Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tupp" - 391 õppematerjali

tupp - villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt.
tupp

Kasutaja: tupp

Faile: 0
thumbnail
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Ta lähtub emakanurgalt, läbib kubemekanali ja hajub häbemekingu ja suurte häbememokkade nahaaluses koes. Emakas toetub urogenitaaldiafragmale. Mittesünnitanu emakas kaalub ~50 g ja pikkus on ~7-8 cm. Sünnitanud naise emakas kaalub ~100 g ja pikkus 8-9,5 cm. TUPP vagina Tupp on elastsete seintega 8-10 cm pikkune torujas elund, mille ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Piiriks tupe ja tupeesiku vahel on tupesuue, mida tütarlastel osaliselt suleb neitsinahk ( hymen ). Tupe ees asetsevad kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Tupp on eest-taha suunas lamendunud ja tema valendik sulgunud. Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi, mille tagumine osa on sügavam. Tupe seina ehitus....

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suguelundid

spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp . Emakas ­ lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed ­ munasarjad ­ asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas...

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Naiste ja meeste suguelundid

Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võ...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Seksuaal aabits

Homoseksuaal ­ homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal ­ on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal ­ heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid ­ tupp , emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas ­ naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael ­ asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. Tupp- tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. Munasarjad ­ naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud....

Inimeseõpetus
76 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Murdeiga (Referaat)

11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus ­ Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad ­ Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? ­ Lehekülg 3 Hormoonid ­ Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine ­ Lehekülg 4 Karvkate ­ Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu ­ Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus ­ Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Mehel...

Inimese õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Kuidas seksida?

Mitmes Aafrika ja Ameerika riigis nimetatakse seda «misjonäri poosiks». See väljend on viimase aastakümne jooksul jõudnud ka meile. 2. PAINUTUSPOOS Naine lamab selili, jalad tugevasti põlvedest kõverdatult asemel või tõstetud üles mehe seljale või õlgadele. Jalgu võib naine kätega suruda ka vastu rinda. Selle asendi puhul tõuseb esile emakakael. Mida rohkem on jalad painutatud, seda lühemaks muutub tupp . Poos sobib: * keskmise või sügava tupe ja keskmise või lühikese peenisega meheie. * nasele, kel tekib orgasm emakakaela ja emaka sidemete venitamisest peenise poolt ning on tunda emakakaela piirkonnas. * rasestumiseks. * poos ei sobi rasedatele ja samuti lühikese tape ja suure peenise puhul. * poos an traditsioonilisena kasutusel olnud Hiinas ja Jaapanis. 3. EESMINE PÖÖRDPOOS Mees larnab selili, jalad koos. Naine on tema pea1. Naine viib peenise tuppe ja teostab...

Seksiõpetus
134 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suguelundkond

Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma ­ meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad ­ naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon ­ Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine ­ seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG Idulane ­ arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub. Loode ­ inimese arengujärk, kui ta sarnaneb juba väliselt inimesega. INIMENE KUI TERVIK...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

Ülahuul ulatub kiiverjalt ettepoole, kaitstes tolmukaid ja emakat. Tupp liitlehine, viie terava tipmega 106. 107. mets-nõianõges LIBLIKJAS ÕIS Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis 109. sinine käoking KANNUSJAS ÕIS Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu 110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt 112. ogaõun...

Eesti taimestik ja selle...
61 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Seksuaalaabits

Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp , emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael ­ naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt...

Inimese füsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viljastumine ja areng

Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). Sünnitus algab emakaseina kramplike kokkutõmmetega (tuhud), emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine (esmalt pea; vastasel juhul kasutatakse keisrilõiget). Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, mis läbi lõigatakse ning laps vabastab karjumisega oma hingamisteed. Sünnihetkel on lapse pikkus 46 ­ 56 cm ja kaal 2,7 ­ 5 kg. Lootejärgses arengus toimuvad igas organismis mitmesugused anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Otsese arengu korral sarnaneb...

Bioloogia
200 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemise konspekt

abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline ­ toimub kahe r...

Bioloogia
105 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Harilik nurmenukk

kuuluvus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10...25 (38) Eluvorm cm. 3 Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2...1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8...2,2 cm pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5 oranzika täpiga. Krooni servis on lõhestunud äraspidisüdajateks, laia Õis sisselõikega hõlmadeks. Õied asuvad 5...16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus longus raagudel. Õisiku alusel on...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude ­ esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium ­ paksendavad taimi. 3) vahealgkude ­ see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm ­ üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude ­ sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Inimene

)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus...

Bioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tsitsruselised

16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna ja KaguAasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (510m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud. Mõlemasugulised õied kinnituvad võrsele ühe või mõnekaupa. Igas õies on 45 tupp ja 5 kroonlehte ning 2060 kimbuna asetsevast tolmukat. Tsitruseliste võrsed on sageli astlalised ja leheroots tiivuline. Tiiva kuju ja suuruse järgi saab otsustada, kellega tegu. Ehituse järgi on tsitruseliste vili pomerants ehk hesperiid. Seda viljatüüpi iseloomustab õlikäikuderikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest (nn. koor), selle all olev valge...

Kokandus
106 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese suguelundkond ning areng

Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed ­ suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp . *OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud. *Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine

40 nädalat. 42)Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! Bioloogilised: pärilikud haigused, punetised, süüfilus, toksoplasmoos. Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus. Keemilised: ravimid, alkohol, narkootikumid, olmeemikaalid. 43)Kuidas algab sünnitus? Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplikke kokkutõmmetega- tuhud. Kokkutõmbed tugevnevad ja korduvad, korduvad lõpuks juba iga mõne minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad ja lootekestad purunevad. Lootel väljub kõigepealt pea. Nabanöör lõigatakse läbi. 44)Keiserlõige. Kui loode paikneb emakas ebanormaalselt kasutatakse mõnikord sünnituseks kirurgilist meetodit....

Bioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese suguelundkond

Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas...

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

Vaagna põhja lihaste ja sidekirmete tunduv lõtvumine või vigastumine tingib rea patoloogilisi kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust emaka normaalse asendi säilitamisel; sünnitusel lülitub vaagna põhi sünnituskanalisse. Vaagna põhjas on kolm ava: üks, mille kaudu väljub kusejuha; selle all on ava, mille kaudu kulgeb tupp , ja veel allpool ava, mida läbib pärasool. 5 Lahkliha e. perineumi koosseisu kuuluvad lihased ja fastsiad, mis sulevad vaagnaõõne altpoolt, suletav piirkond meenutab kujult rombi. Eristatakse 3 lihaskihti: 1. süva kihi moodustavad 1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole, avaldab survet tupe külgseinadele ning 2)õndralihas. 2...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...

Bioloogia
239 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun