Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega.
Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.7000 aastat tagasi. Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili
proteiinisisaldust. Liigse lämmastiku mõjul võivad taliodral kasvada järelvõrsed, mille tõttu väheneb kogusaak ja halveneb saagi kvaliteet. Kaer Kaera toitainete (N, P, K) vajadus on väiksem kui nisul ja odral. Fosfor- ja kaaliumväetised mõjutavad kaera saagikust vaid siis, kui nende toitainete sisaldus mullas on väike. Optimaalsest kõrgemad lämmastiku normid võivad põhjustada kaera lamandumist. Suurte lämmastiku koguste juures lamandub kaer nisust ja odrast kergemini. Kaera terasaaki suurendab peamiselt vaid külvieelselt või külviga samaaegselt antud lämmastik. Loomise eel või ajal antud lämmastik kaera terasaaki oluliselt ei tõsta, suurendab aga terade proteiinisisaldust.
Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika põllumajandus: 1.7% tööstus: 28.5% teenindus: 69.8% Tööjõud põllumajandus: 2% tööstus: 13% ehitus: 6% teenindus: 76% muu: 3 % Põllumajanduse siht Pigem on rõhku pööratud taimekasvatusele, kuid ka loomakasvatus on väga oluline. Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu Loomakasvatuse olulisimad: Veise-, sea- ja lambakasvatus. Oluline ka kalapüük Piirkond: Preeriaalad. Riigi- ja maailmamajandus Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad,
annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2 ´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C. Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud. Külmast rikutud terad kaotavad idanemisvõime. Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid
KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas
taimetoitlastele. Levinumad on mandli-, pähkli-, riisi-, kaera-, kookose- ja sojapiim. Taimseid piimasid valmistatakse üha enam ka kodudes, seda on lihtne teha. Valmistatakse ka kartulipiima, kanepipiima, hirsipiima, kastanipiima, quinoapiima, gluteenivabast kaerast valmistatud piima, päevalillesemne piima. Teraviljajookide tööstuslik valmistamine Enamuse teraviljajookide valmistamine on sarnane. Täisteravili, näiteks riis või kaer jahvatatakse jämedalt, segatakse rohke veega ja keedetakse läbi. Saadud vedelikule lisatakse ensüüme ja seejärel lastakse seista, et see fermenteeruks. Lisatud ensüümid muudavad teraviljatärklise fermenteerumise käigus osaliselt suhkruks ja nii saab teraviljapiim endale kergelt magusa maitse. Looduslikult speltanisus, kaeras, hirsis ja maisis fermenteerumiseks piisavalt ensüüme ei ole. Ja kuigi riisis ja odras leidub
Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid)
Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsive...
Samuti käsitletakse väetiste varumist, säilitamist, transporti ja muldaviimise tehnoloogiat puudutavaid küsimusi. 3 1. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Tabel 1. Külvikordade skeem Välja Aastad nr, 5 ha 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 Kaer Lutsern Kaer Lutsern Kaer Lutsern 2 Lutsern Kaer Lutsern Kaer Lutsern Kaer 3 Aed- Aed- Aed- Põldhein Põldhein Põldhein maasikad maasikad maasikad 4 Põldhein Põldhein Põldhein Aedmaasikad Aedmaasikad Aedmaasikad Külvikorravälju on talus kokku neli ja iga välja suurus on 5 ha. Tabelis 1 on esitatud
turustab Leibur ka VAASAN Ready-to-Bake tooteid. Tegemist on sügavkülmutatud küpsetusvalmis pirukate ja saiakestega, mida on mugav ja kerge kodus valmistada. Samuti müüb Leibur laias valikus eelküpsetatud tooteid ning sügavkülmutatud saiakesi ja pirukaid kaupluste küpsetuspunktidele ning toitlustusasutustele. Leiburi tooteid tuntakse heast maitsest ja kõrgest kvaliteedist Toorained, mida kasutatakse Rukis Nisu Kaer Oder Täisterajahu Vesi Juuretis Pärm Linnased Seemned Rasvained Suhkur Sool Lisaained Leiburi peenleivad Leiburi Tallinna peenleib on Eesti armastatuim leib. See on küpsetatud ainulaadse retsepti järgi loomulikul viisil, kiirustamata. E-ainete vaba. Koostis:rukkijahu, vesi, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Leiburi peenleivad
Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud sõkalterised. Teraviljaseemnete eristamistunnused:
Ameerikast pärinevat kartulit ja päevalille kasvatatakse Euroopas rohkem kui lähtekohas. Aasiast pärit sojauba ja Aafrikast pärit sorgo on laialt levinud Ameerikas. Taimede sissetoomist võõrsilt nende aklimatiseerimiseks ja paljundamiseks uues kohas nimetatakse introduktsiooniks. Kultuurtaimede jagunemine N. Vavilovi järgi 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus
Teraviljapõllud Ellinor Tänna 6.A Eestis kasvatatavad teraviljad on · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi, sorgot, metsikut riisi, tatart Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest
Lõppkokkuvõttes saate tunda rõõmu ise tehtud kaunist ja erilisest enda loodud esemest. Sellega võib rõõmustada teisi ja tunda rahuldust oma enda loomingust. · Õlgede sordid Õlgede sorte on väga palju: · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Nisu- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on väga tähtis teravili. Teda kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makaroone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani
jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust. 4 • Eesti peamised teraviljakultuurid moodustavad maailma kogutoodangust: oder - 6,0% kaer - 0,9% rukis - 0,7% • Eesti osakaal maailma teraviljatoodangus on ca 0,04%. 5 Teraviljakultuuride osakaalud teraviljatoodangus maailmajagudes ja Eestis 2009. aastal (allikas: FAO ja Statistikaamet) 6 Maailmajagude osakaal teraviljatootmises 2009. aastal (allikas: FAO) 7 Teravilja kogutoodang 2009. aastal
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. Hirss 7. Sorgo
Mulla pH Kcl on 5,0. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 550 mm aastas, lumikate püsib tavaliselt päris kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak sisaldus s 1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2. kartul LkIg Sl 35hp 4 3 2,0 3ha 15 t/ha 3. köögi- LkIg sl 35hp 4 3 2,0 0,5ha 12 t/ha vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal
1. Kartul 2 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6,5 3,0 60/r3ls1 2. Talinisu 3,4 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6,5 3,0 60/r3ls1 3. Suvinis 4,2 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6 3,0 60/r3ls1 4. Kaer 3,2 LP ls165/ls2 P-2 K-3 55 6 3,0 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kloostri talu tegeleb peamiselt viljakasvatusega ja kartuli kasvatamisega, sellele kulub kogu orgaaniline väetis. Talus peetakse hetkel 10 veist, 4 noorlooma ja 5 vasikat loomakasvatuse intensiivsus talu maal (lü/ha). 1 loomühik: • 1 hobune • 2 noorlooma • 5 varssa
04.2005 2 riis 20 12 240 240 Paju 23.04.2005 3 hernes 1 7 7 7 Saar 23.04.2005 4 suhkur 10 9 90 81 Tamm 23.04.2005 5 hirsihelbed 2 11 22 22 Kask 23.04.2005 6 sool 10 6 60 60 Tamm 23.04.2005 7 tatar 20 10 200 200 Paju 23.04.2005 8 kaer 10 8 80 72 Paju 23.04.2005 9 manna 20 6 120 108 Paju 23.04.2005 10 tatar 10 10 100 90 Paju 23.04.2005 11 jahu 20 7,5 150 135 Tamm 23.04.2005 12 riis 3 12 36 32,4 Saar 23.04.2005 13 suhkur 13 9 117 105,3 Paju 23.04.2005
Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi suurendamine SÖÖDAPÕLDUDE RAJAMINE · Ulukite paiknemise suunamine, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti; · Jäetakse talvekuudeks koristamata, et pakkuda ka siis toidulisa; · Raps, söödakapsas, rukis, kaer, maapirn, segatis, nisu, hernes. Toidubaasi suurendamine HAABADE LANGETAMINE · 4...5 puud korraga; · Vähem korbastunud koorega, suurema võraga puud; · Novembrist aprillini. Toidubaasi suurendamine SOOLAKUTE RAJAMINE · Ulukite naatriumivajaduse rahuldamiseks; · Soolabriketid, mis sisaldavad ka muid ulukitele vajalikke mineraale; · Enimkasutatav tulpsoolak; · Söödasõimede lähedusse. Looduslike vaenlaste arvukuse
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüü...
Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010 aasta talvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest halvemini (kuni ~-15 °C). Suviteraviljad Suviteraviljasid kasvatatakse Eestis ~80% teraviljade kasvupinnast. Enamlevinumad on oder, nisu ja kaer, väiksemal pinnal (100...200 ha) kasvatatakse tatart. Suviteraviljad on üheaastased kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 80...120 päeva. Suvinisu Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1300...1600 °C. Idanema hakkab nisu küll juba +1...2 °C juures kuid normaalne idanemine toimub alates +5 °C
• Taigenküpsus: konsistents veel pehme, aga kuiv. Sõrmeküünega purustatav • Vahaküpsus: sõrmeküünega mittepurustatav • Täisküpsus: teris on kõva, võib ainult pöidlaküünega raskelt katki murda Täisküpsus • Taimed täielikult kuivanud • Terade veesisaldus alla 20% • 7-12 päeva möödumisel kaotavad terad sideme pähikutega ja võivad variseda (kaer) või vihmaste ilmadega hakata idanema (rukis, nisu) Kaer Kasutatud kirjandus • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/te raviljakasvatus/kasvufaasid#.VgUy5d_tmk 25.09.2015 • Loper,I. (2010). Riiklike majanduskatsete katsemetoodika. 28.09.2015
Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2. Suvinisu 10 LP(g) Sl P-3 K-2 50 5,6 2,2-3 3. Kaer 13 LP(g) Sl P-3 K-2 47 5,8 2,2-3 4. Talinisu 13 LP(g) Sl2 P-2 K-1 56 5,9 3 5. Raps 10 LP(g) Sl P-2 K-3 52 5,6 3 (Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1
ARENG Autor: Laura-Marie Õun KARJAKASVATUS Loomi peeti väljas kus nad pidid ise sööki otsima. Lehmad andsid 3-5 liitrit piima (nüüd u 25 liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllumaa jaotati kolme ossa. Ühele
kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid. Murduvad juuksed raud, räni Raud: sinilatv, sookassiurb, õlglill, salvei, kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, Avitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel. Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi, sibul, jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes. Räni puudus põhjustab juuste väljalangemist, naha ja kopsupõletikku, äraväänamisi, takistab haavade ja luumurdude kinnikasvamist. Puudus tekib liialdamisel loomse toiduga. Rasvased juuksed B2 B2 vitamiin: õietolm, mesilasema piim, suir, roheline tee, kibuvits, mandel, kaer, päevalill, spinat
Oder Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kaer · Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 24 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 1012% valku (sama palju, kui oder ja rukis, kuid vähem nisust) · Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel · Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeduvad. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust Kaer Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford L...
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud
viljatud kasvatuseks Parasvööde rukis, oder, kaer, köögiviljad, Okasmetsad s-jahe, t-külm aastaläbi mõõdukalt 3-4 kuud vähe vljakad, leetmullad Edmonton Jahe kartul
aarkliima t-külm sk lt, t-vähe õhukesed ja taime viljatud kasvatuseks rukis, oder, Parasvö aastaläbi vähe Okasm s-jahe, kaer, Edmonto öde mõõduka 3-4 kuud vljakad, etsad t-külm köögiviljad, n Jahe lt leetmullad kartul rukis, oder, Parasvö aastaläbi kaer, nisu,
kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L.
Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22%
Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened
- madal krediidivõime. - uus valdkond minu jaoks Võimalused Ohud -katsetada erinevaid otsuseid - teised maheteravilja kasvatajad. -katsetada erinevaid meetodeid - pankrott - hinna langemine 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Toode mida ma pakun on mahe kaer ja mahe hernes. Kaera sort, mida ma kasvatan, on Villu - tali sort. Herne sort, mida ma kasvatan, on Tudor ja seda kasvatatakse suvel. Mina kasvatan kaera ja hernest toiduks. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat. TEGEVUS MASINAID Lisainfo AEG INIMESI Kultiveerimine Traktor
periood mõõdukas osas kuivadel aladel sooldumisoht tuule ja veeerosioon parasvöötme mussoonkliima kliima: talved külmad ja kuivad, suved soojad ja niisked kevadel niiskusepuudus ja suve lõpus ülejääk, mistõttu on vajalik rajada niisutussüsteeme jahe paraskliima rukis, oder, kaer, kartul, lina, raps vegetatsiooniperioodi pikkus vaid 35 kuud suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk põllumajanduslikku maad vähe leetmullad väheviljakad mõõdukas paraskliima nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein, viljapuud ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F
2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SOKOLAADITAHVEL, MIS VALMISTATI 2000. AASTAL? KAS 224 KG, 2280 KG VÕI 5500 KG? 3. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 4. MIKS HINDUD EI SÖÖ KUNAGI VEISELIHA? 5
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena k...
Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (05°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid. Kaer Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 2-4 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 10-12% valku (sama palju, kui oder ja rukis, kuid vähem nisust).. Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel. Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeduvad. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust. Oder Oder sisaldab valke, tärklist, teda tarvitatakse odratanguna,
Gertu Taimekasvatu s Loomakasvatus Köögivilja- kasvatus Teravilja- ·Kapsas, kasvatus Kartuli- · porgand, kasvatus ·peet, jne. ·Nisu ·Kaer ·Mais TOIT ·Tatar ·Oder Loomad Inimesed ·rukis seakasvatus Linnukasvatu Veise- s kasvatus Kalandus Kana ·Muna Vutt ·Liha ·Piim ·Liha ·Nahk TOIT AITÄH!
Põllumassiivi nr põllu nr tüüp ha 2007 2008 2009 62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu 63654970858 7 P 11,5 raps nisu 63755263665 8 P 11,65 oder raps 63855264502 11 P 4 oder oder 63955110761 12 P 15 oder oder 63655218645 13 P 80,1 oder raps
kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. Põllumassiiv on ebamäärase kujuga sellest tulenevalt on põllu harimistööd keerulised. Põllumassiiv kuulub A- agroallrühma .Head põllutüübilised haritavad maad on K,Ko(g),Kog, Go, Klg. M'' kuulub aga C6 agroallrühma. Hästi kuivendatud turvastunud ja hästilagunenud turvasmullad Anda mitmekülgne hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta: Klg- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Kog- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Go- segatis, rukis,nisu,kaer, põldhein, teravili keskm., lutsern,mesikas,hernes, söödajuurvili, kartul. M''- Põldhein. K- lutsern, oder, nisu, rukis, kaer,teravili keskm.,mesikas, söödajuurvili. Ko(g)- põldhein, segatis, punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Antud põllumassiivil sobib üldiselt kasvatada põllukultuuridest: põldheina,segatist,nisu,rukist,kaera, sobib ka oder.
kakao, Kartul Rukis Hirss Oder kohv Kaer Mais Nisu Tee, Riis et Venemaa, Venemaa, Venema USA, Venemaa, Hiina, India, Venema Brasiilia, Venemaa,
ensüümide produtseerimiseks. 6.Saagi organite ehitus 7.Külvisenormis arvutamine. Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka. Seda võib arvestada idanemisvõimeliste seemnete arvuna või kaaluliselt. Soovitatavad külvisenormid Eestis on (idanevat seemet m 2-le): talirukis 500-600; talinisu 500-550; suvinisu 500-600; kaer 550- 600; oder 400-600. Et neid külvisenorme üle viia kg/ha, on vaja teada seemne 1000 tera massi, puhtust ja idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid
Kasutus ● Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult ● Riisist valmistatakse veel jahu, viina, veini, piiritust ja õlut ● Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöö tooteid, nagu korvid, sandaalid, köied, matid, kübarad jms Kasvuala ● Hiina ● India ● Indoneesia ● Bangladesh ● Vietnam ● Tai ● Myanmar ● Filipiinid ● Brasiilia ● Jaapan Kaer (Avena sativa) Välimus ● Harilik kaer kasvab tavaliselt 60–100 cm kõrguseks ● Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel ● Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm ● Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega Kasvutingimused ● Suudab taluda kõiki kliimasid, kuid eelistab niisket ja jahedamat kliimat ● Kaera on õnnestunud kasvatada ka Islandil. ● Võib külvata nii kevadel, kui ka sügisel Kasvupinnas: ● Pole mulla suhtes nõudlik, võib kasvada nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
