Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb
docstxt/122985694813392.txt
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VANA-TORI HOBUNE Referaat Särevere Sisukord 1.Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud. Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske
.......................................................................24 3 SISSEJUHATUS Tori esimene kirik orduajast pärit Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Järgmise Tori kiriku kohta on teada, et see oli puitehitis. Pärast Põhjasõda laastavaid sündmusi kirjutati kiriku 1713. aasta visitatsiooniprotokollis, et kirik on õige vana ja lagunenud, kirikla laostunud, maa tühi ja lage. Praegusele Tori kihelkonnakirikule pandi nurgakivi 1852. aasta. Kirik ehitati Viljandi ehitusmeistri Henrich Passlacki projekti järgi, mida täiendas eksterjööri osas Liivimaa kubermanguarhitekt David Olloff. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. aastal. 1861. aasta remondi käigus asendati puitpõrand tellispõrandaga ja orelikoor sai alla uued kivist posti. Ruumipuuduse tõttu ehitati aastatel 1882-1884 Riia arhitekti Sieversi projekti
sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS..................................................
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed
Mina elan Tori vallas Mina elan Tori vallas, Taali külas, aga selles töös mina sellest väga ei räägi. Selles töös räägin hoopis ühest Taalis sündinut üsna kuulsat inimest, kelle nimi on Johan Tomson (Eestistatult Juhan Toomsaar). Johan Tomson sündis 15.09.1893. aastal Taali vallas Pärnumaal. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja algkoolis. Lõpetas Taali Ministeeriumikooli 1910. aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi.
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend............................................................
................................................13 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan lühidalt Pärnumaa vaatamisväärsusi. Juttu tuleb lühidalt puudest, koobastest ja orgudest. 3 Tori põrgu Toris paljandub ülem-devoni liivakivi Pärnu lade (lihtsamalt-devoni liivakivi). Jõe vasak kallas moodustab silla juures kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänuseid. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Kohati võib liivakividel näha ka
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused
erapooletu häälega. Piistaoja Eesti põllumajanduses: Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941- 1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajanduse arendamisele. PIISTAOJA TALU KUJUNEMINE: Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart Pool 1896. aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal
.* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
.* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
isikukood palga aste S_4 telef S_5 3.. 2.. * * Koond Päring 1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000 Merilaid Arnold Asuja Asuja 2 haab 950
1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
.* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Maastikukaitse ja hooldus Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö Kõrsa raba ja selle ümbrus Juhendaja: Tartu 2008 1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast.
idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks põllutööhobuseks. Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri täkku Hetman, kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste veoks. Tori tõu loomise III perioodil 1908...1920kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja kasutati nende sugulastõugu idafriisi tõugu, mis aga ei teinud tori tõurühma paremaks. Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud kaose tõttu oli hobuste arv Eestis 1920. aastaks langenud 167,5 tuhandele. Seoses maareformiga kahekordistus 1920. aastate alguses talude arv keskmike ja väiketalude arvel. Seega oli antud sotsiaalne tellimus hobuste arvu tõusuks, eriti aga universaalse kasutustarbega tori tõu edasiarendamiseks. Maaeralduse põhimõte oli ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses silmas
risttabel 2 c Vald 1 Vald 2 maksumus liikide - sortide lõikes 0 Asuja Võiste kogus liikide - sortide lõikes 1 Kabli Uulu kogus kuupäede - liikide lõikes 2 Laiksaare Tali kogus liikide - müüjate lõikes 3 Massiaru Surju maksumus sortide - müüjate lõikes 4 Surju Tori kogus sortide - valdade lõikes 5 Tali Abja maksumus kuupäevade - valdade lõikes 6 Uulu Laiksaare kogus küüpäevade -sortide lõikes 7 Võiste Kabli maksumus kuupäevade - müüjate lõikes 8 Abja Asuja maksumus liikide - müüjate lõikes 9 Tori Massiaru Vald 3 Massiaru Laiksaare Kabli Tali Asuja Tori Abja Uulu Võiste Surju Töötajad
igal hobusel oma ämber · võimalusel automaatjooturid · mitte lasta juua suuri koguseid külma vett peale treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline
.2 Diagramm Töötajad isikukood nimi vald palgaaste telef Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
oma mõisasid. Talude ostmine mõjutas hobuseid ka väga. Enne ei olnud hobuse jõudlus oluline, nüüd aga hakkas talupoega huvitama, et hobused suudaks rohkem ja paremini tööd teha. Läänest hakati Ardenne tooma. Ja linnadesse toodi traavlid ja tüdrukud sõitsid ratsahobustega. Klepper (hobusenärakas) kasutati taluhobuste nimetamiseks. Eesti hobust oli kasutatud viatka, admurdi hobuse parandajana. Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus. Isegi viletsad
1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
1..2 Diagramm Töötajad isikukood nimi vald palga aste telef Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse: Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Need on sünnipärased ja neid ei pea õpetama. Loomulik intelligents Kunstlikud- piruett. Peab õpetama b)sammu pikkus
ee Faks 7 630 530 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr (kui luba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks) MILLEKS JÄÄTMELUBA TAOTLETAKSE Jäätmekäitluskoht (aadress) Põlendmaa, Paikuse vald, Pärnumaa 86603 (Paikre prügila) Jäätmetekkekoht (aadress) Tori vald Jäätmete kõrvaldamiseks (v.a D1, D4, D5, D10, D122) Jäätmete taaskasutamiseks (v.a R12) Ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks Ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks Tori valla jäätmeveopiirkonnas Olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena Jäätmete tekitamiseks3 Metallijäätmete kogumiseks ja veoks Prügila käitamiseks (D12) Jäätmete põletamiseks (R12, D102)
.* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
Soomaa Asukohakirjeldus: Pärnust 37km Tori vallas Rätsepa külas, Tori-Jõesuu-Kõpu tee 10km. Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega. Majutuseks on telgid, kämüingumajad, üks suurem palkmaja ja beebidega külalistele mugavustega külalistemaja talu hoovis. Veel on tasuta WiFi kogu puhkelaagri alal. Lisaks: Jalgpalliplats, 2 rannavolle platsi, 4 ujumiskohta, külakiik, grilliplats ja lõkkekohad, vibulaskmine, kirveviskamine, batuudid. Teenused: ...
I remember it like it was yesterday. So, here we are, Feb. 2nd and it's almost three years later and we are showing our final episode, titled, `Victori-yes'. The cast and I have had so many incredible memories together and we are so touched by the outpouring of support from all of you. The cast and I really do wish we had a proper finale, but it wasn't to be. So, because we don't have one, I'm going to tell you what I think happens to every cast member. "Tori- Tori gets signed to a record deal and becomes a popstar. She then goes out on a headlining tour *wink*. "Andre- He also gets signed to a record deal and not only is super successful as a recording artist, but also as a writer/producer. His albums go multi-platinum. "Trina- Trina is looking to marry a prince (because that's what she feels she deserves) so she auditions and gets accepted to the new season of the bachelor, where England's Prince Harry is the new bachelor (poor Harry).
Frejat- valguse ,elu ja kasvamise jõude sümboliseerivat kolmainsust. Freja harrastas Odini kombel ka nõidumist. Vägevat võlukunsti seid'i. Freja oli ühtaegu jõuline, ilus , kirgliku loomusega ja eesmärkide saavutamisel kindlameelne. 6.Taevane müristaja Thor Thor oli tugevaim ja imetletuim jumal. See väga suurt kasvu, punase habeme, leegitsevate silmadega ja hirmuäratava meelelaadiga tegelane nägi välja nagu viikingist sõdalase ürgne algkuju. Tori ülistati tema vägitegude eest hiidude surmamisel ning austati kui Asgardi ja Midgardi peamist hoidjat ja kaitsjat teiste kaose jõudude eest. Odini ja Jordi(Maa) poeg Thor elas koos oma naise Sif'iga 540-toalises mõisas, millest suuremat polnud eales keegi ehitanud. Ta sõitis kaarikuga , mida vedasid Hambakrigistaja ja Hambakiristaja, kes olid varustatud ühe imelise omadusega: toidunappuse korral võidi nad ära süüa. Kui nende luud-kondid terveks jäid, ärkasid nad uuesti ellu
1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
1) tõutüüp 2) tõusisene tüüp 3) liinitüüp 4) perekonnatüüp 5) kasvanduse tüüp b) hobuse tüpiseerimise 3 klassikalist printsiipi on: 1) zooloogiline printsiip 2) ökoloogiline printsiip 3) zootehniline printsiip 15) b) esimesed võimisvõistlused (hobuste veojõudlus) korraldati Eestis 1848. aastal Kuressaares. c) Pariisi rahvusvahelisel näitusel 1867a. I auhinna ja hõberaha eesti tõugu täkk Vapsikas d) eesti (maahobuse) baasil aretati meil lisaks nimetatule veel Tori roadsteri ja eesti raskeveohobust e) Tori hobusekasvandus (loodud 1920.aastal) tarvis ostetud märadest osutusid kasvanduse jaoks esimesel etapil kõige tüüpilisemaks /Mandri-Eesti või Saaremaa/ märad 16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega
esindajal c) ema d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18.
.........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8 2 Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab läbi Paide, Türi, Tori, Sindi ja Pärnu edela suunda. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav. Majandustegevus ja inimjõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi
Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" ehk kolmik, eesotsas Boris Kummiga. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alu...
Samm inglise keeles pace MITTE STEP. Liikumistsükkel periood mille vältel hobune viib edasi kindlas järjekorras kõik neli jäset. Liikumisel on aktiivne osa, kui hobune toetab jalaga vastu maad. Kaks faasi: toetusfaas ja lennufaas. Sammu pikkus on tähtsam kui sammu sagedus, nii sammumisel kui teiste allüüride puhul. 5/9 raskusest langeb hobusel esijäsemetele. Sammul on ainult üks jäsemetest õhus. Sammu pikkus on tavaliselt Tori hobustel 1,52 m. Eesti hobusel on 1,34 m. kui treenida, siis saame 1,8 m. sammu pikkus ja sammu sagedus muutuvad tööpäeva kestel. Kui hobune on peale söömist väljas, siis tema samm on lühike ja ta ei ole küllalt sage, kui ta aga liigub, läheb soojaks, läheb samm pikemaks ja tema sammusagedus tõuseb. Traav on allüür, kus jäsemed viiakse edasi kord korralt diagonaalselt. Kaks jäset on maas ja kaks üleval. Kõige aeglasem on sörk. Keskmine sörk on siis kui tagumised jalad astuvad
08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi
`Sangaste' `Sangaste' rukis Uuendused Karjamajandus hea piimanniga äärsiri tõukari Hakkas kasvatama söödajuurvilja Juurutas silo tegemist Konstrueeris originaalse piimajahtusseadme Konstrueeris viljapuhtimismasina Kartulikasvatus selgitas välja kohalikele oludele sobivad kartulisordid Avaldas artikleid aiandusest ja puuviljakasvatusest Pööras erilist tähelepanu õunasortide aretamisele Lossitiikides oli vääriskalakasvandus Hobusekasvatus tori hobusetõug Tori hobune Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi `Sangaste ` rukkipeade kujutisega Töid Aus Petersburg nach Poti (1879) Tagesbuchblätter aus der Krim (1885) Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891) Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909)
12.10.2008 13 Err:509 13.10.2008 7 Err:509 14.10.2008 6 Err:509 15.10.2008 12 Err:509 16.10.2008 5 Err:509 17.10.2008 8 Err:509 18.10.2008 14 Err:509 19.10.2008 8 Err:509 20.10.2008 3 Err:509 21.10.2008 4 Err:509 80 Err:509 Puidu liik Müüa vald Kuusk Tori Puidu liik Data Total haab Sum of Kogus 42 Sum of Maksumus 37200 kask Sum of Kogus 6 Sum of Maksumus 8400 kuusk Sum of Kogus 14 Sum of Maksumus 21520 lepp Sum of Kogus 17 Sum of Maksumus 21080 mänd Sum of Kogus 4 Sum of Maksumus 5400 saar Sum of Kogus 15 Sum of Maksumus 22260
risttabel 2 c Vald 1 Vald 2 maksumus liikide - sortide lõikes 0 Asuja Võiste kogus liikide - sortide lõikes 1 Kabli Uulu kogus kuupäede - liikide lõikes 2 Laiksaare Tali kogus liikide - müüjate lõikes 3 Massiaru Surju maksumus sortide - müüjate lõikes 4 Surju Tori kogus sortide - valdade lõikes 5 Tali Abja maksumus kuupäevade - valdade lõikes 6 Uulu Laiksaare kogus küüpäevade -sortide lõikes 7 Võiste Kabli maksumus kuupäevade - müüjate lõikes 8 Abja Asuja maksumus liikide - müüjate lõikes 9 Tori Massiaru Vald 3 Massiaru Laiksaare Kabli Tali Asuja Tori Abja Uulu Võiste Surju Töötajad
tenfold. Its beach, seaside parks, squirrels hopping in the trees, sanatoriums and rest homes, curative sea-mud and holidaymakers are its characteristic features. Pärnu as a summer resort dates back to the 19th century. The first bathing institution started operations in Pärnu in 1838. Pärnu also offers great year-round opportunities for organizing meetings and conferences in addition to relaxation and treatments for restoring one's health. Tori is known for the Estonian Tori Horse, bred at a local stud farm founded in 1856. Tori Hell is a sandstone cave on the Pärnu River. Kurgja is the location of the Farm Museum of Carl Robert Jakobson, a leader of the national movement at the end of the 19th century. The Nigula Nature Reserve preserves the peat-bog ecosystem within its territory of 2771 hectares. Häädemeeste is one of the most important yacht-building centers in Estonia and also famous for its mineral water.
arendavad neid kõigi heaks. Üks geniaalne asi, mille eestlased on välja mõelnud, on Skype, mille tehnilise lahenduse töötasid välja Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu, Eesti tõusis maailmamastaabis jälle palju kõrgemalt, sest Skype programmi kasutavad väga paljud inimesed. Tegusad kodanikud elavad ka maakohtades, hoides elus väljasuremisohus tõuge. Näiteks kasvatab üks tore saksa päritolu naine Valgamaal tori hobuseid. Vana kehaehitusega tori hobuseid on Eestis ainult paarisaja ringis. Sama on ka eesti raskeveo hobustega. Seetõttu on need inimesed eriti tublid, kellel on võimalused ja tahtmine säilitada Eesti oma hobusetõugu. Ka Muhumaal elab üks mees, kellel on paarsada eesti tõugu hobust,. Ta aretab neid, tuues välja hobuste parimad omadused ja ilusaimad värvid. Tema loomad on väga populaarsed. Mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes ja Lätis kui ka kaugemal maades.
Fifth level Uuendused Karjamajandus hea piimanniga äärsiri tõukari Hakkas kasvatama söödajuurvilja Juurutas silo tegemist Konstrueeris originaalse piimajahtusseadme Konstrueeris viljapuhtimismasina Kartulikasvatus selgitas välja kohalikele oludele sobivad kartulisordid Avaldas artikleid aiandusest ja puuviljakasvatusest Pööras erilist tähelepanu õunasortide aretamisele Lossitiikides oli vääriskalakasvandus Hobusekasvatus tori hobusetõug Tori hobune Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõpuaastad Click to edit Master text style Krahv Fr. Berg suri 22. Second level märtsil 1938. aastal Third level
Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt
.* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes
KRISTI PEDANIK ÜLEVAADE TUTVUSTUS ETAPID JUHENDID TULEMUSED · PALLADIUM CUP 2009 Finaal Parkuur nr 1, 6 GALERII KONTAKT TEENUSTE HINNAKIRI Kristi Pedanik 2 TUTVUSTUS · Palladium oli ilus, elegantset ja kerget tüüpi väikest kasvu hobune turjakõrgus 164 cm. · Ta oli värvuselt must, sabal oli valge laik, mis tekkis siis, kui ta transportimise käigus saba ära hõõrus. Asemele kasvanud karvad olid valged. · Palladiumil oli lauk, mis paremal küljel ulatus silmani. Tema mõlematel tagajalgadel olid "sokid" (valged märgised jala allosas) ning vasakul esijalal oli piire (valge märgis). · Märgistel olid ka mustad tähnid, mis on ü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
