AS EESTI KAARDIKESKUS KESKKONNAAMET 6 14 AS ÖKOSIL 6 REGIOONI 7 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRUKTUUR 1. Keskkonnaministeerium 1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. 2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas
KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi. (allkiri) Mart Maantee Keskkonnaameti arendus-osakonna juhataja Koo...
JA ASUTUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon...................................................................................................5 3. Eesti Roheline Liikumine ......................................................................................................6 3.1
Lisaks kinnitab president ka valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need. 21. Milline on valitsuse koosseis? Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus- ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium. Ajutine ministrikoht: Portfellita minister. Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei. Riigikantselei juht: Riigisekretär. 22. Selgita: Peaminister valitsuse juht. Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Ministeerium valitsemisasutused, mis korraldavad valitsemist eri valdkondades.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialist õppekava Diana Savostkina GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine...............................................
Ohutegurite eemaldamiseks on võetud kasutusele erinevaid meetmeid ning eelnevalt mainitud on suur- konnakotka kaitsekategooria kõige kõrgem. Kasutatud kirjandus Wikipedia. (2015). Suur-Konnakotkas. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Suur- konnakotkas (24.03.2015) Väli, Ü. & Lõhmus, A. (2000): Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis. – Hirundo Supplementum 3. 50 lk Suur-konnakotka kaitsetegevuskava. (2005). Keskkonnaministeerium (s.a.). Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf (13.04.2015) Väli, Ü. (2005): Suur-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2006-2010. Tartu: Kotkaklubi. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AC.pdf (13.04.2015) Lõhmus, A. (1998). Eesti kotkaste argipäev. Eesti Loodus 5/6: 210–213. Kättesaadav: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/kotkad.html (13.04.2015) Kotkaklubi. Saatjatega linnud (s.a.)
Keskkonnateemalised uudised 13.09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva
olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele innovatsioonikesksele majandusele ülemineku seisukohalt ühe olulise eelduse täitmine oleks loodus- ja täppisteadustes ning tehnikaaladel kõrghariduse saanute osatähtsuse kasv. Eestis on see näitaja võrreldes kümnendi algusega tõusnud, aga alates 2007. aastast langev. EL riikide hulgas oleme selle näitaja osas keskmisest allpool. (Oras, K. 2012 Eesti Statistikaameti internetiblogi) 1. Säästev areng. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2853 [12.11.2012] 2. Säästev areng. Maailm. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2849 [12.11.2012] 3. Oras, K. (2012) Eesti Statistikaameti internetiblogi http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/19/eesti-jatkusuutlikkus-rio20- konverentsi-valguses-kas-reaalne-edu-voi-madal-stardipositsioon/ [12.11.2012]
Kuidas olukorda parandada? · Energia maksustamine · Taastuvad energia allikad · Tõsta tootmisprotsesside tõhusust · Suurendada energiat tarbivate asjade tõhusust · Kõik peaksid vähendama oma energiatarbimist Kasutatud kirjandus · Velbri, K. (7. veebruar 2009). Bioneer. Kasutatud: 25. september 2016, Globaalne soojenemine ja kliimamuutused: http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-3577/Globaalne-soojenemine-ja- kliimamuutused · Keskkonnaministeerium. (2013). Keskkonnaministeerium. Kasutatud: 25.september 2016, Kasvuhooneefekt ja kasuhoonegaasid- mis need on?: http://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid-mis-need · https://www.hingepeegel.ee/noppeid/globaalse-soojenemise-paus-voib-kest a-veel-jargnevad-20-aastat-pohja-jaameri-on-hakanud-juba-taastuma/ · http://www.eesti.ca/globaalne-kliima-soojenemine-kas-muut-voi-toelisus/a rticle28601 · http://ec.europa
eurodest. Eesti Päevaleht. Looduskaitseseadus. (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 15.04.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS (31.05.2016). Metsaseadus. (vastu võetud 07.06.2006, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.03.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/MS (31.05.2016). Suur-konnakotka kaitsetegevuskava. (2005). Keskkonnaministeerium (s.a.). Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf (31.05.2016). Väli, Ü. & Lõhmus, A. (2000): Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis. – Hirundo Supplementum 3. 50 lk Väli, Ü. (2005): Suur-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2006-2010. Tartu: Kotkaklubi. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AC.pdf (31.05.2016).
kui-runnak-vaikeriikide-pusimajaamisele/, 20.02.2012 Katrin Lipp, K.L, Kuidas valida ja kasutada külmikut?, http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-495, 20.02.2012 Valentina Laius.V.L, Osoonikihi kaitsmine on maailma kõikide riikide ühine eesmärk, http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-8899/Osoonikihi-kaitsmine- on-maailma-k%C3%B5ikide-riikide-%C3%BChine-eesm%C3%A4rk, 20.02.2012 Keskkonnaministeerium, Osoon ja osoonikiht, http://www.envir.ee/1031, 17.02.2012 keskkonnaministeerium, Osoonikihti kahandavad ained, http://www.envir.ee/1172243, 17.02.2012 wikipedia, Osooniauk,http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk, 17.02.2012
Osoon ja osoonikiht Sissejuhatus Osoon ja osoonikiht on ühiskonnakaup, mille tarbimises on näha ratsionaalse majandusinimese tegutsemise tagajärgi. Algselt kasutusele võetud osooni tekitavad ja osoonikihti lagundavad ained näisid ohutud, nende valmistamine soodne ja kasutamine mugav. Kuid pärast pikaaegset kasutusolekut on teadlased jõudnud järeldusele, et kemikaalid kahjustavad looduslikke protsesse ning tekitavad inimorganismile kahju. Osoon Osoon koosneb kolmest hapniku aatomist. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Atmosfääris toimuvate protsesside käigus laguneb ja tekib osoon kergesti. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osoonikiht Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 ...
Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust. ...
2) sissetoodud liigid võimalikult kiiresti avastada ning vajadusel hävitada; 3) korraldada võõrliikide pidev seire ning nende levikut piirata. 15 KASUTATUD MATERJALID 1. Birding in Taiwan. (2001). Ring-necked Pheasant. [WWW-materjal]. http://www.birdingintaiwan.com/ring-neckedpheasant.htm. (22.03.2017) 2. Eek, L., Kukk, T. (2013). Maismaa võõrliikide käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 79 lk. 3. IUCN, HarperCollins Publishers. (2011). Punane raamat: 365 ohustatud liiki. Tänapäev. 400 lk 4. Jonsson, L. (1992). Euroopa linnud: Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 560 lk 5. Kangur, M., Kotta, J., Kukk, T., Kull, T., Lilleleht, V., Luig, J., Ojaveer, H., Paater, T., Vetemaa, M. (2005). Invasiivsed võõrliigid Eestis. Tallinn. 72 lk 6. Kaur, K., Laansoo, U., Puusepp, T. (2010)
tollimaksud jne. Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid ja isiklikud majanduslikud võimalused. Oluline on ka tahe ja vajadus metsa majandada ning juurdepääs vajaminevale tehnoloogiale, koostööpartnerite olemasolu ja soov hoida vara tulevikuks. 8 Kasutatud kirjandus Aastaraamat Mets 2013, Keskkonnaagentuur (2014) Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Keskkonnaministeerium (2014) Eesti statistika aastaraamat 2015, Tallinn (2015) Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/metsandus (14.10.15, 22:06) EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut; Metsanduse arengukava aastani 2020 taustauuringud: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ylevaade_uuringud_18sept- kaimre.pdf (14.10.2015, 22:09) 9 Lisad: Lisa1. Raiete pindala raieliigiti aastail 1993–2013 ja maakonniti aastal 2013 (ha)
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks.
Gümnaasium 12. klass GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID EESTIS Referaat 2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote mad...
KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Punning, J-M., Käärd, A. 2008.Olmejäätmed ahju. Energia Kliima Jäätmed. Tallinn. 2. Heinam, U. 2008. Prügi ahju! Jäätmete taaskasutus IRU koostootmisjaamas. Eesti Energia. 3. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon. Veebruar 2007.Euroopa Parlamendi Keskkonnakomisjon toetab jäätmehierarhiat. Teabeleht 9. 4. Eek, P. 2009. Elukeskkonna arengukava, Riigi Jäätmekava 2008-2013 ja taaskasutuse meemte osa jäätmekäitlus arendamisel. Keskkonnaministeerium. Jäätmeosakond. http://www.kik.ee/static/files/93.PEek_Taaskasutamine%20ettekanne%20250909.pdf 5. Keskkonnaministeerium. 2008. Riigi Jäätmekava 2008-2013. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075105/RIIGI+J %C4%C4TMEKAVA+2008-2013.pdf 6. Keskkonnaministeerium. Jäätmete taaskasutamine, teisene toore. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=368330/j %E4%E4tmete+taaskasutamine.pdf 7. Jäätmeseadus. Riigikogu 24.07
Hr Jaak Kuusk . oktoober 2012 nr 5-7/ Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 TALLINN Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Kuusk Teatame, et toimub liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume Teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15. detsembril 2012. aastal kell 13.00 inspektsiooni arendusosakonna ruumides. Lugupidamisega Marje Kallas Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektor peaspetsialist tel: 5896422; e-post: [email protected] Lisa: koopia käskkirjast 1 lehel Täitmiseks: Mati Kaal Tallinna Loomaaed Keskkonnaamet registrikood:89452697 tel:6127897 Tammsaare tee 5 a/a 1058894214786 e-post:...
5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1. Euroopa Parlament (2015) Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas. http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.4.3.html [10.04.2016] 2. Keskkonnaministeerium (2016) Säästev areng. http://www.envir.ee/et/saastev-areng [11.04.2016] 3. Keskkonnaministeerium (2005) Säästev Eesti 21. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web.pdf [13.04.2016] 4. Miksike (2016) Bonni konventsioon. http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7- 1-1.htm [11.04.2016] 5. Natura 2000 (2016) Ramsari konventsioon http://www.natura2000.envir.ee/? nodeid=43&lang=et [20.04.2016] 6. Peedel, M. (2011). Jätkusuutlik arengutegevus
5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks Riiklik Keskkonnategevuskava(KTK) Töödati välja keskkonnastrateegia elluviimiseks Elluviia Keskkonnaministeerium KTK laiem eesmärk on juurutada säästva arengu põhimõtteid keskkonnastrateegias sätestatud prioriteetsete põhieesmärkide kiire saavutamise kaudu Täname kuulamast Leemet Käär Meelis Liiv 12. b klass KÜG 28. jan 2011
auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas . Keskkonnakorraldus Keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega Eestis tegeleb Keskkonnaministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Keskkonnaministeeriumi eesmärk ja soov ongi selle sätte täitmine. Keskkonnaministeeriumi ülesanne korraldada ja koordineerida keskkonnapoliitikat. Missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise
annab võimaluse seda ladestada täpselt vajalikesse kohtadesse. Nii vähendatakse mägede nõlvadelt alla valguva vee hulka ja ühtlasi võimalike saasteainete sattumist pinna- ja põhjavette, mis vähendab poolkoksi keskkonnamõju ja -riske. 4 Põlevkivi töötluses tekkivad ohtlikud ained, nende aastane kogus ja mõju keskonnale (EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud) 5 Poolkoks Poolkoksi ohtlikkust hinnati viimati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringus, mis käsitles poolkoksi toksilisust vee-elustikule. Leiti, et värske poolkoks avaldab vee-elustikule kahjulikku toimet, mis on piisavaks tingimuseks poolkoksi määramisel ohtlike jäätmete hulka. 10 a. vanune poolkoks vee-elustikule sellist toimet ei
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Kolmanda osapoole audit kui auditi viib läbi sõltumatu audiitor, kellel ei ole otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas Keskkonnajuhtimissüsteem osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Järelvalvet korraldab - Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta Keskkonnamõjude hindamise alternatiiv - kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks Ekspert või eksperdigrupp - isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju
keskkonnasõbralikku ettevõtlusesse, et hoiduda keskkonnasaaste suurenemisest, siis on ka võimalik panustada keskkonnahoiu suurendamisse. Samas on võimalik, et alates 2021. aastast pannakse vähem rõhku keskkonnasõbralikule ettevõtlusele, kuna rahalisi vahendeid pole enam endises mahus. Selline tegevusviis on negatiivse mõjuga keskkonnateadliku käitumise soodustamisele ja terve elukeskkonna arengule. Eestis toimub Aasta keskkonnasõbralike ettevõte konkurss, mida korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond, kuid auhinna paneb välja Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), mida rahastavad Euroopa Liidu fondid. Konkursi korraldamise läbi motiveeritakse ka teisi ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid kasutusele võtma sarnaseid keskkonnasõbralikke lahendusi, mis konkursil tunnustust on saanud. (Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond 2017) Euroopa Liidu toetuste vähendamisel võivad sarnased konkursid enam mitte toimuda ning keskkonnaalaste teadmiste ja
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
strateegilisi dokumente. Eesti on koostanud bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate, strateegia ja tegevuskava, mis valmis aastal 1999 ja oli koostatud elluviimiseks aastatel 1999-2005. Kahjuks ei ole see veel valitsuses arutlusel olnud ning seetõttu ei ole selles kavandatud tegevused kellelegi kohustuslikud. Paljud kavas ettenähtud tegevused siiski toimuvad, sest selle alusel koostati Eesti keskkonnastrateegia ja tegevuskava dokument, millest juhindub oma töös Keskkonnaministeerium. Riikliku keskkonnapoliitika üldsuunad ja prioriteedid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vallas, on ametlikult reguleeritud Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030 (aastast 2007). Keskkonnastrateegial omakorda põhineb keskkonnategevuskava aastateks 2007 2013, mis kinnitati samuti aastal 2007. Keskkonnategevuskava annab detailsed tegevused koos eelarve ja tegevuste täitjate ja indikaatoritega.
Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks. Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik, mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige ...
Matsalu rahvuspark Üldandmed · Loodi 1957.a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: Lihula Martna Rindla Hanila · Hõlmab: Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotk...
Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste (maksumuselt) ebareaalsed 2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse alternatiivsete võimaluste kirjelduse; tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
Kahju tekitaja pidi kahju kas rahaliselt hüvitama või muul moel kompenseerima. Taasiseseisvumise järel seadustati Eestis Keskkonnaministri määrusega keskkonnaekspertiiside teostamine 1992.a. 2000ndate aastate alhuses reguleeris Eestis KMH teostamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) ning selle allaktid. Seadusega oli sätestatud, et KMHd võib teostada ainult litsentseeritud ekspert. Litsentse väljastab Keskkonnaministeerium, kes teostab ka järelvalvet KMH protsessi üle ja kinnitab selle aruande. 2005.a. Aprillist kehtib uus KMH seadus: Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87) KMHjKJ. Selles on KMH eksperdi lisentsis märgitud ära ka pädevusvaldkonnad. 3. Keskkonnamõju hindamist reguleerivad EV ja EL õigusaktid Eestis: 1.KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS (RTI, 24.03.2005, 15, 87) ja selle allaktid
Tartu Katoliku Kool Kristiina Kütt 9.klass GMO Referaat Juhendaja: Katrin Lõhmus · Mis onGMO ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Seda loodus ise ei saa muuta. Eestis on GMO jaotatud kolmeks : · Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud ainete oleku eest looduses ja nende müüki laskmise eest. · Põllumajandusministeerium vastutab nende kasutamise lubade eest ( st. väetised, sööda kasutamine jne.) Põllumajandusministeerium vastutab ka lookatsete teostamise eest. · Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms
• Keskkonda mõjutavate tegevuste rahastamine EKO liikmed • Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” • Eestimaa Looduse Fond • Eesti Ornitoloogiaühing • Eesti Roheline Liikumine • Läänerannik • Nõmme Tee Selts • Pärandkoosluste Kaitse Ühing • Säästva Eesti Instituut • Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering Projektid • “EKO eestkoste võimekuse parandamine” (2012 september – 2013 veebruar) • EKO ja Keskkonnaministeerium arutasid kaasamise süsteemseid parendamisvõimalusi (1. veebruar 2013) Tegevused • Osalusaabits - keskkonnakaitsest huvitatutel võimalik paremini planeeringuprotsessides kaasa rääkida • Kodanikualgatus „GMO-vaba Eesti” - eesti keelne info GMO-dega seotud probleemide kohta Osalusaabits • Osalemine keskkonnaotsuste tegemises • Koosneb kahest osast: 1) Juhend 2) Andmebaas - Planeeringud
tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Keskkonnakaitse-tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kõrbestumine-on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Nature 2000- on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti.
elupaigatüüpidega leiab Jaanus Paali "Loodusdirektiivi elupaikade käsiraamatust". Allpool avatavad pdf-id metsad, sood, loodusliku ja poollooduslikud rohumaad, paljandid ja koopad, ranniku- ja sisemaaluited, mageveekogud, rannikud ja soolakud on sellest raamatust. Maaülevaade Eesti Bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate Maaülevaate koostamine algas aastal 1996, materjalid koondati aastaks 1998. Projekti finantseeris ÜRO Keskkonnaprogramm ja juhtis Keskkonnaministeerium koos ÜRO Arenguprogrammi Tallinna esindusega. Ülevaate koostamisel osales ligikaudu sadakond eksperti: bioloogidest majandusteadlaste ja juristideni. Maaülevaadetesse koondatakse andmed ja antakse hinnangud ressurssidele ning looduslikule mitmekesisusele, käsitledes vastavat seadusandlust, arengukavasid, organisatsioone, finantse ja inimressursse, seatakse esialgsed eelistused, määratletakse kitsaskohad ja nende ületamise võimalused.
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib ...
Loodusvööndite nihkumine. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.
Inimmõju vähendamiseks veekeskkonnale on kõige efektiivsem keskkonda kahjustava tegevuse ennetamine. Kasutatud materjalid: · "Ohtlike jäätmete võimalik keskkonnamõju, jääkreostus, selle hindamine, saastuse vältimise meetmed", Madis Metsuri loengumaterjal · "Kompleksseire kava koostamine nitraaditundliku ala Jänijõe valglal", E. Loigu · "Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala", Keskkonnaministeerium, 2006 · "Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekti kokkuvõte", Järvamaa Keskkonnateenitus, 2003 Tartu Ülikooli Türi Kolledz Türi 2009
2. Üldsuse (sh kodanike) osalemine keskkonnaasjade otsustamises (arvamuse avaldamine, meelsuse väljendamine) 3. Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal (isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes küsimustes). Kõiki neid kolme põhiõigust PEAB iga liitunud riik tagama. Inglise keeles nimetatakse neid õiguseid ka accsess principles ehk juurdepääsu-põhimõteteks. KESKKONNATEADLIKKUSE UURINGUD · Keskkonnaministeerium korraldab iga kahe aasta tagant Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu · Erinevad uuringute tulemused on aruannetena kõik saadaval: http://www.envir.ee/378516 · Tulemusi tutvustatakse meediakanalitele vahendusel avalikkusele · Kogutud andmed on kättesaadavad kõigile huvilistele OMNIBUSSIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED 2012 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" ·Küsitluse üldkogum on Eesti 15-74-aastane elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, seisuga 1.01.2012.)
· McDonald'sis revolutsioon revolutsioon · Swedbanki töötajad · hea teeninduse kuu · arengumaade kohta · IT-juht · maailmameistrivõistlused kasutatakse väljendit · Ametlik täisnimetus on · Euroopa meistrivõistlused Kolmas Maailm Keskkonnaministeerium, · jaanuaris 2010 algas · Nõukogude Eesti tavakasutuses sobib Eestis lugemisaasta · e-post väiketäht: · PÖFF-i filmid · euroliit keskkonnaministeerium · aasta isa · Natsi-Saksamaa
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Aga miks me siis ei ole siiamaani mõistma hakanud globaalprobleemide suurust? Selleni peaks jõudma igaüks ise. Töö käigus jõudsin mõistmisele, kuivõrd tähtis on kasvatada oma järeltulevaid põlvi keskkonnasäästlikult elama, ja kuulama loodust samamoodi nagu oma südamelööke. Kasutatud kirjandus: 1. Lembo, Toivo, T. (2009). Rahvusvaheline majandus II osa . Globaliseerumine, Maailma majanduskriis. Tallinn: Kirjastatud autorite poolt. 2. Keskkonnaministeerium. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel). http://www.envir.ee/1147530 .(2012, 2 veebruar). 24 3. Keskkonnaministeerium. Kasvuhoonegaasid. http://www.envir.ee/1147500. (2012, 2 veebruar). 4. Keskkonnaministeerium. Kasvuhooneefekt. http://www.envir.ee/1147506. (2012, 2 veebruar). 5. Keskkonnaministeerium. Kliimamuutus. http://www.envir.ee/1147497. (2012, 3 veebruar). 6. E-õpe. Loodusliku mitmekesisuse vähenemine
Kaitsealad Maastikukaitseala – N… Looduskaitseala - N… Rahvuspark – N… Hoiualad - Püsielupaigad – Natuuraalad – Euroopa Liidu kaitsealad (linnualad, loodusalad) Kaitsealused liigid, (kivistised, mineraalid) I kategooria – N… II kategooria – N… III kategooria – N… Üksikobjektid Kohaliku omavalitsuse kaitstavad loodusobjektid (3543 kaitstavat loodusobjekti) Looduskaitse poliitika elluviijad: Keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Loodukaitse korraldaja: Keskkonnaamet Kodanikuaktiivsus Eestis: vabaühendused (ELUS, ELF, ornitoloogiaühingud – EKO – Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Maailmas: WWF - Ülemaailmne Loodusfond, Greenpeace jne.
Eesti Kalandus Mereäärse asupaiga tõttu on kalandus olnud Eestis alati tähtis majandusharu. Suurem osa püütakse Läänemerest ja väiksem osa siseveekogudest. Lisaks on Eesti püüdnud kala ka väljaspool Läänemerd. Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük, sisevete kalapüük ja kaugpüük. 2015. aastal püüti Läänemerest 59 326 tonni kala, mis on ligikaudu 81% kogupüügist. Kalapüük on kasvanud 9% võrreldes 2014. aastaga. Kõige rohkem kala saadakse avamerepüügilt. Tähtsamad töönduslikud kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Siseveepüük on võrreldes Läänemere-püügiga väiksemamahuline, kuid siiski oluline osa riigi kogupüügist. Sisevetes püütud kalakogus ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Siseveepüügis on suurim osatähtsus Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütud kalal 2015. aastal ligikaudu 87%. Ülejäänud 23% saadakse Võrtsjärvest, Emajõest ja teistest väiksemates jõgedest ja järvedest. Enim püütakse sisevetest ah...
• Maaeluminister: Urmas Kruuse • Rahandusminister: Sven Sester • Kaitseminister: Hannes Hanso • Kultuuriminister: Indrek Saar • Justiitsminister: Urmas Reinsalu • Majandus- ja taristuminister: Kristen Michal • Ettevõtlusminister: Liisa Oviir • Siseminister: Hanno Pevkur • Riigihalduse minister: Arto Aas 8.Ministeeriumid (valitsus.ee) • Haridus- ja Teadusministeerium • Justiitsministeerium • Siseministeerium • Kaitseministeerium • Keskkonnaministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Põllumajandusministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium 9.Valitsuse ülesanded: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
· Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud või üle andma oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile. § 25. Pakendiregister · On riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite sihtarvude täitmise kohta. · Pakendiregistri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. · https://pakend.keskkonnainfo.ee/ § 26. Riiklik järelevalve · Riikliku järelvalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused. Vastutus · Pakendi raskmetallide sisalduse piirangute eiramise, pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise, taaskasutamise tõendis valeandmete ja puudulike andmete esitamise, pakendi ja
2010) 4. SEI väljaanne nr. 2 ,,Kohalik Agenda 21", Ülemaailmne tasand, lk 12 5. SEI väljaanne nr. 2 ,,Kohalik Agenda 21", Regionaalne tasand, lk 16 6. SEI väljaanne nr. 2 ,,Kohalik Agenda 21",Eesti tasand, lk 17 7. Lahtvee, V. (2006). Eesti on võrdlemisi säästlik. http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_10keskkonnaruum.html#eesti (17.11.2010) 8. Lahtvee, V. (2006). Takistused säästva ühiskonna saavutamisel. http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_10keskkonnaruum.html#takistused (17.11.2010) 9. Keskkonnaministeerium (2009). Säästev areng. http://www.envir.ee/2853 (17.11.2010) 10. Riigikantselei (2006). Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21". http://www.riigikantselei.ee/?id=72897 (17.11.2010) 11. Keskkonnaministeerium (2008). UNECE Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia. http://www.envir.ee/1011450 (18.11.2010) 12. Haridus- ja Teadusministeerium (2006). UNECE Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia. http://www.hm.ee/index.php?046844 (18.11.2010) 13
Kool Nimi Euroopa kalavarud Referaat Juhendaja: ............ Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 Läänemeri.................................................................................................3 Kliimamuutused..........................................................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Mere...
(Perens 2009) Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul pole poleemikale selget lahendust. Minister meenutas tõde, et Harjumaal on vaja uusi karjääre avada, sest muidu võib tekkida mõne aasta jooksul tõsine killustikupõud. Samuti märkis ta, et looduskaitseseaduses on kirjas punkt, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasid, kuid see pole mõeldud karjääride blokeerimise kohta. Tamkivi leidis kogu olukorras vastuolu, kus keskkonnaministeerium peab ühelt poolt loodust ja loodusvarasid kaitsma ning teiselt poolt kaevanduslube väljastama (Käärt 2008) Kaitsealade loomine Karstialade kaitseks on neli valda üritanud juba mitu aastat kaitsealasid luua. Kohila vald moodustas aastal 2010 planeeritud paekarjääri piirkonda Pahkla maastikukaitseala, kus kavatseb kaevandama hakata Kiirkandur, kes vaidlustas otsuse kohtus. Kohila valla keskkonnanõunik Ingrid Võrno rääkis, et Pahkla maastikukaitseala eesmärk on karstiala