumised-Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata
Sinna toodi relvad ja lühikese ajaga loodi partisaniüksused, kuhu kuuluvaid mehi hakati nimetama metsavendadeks. Metsavennad peredega Võrumaal Niipea kui sõda puhkes, muutus ka oluliselt metsavendade olukord. Nad said asuda aktiivselt võitlema okupatsioonivõimude vastu. 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses moodustati esimesed metsavendae võitlusüksused (partisanisalgad), kes tekitasid okupatsiooni võimu tagalas suurt kahju: Hävitasid voore ja autokolonne Purustasid sildu ja teid Tapsid punaste kaasajooksikuid Peeti maha ka tõelisi lahinguid. Vangidelt ja langenud venelastelt saadud varustuse abil täiendati oma relvastust laskemoonavaru. Hinnanguliselt oli juulis 1941 partisanidena Eesti metsades tegutsemas vähemalt 12 000 meest. Mitmel pool tekkisid võitlussalgad, mid meenutasid regulaarväe üksusi. Näidised: · Kapten Karl Talpaku pataljon, Otepää
_ Suhteline kõrgus: 50-80 m (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m); Voored e drumlinid jagunevad: _ voorjad künnised e drumlinoidid _ tuumikvoored (tuumik aluspõhja kivimitest, fluviolimnoglatsiaalsest settest või vanast moreenist) _ moreenvoored (koosnevad tervikuna viimase jäätumise moreenist) * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa. * pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne) 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva üksikvormidena,
liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi). Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres. Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas. Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas meie olulisimaid maardeid. Ehituskivina on leidnud hindarnist eeskätt Väo, Vasalemma ja Voore kihistu lubjakivid Tsemendi tooraineks on lubjakive murtud möödunud sajandi seitsmekümnendaist aastaist. Lubjakivist tehakse killustikku. SILURI Siluri ladestu koosneb peamiselt karbonaatsetest kivimitest -lubjakividest, dolomiitidest ja merglitest. Ladestu kogupaksus on suurim Saaremaal Sõrve säärel, ulatudes Ohesaare puuraugus 436 meetrini. Pikima kasutamisajalooga on ehituskivi. Veel praegu võib Varbola maalinna vallis näha samanimelise kihistu lubjakivi
o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest kaitstud küngastele. (Otepääl) o Neemlinnused rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. (Rõuge) o Kalevipoja sängi tüüpi rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Vallid ja kraavid rajati ainult otstele, kuna küljed olid tänu voore kujule kaitstud. (Alatskivis) o Ringvalli linnused ümber linnuse rajatud tehisvall. (Saaremaal)(Tuntakse ka maalinnusena) · Peit- ja aardeleiud · Umbes 600a kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg 800-1050 · Suhtlemine naabritega · Saagad ja ruunikivid · 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks. · Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk
Kui tegemist metallist uhmriga siis saaks seletada sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti selle purunemist. Vähemselgematest järeldustest on sampol kaas ja sang ning ta jahvatab. Aga sampo on suguluses sõnaga sammas, paralleelsõna on kirjokansi, mis on taeva paralleelsõna. Maailmasammas, mis tipneb põhjanaelaga, mille ümber keerleb tähistaevas: Suguluses sõnaga sammas, kosmilise loomistöö osa, tal on juured, jahvatab= pöörleb? Aga hoitakse kivimäes voore sees, käepide ja kaas, Sampo tagumine. Metallkilp: Taotakse, käepidemega (aga mitte kaanega), purunev. Aga jahvatab, juured, sammas? „Edda“ Grotte laulu imeveski, vedade soma (samaaegselt jumal, taim ja joovastav jook) --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus = Jämejalg
Majas oli väike esik, sahver, köök ja kolm tuba. Mõned aastad hiljem ehitati võlvitud laega raudbetoonist kelder. Veel hiljem, umbes 1936. aasta ehitati omaette ait ja puukuur küüni kõrvale. Lauda kõrval olev ait kohandati talliks (Lisa 1. punkt 2). 1.4 Sõja aastad 1940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord. Seejärel 1941. aasta algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Mööda teed liikusid põgenenud, sõjaväelased ja tankid. Lennukid pommitasid liikuvaid voore. Helvi ja tema pere aeti metsa varjule nind tema isa käsutati kaevikuid kaevama. Vene väed taganesid ning algas Saksa okupatsioon. Arreteeriti ja mõrvati inimesi.Pommitati linnu. Helvi ei länud siis kooli. Suvel teigd nad talutöid põllul, aias heinamaal. Pühapäevad olid hingamispäevad. Siis toimusid kiigepeod, laulmine ja laulude kirjutamine. Nad laulsid naabertalus. Talvel oli loomade talitamine, ketramine, kudumine, heegeldamine. Valgust andisd petrooliumlambid
saavutatakse kogutud punktide pealt. Ringsüsteemi kasutades kõrgematel võistkondlikel mängudel ei tohi iga võistkond mängida päevas üle ühe mängu. Selleks, et aega maksimaalselt ära kasutada, tuleb osavõtjad jaotada paaridena voorudesse nii, et kõik saavad üheaegselt mängida. Igas voorus on poole vähem mänge kui võistlustel osalejaid. Näiteks kuue osavõtja puhul on viis vooru. Kui osavõtjate arv on paaritu, on voore sama palju kui osalejaid, kuna igas voorus on keegi mänguvaba. Kui osavõtjad jaotatakse alagruppidesse, tuleb arvutused teha iga alagrupi kohta eraldi (Sirel, M. Piisang, 2010, lk 51) Paremusjärjestuse selgitamine käib ringsüsteemis läbi punktide. Kui võistlustel ei ole aktsepteeritud viigiga, antakse võidu eest ühe punti ja kaotuse eest null punkti. Kui viik on lubatud, antakse võidu eest 2 punkti, viigi eest ühe punkti ning kaotamise eest 0 punkti.
Liustik lähtus aluspõhja reljeefist. Vastavalt sellele muutis ta oma liikumist. Söllid. Liustikutekkelised pinnavormid · Väikevormid (jääkriimud, hõõrdelohud) pinnavormi mõttes me neid eriti ei näe · Voored kujunenud liustikujää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel. Eestile väga tüüpilised. Voorte asendid (?) näitavad jää liikumise suunda. Vooremaal on voorestik kõige klassikalisem näide. Liustiku serva tagune. Üksikuid voore on väga harva, pigem moodustavad rühmi. · Otsamoreeniud kujunenud liustiku serva ees, tihti survelised. Jaotatakse survelisteks ja mittesurvelisteks. · Künklik moreenrejleef (kiire setete vaheldumine,kõige klassikalisem meie kõrgustikel, Haanja ja Otepää, ebaühtlane liustiku sulamine) ja moreentasandikud (kui liustik ühtlaselt taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus).
Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. 39. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Maakoore kõikuvate liikumiste toimel on kujunenud väga erinevad kivimid. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 40. Maakoore kõikuvliikumised? ● Kurrutusliikumised-kivimikihtide lainetaoline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke
Mazda 338RKF 11325 UUNO PUUS Elisa Toyota 109UFB 11846 AS TOPOIL Elisa Ford 963RVI 16286 ANZHELIKA LAVRUSENKO EMT Mercedes-Benz 207TNT 15992 ARVO PESTI Elisa BMW 658PPL 4337 MARIKA RUUS Elisa Honda 799BKH 11614 URMAS HEINMETS Elisa Audi 566NHN 19425 LAURI ROOS Tele2 Mercedes-Benz 878MST 16211 JÜRI VOORE Tele2 Honda 130WBN 8512 KATRE LAMBUT EMT Honda 282SYH 14491 IVI LEPLAND EMT Honda 197BIM 11242 KRISTEL MAALMAN Elisa Mercedes-Benz 646RRD 6698 RUTT REINASTE Elisa Mercedes-Benz 587EJE 17702 ANDREI KÜTT EMT Mercedes-Benz 330LRV 11549 JAAK KIMMEL Elisa Audi 616IIN 7302 KAUR RAIG EMT
Kaljuvoored Munaja kujuga loodekagusuunaline pinnavorm Kulutusnõod ja kulutusvagumused nõod on ovaalse põhikujuga, mida jää on liikudes sügavdanud. Vagumused on aga pigemad ja avatud otstega orulaadsed. Kulutuskuhjevormid Voored ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminid nii setete kuhjaja kui kulutajana. Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. 1. Moreenkattega voore, tuum koosneb aluspõhalistest kividest 2. Õhukese või olematu moreenkattega 3. Viimase jäätumise moreenkattega voored, mille tuumiku moodustavad vanemad Kvaternaari setted. 4. Moreenkihiga kaetud jääjõgede ja järvede kruusadest ja liivadest koosnevad voored. Kuhjevormid Moreentasandikud moreenist koosnevad kuhjelised pinnavormid, mida katab liivsavine või saviliivane pinnakate. Künklik moreenreljeef Koosneb moreenküngastest ja küngastikkudest
Vooremaa, Tartu; Smuul- Muhumaa; Kangro- Tartu ja Võrumaa; Vilde- Mahtra. Iga kirjaniku teos oli seotud mingi paiga või kohaga Eestis. Muusikas- M. Saar- soomaa; Veljo Tormis Maalikunst- baltisaksa maastikumaal, seosed Euroopaga. Esimesed kujutised 18 saj, nt: Mellini atlas. 19 saj palju mõisahoonete pilte. Mingi looduskaunis koht maailmas nimetatakse ka Eestis kohtade ilu järgi. Eesti sveitsid- a) Aegviidu ja Nelijärve ümbrus, , Otepää kõrgustiku Sangastepoolne osa- Eesti Alpid. c) Voore sveitsiks nimetatakse Mõdrikust kagusse Voore poole jäävat ooside ja mõhnastikuala. d) Mulkidel on om sveits-Helme ümbrus. e) ,,Kesk-Eesti sveitsi tuleb krossimeeste Meka"-Tääksi ümbrus. f) Tuntuim on olnud Liivimaa sveits, mis jääb Läti aladele, hõlmates Koiva jõe ürgoru piirkonda Sigulda ümbruses. Sveitsis tehti uuring selgitamaks välja täiendnime sveits kasutamist maailmas. Selgus, et maailmas on kokku vähemalt 191 sveitsi täiendiga nime ja neist 67 asuvad Saksamaal
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
looduslikud kaitseeldused. Kuna maastik oli erinev , vastavalt sellele kujunevad erinevat tüüpi linnused: · Mägilinnused- Otepää linnus. · Neemiklinnus- looduslikult hästi kaitstud paik, nt kahe jõe vahel , kaks külge väga järsud, kolmas külg on lauge , neemiku otsa rajatud linnus, sobiva koha peale rajati ka otsavall. Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng" - rahvapärane termin, paiknevad Põhja-Tartumaal, voorelinnused. Voore peal otsitud sobiv koht , kahel pool ääres on järsud nõlvad , kahte otsa rajatud vallid. Kaugelt meenutasid voori , vanarahvas kutsus neid sängideks. · Pöide maalinn- Levinud Läänepoolses Eestis ja Saaremaal. Seal puuduvad kõrgemad nõlvad, rajati ringvalle Mõnes mõttes on muinasaja linnused huvitavad sellepoolest, et linnuse kõrval on avar asula. Vahetult linnuse kõrval on asula, kus on ridamisi hooneid ja kus elatakse. Rõuges on
Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused. Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud linnused on oma olemuselt ja tüübilt väga sarnased viikingaja linnustega. Mägilinnused – kõige arvukam rühm, paiknevad eraldiseisva mäe peal. Otepää linnus on tüüpiline näide. Neemiklinnused – Esindajaks on Rõuge linnus. Kalevipoja sängi tüüpi linnused – Paiknevad vooremaal ja Põhja-Tartumaal. Pikema voore kõrgemasse otsa rajatud linnused. (Alatskivi) Korralikud kaitserajatised on Kalevipoja sängidel vaid kahes otsas. Ringvallid – on iseloomulikud just Lääne-Eestile ja Saaremaale. Nendega on see häda, et neid ei ole eriti kaevatud ning enamik neist on hilisrauaaegsed. Hilisrauaaegsed linnused (1050-1224/27) Enamik on ringvall-linnused. Erinevused varasemate linnustega seisnevad tugevamates kaitserajatistes ning suuremast pindalast. Linnuste piiramine ja kaitsmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
