Smog Author: Uku Volke 12.A TKiG, 2012 Problem · Highly toxic · Term originates from the 19th century London · Coined in Daily Telegraph July 26, 1905 · Worsened by thermal inversions Origin: Smo(ke) + (fo)g = Smog Main Causes The London Smog: coalpowered industry. Photochemical smog = vehicular fumes + industrial fumes + sunlight The main pollutants: NO2, SO2 Thermal Inversion Health Risks · Bad for everyone · Extra risk for people with heart, lung conditions and children, elderly Smog in NYC, 1988 Beijing, 2005 The Worst Case Scenario 5 "Smoggiest" Cities · Beijing, China · New Delhi, India · Santiago, Chile · Mexico City, Mexico · Ulanbataar, Mongolia Alternative Meanings Smog may also refer to....
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...
päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Õhu puhtuse probleemid Y Kerkisid esile industrialiseerimise käigus Y Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus huglaliselt tolmu ja tahma, mis kattis maapinda ja maju Y Niiske ilma korral toimisid tahmakübemed õhus kondensatsioonituumakestena, mis absorbeerisid veepiisakesi Y Moodustus inimeste tervisele kahjulik sudu(tuleneb sõnadest suits ja udu) Y Sudu oli üsnagi sage nähtus paljudes suurlinnades Y Atmosfäär puhastub sademete kaudu Y Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha Y Nii kujunevad happesademed(nimetatakse ka happevihmadeks), mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Y Tänapäeval ei ole õhu saastumise probleemid kõige teravamad mitte kõrgelt
Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. · Võimalik lahendus Kasutada rohkem tastuvenergiat, et ei tekiks põlemisjääke mis alla sajavad. Sudu · Probleemi olemus Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest nn Londoni-tüüpi sudu võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. · Põhjus Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad
lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega. Radioaktiivne kiirgus põhjustab inimesele, aga ka kõigi teistel organismidel vere koostise muutust, kiiritushaigust ja kasvajaid. Radioaktiivse kiirguse mõjul suureneb mutatsioonide sagedus organismides, mis põhjutab kasvajate sagenemist. Ökoloogiliselt kõige otstarbekam oleks vältida radioaktiivset
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
Elanikke: linnas umbes 7 000 000 inimest Kogu linnastus aga üle 16 000 000 inimesi Niiluse idakaldal enamasti, kuigi areneb igas suunas Maailma suuruselt 11. linnastu Aafrika suurim linn 1972. aastal oli linna osa (hall ala) mõõdukas suuruses ning oli haritavat maad küllaldaselt Inimesi oli linnastus siis umbes 7 000 000 Aastaks 2005 on linn meeletult kasvanud Tunduvalt vähem haritavat maad Vähem saadusi, aga rohkem inimesi Kairo kasvab kiirusega umbes 1000 inimest päevas Kõrge saastatus Kaootilised liiklusummikud Kairo on hakanud tungima Niiluse delta alale Haritava maa pindala vähenemine Puhast vett on vähe Linna äärealadel on teed tihti katteta Teedevõrgustikus on mitmeid kohti, mis mõjuvad kui pudelikaelad Kõnniteed on puudulikud või puuduvad üldse Vähe parkimiskohti linnas Ühistranspordi võrgustik on puudulik Liialt kõrge on süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi tase õhus Aro...
Lämmastiku,väävli,ja fosforidoksiidi lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Need ühendid satuvad õhku inimtegevuse tagajärjel(fosiilsete kütuste põletamine) ning ka looduslike protsessside tulemusel(äike,vulkaaniline tegevus) Milliseid tagajärgi happesademed põhjustavad? Veekogud muutuvad happelisteks ning samuti ka mullad, Kahjustavad okaspuid, Kiireneb murenemine:ehitise,skulptuurid,raudesemed Inimestel sagenevad hingamisteede haigused 4.Miks tekib sudu? õhku sattunud mürgised põlemisproduktid suits,tahm segunevad uduga. Esineb suurlinnades.Mõjub hinggamisteedele ja kopsudele ning tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Saab vähendada korstnate puhastusfiltritega. 5.Kuidas võivad vulkaanid mõjutada ilmastikku?
6. Milliseid ohtlikke aineid tekivad transpordivahenditest? 1) Sõltuvalt läbitud kilomeetritest tarbib auto kütuse põletamiseks palju õhuhapnikku. 2)üheks mürgisemaks komponendiks on CO, mille sisaldus heitgaasis kasvab kiirendusel ja pidurdamisel. 3)etüülitud bensiinist satuvad õhku mürgised pliiühendid 4)bensiini põlemisel tekivad tahm, süsivesinikud, aldehüüdid, NO, SO2 jm mürgised ühendid. 7. Mis on sudu? Mõiste "sudu" võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega. Nähtavus on sudu korral alla 10 km (võrdne uduvinega), aga õhus leidub väikesi piisakesi, mis on liikluse või tehase poolt tekitatud aerosoolid ja saasteained. . 8. Mis on looduslikud saastajad? Saasteaineid satub õhku vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja
× LõunaEestis on devoni liivakivi ise happeline ja seetõttu on taimed sellega harjunud. × Tagajärjed: o Muldade happestumine (happeline muld ei sobi kõigile taimedele) o Veekogud muutuvad happeliseks (ei sobi taimedele ja elusorganismidele) o Okaspuud hävivad (happevihmad kahjustavad okaste vahakihti ja puu hakkab kuivama). 4. Sudu × Suits + udu × Põhjustab ülemiste hingamisteede hädasi 5
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved
Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. 21. Atmosfäärisüsihappegaas ja atmosfäärivesi. 22. Tahked osakesed (anorgaanilised, orgaanilised, radioaktiivsed) ning nende käitumine atmosfääris. 23. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? 24. Mis on fotokeemiline sudu? Millised komponendid on vajalikud sudu tekkeks? 25. Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. 27. Kasvuhoonegaasid ning globaalne soojenemine. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga
kasvuga 6C. Õhurõhk langeb, tuuled tugevnevad. Happevih- õhku paisatakse kahjulekke gaase, mis seovad veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämm ja väävl oksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Osoonikih hõren- O kahjustab õhusaaste, mida põhjustab inimese tegevus, aerosoolide satumine õhku. Kliima soojen. Sudu- õhku sattunud suits, tahm segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Mõjub hingamisteedele, kopsudele, tekitab südame, veresoonkonna haigusi. Kasvuh efekt- kasvuh.gaasid lasevad läbi päikeselt maale tuleva kiirguse, kuid maalt tagasi peegelduva soojuse püüavad kinni ja sellega kaasneb kliima soojenemine
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suu...
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-S...
! <430 nm; O + O2 + M -> O3 + M ; O3 + NO -> NO2 + O2 Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 -> SO3 + O2 ;2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 metaan VOC lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke *Aluseks õhus olevad lämmastikoksiidid, süsivesinikud, mis tekivad kütuste põletamisel ja ka looduslikul teel.
Öhusaaste suurlinnades Transpordis ning energiatootmisel tekkivad öhusaasteained pöhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku öhureostust. Välisöhu kvaliteedil on suur möju suurlinnades elavate inimeste tervisele. Sealtsetele igapäevaselt toimetavate inimeste tervist kahjustav öhusaaste ärritab silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Sudu Kahte liiki sudu on olemas. Londoni-tüüpi sudu Fotokeemiline sudu Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib päikesevalgusega. Tegemist on nähtust halvendava vinega, mis tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelisel reaktsioonil. Saadusteks on aerosoolid ja osoon, tekib suurlinnades. Autod on järjest enam kättesaadavamad
(Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Udu, sudu Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondens atsioonituumakestele. Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Eeskujuks sellise sõna leiutamisele on ingliskeelne termin "smog" (smoke + fog).
· valitsevad tuuled Kliima on Maa või mõne selle piirkonna temperatuuri, sademete jm. statistiline iseloomustus. Kliimasüsteemi moodustavad aga kõik need tegurid, mis Maa kliimat kujundavad: Päike energiaallikana, atmosfäär, maailmameri, maismaa, õhus olevad gaasid jne 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekti süvenemise tekkepõhjuseks: On nn. kasvuhoonegaasid: · susihappegaas e. CO" · metaan CH4 · lämmastikoksiidid NOx · Freoonid · Veeaur H2O · Trihapnik e. osoon O3 kasvuhooneefekt süvenemise mõju: võib paljusid alasid oodata uputus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius.
õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel. NO tekib sisepõlemismootorites: Põletamisel kõrgetel temperatuuridel tekivad hapniku ja lämmastiku aatomid: kus M on suure energiaga keha, mis omab piisavalt energiat, et lõhkuda O2 ja N2-molekulide keemilist sidet 17. Mis vahe on Londoni ning Los Angelesi sudu vahel? Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest nn Londoni-tüüpi sudu võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel
hulk vees. Vee leelisust põhjustavad HCO3-, CO3-2, OH-. Vee pH ja H + -ioonide kontsentratsiooni arvutamine. pH= -log [H+] või pH= -log cH+ (?) Sademete pH muutus Eestis viimastel aastakümnetel ja muutuse põhjused. Ida- ja Lääne-Eestis on happelisus 5,83, eeldatavasti põlevkivi tööstusest (põlevkivi tuhk). Läänemaal on pH 4,83, eeldatavasti mere happelisuse tõttu (mere aerosoolid). Sudu mõiste, klassikaline ja fotokeemiline sudu; sudu põhjustavad saasteained ja teket soodustavad tingimused. Sudu: termin iseloomustamaks õhu saastumist kui nähtavust vähenenud tahkete osakeste või vedelike aerosoolide tõttu õhus. Klassikaline sudu ehk Londoni sudu: redutseeriv sudu; tahm, SO2, niiskus. Fotokeemiline ehk Los Angeles'i sudu: oksüdeeriv sudu; UV, NOx, süsivesinikud. Sudu põhjustavad saasteained: süsivesinikud, aldehüüdid, oksüdeerijad. Osooni teke troposfääris, LOÜ mõiste ja saasteallikad.
võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[ Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest nn Londoni-tüüpi sudu võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. Sudu võib tekkida ka biomassi põle(ta)mise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu.
riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed OLEMUS: sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam ehk siis väiksem kui pH5 PÕHJUSED: reostunud õhk (lämmastiku- ja väävliühendid) TAGAJÄRJED: happelisemad pinnas ja veekogud, taimede kahjustumine, loomade, vee- ja mullaorganismide kahjustumine Sudu OLEMUS: teatus sorti õhusaaste PÕHJUSED: kivisöe põletamise tagajärjel ,,Londoni-sudu" (niiskus, tahm ja väävlioksiidid) fotokeemiline sudu (heitgaasid ja tööstuslik atmosfäärisaaste), biomasside põletamine TAGAJÄRJED: hingamisraskused inimestel, astma 9. Kliimamuutused Kliimamuutus on ilmastiku muutumine pika aja jooksul. Põhjustavad tegurid: 1) looduslikud maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika
Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu Abinõud õhusaastamise vahendamiseks: loodusressursside säästlik kasutamine energia, sh. soojus ja elektrienergia kokkuhoid kasutatava tooraine kokkuhoid säästlik ja kaasaegne tehnoloogia
N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak. Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga tasakaalustatakse N ringega; veel metsade, rohtlate põlengud, mullas toimuvad mikrobioloogilised protsessid. Peamine tehislik allikas põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites (autotransport = liiklus), en.tootmine. Tänu N oksiididele leiavad atmosfääris aset reaktsioonid, mis viivad fotokeemilise sudu (teket soodustavad ka atmosfääri sattunud süsivesinikud) ja maalähedase O3 moodustumiseni. Ammoniaak NH3 tekib looduses org-te ainete klagunemisel, õhku satub põllumaj- ku tegevuse tagajärjel karjakasvatusest, sõnnikuhoidlatest, põldude väetamisel sõnniku ja mineraalväetistega. Õhus NH3 vähendab aerosoolide, pilvevee ja sademete happesust, kuid sadenedes maapinnale on looduse hapestaja.
ookeanide kohal. Pilves ja sajune ilm. Talvel sula, suvel vihm ja tuul. Kandub Eestisse läänevooluga. Parasvöötme kontinentaalne õhk-> kuiv, suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel 10. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 11. Happesademed, nende tekkimine, loodusele. 12. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. 13. Londoni sudu (nn. klassikaline sudu) tekib ebasoodsa ilma (madalrõhkkond, udune, tuulevaikne) ja õhu saastumise korral väävlioksiididega (näit. kivisöe laialdane kasutamine kütmiseks). Tekivad hingamise, südame- ja veresoonkonna tegevuse häired. Suurem tõenäosus esinemiseks parasvöötme suurlinnades (Londonis ei esine enam. Miks?) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) tekib ebasoodsa ilma
· Põllumajandus (saagikus kannatab) · Inimeste tervis (tolmused ilmad tekitavad haiguseid, niisked toovad viiruseid) Rannikualade üleujutused maailmamere pind on tõusnud praeguseks 15 cm. Arvatakse, et tõuseb veel 18cm. Siis ootavad üleujutused madalamates maades. Suured ilmamuutused ka sademetes. Ees ootab põhjapool (Eesti) talved tuulised ja tormised ning suved kuivad ja põllumajandus kannatab. Kõrbealasid hakkab üha rohkem levima. Happevihmad · Sudu suits ja udu. · Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskadeks ja muudavad vee happeliseks. · Eriti kahjustuvad happevihmade all okasmetsad. Okkad muutuvad pruuniks. · Happeliseks muutuvad ka veekogud ja mullad. Sudu tekkimiseks on vaja päikesevalgust, sudu ei teki hallide ja niiskete ilmadega. Sudu tekib õhusaastumisest kõik heitgaasid!!!!!1
elumajadeni, on teede ääres püstitavad müratõkkeid. · Pika tugeva müra keskkonnas viibinud või liiga valjut muusikat kuulanud inimene võib mõne aja jooksul kurdistuda. Tagajärjed · Happesademed muudavad elutingimusi mullas ja vees · Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) · Taimed muutuvad mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks · Inimesele tervise häired · Mürgise udu ehk sudu tekke · Augud osoonikihis Kasv nõrgeneb Okkad surevad Haigestumise oht suurene Taimes tekkib vee puudus Juurestik kahjustub Taime varustamine Muld hapestub vee ja toitainetega Toitaineid uhutakse halveneb mullast välja See hall "udu" on tegelikult õhusaaste ehk
TÄITUV TSÜKLON- õhurühk kiiresti tõuseb, soe õhk suutakse lõplikult ülesse, võib esineda hoogsademeid Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 8. Happesademed, nende tekkimine, loodusele.väävliühendid ühinevad veega; põhiline osa väävliphenditest fossilsete kütuste põlemisest; kahju taimestikule; kuna lehtpuud võivad uued lehed kasvatada kohe on kahju väiksem, kui okaspuudele 9. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. suits+udu; ,,Londoni sudu". Nagu happevihm aga madalal linna kohal(18-19saj); ,,Los Angelesi sudu" tekib kui õhus palju lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) 3. Selgita maa- ja merebriisi teket. mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis
Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. Fotokeemiline sudu: Fotokeemiline sudu põhjustab: tervise halvenemist, silmade ärritust, kummi vananemist, nähtavuse halvenemist. Probleemiks eriti linnades. Inimtegevus põhjustab osooni kogunemist maapinna lähedal, Tekib fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel, eriti suvel päikesekiirguse, NOx ja lenduvate orgaaniliste ühendite toimel. Õhu osoonisisaldus on suurim fotokeemilise sudu perioodidel, mida tuleb ette suvel maailma suurlinnades sõidukite heitgaaside tõttu.
Õhusaaste Õhukvaliteet on olnud probleemiks alates 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioonist. Aastaid tagasi kannatasid Londoni taolised suurlinnad tugevalt sudu tõttu (sudu on segu suitsust ja udust). Tänapäeval ei mürgita sudu meie linnu enam nii palju, seega on õhusaaste piiramisel tehtud edusamme. Sellegipoolest kahjustavad metsi ja elusloodust happevihmad ning kasvav mure on ka õhus leiduvate saasteainete mõju inimeste tervisele. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks
inimeste järglased sünnivad füüsilise või vaimse väärarenguga. Näiteks Tsernobõli tuumakatastroofi järel sinna reostust koristatud inimesed on nüüdeks arvatavasti haigestunud vähki või siis sellesse juba surnud. Ka on sealses piirkonnas erakordselt palju väärarenguga lapsi. Sealsed alad on siiamaani reostatud ning sinna elama asudes on igal inimesel väga suur risk haigestuda vähki ning pöördumatult kahjustada oma tervist. Suureks probleemiks on ka suurlinnades olev mürk sudu. Sudu on autode heitgaasidest ja udust moodustunud udulaadne aine, mis on mürgine. Õnneks on väga paljud suurlinnad hakanud selle vastu võitlema ning ehk saadakse asi millalgi ka kontrolli alla. Nende mürkide puhul ongi kõige hullem just see, et inimesed ei tea tavaliselt, millal nad mürgitatud saavad. Need mürgid haavavad inimeste organisme tavaliselt aeglaselt, aga pöördumatult. Vältimaks selliseid
Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. Londoni tüüpi sudu Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. Sudu ohvrid: 1952 Londonis 4500 inimest
Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maa ja mere temperatuurierinevus on kõige suurem. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval. 9. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. TABEL“Maailma kliimavöötmed“ ja TV lk 47 ül 1 10. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. TV lk 42 Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel
Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösse rakendamisel inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 5 Teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonkihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal,
Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused:
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta atmosfääri kihid Eksosfäär, termosfäär, mesosfäär, sratosfäär, troposfäär 2. Nimeta atmosfääri koostises olevaid gaase Lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas 3. Mis on primaarsed, mis sekundaarsed kliimatekketegurid? P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained. Sudu: suits+udu, orulinnade saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kiiret langust. Osoonikihi lagunemine: neelab UV-kiirgust. ...
Lõuna-Norra, USA, Kanada). 3) Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 4) Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5) Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). 12.Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. SUDU mürgiseks muutunud udu, suitsu ja muude heitgaaside tõttu. · Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 13.Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende
São Paulo Info São Paulo on linn Brasiilias Asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel keskmiselt 795 m üle merepinna. Pindala: 1523 km² Elanikke: 11 037 600 (2009) São Paulo jaguneb 31 subprefektuuriks ja need omakorda linnaosadeks. Linn on tuntud sudu, suure kopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. São Paulo on tähtis majanduskeskus, seal asub ka Ladina-Ameerika suurim väärtpaberibörs Bovespa. Kõrgkoolid ja lennujaamad Terves São Paulos on kokku 578 erinevat ülikooli. Neist suurim on Universidade de São Paulo (USP) (University of São Paulo) See on suurim Brasiilia ülikool ja riigi mainekaim õppeasutus ja üks mainekamaid õppeasutusi maailmas. Sao Paulos on 3 lennujaama: Congohase
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja
Fifth level Mis juhtub? Mullaosakestest Click to edit Master text styles tõrjutakse vajalikud Second level Third level toitained välja, Fourth level muutused liigilistes Fifth level koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust
Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoon on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi tähtsus: 1. Sisaldab osooni, trihapnikku - terava lõhnaga gaasi 2. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest Osooni halvad omadused: 1. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ja happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1. Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloorograanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6
Loodusele: -Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. -Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis . -Taimedel hävitab klorofülli (lehtedel pruunid laigud, okkad langevad). Okasmetsad hävivad, kuna uued okkad saavad tekkida alles 2-7 aasta tagant. 12.Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. Londoni sudu: tekib ebasoodsa ilma (madalrõhkkond, udune, tuulevaikne) ja õhu saastumise korral väävlioksiididega (näit. kivisöe laialdane kasutamine kütmiseks). Suurem tõenäosus esinemiseks parasvöötme suurlinnades nt: Peking, New York, (Londonis ei esine enam, sest ei kasutata kütmiseks kivisütt). Los Angeles'i sudu: tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus)
Keskkonnaprobleemid Hong Kong Air Pollution Click to edit Master text styles Kohalik tänana saaste Second level Sudu probleem Third level Fourth level Fifth level Mootoriga masinad, Diisel masinad and tööstused and smoking elektrijaamad/power plants
PÕHJUSED Inimtekkelised: · fossiilkütuste põletamine transpordis, tööstuses ja majapidamistes ning elektri tootmisel · tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine nt keemia ja mineraalitööstuses; · põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) · jäätmekäitlus Looduslikud: · Vulkaanid, metsapõlengud, välk TAGAJÄRJED · Kasvuhoonefekti suurenemine · Osoonikihi lagunemine · Välisõhu kvaliteedi langus · Sudu ja happevihmade teke · Nähtavuse vähenemine · Inimestel hingamisraskused, südame ja veresoonkonna haiguste ägenemine, hingamisteede haigused ja kopsude vastupanuvõime vähenemine LAHENDUSED · Saasteainete heitmete koguste kasvu vähendamiseks ja vajalike abinõude rakendamiseks kirjutati Genfis 1979. aastal alla piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (nn Genfi konventsioon), mis jõustus 1983. aastal. Eestis tegutsetakse
Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril
Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu? Londom ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. 59) Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused?
Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põletamine. Lämmastikuringe Inimtegevuse poolt tugevalt muudetud biogeokeemiline tsükkel. Atmosfääris 78%., ookeanides, mullas, maismaataimedes, mereorganismides. Fossiilsete kütuste põletamisel, sisepõlemismootoriga autod. -- ( fotokeemilise sudu teke, osoon) Lämmastikumolekuli püsivuse lõhkumiseks on vaja palju energiat.( enamik aineringes osalevad organismid ei suuda lämmastikku kasutada). Looduslikult toimub lämmastikumolekuli lõhkumine atmosfääri elektrilahenduste (välgu) kaasabil. Erinevuse võrreldes C-ringega on Maismaalt tuleneva suurema lämmastikuvoo mõju veeökosüsteemidele ja ookeanidele. N aastane ärakanne maismaalt ookeani on 36 mlj tonni. Molekulaarse N inertsuse tõttu on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
