docstxt/129666400113237.txt
− näitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest (teisisõnu - kui palju protsentuaalselt muutub nõutav kogus võrreldes hinna protsentuaalse muutusega). Majandusteaduse alused Nõudmise ja pakkumise elastsus ࡺõ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ% ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ Silver Toompalu, MSc ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ%
Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on elastsusjõud. ● Õpilane teab, mis on deformatsioon. ● Õpilane teab kuidas jaguneb deformatsioon. ● Õpilane oskab kasutada Hooke’i seadust eksperimentaalselt tundmatud suuruste määramisel. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-an d-springs-basics_en.html Teoreetiline osa: Vastastikmõju väljendus jõu olemasolus. See tähendab, et kaks keha, mis on omavahel vastastikmõjus, mõjutavad teineteist jõuga. Selle jõu mõjul keha muudab oma kuju. See kuju muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda. Nähtust, kus keha muudab oma kuju jõu mõjul, nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni järgi saame liigitada kehasi kaheks: elastsed kehad ja mitte elastsed ehk plastsed kehad. Elastsed kehad võtavad pärast jõu mõju lõppu oma algse kuju tagasi. Plastsed kehad seda ei tee. Näiteks kokku kortsutatud paber on plastne keha. Kuid ku...
Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. Score: 5/5 Küsimus 2 (5 points) Mis on elastsus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali võime purunemata taluda koormust. b. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata c. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
Elastsusjõud. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutad...
E-seminar 03
nõudluse ja pakkumise elastsuse test
mõlemal juhul tegemist vastavalt elastse nõudlusega ning elastse pakkumisega. Küsimus 4 Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et Valmis Valige üks või mitu: Hindepunkte 0.0/1.0 nõutav kogus muutub, kui hind muutub on toimunud liikumine piki nõudluskõverat nõudluskõver on nihkunud nõudluse elastsus on muutunud Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on 2.5, siis hinna langus 2
ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga ED =0 täielikult mitteelastne hind muutub, aga kogused jäävad samaks Tavaelus on koefitsendi väärtus ED>0 Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpppunkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsus ja kogutulu TR (total return) kogutulu, võrdub müüdud hüvise koguse ja hüvise hinna korrutisega. TR=p·Q Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab. Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks.
· sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus (inimesed on tundlikumad hinna suhtes, nt kui luksuseseme hinda alandada 50% siis hakkavad inimesed neid rohkem ostma, aga leiva hinnaga ei hakka rohkem ostma); · tarbija sisstuleku osakaal, mis kaubale kulutatakse kaupadel, mille osakaal sissetulekust on suurem, on ka nõudluse elastsus suurem: · otsuse langetamise ajaperioodi pikkus otsustamise ajaperioodi pikenedes on elastsus suurem. 2. Pakkumise hinnaelastsus Pakkumise hinnaelastsuse puhul analüüsitakse, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad oma majandusliku käitumisega. Olukorra iseloomustamiseks kasutatakse pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti. Pakkumise puhul muutuvad hind ja kogus ühesuunaliselt ja seetõttu on pakkumise hinnaelastsuse koefitsiendi väärtus positiivne.
Eluks vajalikud kaubad nagu toit ja riided tarbijat eriti ei mõjuta, kuna ta on sunnitud neid ostma. Aga on ka olemas suhteliselt lähedasi või sarnaseid kaupu .Näiteks ühe hind tõuseb veidike , siis selle nõudlus väheneb , aga teise kauba hind jääb samaks, siis seda ostetakse rohkem. Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama. Pakkumise elastsuse juures on oluline mõjur ka ajaperioodi pikkus, see tähendab seda et näiteks tootjad pole võimelised lühikese ajaga oluliselt kauba kogust suurendama või vähendama. Hinnaelastsus mõjutab tarbijat just selles osas, milliseid kaupasid on tarbija suuteline ostma. Pakkumise elastsuse põhjal on tarbijal
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
Eluks vajalikud kaubad nagu toit ja riided tarbijat eriti ei mõjuta, kuna ta on sunnitud neid ostma. Aga on ka olemas suhteliselt lähedasi või sarnaseid kaupu .Näiteks ühe hind tõuseb veidike , siis selle nõudlus väheneb , aga teise kauba hind jääb samaks, siis seda ostetakse rohkem. Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama. Pakkumise elastsuse juures on oluline mõjur ka ajaperioodi pikkus, see tähendab seda et näiteks tootjad pole võimelised lühikese ajaga oluliselt kauba kogust suurendama või vähendama. Hinnaelastsus mõjutab tarbijat just selles osas, milliseid kaupasid on tarbija suuteline ostma. Pakkumise elastsuse põhjal on tarbijal
Õppeaine Mikro- ja makroökonoomika valikvastustega tests Moodle keskkonnas. Test on sooritatud maksimumpunktidele.
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; El...
ARVESTUSTEST 2.1 (Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5. Vaba turumajanduse ...
Turu puudujääk - on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Tasakaaluhind - on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. Tasakaalukogus - on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest kõrgemale tõusta ei tohi. Miinimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E= : Q= Q2-Q1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1.
NEWTONI SEADUSED Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. VASTASTIKJÕUD ❏ Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni seadused. Vastastikmõju tõttu muutub kehade kiirus. ❏ Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus ja kehadele antav kiirendus sõltub keha massist. ❏ Inertsust iseloomustab keha mass. ❏ Resultantjõud on kehadele mõjuvate jõudude summa. RASKUS- JA GRAVITATSIOONIJÕUD. ❏ Kehadele mõjuvad jõud on arvuliselt võrdsed, aga vastassuunalised. ❏ ❏ Kaks punktmassi tõmbavad te...
Juhendaja: Georgi Vändre Viljandi 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4 1.1 Nõudlusseadus..................................................................................................................4 1.2 Nõudluse elastsus............................................................................................................5 II Pakkumine.........................................................................................................................................7 2.1 Pakkumisseadus...............................................................................................................7 2.2 Pakkumise hinnaelastsu.......................................................................
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS
Vasak Parem Pikenemine 0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.00026 0 6.25E-010 0 4E-010 0 avg 0.00007 7E-010 avg 0.000282 delta La 2.18602E-005 delta Lb 2.37318E-005 0.00061 0.000615 S 2.31574E-007 0.00061 delta S 2.72E-09 0.00061167 E ...
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 0,025 m E 210 GPa 0,3 - läbipaine plaadi läbipaine plaadi Kinnitusviis keskel [m] keskel [mm] Vabalt toetatud 0,0031818898 3,18 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0009905883 0,99 servadega Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt 0,0016569841 1,66 toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt 0,0016569841...
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 25 mm E 210 GPa 0,3 - 1) läbipaine läbipaine Mx keskel Mx serva My serva plaadi My keskel Kinnitusviis plaadi (1), keskel (2), keskel (3), keskel (1), [Nm/m] keskel [m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [mm] Vabalt toetatud 0,00318189 3,18 7578,72 6744,24 0 0 servadega Jäigalt kinnitatud 0,000990588 0,99 3611,52 3160,08 -7948,08 -7359,84 servadega Kahel vastasserval ...
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2
4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teat...
vajalikku kogukulu muutu Mtulu 10 - tähendab ligikaudu täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kogutulu muutu 8. Milline on tuletise geomeetriline tähendus? Funktsiooni graafiku puutuja tõus antud punktis, f' (x) = tan 9. Mis on funktsiooni diferentsiaal? Diferentsiaali geomeetriline tähendus? Funkt.diferents. funktsiooni tuletise ja argumendi muudu korrutis Geomet.tähendus graafiku puutuja ordinaadi muut 10. Mida näitab funktsiooni elastsus? Mida tähendab, et nõudlusfunktsiooni elastsus on -2? Funktisooni elastsus - näitab ligikaudselt mitme protsenti võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra. Hinna muutus ühe protsendi võrra vähendab nõudlust 2% võrra 11. Milliseid funktsiooni punkte nimetatakse funktsiooni kriitilisteks ja statsionaarseteks punktideks? Stats määramispiirkonnas olevaid punkte, mille funktsiooni tuletis on
mida nimetatakse elastsusjõuks, millised on definitsiooni liigid, millest sõltub keha jäikus, mida iseloomustatakse mehaanilise pingega, millest sõltub jäikus, siin on joonised ja valemid, mida nimetatakse elastsuseks, mida nimetatakse plastiliseks, näited
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil Vali üks: a. Kõik tarbijad on hinnavõtjad b. Kõik tootjad on hinnavõtjad c. Tootjad kujundavad hinna, tarbijad on hinnavõtjad d. Tootjad ja tarbijad on hinnavõtjad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Vali üks: a. Asenduskaup b. Rämpskaup c. Täiendkaup d. Normaalkaup Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: Vali üks: a. Tulu, maitse ja hüviste hind b. Maitse ja teiste hüviste hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Tulu ja maitse Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbitava Pepsi nõu...
= : Q1 + Q2 p1 + p2 Kogutulu ja elastsuse seos KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*p Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi Ühikuelastne nõudlus: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Nõudluse elastsus · Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: Asenduskaupade valik Kauba osakaal tarbija sissetulekutes Vajaduse aste Vaatlusalune ajaperiood
Mõlemal juhul on elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus ühest suurem, seega on mõlemal juhul tegemist vastavalt elastse nõudlusega ning elastse pakkumisega. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et Vali üks või enam: on toimunud liikumine piki nõudluskõverat nõudluskõver on nihkunud nõutav kogus muutub, kui hind muutub nõudluse elastsus on muutunud Tagasiside Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2
P1 D2 Endine tasakaal D1 D1 Q1 Q2 Q2 Q1 Jäätise pakkumine 29 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastsuse olemus ja nõudluse elastsus 30 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastsus ja tema rakendused Näide! Talunik, kes tegeleb ainult nisu kasvatamisega ning kogu teenistus oleneb nisumüügi i i edukusest. Ta teeb suuri jõupingutusi selleks, et muuta oma põllumaa viljakandvaks. Vaatleb ilma jja mulla olukorda,, jjälgib g kahjureid j jja taimehaigusi
● OECD riikide firmade laienemine: 1. Kõrgemalt arenenud riikidesse 2. Vähemarenenud riikidesse Neljas peatükk ● Tööhõive muutlikkus Euroopa riikides, võrdluses välis- ja kodumaised ettevõtted ● Võrdluses Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa: 1. Kaubavahetuse muutlikkus 2. Teenuste ja tootmise erinevus 3. Välismaiste firmade tütarettevõtted ja kodumaised firmad Viies peatükk ● Tööjõunõudluse elastsus ● Valim (18 riigi erinevad firmad) ● Metoodika ● Itaalia, Sloveenia, Portugal, Bulgaaria kõige elastsemad ● Soome, Holland kõige vähem elastsed Kokkuvõte ● Välismaiste ja riigisiseste ettevõtete tööhõive muutlikkus ● Tööhõive muutlikkus tööjõu nõudluse ja pakkumise järgi ● Tööhõive muutlikum välismaistes tütaretevõtetes ● Tööjõu nõudluse elastsus sõltub asukohamaast ning päritolumaast ● Riigi valimine sõltuvalt sealsetest reeglitest
Kleepvalgu määramine Koti tähis kust jahu onvõetud: Grahamjahu Lõhn: Teravilja lõhn Maitse: Jahune, puine, mõrkjas Kleepvalgu kogus grammides ja protsentides (vt jaotusmaterjalil lk 1 olevat valemit): Kleepvalgu %= (kleepvalgu kaal x 100) / jahukaal Kleepvalg= 17,05g Kleepvalgu %= (17,05 x 100) / 50= 34,1% Vastab jahu tähisele A-G (vt jaotusmaterjali tabelist lk2): Grahamjahu Kleepvalgu värvus: Helehall Kleepvalgu elastsus: 20-15=5 Elastsus on 5 Kleepvalgu venivus cm ja vastavus kirjeldusele: 5 ja keskmine Minu arvamus: Uuritav jahu vastab tüübile A Analüüs tehtud tööle lähtudes teoreetilistest teadmistest: Arusaadavam on see, miks ei tohi jahu taignasse liigselt segada.
, (1) kus m- kuulikese mass [1 kg] ja k- vedru elastsustegur [1 N/m]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest välja sinine stopper. 2) Vali ülevalt “Spring Sternght 1” liugurilt vedru elastsus ja kirjuta see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. NB! Liuguril vali asend ja vastvalt asendile kirjuta selle labori lõpus olevast tabelist välja elastsustegur. 3) Pane verdu otsa raskus. Nüüd tõsta see raskus nii ülesse või venita alla, et sa näeksid kogu rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama. 4) Kui raskus on amplituud asendis, siis pane stopperis aeg tööle. Loenda kokku 10 täisvõnget ja siis pane stopper seisma
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
vähenemisest ning see sõltub sellest, kuidas eakas suudab aktsepteerida oma vähenevat võimekust ja suurenevat kaotuste arvu. 9. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? Aidata jääda aktiivseks nii kaua kui võimalik. Edendada ennetavaid tervishoiumeetmeid, et tagada hea tervis kõrge eani. Pakkuda võimalusi aktiivsuseksja loovuseks 10.Mis on valeunetus? tajuhäire 11. .Missugused muutused toimuvad seoses vananemisega pärisnahas? Langeb elastsus Lihased atrofeeruvad Immuunseisund halveneb Veesisaldus langeb Kapillaaride hulk väheneb ja nende seinad muutuvad hapraks Nahal nähtav veresoonte võrgustik Higinäärmed atrofeeruvadVäheneb tundlikkus temperatuurile, kuid tõuseb tundlikkus valule Juuksed hallinevad ja hõrenevad Sõrmeküüned õhenevad, varbaküüned paksenevad jne 12.Muutused sidemetes. Sidemed ja kõõlused koosnevad suurest hulgast kollageenist, milles ea suurenedes ristiasetus ja jäikus
hinnamuutust (Käive pärast/käive enne) Müügikäive ehk tulu = Toote hind x toote kogus. - Kulud Kasum E= Käive pärast hinnamuutust/käive enne hinnamuutust= Hind pärast x kogus pärast/hind enne x kogus enne. Normaalelastsus - Ehk ühikuelastsus; - E= 1 - Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui antud kauba hinna suhteline muutus 9 x 400 / 12 x 300= 3600/3600= 1 Üleelastsus. - Ehk elastsus - E>1 - Nõutava koguse suhteline muutus on suure kui antud kauba hinna suhteline muutus 5 x 1200 / 8 x 625= 6000 / 5000= 1,2 Alaelastsus - Ehk väheelastsus - E<1 - Nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui antud kauba hinna suhteline muutus 7 x 400 / 8 x 700= 2800 / 5600= 0,5 Lõputu elastsus - E= (tagurpidi kaheksa) - Väikseimgi hinna muutus mõjutab nõudmist nullist kuni lõpmatu koguseni. Täielik mitteelastsus - E=0
3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha mõjul. 4. Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist
Toodangu suurendamisel ühe ühiku võrra tulu suureneb alati 20 rahaühiku võrra. Kulufunktsiooni vabaliige on 600, mis ongi püsikuluks (see ei sõltu toodanguhulgast Q). Q2 102 Muutuvkulu avaldub kujul T V C(Q) = 4Q + 200 . Kui Q = 10, siis T V C(Q) = 4 · 10 + 200 = 40.5 rahaühikut. Tooteühikuhind on näha tulufunktsioonist. p = 20 rahaühikut. 2.Leida järgmiste funktsioonide elastsus ning määrata, milliste Q väärtuste korral on antud funktsioonid 1) jäigad, 2) ühikelastsed, 3)elastsed: Lahendus:D(p) = 54 p3 + 20 Elastsuse leidmise valemi järgi p p Ep (D) = D · D = 54 +20 · -3·54 p4 81 = - 27+10p3 p3 Elastsus on negatiivne
A)elastne palju tööd teeb jõud deform.b)plastne ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö Elastsus jõud on võrdeline vedru tegemise kiirust. pikenemisega Fe=-kx 1w on niisugune võimsus mis sooritab 1 s Toereak.nim kehale mõjuvat jõudu, mis on jooksul töö 1 J põhjustanud Kineetilineenergia nim energiat, mida keha aluse elastsus jõust.N=mgcosα omab liikumise tõttu K=1J Riputusvahendi pingeks nim. kehale mõjuvat Potentsialneenergia nim energiat, mida jõudu, mis on omavad vastastikus mõjus olevad kehad. π= 1J põhjustatud riputus vahendi elastsus Kin. Teoreem- Keha poolt tehtud töö on jõust.T=mg T=mgcosα võrdne keha kineetilise energia muuduga 2punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, Pot
g väheneb. d) antud kaupa tootvate firmade arv suureneb. Pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb. 9 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 22. Banaani kg hinna tõus 12 kroonilt 15 kroonini põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? 1. Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt? q' = (10 9)/ 10= 10% 2. Kui palju muutus hind protsentuaalselt? p' = (15 12)/12 = 25% 3 Kui 3. K i suur on pakkumise kk i hinna hi elastsus? l t ? e = a' : p' = 10% : 25%= 0,4 Seega, e < 1 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega. Seega pakkumisega 23
8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega liikumine. 11.Mida nimetatakse jõuks? Nimeta jõu ühik. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõu ühik on 1N- üks njuuton. 12. Mis on raskusjõud? Raskusjõud on maa külgetõmbe jõud. 13.Millal tekib kehas elastsus jõud? Kehas tekib elastsus jõud, kui elastne keha muudab oma kuju. 14.Millega mõõdetakse jõu suurust? Jõu suurust mõõdetakse dünamomeetriga. 15. Nimeta 3 aine olekut. 3 aine olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16. Mis on sulamine? Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. 17. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. Tahke aine säilitab oma kuju, aineosakesed on korrapäraselt ja tihedalt 18.Miks gaas täidab kogu ruumi?
8. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 9. Mis on varutegur? Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Sitke materjali jaoks ReH S= . 10. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon - detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 11. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult. 12. Mis on Poisson'i tegur? Possioni tegur on laiuse suhtelise muutuse ja pikkuse suhtelise muutuse jagatis. µ= -×/ 13. Mis on tahke keha sisejõud? Tahke keha sisejõud = jõud keha osade (elementaarosakeste) vahel, mis: säilitavad tema terviklikkust; annavad talle mahu- ja kujukindluse 14. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi!'
Tubaka mõju nahale Kristiina Pruul 12D Veresooned ahenevad... - Väheneb verevarustust kätel ja jalgadel - Sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra - Talvel suureneb külmumisoht - Nahavärv on sageli silmatorkavalt kahvatu või erilise punetusega Üldmuutused... - Nahk muutub rutem elutuks ja naha elastsus väheneb - Kortsud ilmuvad nooremana kui teistel - Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased Haigused... - 3 korda suurem risk nakatuda psoriaasi - Akne Tänan tähelepanu eest!
JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
