Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla pr...
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates.
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sis...
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
Kaevanduste ja karjääride rajamine • Nii suletud kui ka tegutsevad kaevandused ja karjäärid on avaldanud ja avaldavad ka edaspidi tugevat mõju keskkonnale. Probeleemi tekkepõhjused • Maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal, langatusi. • Langatused täituvad veega. • Tuhamägedes lahustunud osakesed võivad valguda laiali , hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. • Maapinna soostumine Tagajärjed • Muldade hävimine • Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida.
KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST MULLAPROTSESSID ... KUJUNDAVAD JA MUUDAVAD MULDA. SÕLTUB KÕIGE ENAM SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST, TAIMKATTEST I. KAMARDUMINE TOITAINETE KOGUNEMINE MULLA ÜLEMISES HORISONDIS
hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele Mulla koostis Tahke osa Mineraalne 45% ja orgaaniline (C, N, S) 5% Vesi 25% Õhk 25% Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont
Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine. 5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhikos on valitsev kuiv kliima, seega on vajalik kunstlik niisutamine. See tasub ennast ära sest vegetatsiooniperiood on aasta läbi ja soojust on küllaga. Mullad on õrnad ning vajavad kaitset ja parandamist. 6) Igal pool Mehhikos ei ole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest 13,7% kogu Mehhiko pindalast on mäestikud ja
Mullaprotsessid • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad) • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad) Kliima mõju • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad • SOOLDUMINE - sajab vähe ja aurusutub palju • SOOSTUMINE - õlekaalus on sademed, põhjavee tase on kõrge; toimub turvastumine • LEETUMINE - muladede läbi pesemine; toitained sügavametsee kihtidesse Biosfääri mõju • TAIMKATE - orgaanilise kõduaine hulk, ainerige kiirus • Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast • ELUSTIK - lagundajad, kõdundajad, kobestajad Mullalõim - lähtekivim määrab ära 25/25
ROHTLAMULLAD KATI AAVIK KP-13B PROTSESSID • SOOSTUMINE- Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, kahjustab mikroorganismide elutegevust. • GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. • Lõuna-Ameerikas on nad Argentina lõunaosas ha Tšiili lõunaosas eelmäestikutes. TÄNAN!
talvel külm, igikelts takistab gleistumine, sademeid läbiuhtelise solifluktsioon suvel rohkem mulla teket Okasmetsad Talv külm, Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe Leetmullad(parasvööde) suvi jahe, 1m soostumine, viljakad, sademeid turvastumine vajavad mõõdukalt väetamist, lupjamist.
aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid igikelts, madal mulla teket BG-C temp. Okasmetsad Parasvööde, jahe, läbiuhteline Kõduhorisont, Leetumine, Väheviljakas, palju sademeid huumusehoris turvastumine, saab kasvat. ontväljauhtehori soostumine Kui väetada sont O-A-B-C Lehtmetsad Soe- tasakaalus Kõdukiht,huumu leostumine Suteliselt merelineparsv. skiht, viljakas, Soe, sisseuhteh, niiske,soodustab lähtekivim O- lagundamist A-B-C
Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad. . 4. mustmuld- metsarohtla- ja rohtlavööndi mullatüüp; huumusrikas ja paksu huumushorisondiga (kohati üle 1m) teralise struktuuri ja suure veemahutavusega toitaineterohke liivsavi- ja savimuld. Punamuld- punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja alumiiniumiühendeid; levib lähistroopikas, troopikas ja ekvaatori lähedal.
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND Kuidas järgmised asendi iseärasused mõjutavad Eesti majandust? 1.Kaugus Euroopa tööstustuumikust on arengule positiivne Eesti on siirdealaks kõrgesti arenenud lääneriikide ja toorainerikka Venemaa vahel -transiidi suur osatähtsus tänu sellele 2.Asend Läänemere ääres · Pääs maailmamerele-soodustab kaubavahetust · Kalandus · Puhkemajandus suvel (jahe kliima takistuseks) 3.Naaberriigid, suhted naaberriikidega · Miinuseks poliitiliselt ebastabiilne ja sageli eesti suhtes negatiivselt meelestatud Venemaa naabrus. · Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetil...
1)............................................................................................................................ ............................................................................................................................... 2)........................................................................................................................... 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (teadmised, protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline) leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, ...
Pedosväär Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritav...
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vöö...
saarkõrgustikud. Holotseenis on olnud kliima varem palju soojem kui praegu, praegu me elame jahedal ja niiskel subatlantilisel ajal. Kliima on kogu aeg rütmiliselt muutunud ja see kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse arengut. Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade vaheaste on siirdesoo. Soode tekkemine: Järveine e limniline soostumine. Järv hakkab kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel; Maismaaline soostumine- vajalikuks eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi, liivsavi või aleuriiti; Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud Haanja kõrgustikult. Turvas tekib kõige pindmises aereeritavas osa, mis madalsoodes 3-10 ja rabades 40-60 cm paksune. Kivisöe kujunemine – enamik kivisöest kujunes urbast
- Mineraalide muutumise tulemusena tekivad muld ja setted ning muutub pinnamood - Muld moodustab osa bioloogilisest aineringist ning on elukohaks paljudele organismidele - Mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui ka inimestele - Muld on kui filter: puhastab vett ja õhku MULLAPROTSESSID leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb . Kamardumine esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega Soostumine liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekke-protsess, milles
aurumine krüoturbatsioon, väike sellepärast pinnas liigniiske. polügonaalpinnase teke). Okasmets 4 enam-vähem võrdset aastaaega, Läbiuhteline. Kuni 1 m O-A-E-EB-B-C-D Leetumine, ka soostumine. Vajavad väetamist ja kliima jahe ja niiske, sademed ületavad Kõdu-huumus-leethorisont... lupjamist. aurumise. Lehtmets Pehmem talv võrreldes okasmetsadega, Tasakaaluline. ~1 m O-A-B-C-D Leostumine. Sobib paljude kultuuride sademed võrdsed aurumisega
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2
· Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Tagajärjed inimestele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. · Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. · Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades
Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas
Moondekivimidon tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. Maavarade kaevandamisega seotud probleemid Keskkonnaprobleemid: Muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. Sotsiaalsed probleemid: Ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist
sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved
metsastamiseks ei sobi. Soodsa veerežiimiga jääksood jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood. 22. Soode teke mineraalmaade soostumisel Eestis on soo tekkinud kahel viisil: järvede kinnikasvamisel mineraalmaa soostumisel. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Mineraalmaa soostumine toimub kahel viisil: Nõgudes toimub veega küllastunud mulla gleistumine. Tekib vettpidav gleihorisont ning soostumine järgib skeemi: madal-, siirde- ja kõrgsoo. Maa soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Madalsoo arengufaas jääb vahele. 23. Kuivendamise mõju mulla õhustatusele
pinnas polaarjaamad 2. Tundra Põhjapoolkeral T -34 Uduvihm, Igikelts, Samblad, Põhjapõder, Põdrarahvad Põhja-Jäämerd S +10 tuisk maapinna samblikud, muskusveis, ümbritsevatel <250mm soostumine madalad punakurk, luming, maismaa-aladel rohttaimed, tarn, lumikäkk ubaleht, mustikas 3. Okasmetsad põhjapoolkeral, S 10(20) 400-1000 leetmuld kuusk, mänd, Ondatrad, hunt, karu, jahindus,
· Aurumise ülekaaluga aurumine > sademed · Kõrgtroopiline kõrbed 6 Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. a) Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine b) Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine c) Lageraie-> erosioon, soostumine d) Ehitised, karjäärid, veehoidlad e) Erosioon · Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. · Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. f) Kõrbestumine
Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Vee ja orgaaniliste ainete rikas. Tuhavaene TURBAHORISONT (T) soomulla horisont. Muld põhjavee kõrge taseme tõttu suurema GELISTUNUD HORISONT (CG) osa aastast märg. Esineb õhupuudus. MAAILMAMULLAD TUNDRAVÖÖND Mullateke aeglane. Tüsedus alla 10cm. (tundra gleimuld, turvastunud gleimuld) Soostumine ja turvastumine. OKASMETS Keerukad mullad. Veereziim läbiuhteline. (kõduhorisont, väljauhtehorisont) Leetumine. LEHTMETS Ei teki tüsedat kõdukihti. Korralik huumus- (huumushorisont) horisont. Ei toimu väljauhtumist. Pastelse pruunika tooniga. ROHTLA Veereziim tasakaalustatud
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus...
Pedosfäär *pedosfäär on muld (üldiselt) *muld on avatud süsteem, mis on avatud õhule ja niiskusele, altpoolt ka kivimitele. *Enamus globaalprobleeme on tihedalt seotud mullaga. *Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. *lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise. *murenemise käigus tekib lähtekivim *Pinda, millele muld tekib,...
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed...
kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:)
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
pidevalt lõuna suunas väheneb. Mullad vajavad tingimata lupjamist. IIIa Tartu- Viljandi kõige viljakamate muldadega. Siin väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli liigniiskete muldade osatähtsus üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomullad Vahe-Eestis. Erakordselt kehvad. Happelised ja toitainete vaesed. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde
on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure
KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätas...
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe teguri muutumine mõjutab kohe teist.selline pidev muutumine põhjustab soode liikumist ühest staadiumist teise. Madalsoosiirdesooraba. Aremgustaadiumite kestel mulla viljakus langeb. VEEREzIIM SOODES. Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete
Kuused, Pruunkaru, Tselluloosi- ja Siberi metsad. Okasmetsad (Lubivaesel männid, nulud, põder, ilves, paberitööstus, okasmetsa a)okasmetsad laiuvad Põhja- lähte- lehised. orav, ahm, jahindus, aladel on suur Ameerikas ja kivimil tekkinud valgejänes, kaubandus, soostumine ja Euraasias. kuiv muld, kobras, loomakasvatus, esineb millel esineb läänepüü, vähesel määral laialdaselt väljauhtehorison musträhn, põllumajandus, igikeltsa- t
süvikud, Andide mäestik, Peruu-Tšiili süvik. 6) Kuum täpp Magma pressib läbi maarkoore, sulatab selle ära. Tekivad saared, nt Hawaii saarestik. Tekib seal, kus pole laamade servaala. 7) Maavarade kaevandamise probleemid Sotsiaalprobleemid: tervishoid, sooline disproportsioon Keskkonnaprobleemid: muldade hävinemine, põhjavee taseme langus, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, pinnase soostumine, teiste maavarade hävitamine. 8) Vulkaanide tekkepõhjused, paiknemine Vulkaanid tekivad laamade servaaladel, kahe ookeanilise laama ning ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. Magma hakkab maakoorest üles liikuma ja väljub koldest. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. 9) Vulkaani kuju, ehitus, purskeprotsess, seos magma omadustega. Kilpvulkaan: Räni- ja gaasirikas viskoosne magma, liigub vähe, väikesed laavavoolud ja
selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik
soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm, hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid- *veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi- Madalsoo- *soostumis esimene etapp *turvast vähemalt 30cm *taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega *sookask ja madalkask segus männiga Raba- *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale
Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
