3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km) LITOSFÄÄR- Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga(50-300km) ÜLEMINE VAHEVÖÖ-(10-200km sügavusel) kuum,tihe kivimmass ALUMINE VAHEVÖÖ-(900-2900km sügavusel) tahke,koosneb ränist MAA TUUM-metalliline koostis(nikkel,raud),sisetuum(5200km) tahke,välistuum vedel.(2900-5100)
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? m...
Maa siseehitus mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeanile maakoor. Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning vulkaanipursked (NAZCA L. ja L-AMEERIKA L.) 4. kui põrkuvad 2 mandrilist laama, siis nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad ...
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus
Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega. Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine. Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama
sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealade kliima. Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved. Jahe suvi, niiske talv, kevad ja sügis lühemad.
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega.
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline
Stratosfäär paikneb troposfääri kohal u 50-55 km kõrgusele, mille alaosa on külm, ülaosas tõuseb temp. koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka stratosfääri temp. osoonikihil on väga oluline toime, see neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Osoon kaitseb meie planeeti hukkumise eest. stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. 5. Mandriline kliima. JUTUSTA. on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele. Kuna mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. 6. JUTUSTA, kas happevihmadest Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju
Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest moonde- ja settekivimitest
LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valisevad niisked õhumassid · Võimalik eristada kõiki aastaaegu · Taimede kasvuks soodne PARASVÖÖTME MANDRILINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 5,92 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valitsevad idatuuled · Võimalik eristada kõiki aastaaegu (talved külmad, suved soojad) · Taimede kasvuks väga soodne POLAARKLIIMA: · Aasta läbi külm · Keskmine temperatuur -15,92 · Sademeid aastas 10-500 mm · Valitseb kuiv õhk · Aastaaegu pole võimalik eristada · Taimestik peaaegu puudub LÄHISPOLAARNE KLIIMA: · Külm talv ja vilu suvi
Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane
* Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutavad vulkaani kuju ja purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt.
Litosfääri mõiste- Maa väline tahke kivimkest. Missuguste meetoditega uuritakse Maa siseehitust?(6) · Puuraugud · Katsed äärmiselt kõrge rõhuga · Maavärinalainete uurimine · Vulkaanipursked · Meteoriitide sisemuse uurimine · Temperatuurimuuutused Astenosfääri mõiste- Maakoorealune nõrk plastne kest Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus 3+3p. · Erinevalt ookeanilisest maakoorest, on mandriline maakoor väga vana. · Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. · Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: · tard(magma)kivimid · moondekivimid
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika)
Agrokliimavöötmed 1. Polaarkliima külm, põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarnekliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk 3. Parasvööde kõige ulatuslikum a. Jahe parasvööde vegetatsiooni periood 3-5 kuud, põllumajanduslikku maad vähe b. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või rohkem kuud. 3 valdkonda: mereline, mandriline ja Kaug-Ida mussooni. c. Soe parasvööde vegetatsiooniperiood 6 või rohkem kuud. 2 valdkonda: parasniiske (viljakad ja püsivate mustmuldadega), kuiv mandriline (viljakad mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed.
põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - mandriline; C - mussoon mereline paraskliima kliima: aastane temperatuuri amplituud väike, kogu aasta sademeterohke mullad keskmiselt viljakad või viljakad suhteliselt pikk vegetatsiooniperiood palju rohumaid mandriline paraskliima kliima: talvel külm, suvel soe, kuid põuane mullad: rohtlates mustmullad
Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km
( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult. (kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd ) Seniit Päike seniidis , päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all.(kõrbevöönd) Mandriline kliima Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.(parasvöötme lehtmetsad ) Samuum on kuiv kuum tuul Saharas ja Araabia poolsaarel.(kõrbevöönd ) Karavan on veoloomadel või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus
Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , sette- ja moondekivimitest; on vanem. Mineraal: on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina. Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel (graniit). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või
ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Parasvöötme Levib peamiselt Suvi on jahe ja niiske, talv külm. Palju suuri jõgesid ja järvi. Taimestik: Inimtegevus okasmetsad põhjapoolkeral, ·Mandriline kliima, suur õhutemperatuuri Suuremad jõed: ·Enamasti kasvavad okaspuud Inimesi elab okasmetsades vähe. Asulad on tavaliselt Põhja-Ameerikas ja amplituud ·Jenissei ·Tume taigakuusk, nulg koondunud jõgede äärde või rannikule. Euraasias ·Sademeid esineb 400-1000 mm/a
Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne ? Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. See tähendab, et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär saab. Kiirgusbilanss on negatiivne siis kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. 4) Aafrika kaart PILET 5 1)Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? Värvus Mandrilisel hele Ookeanilisel tume Tihedus- Mandrilisel hõre Ookeanilisel tihe Vanus Mandrilisel vanem Ookeanilisel - noorem 2) Millistel aldel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks, ning miks ? Paksemad murenemiskoorikud on vihmametsades ja savannides. Õhemad on tegevvulkaanide nõlvadel ja liustikude sulamise piirkondades. Paksus sõltub
Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit. Aleuudi saared, Mariaani saared (Marianas Trench) c) Mandriline ja ookeaniline
veepealne osa · Islandi saare keskosas paikneb PõhjaAmeerika ja Euraasia laama lahknemispiir Islandi saar Laamade eemaldumine Islandil Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · toimub ka mandrilisel Aafrika laamal; · magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · IdaAafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; · Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; · http://www.gi.ee/geomoodulid/ IdaAafrika murrangute vöönd Reini jõe org
madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Vahetult ranniku ligiduses tõuseb meresügavustest jahe vesi pinnale ja veetemperatuur langeb suvel kuni 12kraadini. Jaheda vee mõjul on õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasajud. Ja sellepärast ongi Aafrika edelarannikul kuiv ja jahe kliima, mistõttu kohtame seal poolkõrbe- ja kõrbemaastikku. Aga külma vee tõttu on hoovus kalarikas. Mandriline ehk kontinentaalne kliima Mandrilist kliimat iseloomustab kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega ilm. Mandrilise kliimaga piirkondades võib täheldada suuri temperatuuri kõikumisi (kuum suvi ja külm talv). Maakera kõrgeim õhutemperatuur (58° C) on mõõdetud Sahara kõrbes ning madalaim, (-70° C) Siberis Verhojanskis. Mereline ehk maritiimne kliima Merelist kliimat iseloomustab õhutemperatuuri suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur
LITOSFÄÄRI LAAM- EHK PLAATTEKTOONIKA Maavärinad ja vulkaanid tükeldavad litosfääri laamadeks MAA sisemus 3 geosfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks 1. MAAKOOR jaotub koostise, ehituse ja arenguloo järgi 2: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline a) Ookeaniline maakoor – 3-15 km paksune, moodustab maailmamere põhja. Kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta b) Mandriline maakoor – koosneb erinevatest tarde-, sette- ja moondekivimitest, paksus 20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks
Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigeldunud laamadeks Atenosfäär vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) ->
· Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. · Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. · Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 3) Maa siseehitus? mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär astenosfäär plastiline alumine
Maakideks nim. metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid )
Maa sfäärid: maakoor kõige õhem ja tahkes olekus. vahevöö ehk mantel kivimid on vedelas olekus, temperatuur suureneb. tuum(sise- ja välistuum) seal on kõige soojem, tugevad rõhud, kivimid on nii vedelas kui ka tahkes olekus Maa sissepoole liikudes temperatuur ja rõhk kasvab. Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises. 2) Mida laamade liikumine võib põhjustada? Maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 3) Mis on litosfäär? Litosfääri põhjustavad maakoor ja vahevöö ülemine osa
Maakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa,
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid.
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga
vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid · Õhumassid haaravad enda alla tuhandete ruutkilomeetrite suurused maa-alad Mandrilised ja merelised õhumassid · Mandrilised õhumassid on kuivad, sest tekivad maismaa kohal · Merelised õhumassid on niisked, sest tekivad mere kohal Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) · Õhk on kuum ja niiske Troopiline õhumass (TÕM) · Õhk on kuiv ja soe Parasvöötme õhumass (PÕM) · Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, talvel külm ning suvel soe · Parasvöötme mereline õhumass on niiske, talvel soojem ning suvel jahedam kui parasvöötme mandriline õhumass Antarktiline ja arktiline õhumass (AÕM) · Õhk on kuiv ja külm Õhumasside tekkepiirkonnad Lingid · http://www.cbs3springfield.com/weather/classr · http://www.uwsp.edu/geO/faculty/ritter/geog10 Frondid Atmosfäärifront · Atmosfäärifront on kahe erinevate
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud)
· maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid; mandriline maakoor - ulatus 35-45km; tardkivimid, settekivimid, moondekivimid · Vulkaaniline saarkaar ja vulkaaniline mäestik (teke + näide) Saarkaar tekib siis, kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor "upub" vahevöösse vastu
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava
Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled. Tuul on tugev ( lage,avatud maastik). Võib näha ka maalilisi virmalisi. Polaaröö ja polaarpäev. Vesi tahkel kujul ( jää,lumi)
KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR A 1. Võrrelge ookeanilist ja mandrilist maakoort 3+3p. VÕRDLUSANDMED MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine
kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima.................................................................................................................5 Taimestik.......................................................................................................
kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Mandriline mk moodustab mandreid, koosneb sette, moonde ja tardkivimitest(graniit). Paksem kui ookeaniline(umbes 40km), vanus umbes 4 mrd aastat. Ookeaniline mk moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Vanus umbes 180 mln aastat ja paksus umbes 11km. b. litosfäär: maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga.
5-7 km/s kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Keskmine paksu 40 km ( 25-80 km ) Keskmine paksus 7 km Kooneb: 1) settekivimid Koosneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 2) basaldikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest Koosneb tumedamatest ja raskematest kivimitest (tihedamatest) kivimitest
Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 1. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Keskmine paksus 40 km ( 25-80 km ) Kooneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest kivimitest Vanem Ookeaniline maakoor Keskmine paksus 7 km Koosneb: 1) settekivimid 2) basaldikiht Koosneb tumedamatest ja raskematest (tihedamatest) kivimitest Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass
annaabi.ee 
