Tallinna ****** Gümnaasium ETIOOPIA Referaat Õpilane: ********* Klass:********* Tallinn Oktoober 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Üldandmed...........................................................................................................................3 Geograafiline asend............................................................................................................. 4 Geoloogiline ehitus ja pinnamood.......................................................................................4 Kliima..................................................................................................
Anindiljakva keel Austraalia ürgne keel 1. Nimi eesti keeles anindiljakva keel, inglise keeles palju erinevaid nimetusi (kõige tuntumad on Anindilyakwa language ja Enindhilyagwa language). 2. Keelkond gunvingu keelkond 3. Piirkond Austraalia põhjarannikul Arafura meres asuvas Carpentaria lahes. Täpsemalt lahe lääneservas paiknevas Groote Eylandt saarel (pildil märgitud). 4. Kõnelejate arv Kõnelejaid on 1240. UNESCO andmetel on tegemist kergelt ohustatud keelega. 5. Numbrid 1. awilyaba / awiaba/ 2. ambiyuma /ambima ~ ambima/ 3. abiyakarbiya /abijakabija/ 4. abiyarbuwa / abijabuwa ~ abijabuwa/ 5. amangbala /amabaa/ 6. amangbala awilyaba / amabaa awiaba/ 7. amangbala ambiyuma / amabaa ambima ~ ambima/ 8. amangbala abiyakarbiya / amabaa abijakabija/ 9. amangbala abiyarbuwa / amabaa abijabuwa ~ abijabuwa/ 10. ememberrkwa / mmbka/ 6. Näiteid keelest takuwarrkuwarrka ämblik lhapwirrkwi nägu arngarngka si...
.....................13 kokkuvõte...............................................................................14 kasutatud allikmaterjalid.........................................................15 SISSEJUHATUS Uurimistöös käsitlen Põlvamaal asuvaid loodusobjekte. Teema valikul sai määravaks minu huvi kodukoha loodusobjektide vastu. Uurimistöö tegemisel seadsin eesmärgiks teada saada kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1
1. Keele nimi Takuu keel (Eesti Keele Instituut, 2013) 2. Keelkond Takuu keel on Polüneesia keel, mis kuulub Austroneesia keelkonda. (Ethnologue, 2014) 3. Täpsem piirkond (nt riik, osariik, seotud oluline loodusobjekt vmt), kus seda keelt kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5. Millist infot leidsid selle keele morfoloogia, süntaksi või grammatiliste kategooriate kohta? Takuu keeles on sõnajärg: Alus-sihitis-öeldis (SOV). Takuu keeles toimub terve sõna või
koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja
Keskkonnakaitse alane seadusandlus Eesti looduskaitse seaduses on välja toodud kuidas keskonna eest hoolt kanda. Suur osa seadusest kehtestab kuidas ja mille alusel loodust parandavad või kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on si...
uurimiseks. Näited: Viidumäe, Nigula- ja Endla looduskaitseala. 3. Maasikukaitseala e. looduspark- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke eesmärgil. Näited: Haanja, Otepää- ja Naissaate looduspark Kaitstavad looduse üksikobjektid: See on teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Selle ümber moodustub 50 meetri raadiuses piiranduvöönd, kui ei kehtestata väikemat ulatust. Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti. Näited: Puu, allikas, rändrähn, juha jne. Natura 2000- Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eestis on esialgu 509 loodusala. Liikide kaitsekorraldus: · I kategooria- vähenenud arvukuse ja kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning
aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitstavad loodusobjektid Kuigi on paljudele lilledele, nähtustele ja loomadele on pandud väga ilusad ja hästi kõlavad nimed aga seadusesilma ees on nad kaitstavad loodusobjektid. See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseala. Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame ka mitmekesist kaitsekorraldust. Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel- rahvusparkidel, loodus- ja maastikualadel. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne või annab iseloomu meie kaunisse loodusesse. Nendel aladel
EESTI PIKIM JÕGI Sissejuhatus Maastikud on üks huvitavamatest viisidest meie kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks. Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid. Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust j...
Punkt asub 1:10 000 kaardil kaardilehel number 64772 ning kaardil 1:2000 kaardilehel 570670. PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala. 6 Natura 2000 järgi on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega ja sellega seotud dokumendid on järgmised( Vabariigi Valitsuse 5
Keskkonnainfo mõiste, võimalikud andmekogud, avalikud ja piiratud juurdepääsuga. Andmebaaside tutvustused. Nn Pruunid seadused maa, õhk, vesi. Valdkondade korraldus (asutused, load, nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis. VVO ettekanne koduste keskkonnakaitseliste organisatsioonide tutvustamine. Nn Rohelised seadused mets, jaht, kalapüük. Valdkondade korraldus (asutused, load, nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis. Kaitstav loodusobjekt ja kaitsekorralduslikud probleemid keskkonnainfo andmebaaside kasutus, praktiline looduskaitse korraldus, eesmärk-põhjus-tagajärg- tegevused, kaitsekorralduskava. 3
Ööbimine Palissandre Cote Ouest Resort – Spa’s. 9. PÄEV 07.00 – 09.00 Hommikusöök Lend Marondavast Antananarivosse Vaba aeg antananarivos, võimalik teha sisseoste ja tutvuda linna ööeluga. Ööbimine juba tuttavas Royal Palissandre Hotellis. 10. PÄEV Tagasisõit Eestisse. 04.30 Sõit Madagaskari lennujaama 06.10-06.40 Lend Antananarivo - Pariis 07.35-09.40 Lend Pariis Helsingi 14.15-03.10+1 Lend Helsingi - Tallinn 3. NÄIDISKIRJELDUSED 3.1. Loodusobjekt – Isola Rahvuspark Isalo rahvuspark on rahvuspark Madagaskaril. Geograafilised koordinaadid on 22°37' S, 44 56' E. Rahvuspargi juurde pääseb Ranohira kaudu. 12 km põhja pool pärast Tamoantsoa küla on lääne pool Siombivotsy küla, kus on rahvuspargi sissepääs. Rahvuspargi pindala on 81 540 hektarit. Kõrgus merepinnast on 900 kuni 1082 m. Isola rahvuspargis on metsik lõhenenud mägimaastik sügavate kuristikega, kummalise kujuga kaljudega ning väljauhutud koobastega.
Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas
uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. · Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks · Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. · Piiranguvöönd- selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. · Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. · Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. · punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat · Seadused: Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama
Põlva-Valga-Võru regioonis on 71 hoiuala, millest suurim on Räpina poldri hoiuala. Püsielupaikade loomise eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Põlva-Valga-Võru regiooni territooriumil on hetkeseisuga loodud 180 püsielupaika, mille ülesandeks tagada I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Sellisteks objektideks võivad olla: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Põlva-Valga-Võru regiooni tuntuim üksikobjekt on Tamme-Lauri tamm, mis 1,3m kõrguselt mõõtes on ka Eest jämedaim põlispuu ning kui Eest rahva sümbol jäädvustatud 10-kroonise rahatähe tagaküljel. Väärikaid ja tuntuid põlispuid on aga teisigi, nagu Rasina remmelgas (võimalik, et jämedaim remmelgas Euroopas), Pühajärve
ja erinõuete kohaselt kasutatav: • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; • kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; • lõhe või jõesilmu kudemispaik; • pruunkaru talvitumispaik; • jõevähi looduslik elupaik; • mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt– teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS’i alusel. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat – keelatud igasugsed majandustegevus,loodusvarade kasutamine ja inimeste viibimine. Sihtkaitsevöönd – lubatud tegevus, mis toetab koosluste säilimist. Piiranguvöönd – majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kehtestatud tingimustega.
Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Herbivoor - on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust. Heterotroof - on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. Hoiuala - on Eesti looduskaitseseaduse järgi kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Immigratsioon - ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Indiviid - on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada. VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada. Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust /RMK/. (Liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed). ERAMAA - Kaitstav loodusobjekt. Teed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed. Päikesetõusust loojanguni. Veekogud – avalikud ja mitteavalikud. NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla! Kallasrada – Kallasrada- avalikuks kasutamiseks veeääred ja veekogud - Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m - Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m
Püsielupaik - väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik 4) pruunkaru talvitumispaik 5) jõevähi looduslik elupaik 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt - teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt - nt puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal
185. Sihtkaitsevöönd üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist 186. Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega 187. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit 188. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine 189. Globaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine tervel planeedil 190. Lokaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine teatud alal 191. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene- taime ja loomaliikide nimestik koos vormikohase andmestikuga Seadused:
korraldatakse avalik arutelu. Ala võtab kaitsealana või hoiua lana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Ala õtab püsie lupa igana ka itse alla keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loete lu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab ka itse alla keskkonnaminister määrusega. Looduse üksikobjekti võtab ka itse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse a lla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või deta ilplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti ka itsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline õi tä ielik, ala line või a jutine kehtivus vööndite kaupa
Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. 7 Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa
Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivoori vastand on karnivoor. Mõnikord eristatakse herbivooride seas füko- ehk algofaage, kes toituvad vetikatest. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotrofid on loomad, seened, parasiittaimed, ja valdav enamik baktereid. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Inimekvivalent (ie) ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamisalus on BHT, 1 ie = 54 g BHT5/ööpäevas. Võib väljendada ka teisiti:
käsitleb meie looduskaitseseadus kuut kaitstavate kaitstavat üksikobjekti, 11 kohaliku omavalitsuse loodusobjektide tüüpi (vt. tabelit). Tinglikult võiks tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 118 uuendamata neile kuuele lisada veel vääriselupaigad, mille kaitsekorraga ala. Peale selle oli kaitse all 570 taime-, kaitsekorralduse määrab metsaseadus. seene- ja loomaliiki. Kaitstavate loodusobjektide tüübid Kaitstav loodusobjekt Peamine tähelepanu Võimalikud Kaitsekorraldus kaitsevööndid Kaitstava maismaa osakaal maakondade kaupa. Kaitseala (rahvuspark, ökosüsteemide, maastike reservaat, igal kaitsealal on oma kaitse- looduskaitseala, ja elupaikade kaitse sihtkaitsevöönd, eeskiri. Olulisemad tööd määrab
taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Reservaat mitmes Ameerika riigis maa-ala, kuhu on tõrjutud elama pärismaalased (indiaanlased, aborigeenid jne). Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Piiranguvöönd- selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse- eeskirjas keelatud. Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast,lõplik. Lokaalne väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat Commoneri seadus – kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus
1. Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine? Hoiakute vaheline õigustamine võib maailma suhtes võtta erinevaid hoiakuid: utilitaarne, moraalne, isiklik, esteetiline. E-hoiaku õigustamine tähendab E-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine keskendutakse eksklusiivselt E-hoiakule. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E-hoiaku e-hoiaku objektiks olgu loodusobjekt, inimesed, kunstiteosed, muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine e-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. Kaks lähenemist episteemilisele õigustusele: individualistlik(e-hoiak kui abivahend pealiskaudse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade unikaalsust) ja metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja
kasutatav: a) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; b) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; c) lõhe või jõesilmu kudemispaik; d) pruunkaru talvitumispaik; e) jõevähi looduslik elupaik; f) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Fun: kaitse, soodne seisund. 5.Kaitstav looduse üksikobjektid- teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS'i alusel. Fun: kaitse, säilitamine, tutvustamine. Nt Tori põrgu, Tamme-Lauri tamm. 6.Looduskaitse KOV tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.Sihtkaitsevööndisse arvatakse sageli näiteks puisniite ja hooldatavaid puhkemetsi · Piiranguvöönd-üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. · Hoiuala-kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007. aasta lõpu seisuga 900 hoiuala. · Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine · Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik. · Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades · Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik; 4) pruunkaru talvitumispaik; 5) jõevähi looduslik elupaik; 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. (6) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. 24. Kaitsealad ja nende režiimi määramine Kaitsealad:
kavandamise korral. Kaitsealune liik: Looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse Looduskaitse seaduse alusel. Näited I kategooria liikidest: Must-toonekurg (Ciconia nigra), Euroopa naarits (Mustela lutreola), Lendorav (Pteromys volans). Kaitstav looduse üksikobjekt: Teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Püsielupaik: väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik.
Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). kivistised ja mineraalid – jagunevad I(rangeim) ja II kategooriasse. ; kaitstavad looduse üksikobjektid- on teadusliku esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas vms, mida kaitstakse LKS alusel. ; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid- EM on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende ükskikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine KOV poolt). Kaitsealade jaotus: rahvuspark- on kaitseala looduse,maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(nt.
Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). kivistised ja mineraalid – jagunevad I(rangeim) ja II kategooriasse. ; kaitstavad looduse üksikobjektid- on teadusliku esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas vms, mida kaitstakse LKS alusel. ; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid- EM on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende ükskikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine KOV poolt). Kaitsealade jaotus: rahvuspark- on kaitseala looduse,maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(nt.
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
· I kategooria (rangeim) - kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal. · II kategooria - kivistised, mille: 1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav; 2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva. Looduse üksikobjekt - Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. Kaitse alla võtmise eeldused: · ohustatus · haruldus · tüüpilisus · teaduslik või ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või · rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus Kaitse- eeskiri · Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduseüksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. S-i metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Kaitse-eeskirjaga on inimeste viibimine keelatud. Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Metsad kuuluvad kas hoiu- või kaitsemetsa kategooriasse. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine. Globaalne väljasuremine lõplik; liik kaob kogu levilast. Lokaalne väljasuremine kohalik; liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga.
andmeid nt on dokumendid, mille abil on tõestatud, et kuni viis põlve mäletatakse korrektselt, kuid pärast seda hakatakse sassi ajama. Tavaline efekt on see, et kaugemaid esivanemaid ei mäletata, minnakse edasi hüpetena. Sellist nähtust nimetatakse geneoloogia teleskopeerimiseks (kui osad esivanead jäetakse vahele) toob esivanema lähemale kui ta tegelikult on. 2. Inimesed usuvad, et neil on ühine esivanem, aga selles on mõni loom, lind, taim või mõni muu loodusobjekt. Need inimesed ei väida tõenäoliselt samas laadis tegemist on müütilise esivanemaga. See ei ole reaalne esivanem, see sugulus põhjendab miks see grupp inimesi ennast kellegi sugulaseks peab põhjendab grupi kokkukuuluvust. 18 KAKS PÕHILIST PÕLVNEMISE ARVESTAMISE VIISI Arvestatakse automaatselt ema ja isapoolset klanni. Mees ja naine peab olema alati erinevast klannist.
erilise kohta üldistusi, anda sellele hinnanguid · Inimene langetab maailmas orienteerudes ka esteetilisi otsuseid. Need on subjektiivsed, seotud inimese rahulolu ja mõnutundega. · Kant nimetab oskust esteetilisi otsuseid langetada maitseks. Deifneerib maitset kui ilu tunnetamise oskust. Ütleb, et maitse on kõikidele inimestele omane võime või oskus, sest meie tunnetusaparaat on sarnane. Maitse on suunatud konkreetsele objektile võib olla loodusobjekt või kunstiteos. Kusjuures Kant hindab loodust kõrgemalt kui kunsti, vähemalt tegeleb sellega rohkem. · Ta ütleb, et kui hindame midagi ilusaks, siis langetame oma esteetilise otsuse ilma igasuguse omakasuta ja ta võtab selle kokku vormelisse ,,Ilu on omakasupüüdmatu rahulolu". Mis see tähendab?. Kant piiritleb mõisteid: meeldiv, ilus, hea. Heaks nim midagi, millest oleme huvitatud, mida tahame endale saada. Hea on midagi, mis meile kasu toob ja mida tahame omada
Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). Loodusmälestusmärk (loodusmälestis) teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega loodusobjekt, mis vajab säilitamist ja kaitset. L-d võivad olla nii elusolendid kui eluta looduse esemed (kotkad, põlispuud, rändrahnud). Looduspark looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega, rahvuspargiga sarnanev kaitsealune territoorium kultuurmaistus, puhke- ja kompensatsiooniala. Nim. ka rahvuspargi Euroopa teisendiks. Loodusreservaat l. on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse
leiukohtade säilim on kaheldav või tervikleiud esinevad harva, võidakse mood eraldi kaitseala või leiukoht kaitse alla. 4) püsielupaigadväljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav sigimisala, lood kasvukoht või lõhe või jõesilmu kudemispaik (paisud keelatud); kotkad, musttoonekurg. 5) kaitstavad looduse üksikobjektid teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga etc.; 50m raadiuses piiranguvöönd 25 objekti ümber. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont. 6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektidmaastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. 60
- omavalitsustevaheline ja rahvusvaheline koostöö keskkonnaprobleemide lahendamiseks KOV: · algatab loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise 1 · võtab KOV-i tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse alla: üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel volikogu määrusega. Kui loodusobjekt võetakse kaitse alla ilma planeeringut koostamata, tuleb koostada maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada maa-ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri. · KOV-i tasandil kaitstava loodusobjekti valitsejana valitseb seda · tähistab kaitstava loodusobjekti · tagavad üld- ja detailplaneeringuga avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
