Haarem Alev Lytle Croutier Katriin Mangus 11C 2012 Huvitavad faktid. Eessõna/Sissejuhatus. · Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ,,seadusevastane", ,,kaitstud" või ,,keelatud". Haaremi mõiste hõlmab ka naisi. · Haaremisse vangistatud naiste nimesid ja päritolu ei teadnud mitte keegi · Naine sümboliseerib kirge,aga mees arukust. · Plügaamia(,,mitmenaisepidamine") tähendab seda,et inimesel on rohkem kui üks abikaasa, enamasti mehel mitu naist. Internetist võetud lõik: Polügaamia on kolme või enama indiviidi omavaheline seksuaalsuhe. Enamasti mõeldakse polügaamia all ühe indiviidi seksuaalsuhet mitme vastassoost indiviidiga. · Islam hindab naisi väga madalalt,sest peab naid arult tõntsiks ja hingeliselt piiratuks. Nad kõlbavad vaid oma isanda himude rahuldamiseks ja talle ...
Tallinna 21. Kool Haarem Looritagune maailm Alev Lytle Croutier Tallinn 2011 Suur haarem Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ''seadusevastane'', ''kaitstud'' või ''keelatud''. Ilmalikus tähenduses viitab haarem ülejäänud ruumidest eraldatud majaosale, mille puutumatust hoolega kaitstakse. Haarem tähendab veel ''õndsuse koda'', kus lausa jumalakartlikult tunnistatakse ainult peremehe seksuaalseid huvisid, kuhu naine on suletud nagu
Kuna eelmisel aastal ehitatud ujula oli väikeseks jäänud, siis tehti juurdeehitisi, ning suurendati kabiinide arvu. Läbi viidi staadioni ehitamine, laiendati Kesk tänavat, tänavavalgustite arvu suurendati 30-ni. Lõpuks saadi kokkuleppele ka alevi piirides olevate maanteede parandamise asjus. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931). Aastal 1932 tekkis Elva alevivalitsuses kriis ja linnapea Lell astus tagasi. Tema asemele sai alevivanemaks Juhan Sepp. Selle linnapea ajal sai alev 10-ne aastaseks. Pidustused toimusid korraldatuna alevivalitsuse poolt. Istutati juubelitamm ja kutsuti ~ 70 külalist. Volikogu tegeles enamasti ikka suvitajate ligimeelitamisega, aga ka alaliste elanike heaolu tagamisega. Koostati hoonestuse- ja tänavate-, kui ka linna üldplaneering. Aastal 1934 kinnitati Elvale ja Nuti(Peedu) asundusele suvituskoha õigused. 1936. aastal muudeti Nuti Peeduks. Ühes suvitajate arvu kasvamisega laiendati mitmeid kordi raudteejaama, rannahoonet ja staadioni
38 M 25 V 0 TLÜ SL 7 211 Sugu Summa N 29 M 10 Sugu Linn osalejad Kursusest Alev sooMaa-asula alusel Suur linn Kursusel N 10 9 4 6 M 2 3 2 3 12 35 30 10
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
1220 toimunud lahingus saarlaste poolt viimse meheni. 1224.a. alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse. 1234-1251 oli Lihula Saare- Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnus koos linnuse juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos kogu Eestiga tsaar Peeter I. 1710-1711 laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes ligikaudu 90% elanikest. 19 sajandi teisel poolel kujunes Lihula alev taas kohalikuks keskuseks. 20 sajandil said Lihula alev ja ümbruskond kannatada 1941.a. II maailmasõja lahingutes ning nõukogude võimu terroritegude läbi. 1945 eraldati Lihula alev halduslikult Lihula vallast. 50-60 aastatel kasvas alev kiiresti, olles 1950-1961.a. samanimelise rajooni keskuseks. Peale Eesti iseseisvuse taastamist 1991.a. nimetati Lihula alev 1993.a. linnaks. 1999.a. otsustasid Lihula linnavolikogu ja Lihula
jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim. Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid on rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID: KIVIHEITEMASIN Maailma vanim tulirelv - OTEPÄÄ PÜSS Linnuse varemed Kasutatud lehed: http://www.louna.ee/yritus.php?tyyp=1&ID=519 http://et
Ida-Virumaa Loodus ● üsna tasane pinnamood ● kõrgeim punkt on Jõhvi kõrgustik ● Põhja-Eesti pank ● kolmest küljest ümbritseb vesi ● palju järvi ● erinevad maavarad Faktid ● 20 omavalitsusüksust ● 149 172 elanikku (2011. a seisuga) ● 7 linna ● 1 alev ● 14 alevikku ● 208 küla Tegevused ● Kiviõli Seikluskeskus ● Kohtla-Järve põlevkivimuuseum ● Meresuu SPA ja Hotell ● Narva-Jõesuu rand ● Iisaku muuseum ● mitmeid puhkekeskuseid ● vaatamisväärsused Aitäh kuulamast!
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Karl Viitong Sünniaeg 11.11.1992 Aadress Oja 11-1, Kihelkonna alev, Saaremaa Telefon 56380444 E-mail [email protected] Perekonna seis Vallalin, lapsi pole HARIDUSKÄIK 2001-2012 Kihelkonna Põhikool 2012- Pärnumaa Kutseharidus Keskus TÖÖKOGEMUS 2012 jun.-aug. MERT Ehitus KEELE OSKUSED
Nimi, perekonnanimi Aadress postiindeks linn/alev Tel. 55 55 55 55 e-post Beatrice Modellikooli juhatajale 15.01.2013 AVALDUS Soovin kandideerida Teie poolt korraldatud fotokonkursi kaanetüdrukuks. Alates 2008. Aastast käin modellikoolis ja usun, et minu kogemused kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega ............................. Ees-ja perekonnanimi Silvi Mets Kallavere Keskkool Direktor 15.01.2013 SELETUS 13.detsembril kella ühe paiku istusin Kallavere Keskkooli uue hoone teisel korrusel, kui märkasin,...
MARY-HELEEN LILLEMÄE Kooli 16-12 Tootsi Alev 57464 PÄRNUMAA Telefon: 5639 8142 E-post: [email protected] Hr Urmas Ottsepp AS K-Rauta Olevi 8 57638 TALLINN AVALDUS Lugesin, et Teie firma otsib suves laohoidja ametikohale töötajat. Kuna koolis tuleb meil suvel praktika, sooviksin suveks praktikale 20.juuni-14.juuli.
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus ...
Käesolevaks ajaks on maja välja renditud ettevõttele Enerpoint Saare, kellega on olemas kokkulepe lubamaks kohviku taasavamist I korrusel. Ettevõtte nimetus: kohvik Rivaal Aadress: Saare maakond, Orissaare Kuivastu mnt.28 Ettevõtluse vorm: FIE Ettevõtte juhataja: Vilmar Kaal Telefon: 56577132 Suveks on vaja kohvikusse kindlasti ka abitööjõudu; 0,5 töökohaga abitöölise rakendamist. Piirkonna üldine kirjeldus Orissaare alev on tüüpiline maa-alev ja vallakeskus. On kaks kooli, kultuurimaja, kauplused, teenindusettevõtted, mõned tööstusettevõtted. Nagu Saaremaale omane, elavneb alevi elu suvel; palju on läbisõitjaid, lähikonnas on hulgaliselt suvekodusid, sadam võtab vastu jahituriste. Mere lähedus meelitab kohale suvitajaid. Äri-idee Äri-idee olemuseks on kohviku taasavamine. Ruum kohviku jaoks asub I korrusel, kus kohvik tegutses ka eelmise valdaja ajal
Rapla, Juuru, Kaiu, Käru, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Kaisma valdadega. Kehtna valla sisse jääb Järvakandi vald. Kehtna vald jaguneb kuueks piirkonnaks : Eidapere, Lelle, Keava, Kehtna, Ingliste ja Kaerepere piirkonnad Kohila vald on Raplamaa põhjapoolseim ja paikneb kahel pool TallinnaViljandi maanteed. Naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla. Elanikke: 6912 (01.01.2009) Pindala: 230,2 km² Kohila vallas on üks alev, kaks alevikku ja 21 küla. Kohila alevis elab üle 3500 inimese. Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km. Valla asukoht on soodne Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja
Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused · Järva-Jaani kirik · Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum · Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik · Järva-Jaani Vabadussõja monument Asend Järva-Jaanist põhjas asub Ambla, kagus Koeru, lõunas Kareda, edelas Roosna-Alliku ja loodes Albu
2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi. Valisin just need kohad alguskohtadeks, sest kuigi need ei ole Tartu linnast väga kaugel on need siiski külad või alevikud mitte linnad ja külad või alevikud on tavaliselt kirjeldatud kui "maakohad". Kuigi Vorbuse ja Rahinge küla ei ole just maantee ääres nagu on Tõrvandi alev ja Lemmatsi küla, otsustasin siiski valida need alguskohaks kuna nad on selle maantee lähedal. Aga kui vaadata just selle pilguga, et mis jäävad maantee äärde siis oleks Tallinna maantee "maa" alguskohaks võib-olla Mäeküla. Kõikides nendes kohtades on väike elanike arv. Väikseim 250 Lemmatsis ja suurim 1819 Tõrvandis. Ja see näiteks võrreldes Haabneemega (5643) on väga väige elanike arv sammuti.
1925 oli seal rohkem kui 1000 elanikku. Kui 1930. aastate keskpaiku ehitati uusi õli-, bituumeni- ja tsemendivabrikuid, sugenes muidki elamukogumeid (Käva, Pavandu, Vaheküla jt); 1940 elas Kohtla-Järvel rohkem kui 5000 inimest. 13. VIII 1941 – 19. IX 1944 oli Kohtla-Järvel Saksa okupatsioon, Kävas oli sel ajal sõjavangide laager. 1946 sai Kohtla-Järve maakondliku ja 1947 vabariigilise alluvusega linnaks. 1947 allutati sellele Kohtla ja 1950 Kukruse alev, 1959 liideti mõlemad linnaga. 1960 ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964 Oru asula. 1959 allutati Kohtla-Järvele Kiviõli linn ja Püssi alev ning 1960 Viivikonna alev, 1959–64 (Kohtla-Järve rajooni moodustamiseni) oli Kohtla-Järve linnanõukogu alluvuses ka suuri maapiirkondi. Märtsis 1990 nimetati Kohtla-Järve rajoon Ida-Viru maakonnaks. 1991 said Jõhvi, Kiviõli ja Püssi iseseisvateks linnadeks.
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägival...
NATURALISM - Realismi äärmuslik suund - Kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870-ndatel aastatel Prantsusmaal ja levis järgmistel kümnenditel üle Euroopa ning ka USA-s. - Selle kirjandusvoolu teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille tähtsamad esindajad olid prantslane Auguste Comte ja inglane Herbert Spencer. - Naturalistlikku esteetikat mõjutasid positivistlik filosoofia (A. Comte), looduse- ja füsioloogiauuringud (Darwin, Claude Bernard) ning kirjandusteadlaste H. Taine'i ja C. A. Sainte-Beuve'i ideed välistingimuste pärilikkuse, keskkonna ja ajastu määravast osast inimese iseloomule ja käitumisele. - Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset kirjel...
Harva võib laiuss põhjustada soolesulgust. Sel juhul tekib äge kõhuvalu ning haige vajab operatsiooni. Kuna laiuss tarbib hulgaliselt B12-vitamiini, võib ta põhjustada selle vitamiini puudumisest tingitud aneemia ehk kehvveresuse. Kasutatakse tablette, mis võetakse sisse ühekordse annusena. Sellest ravist tavaliselt piisab. B12-vitamiini puudulikkuse puhul tehakse ka asendusravi vitamiinidega. Koostas: Gen Alev Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Laiuss,
piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8. Eskilstuna, Rootsi 4. Loviisa, Soome 9. Petlemm, Palestiina 5. Greve in Chianti, Itaalia Haapsalu kuurort Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda
paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%
60-70 m). Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav,
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Immigrant- sisserändaja Emigrant- väljarändaja Kodanik- inimene, kellel on elukohariigi kodakondsus Välismaalane- inimene, kellel ei ole elukohariigi kodakondsust Ajaloolised rahvusvähemused- väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond Assimileerima- samataoliseks muutma, endasse sulatama, nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama Rahvastiku tihedus- 29, 6 inimest km2 kohta Asula tüübid- linn, alev, alevik, küla. Esimesed kolm linnalised, küla aga maaline asula Haldusüksused eestis- vallad, linnad, maakonnad
kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Silver 9B Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 28.03.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest.
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 11.04.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT FRESNELI DIFRAKTSIOON ÜMMARGUSE AVA KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Ümmarguse ava difraktsioonpildi uurimine, Valgusallikas, ekraanid avadega, valgusfilter, okulaar, optiline valguse lainepikkuse määramine. pink. Skeem Töö käik. 1
Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal
13, 1969 Plaza One Broadway Thoroughfare- läbikäik Settlement- lahendamine Stretch- ulatuma, laiuma Ever-changing array- pidevalt muutuvaid Large-scale plays- suuremahulised näidendid Occasionally- vahetevahel Section- osa Specifically- eriti Borough- Alev, alevik, linnaosa, väikelinn Portion- osa Encompasses- hõlmab Southbound- lõunasuunaline Stages- etappidel Otherwise- muidu
2014 1 516 2015 .. Märkus: Haldusüksuste rahvastiku 2000.-2011. aasta andmed on ümber arvutatud 05.12.2014. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Järva-Jaani alev (kuni 2006. aastani alevik) on 2000.-2011.a arvestatud maa-asulate hulka. 2000.-2007. aasta andmed on 2007. aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. 2014. aasta andmed vanuserühmades 5-9 kuni 45-49 on korrigeeritud 19.06.2014. * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. Aasta 2015 Esialgne rahvaarv. Rahvaarv on iga aastaga aina vähenenud. 2. 3)Rahvaarvu muutumus protsentides: -20,2 %
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149
tellimusteotsinguil külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Seetõttu vajasid käsitöölised kaitset ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise kui ka välissuhete korraldamises. Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise
Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid........................................................................................................................
Euroopaliidu rahvastikupoliitika pöörab kõige rohkem tähelepanu demokraatlike suhete kujunemisele. 2.6.ASULA TÜÜBID JA NENDE ARENG Jagunevad tegevusvaldkonade järgi.Tulenevad tegevus valdkondadest. Linnalised Maa-asulad *inimesed tegelevad tööstuse ja teenindusega. *inimesed tegelevad primaarsetes harudes. *asustus tihedus suur *asustustihedus hõredalt või hajutatuld. *linn, alev Kõige tavalisem asula: küla, alevik, (mõis), (farm), talu, (auulid). Linnalised asulad: linn, alev. Linnastumine e.urbanisatsioon on protsess, mille käigus linnarahavastiku osatähtsus kasvab.Tänapäeval linnastumise keskmine tase on 47-48%.Arenenud riikides, Euroopa ja P-Am on linnastumine üle 70%.Lad-Am on majandusega võrreldes väga kõrge linnastumine.Ülelinnastumine on toimunud, mis põhjustab kõrget tööpuudust ja marginaalse rahvastiku teket
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:14.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond
MARILIIS ALEV Anton Harlasov 10KU ,,MINU FIDZI" FIDZIST Pealinn: Suva Keeled: inglise keel ja fidzi keel Pindala: 18 000 km2 Elanike: 885 000 FIDZIST 332 saart Asub 180° pikkuskraadil - riigis on samal ajal 2 päeva, sest see asub ajavööndi ristumise osas Valuutaks on fidzi dollar MIKS AUTOR LÄKS SINNA? Autorile, Mariliisile, väga meeldib reisida. Ta võttis endale uueks sihiks Fidzi saari. Ta lendas sinna otse Austraaliast, kus ta oma paar viimast aastat veetis. Seoses sellega, et Fidzile ühesuunapileteid ei müüda, pidi ta ostma endale ka tagasi pileti, mida ta muidugi ei kasutanud. Lennujaama töötajad, enne seda, kui autorit lennukisse lasta, veendusid, et Eesti on ka päriselt olemas. ÜLLATUSED FIDZIL Täiesti teisugune kultuur- rõõmsameelsed ja abivalmid inimesed. Külades nii mees kui ka naine kannab seeliku ja süüakse põrandal. Rahvas oli väga heatahtlik ja abivalmis- külade elanikud täiesti tasuta toitlustasid teda j...
e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701 Firma juht: Aleksander Safonov Põhitegevus: Elektronlampide, elektronkiiretorude ja muude elektronkomponentide tootmine, elektrotehniliste ja muunduri süsteemide ja seadmete valmistamine, katsetused, müük ja hooldus. Kõrvaltegevus: Muude elektrooniliste osade ja seadmete hulgimüük, trafode ja muundurite tootmine sh. Elektriajamid ja mootorid. MS BALTI TRAFO Vihtra tee 3A, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] kodulehekülg: www.msbaltitrafo.ee telefon: (+372) 4471660 faks: (+372) 4471667 Firma juht: Michael Schmelzer Põhitegevus: trafode ja muundurite tootmine, transformaatorite jt. mähistoodete valmistamine, remont. Kõrvaltegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine ER BALTIC ELECTROTECHNICS AND AUTOMATION Elektrijaama tee 59, 21004 Narva e-post: [email protected] kodulehekülg: www.erbea.ee
sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend
Peeter I Peeter I sai troonile 1682 aastal peale oma poolõe regendistaatuse lõppu. Üles kasvas ta pagenduses ühes külas, mille lähedal oli saksa alev, kust ta euroopa kultuuri ja kombeid õppis. Ka tema polnud just traditsioonidest kinni pidav valitseja. Näiteks läks ta Euroopasse (ja ka Riiasse) mittesõjalistel põhjustel, oli see Venemaal ennekuulmatu. Peeter I oli range sõjaväejuht, ja oli valmis kõigeks, et sõjaväes distsipliin ja käsutäitmine säiliks. Vene riik oli tema ajal sõjajalal Türgimaaga. Põhjasõja ajaks tehti aga 30 aastane vaherahu. Põhjasõda algas Saksimaa tungimisega 1700 a. läbi Poolale kuuluvate alade
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali
kombinaat "Järvakandi Tehased", Kohila Paberivabrik ja Kohila Eksperimentaalne Remondi- ja Mehaniikatehas. Olmeteenindusega tegeleb Rapla Teenindustootmisvalitsus, kaubandusega Rapla ning Märjamaa Tarbijate kooperatiiv. RAPLA LINN Rapla linn on Rapla maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Asub Konuvere jõe kaldal Tallinn - Viljandi mnt. ääres, 50 km Tallinnast lõuna pool. Rapla elanike arvult seisuga 1 jaan. 1989 (6249) oli Eesti suurim alev. Alevi staatuse sai Rapla 1945. aastal, alates 1959. aastast oli ta maakonnakeskus. Linna staatuse sai Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500). Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Loode - kagu - suunaliselt väljavenitatud linna pindala on 460 ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi mnt., olulised on veel Välja, Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav ning Alu tee. Kokku on linnas 77 tänavat. Raplat ümbritsevad Rapla riigimajandi põllumajanduskõlvikud, metsatukad ja külad (kagus Kaltu,
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahva...
1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R.
Teeba rajamine tänapäevastatud varjant. Kord ammu ammu oli Tallinna linnapeaks mees nimega Agenor. Tal oli poeg nimega Kadmos ja tütar nimega Europe. Europe oli laialt tuntud oma ilu poolest ja ta oli ka väga tark naine. Leidus palju kosilasi, kes oleks soovinud teda oma naiseks, aga Europe arvas, et ta ei ole veel selleks valmis ja lükkas kõik kosilased tagasi. Üks kosilane oli temasse väga armunud ja ta oleks teinud kõik selle naise nimel. Ühel päeval oli Europe koos oma sõbrannadega õues neil oli tüdrukute õhtu, mis sisaldas erinevates Tallinna klubides käimist, mis aitavad unustada argipäeva mured. Tüdrukud tantsisid terve õhtu kuni lõpuks otsustasid minna ühte lähimasse parki jalgu puhkama. Parki jõudes võtsid nad pingil istet ja rääkisid veidi juttu. Äkki ilmus ei kuskilt välja üks uhke, valge mersu, selle juht oligi see väga armunud kosilane ja kuna ta oli peres sage külaline, siis läks Europe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
