SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. OECD AJALUGU .............................................................................................................. 3 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID ...................................................................... 4 3. OECD JA EESTI ................................................................................................................ 5 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE ................................................................................. 7 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID ..................................................................................... 10 6
OECD ja Mercosur Maarjo Põder Alvar Gross Gail Kikkas 10a 2014 OECD - Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Mercosur - Mercado Común del Sur, Lõuna Ühisturg (tolliliit) OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010. Mercosur on 1991. aastal Brasiilia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay poolt moodustatud majanduslik ja poliitiline liit Mercosuri partnerriikideks on Tsiili, Kolumbia, Ecuador ja Peruu. Venezuela sai täisliikme staatuse 31. juulil 2012 ning Boliivia alustas liitumisprotsessi 2012. aasta lõpus. Paraguay liikmelisus on alates 2012. aasta juunist peatatud.
Hugo Hendrik Rooberg AA-16 1.OECD soovitus oli vähendada sõltuvust põlevkivist ja leida rohelisem lahendus energia saamiseks 2.Eesti saab selle soovituse täitumiseks vähendada oma põlevkivi kasutamise kogust või kasutada muid võimalusi energa saamiseks 3. a. võib juhtuda nii, et ei leita enam samasugust head lahendust kui kasutada põlevkivi b. hakatakse rohkem tarbimist maksustama c. tekitaks selle probleemi et koolikohustus pikeneks ja praegustele töötajatele tuleks teha ümberõpe et omandada ametikohta d
BEPS project Action 4: Interest deductions and other financial payments Maris Leemets 10.08.2016 Peer Assignment in Module 3 The OECD with its Base Erosion and Profit Shifting (BEPS) project is working towards proposing politically feasible and multilaterally acceptable ways to minimize the corporate tax base erosion and profit shifting activities since 2013. Out of its 15 main lines of work under BEPS project (called Actions) I will concentrate on Action 4 which aims at proposing new rules for preventing the manipulation of interest expense related tax deductions of corporates. The underlying problem is that
The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu
inimõiguste tagamine Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO Annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, maakaarte, atlaseid, põhjalike ajalookäsitlusi Tegeleb maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega Tegeleb maailma rahvaste rahvamuusika salvestamisega. Eesti, Soome, Rootsi, Kreeka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD Eesmärgiks on Tugevdada demokraatiat Soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas Kreeka, Soome, Rootsi.
Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Regionaalne, eesmärgid püüd konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 Globaalne, arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms. 5) WTO world trading organization Globaalne, rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. OSCE Nõukogu asub Viinis. Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. OECD-majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon.Eesmärgiks on võidelda altkäemaksudega rahvusvahelistes äritehingutes on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas
Fookuses majandus, pannakse rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu näiteks tervishoid ja haridus jne. 3 slaid Organisatsioon on riikidevaheline ning loodi 1961. Aastal. Organisatsiooni peakontor asub Prantsusmaal Pariisis ning 2006. Aastast on Jose Angela Gurria juht. 4 slaid Praeguse seisuga on OECDl 35 liimesriiki. Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid Organisatsiooni eesmärk on on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel on tihe koostöö liikmesriikide vahel, samuti dialoogi, konsensuse ja teineteise parimatest kogemustest õppimise põhimõtete rakendamine. Saavutused: Privaatsuse ja andmevoogude kaitse
Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ ÜRO NATO OSCE OECD ORGANISATS Ühinenud Põhja-Atlandi Euroopa IOONI NIMI Rahvaste Lepingu Julgeoleku- ja Majanduskoostöö ja Organisatsioon Organisatsioon Koostööorga- Arengu Organisatsioon nisatsioon MILLAL 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975 1961 LOODUD EESMÄRGID 1
ELi keskmisel tasemel, ent ,,Euroopa 2020" strateegia järgi ei tohiks see näitaja ületada 10% aastal 2020. Eesti õpetajaskond on teiste riikidega võrreldes tugevalt feminiseerunud ja noorte õpetajate osakaal väiksem. Eesti põhikooliõpetaja on rahvusvahelist võrdlust arvestades aga distsiplineeritud ja suudab hoida tugevat tunnidistsipliini. Eesti koolidirektorid torkavad rahvusvahelisel taustal silma õppetöö vähesema strateegilise eestvedamisega. OECD (Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon) 2009 võrreldavail andmeil olid Eesti hariduskulutused (ostujõule ümber arvutatult) õpilase kohta 2006. aastal oluliselt allpool OECD ja ELi keskmist 4063 USA dollarit. Selle näitajaga olime 33 riigi seas 26. kohal, meist tagapool olid Poola, Slovakkia, Tsiili, Venemaa, Mehhiko, Brasiilia ja Türgi. 2006. aastal olid Eesti hariduskulutused SKTst ligi 5%, OECD keskmine oli samal aastal 6,1%. Selle näitajaga olime 34 riigi seas 27. kohal
Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki Euroopas. Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 4. Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas.
..................................................................6 4.2 Eesti ja WTO..............................................................................................................................7 5 G7- Jõukate tööstusriikide ühendus...................................................................................................7 5.1 Riikide koostöö põhimõtted.......................................................................................................7 6 OECD- Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsioon...................................................................8 6.1 OECD eesmärgid.......................................................................................................................8 6.2 OECD tähtsus Eestile.................................................................................................................8 Minu arvamus referaadis käsitletust...............................................................
OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. Eesmärgid: Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab ennetada konflikte ja kriise Ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas ka inimõiguste tagamisele. OSCE missioon Eestis: Tegutses Eestis aastail 1993-2001 ja Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli edendada intergratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel. MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON (OECD) (Inglise k. Organization for Economic Co-operation and Development) OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, mis tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: · üldise teabevahetuse · andmete kogumise · statistika avaldamise · majanduse analüüsi · prognooside, jms. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas.
muutus 1994. aastal. Juba Helsingi lõppaktis olid julgeolekuprobleemid orgaaniliselt seotud inimõiguste küsimusega. OSCE tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Inimõiguste seisukohast on oluline, et kuigi OSCE väljendab riikide poliitilist tahet, rõhutatakse tema dokumentides, et inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana. Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms. OECD on 1948. aastal
tulumaksumääras olenemata sissetuleku suurusest. Eestis kehtivaks tulumaksumääraks on aasta 2013 seisuga füüsilisele isikule 21 %. Tulumaksu ei pea maksma tulult, mis ei ületa miinimumvaba tulu, mis on aasta 2013 seisuga 1728 eurot ehk 144 eurot kuus, samas riigi poolt kehtestatud miinimumpalk aasta 2013 seisuga on 320 eurot kuus. Olgugi, et Eesti 21 % maksumäär ei tundu kõrge, oli Eesti elaniku keskmine maksukoormus aastal 2012 40,4 % ning võrreldes OECD keskmisega, mis oli mõnevõrra madalam ehk 35,6 %, on Eestis pigem kõrgemad üksikisiku maksud (OECD, 2013). Eesti kõrge maksukoormus, mis on proportsionaalselt võrdne kõigile, suurendab ebavõrdsust klasside vahel. Aastal 2012 erinesid elanikkonna vaeseima ning rikkaima viiendiku sissetulekud pea 5,5 korda (Statistikaamet, 2013). Aastal 2010 oli CIA World Factbooki järgi Eesti Gini koefitsent 0,313 mille järgi on tulud
..............................15 2 ABSTRACT Nii tuleviku kui ka oleviku eeldatava eluea prognoosid ja vaesuse määrad vanurite seas on vajalikud tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja pensioni planeerimiseks. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas on seotud eeldatav eluiga ja eakate inimeste vaesuse olukord erinevates riikides. Uuring viidi läbi kvantitatiivse analüüsi uurimismeetodil, mille andmeid võeti OECD andmebaasist. Uurimistulemused näitasid, oodatava eluea ja 66-aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra vahel esineb nõrk negatiivne seos ehk ühe näitaja suurenemisel teine väheneb. Vaesuse määr mõjutab ligikaudu 6% oodatava eluea muutumisest. Võtmesõnad: oodatav eluiga, vaesus, eakad inimesed, vaesuse määr 3 SISSEJUHATUS
ühe protsenti võrra alates 2012. aastast kuni 2015. aastani ja selline protsent enam ei suurenud. Eestis on teine situastioon. Eestis oli ainult 2013. aastast langus ja just järgmisel aastal protsent jälle suurenes. Väga hea, kui lahkunute noorte protsent vähendab iga aastaga. 8 9 Tööturg Mis puudutab tööhõive seisukohalt, üle 75% inimestest vanuses 15 kuni 64 Norras, saavad palgalist töökohta, üle OECD tööhõive keskmiselt 65%, ja üks kõrgemaid OECD. Mõned 77% meestest on palgatööga võrreldes 74% naistest. Norras vaid 3% töötajatest töötab väga pikki tunde, palju vähem kui OECD keskmine 13%, 4% meestest töötab väga pikki tunde võrreldes vaid 1% naistega. Hea haridus ja oskused on olulised eeldused töö leidmiseks. Norras 82% täiskasvanutest vanuses 25-64 on omandanud keskhariduse, mis ületab, kui OECD keskmine 75%. See on võrdne nii, meeste, kui ka naiste vahel
Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. GREENPEACE-on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine. OECD- (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms.
Peakorter Strasbourg`is. Seal liikmeid rohkem kui ELis. Eesmärk kaitsta inimõigusi ja demokraatiat, tegutsemisvaldkonnad on veel sotsiaalsed ja keelelised õigused, haridus, kultuur. 1950 võttis vastu Euroopa Inimõiguste konventsiooni. Euroopa Nõukogu juures töötab ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Eesti sai liikmeks 1993. ENi kaudu on Eesti ühinenud mitmesuguste rahvusvaheliste lepingute ehk konventsioonidega. 2015 kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. 5) OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on tugevdada demokraatiat ja vabaturumajandust kogu maailmas. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECDl on 34 liikmesriiki, Eesti sai liikmeks 2010. OECD
sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete, sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja
ÜHTSETE ÕIGUSSTANDARDITE, INIMÕIGUSTE, DEMOKRAATIA JA ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTETE TOETAMINE NING EDENDAMINE 1950.A KOOSTATI EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOON 1959.A ASUTATI EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS ALALINE ASUKOHT ON STRASBOURGIS JUHTORGANITEKS ON VEEL PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE JA MINISTRITE KOMITEE EL OTSUSED EI OLE LIIKMESRIIKIDELE SIDUVAD PÕHIDOKUMENT ON EUROOPA INIMÕIGUSTE JA VABADUSTE KONVEKTSIOON. OECD-MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON ASUTATI 1961.A PEASEKRETÄR JOSE ANGEL GURRIA PEAKONTORID CHATEAU DE LA MUETTE'IS PRANTSUSMAAL KOONDAB ARENENUD TÖÖSTUSRIIKIDE EESMÄRGIGA TOETADA DEMOKRAATIAT JA VABATURUMAJANDUST. TEGEVUSVALDKONNAKS ON MAJANDUS JA MAAILMAARENG. LIIKMESRIIKE 35. EESTI LIITUS 2010.A INSTITUTSIOONID:OECD NÕUKOGU(LIIKMESRIIKIDE DIPLOMAATILISED ESINDUSED); OECD SEKRETARIAAT; OECD KOHTUMISED.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu- 2013. Aastast kuulub Eesti sinna. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO peasekretär Anders F (taani) Fogh Rasmussen Asustatud : 1949. Aluse pani Põhja-Atlandi leping(Washingtoni leping) Liikmeid: 28 Eesti liitus 2004. Aastal Eesmärgid: kindlustada,kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Peakorter: Brüsselis OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) OECD peasekretär Angel Gurria(mehhiko) Asustatud: 30.09.1961 Liikmeid: 34 riiki Peakorter: Pariis Eesmärk : Kaasa aidata maailmamajanduse arengule, maailmakaubanduse laienemisele. Ei anna laenu ega toetusi ! OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) peasekretär Lamberto Zannier ( Itaalia) Asustatud: 1.08.1975 Liikmeid: 56 Peakorter: Viin, Austria Suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon
protsenti elaniku kohta. Graafikul kujutatud joonisel 2. Growth of GDP per capita, percent change 15.0 10.0 5.0 0.0 -5.0 -10.0 -15.0 -20.0 Australia New Zealand Estonia Joonis 2. SKP tõus elaniku kohta väljendatuna protsentuaalselt Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/ Reaalne SKP inimese kohta on kasulik mõõt mingi piirkonna majandusliku arengutaseme näitajaks ning OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on määranud keskmise, mille järgi võrrelda liitunud riikide taset. Austraalia tase OECD 3 liikmesriikidega võrreldes on olnud alati keskmisest kõrgemal, kuid viimastel aastatel langevas trendis. Uus-Meremaa võib leida võrdeliselt allpool OECD keskmist määra. 2. Hinnakasv ja selle dünaamika Inflation, consumer prices (annual %) 5.00 4.50 4.00 3.50 3.00 2.50 2.00 1
Itaalia majanduslikult olulisem piirkond kui Põhja-Itaalia Nüüdseks on paljud tehased suletud ning Napoli tähtsus vähenenud. Linnas on suur korruptsioon ning organiseeritud kuritegevus. Tänapäeva Itaalia majandusele on iseloomulik Põhja- ja Lõuna-Itaalia suur ebavõrdsus. Põhja-Itaalia majandusareng on olnud kiirem ning spetsialiseerutakse tööstusele. Seal toodetakse 75% riigi rikkusest. Lõuna-Itaalias tegeletakse põllumajandusega ning sealne areng on olnud aeglasem. OECD hinnangul on Itaalia regionaalne ebavõrdsus 34-st Euroopa Liidu liikmesriigist kõige suurem. Organisatsiooni korraldatud uuringus võrreldi erinevate piirkondade majandustegureid. Nendeks oli turu kasv, töökohtade, arstiabi, ja hariduse kättesaadavus, riigi investeeringud ja turvalisus. Uuringust selgus, et Campania on Lääne-Euroopa üks vaesemaid piirkondi. Calabrias ja Sitsiilias on keskmisest kõrgem töötuse tase ning madal teenuste kättesaadavus
tulema võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse vastutuse kultuur. - Suunati ressursse õpiraskustega õpilaste eriõppesse, et saavutada õpitulemuste võrdväärsus. Ehkki koolireformi alustasid uusvasakpoolsed poliitikud, rakendati eelkirjeldatud hariduspoliitilised ja pedagoogilised põhimõtted ellu tsentristlike liberaalide juhtimisel. Lõpuks olid ka poliitilised parempoolsed sisuliselt selle reformi taga. Soome sukeldus 1990. aastate alguses OECD-maade sügavaimasse majanduskriisi. Riigi võlg kasvas plahvatuslikult, kuigi kulusid püüti kärpida. Lastega perede positsioon tulude jagamises nõrgenes 1990. aastail oluliselt. Neisse peredesse kuuluvate inimeste arv kasvas kahes kõige väiksemas tuluklassis, nende arv keskmises ja suures tuluklassis vähenes. Koolituses on teatud märke piirkondlikust kihistumisest, koolide õpitulemustes on märgatavaid
Vanus 16-19 Kestab kolm aastat Teoorias vabatahtlik, praktikas peaaegu vältimatu U 90% õpilastest avalikes, 10% erakoolides Valik üldise ja kutseõppe vahel Kohustuslik IT-õpe Kõrgharidus Kestab kolm aastat või rohkem Sisseastumiseks vajalik sertifikaat (generell studiekompetanse) Ülikool, kolledz ja spetsialiseerunud erakool Mõned faktid Norra hariduskulud 6,6% SKPst (OECD keskmine 5,9%) Alg- ja põhikooliõpetaja keskmine palk 46 375 eurot aastas Keskkooliõpetaja keskmine palk 50 328 eurot aastas PISA 2009: matemaatikas 21., loodusteadustes 24., lugemises 12. koht OECD riikide hulgas 25% üle 16-aastastest omab kõrgharidust Kasutatud materjalid http://www.regjeringen.no http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/tools/salaries.pdf http://en.wikipedia
ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi OECD Maailm 2007 0.885 0.849 0.611 2008 0.885 0.850 0.615 2009 0.884 0.850 0.619 2010 0.885 0.853 0.624 9. Mitu % rahvastikust töötab esmasektoris, sekundaarsektoris, teeninduses
keskaegsesse Yorki või Soti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased, peamised lähtemaad USA, Prantsusmaa jt. Sisemajanduse kogutoodangust (SKT) Suurbritannias moodustab turism 10%. Suurbritannias külastatakse tõenäoliselt kõige enam turismiobjekte ja vaatamisväärsusi nagu Stonehenge, Loch Ness, Tower of London, Westminster Abbey, Buckingham Palace, Madame Tussaud' vahakujude muuseum, Big Ben, St Pauli katedraal jpm. 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad OECD värske raporti kohaselt on viimasel paaril aastakümnel sissetulekute ebavõrdsus ning allpool vaesuspiiri elavate inimeste on arv kasvanud. Keskeltläbi on ebavõrdsus OECD-s kahekümne aastaga kasvanud 7,8%. Suure ebavõrdsuse tagajärg on see, et rikkas riigis ei ole alati parem vaene olla kui väiksemate sissetulekutega riigis. Kõige suuremad vaesusega seotud muutused on toimunud pensionäride ja noorte osas. Risk,
kohustuslikuks teha ning on andnud nõusoleku alimentide maksmata jätmise avalikustamiseks. Ainetöö koosneb kahest osast, milles esimeses uuritakse ülalpidamiskohustuse seaduslikke regulatsioone. Töö teises osas uuritakse tööandja õigust seoses kindlaksmääratud puhkuse tööandjapoolse osalise ärajätmisega. 1. ÜLALPIDAMISKOHUSTUS Ligi 22 protsenti Eestis kasvavatest lastest kasvab üksikvanema hoole all, meist eespool on üksikvanemate osakaalu poolest OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikidest vaid USA (26 protsenti), Uus-Meremaa, Iirimaa (mõlemad 24 protsenti) ning Kanada (22 protsenti). Värskest uuringust ,,Doing Better for Families" selgub, et 27 OECD liikmesriigi võrdluses kasvab üksikvanema hoole all keskmiselt 15 protsenti lastest[1]. Üksikvanema hoole all kasvaval lapsel on seadusega määratud õigus saada toetust ja ülalpidamist ka teiselt lapsevanemalt. Perekonna seaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud
ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1961 OECD eesmärk: aidata kaasa liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule; koguda andmeid ja koostada nende põhjal analüüse ja soovitusi paremaks riigivalitsemiseks 2. Nimetage kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mille liige Eesti on. Põhjendage, miks on liikmeks olemine Eestile oluline. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) – Sõjalise ohu korral ei jäeta Eestit hätta, Eesti
ARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD
Kelli Muster LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI Linnad ja globaliseerumine Tallinn 2012 Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid
FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika tulemusel oli Soome eelarve aastail 19982008 ülejäägis, maailmamajanduse kriisi ajal see kahanes kiiresti ja 2010. aastal oli riigi majanduse puudujääk juba 5,4% SKPst Majanduskriisi aegu oli riik sunnitud laenamist suurendama ning võlg, mis 2011. aastal oli 45%, arvatakse lähiaastail kasvavat uuesti 5060%ni SKPst. MAKSUPOLIITIKA Soome maksutase on OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) riikide hulgas esirinnas. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. MAKSUMÄÄRAD SOOMES 2015 Käibemaks: üldjuhul 24% ehituses pöördmaksustamine Ettevõtte tulumaks: 20% ; 2014. aastast
• konfliktide ennetamine, • kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll • kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. • Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. • OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD • OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. • Asukoht: Pariis. • OECD asutati 1961 • OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast
Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud panuse tegemine kõrgtehnoloogia arendamisele. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on olnud teadus- ja arenduskulutused 3% SKP-st, millest rohkem kulutatakse OECD liikmesriikidest vaid Rootsis. Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (protsent koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikidest peale USA-d ja Jaapanit kolmas. MAJANDUSKASV Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides
majanduskasvu mootoritena. Yangtze jõe delta Hiina halba olukorda tõestab Changjiang jõe delta (Yangtze jõe delta) Hiina idarannikul. Yangtze jõe delta on suurima elanikkonnaga piirkond Hiinas ning ühtlasi ka kõige tihedamalt asustatud piirkond kogu maailmas, sest ühel ruutkilomeetril elab keskmiselt kuni 2,700 inimest. Arvesse tuleb võta seda, et Yangtze delta ka Hiina kõige majanduslikumalt arenenuimaid piirkondi, mis soodustabki inimesi sinna kolima (OECD 2010). Hiinlased kutsuvad Yangtze jõe deltat "16 linna" (Shangguang et al. 2012). Aastal 2009 võtsid need linnad enda alla kogu Hiina pindalast 1%, 10,4% kogu populatsioonist, tootsid 18,7% kogu hiina SKP-st, 22% maksutulu ning 28,4% kogu riigi eksporditulust, edukate majandusnäitajate põhjal peetakse Yangtze jõe deltat üheks maailma majanduse kasvumootoriks, näiteks suurem osa "Made in China" tooteid toodetakse just selles regioonis (OECD 2010).
jõutud maailma arenenumate riikide hulka. Nüüdseks on temast saanud üks maailma juhtivaid tehnoloogia innovaatoreid, olles suuruselt kolmas patentide omamise arvult maailmas, pärast Jaapanit ja Ameerika Ühendriigike. Lõuna-Korea on suuruselt neljas majanduspiirkond Aasias ja viieteistkümnes kogu maailmas. See riik on majanduse ekspordile orienteeritud, keskendudes elektroonika, autode, laevade, masinate, naftakeemia ja robootika tootmisele. Lõuna-Korea on ÜRO, WTO, OECD ja G-20 liige. Ta on Samuti Ida-Aasia tippkohtumise ja APECi asutajaliige. Riigieelarve maht on 118,1 miljardit dollarit. Rahaühik on Lõuna-Korea won (KRW) (). 1 USA dollar on 1251,09 woni. Riikide tabelis on Lõuna-Korea hetkel ligi triljoni USD-suuruse SKP-ga 15. kohal, olles vahepeal pikka aega 11. ja ajutiselt ka 10. kohal. Korea edu taga nähakse väga konkurentsivõimelist haridussüsteemi ning kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu.
● Euroopa Keskpank Eesti Euroopa Liidus ● Lissaboni leping ● Laienemine ● Kliima ● Energia ● Naabruspoliitika ● IT-agentuur ● Finantsperspektiiv ● Eestlased Euroopa institutsioonides Schengeni viisaruum ● Ala Euroopas ● Liikmesriike: 26 ● Allkirjastati 14.juunil 1985 ● Ühine viisa poliitika ● Moodustab põhiosa Euroopa Liidu seadusest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon(OECD) ● Asutati 1961.aastal ● Liikmesriike: 34 ● Peasekretär: Jose Angel Gurria ● Peakorter: Pariis ● Liikmestatuse kriteeriumiks: Avatud turumajandus ● Tihe koostöö liikmesriikide vahel ● Tegeleb mitteliikmesriikide arenguküsimuste ja nõustamisega. OECD-sse kuulumise tähtsus Eestile ● Majandusanalüüsi tähtsus ● Info vahetamise paik ekspertidele ● Suunanäitajaks ● Statistilise info allikas
Vastavalt seaduse eelnõu 654 SE seletuskirjale reguleeriti muudatusega Vabariigi Valitsuse koosseisu kujundamist. Lisaks antakse Vabariigi Valitsusele ja peaministrile võimalus anda korraldusi elektroonilises vormis. Sätestatakse, et riigivara osas saab riiki esindava ministri täpsustada peaminister korraldusega. Eelnõu koostajate sõnul liiguti sellise muudatusega paindlikuma riigivalitsemise poole milles leidis vajakajäämisi ka OECD oma 2011. a riigivalitsemise raportis8 mis omakorda soovitas Eestile valitsemise paindlikkust suurendava regulatsiooni rakendamist. Kõnealuse raporti soovituste seas oli ka nõuanne vähendada valitsuse kiiret tegevust takistavaid tõkkeid. 6 109 SE Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut¬mise seadus internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1-559489a6f8e5; 25.10.2017 7
Itaalia Itaalia riigis on inimarenguindeks 0,886, mis viib Itaalia maailmas 20.kohale. Itaalia riigist jääb pisut alla Kreeka 0,885'ga ja pisut üle on Itaaliast Austria 0,889'ga. Itaalia kuulub kõrgesse inimarengu gruppi. Itaalia kuulub OECD regiooni. Itaalia on oma regioonis üks kõige parema inimarenguindeksiga riik. Kuigi tuleb tõdeda,et enamus riike on üsna kõrge inimarenguindeksiga. Itaalia ja Eesti inimarenguindeksil polegi väga suurt vahet Eesti inimarenguindeks on tõusnud umbes samas tempos nagu Itaalia inimarenguindeks. Eesti inimarenguindeks on 0,81. Itaalia väikelaste suremus on hetkel 4 last 1000 kohta,mis viib Itaalia 23.kohale kogu maailma arvestuses
saj tootearendus, brändi müümine. Finants- ja teenindusettevõtted. Virtuaalfirmad. Skype RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID: IMF - Rahvusvaheline valuutafond. WTO Maailma kaubandusorganisatsioon EL Euroopa Liit NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assositssatsioon ALADI Ladina Ameerika Integreerumise Assositasioon APEC Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon ASEAN Kagu-Aasia Maade assotsiatsioon OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1. Tootmisviisi mõiste, jaotus. Iseloomulikud jooned traditsioonilistel, industriaalsetel ja postindustriaalsel tootmisviisil. Millal maailmas mindi ühele või teisele tootmisviisile üle, kus tänapäeval maailmas esineb? 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. 3
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis.
Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud panuse tegemine kõrgtehnoloogia arendamisele. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on olnud teadus- ja arenduskulutused 3% SKP-st, millest rohkem kulutatakse OECD liikmesriikidest vaid Rootsis. Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (protsent koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikidest peale USA-d ja Jaapanit kolmas. 3.3.Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides
Mis on PISA? PISA - Programme for International Student Assessment Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm Kes osalevad? 15 aastased õpilased OECD liikmes- ja partnerriikidest Osalevad riigid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mida uuritakse? PISA uuring keskendub õpilaste põhioskustele lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas
reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks soomlastele. Teisel kohal on Venemaa mille turistide jaoks on näiteks Ida-Virumaa puhul oluline geograafiline lähedus ja rahvuslik koosseis (sugulased, pere, sõbrad ja üldine kultuuriruum) Kolmandal kohal on Läti. Näiteks käivad Läti kalurid kalal Peipsi järvel. Samuti hea sihtkoht turismireisiks geograafilise läheduse tõttu. 3. Milline on Eesti regioonide tüpoloogia OECD järgi? Milliseid regioonide tüpoloogiaid veel Eestis eristatakse? Eesti maakonnad jaotatakse OECD järgi linnalisteks regioonideks (elanikest üle 80% linnades, näiteks Harjumaa ja da-Virumaa), vahepealseteks regioonideks (50-80% elanikest linnades, näiteks Tartumaa ja Pärnumaa) ning maalisteks regioonideks kus elab alla 50% elanikest linnades. Veel eristatakse regioone vastavalt eesmärgile näiteks kultuurilis-etnilistel alustel (Setumaa,
Seega võib öelda, et industriaalse ja teadusliku arengu tagajärjeks on globlaased riskid, mis põhjustavad halba elujärge. Näiteks ülerahvastatus, mis on põhjustatud just tehnoloogia, täpsemalt arstiteaduse, arengust. Surmad vähenevad, sünnid on jätkuvalt kõrged. Teksti autor toob välja, et uuringute põhjal ei saa kinnitada (vähemalt osaliselt) U. Beck’i teooriat riskiühiskonna kohta. Millel selline väide põhineb? Tooge näiteid loetud tekstist. On vähe tõendeid, et OECD riikides oleks laialdaselt makse langetatud globaliseeerimise tagajärjel ega pole ka tõendeid, et valitsus vähendaks kulutusi. Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks,
Kui konservatiivsusest kui ka regulatsioonidets tulenevalt vanad finantseerimise võimalused ei ole ettevõtetele piisavad, siis innovatsiooni tulemusena on kerkinud esile mitmeid uusi võimalusi, mis tänaseks juba laialdaselt kasutusel. Pangalaenud on paljude VKEde ja ettevõtjate jaoks kõige tavalisem välisfinantseerimise allikas, kes on oma asutamise, rahavoogude ja investeerimisvajaduste rahuldamiseks sageli väga sõltuvad krediidiandjatest. OECD on oma 2015.aastal ilmunud tööpaberis ilmekalt välja toonud, et aastatel 2008–2009 toimunud ülemaailmse finantskriisi tagajärjel tekkinud pangakrediidi piirangud (kuna pangad proovisid täita usaldatavusnormatiive), mis muutsid VKEde sektori finantseerimise haavatavaks. Kuna paljud ettevõtted olid kriisi üleelamiseks kohustatud suurendama finantsvõimendust, siis on muutunud üha pakilisemaks tugevdada oma kapitalistruktuure ja vähendada sõltuvust laenamisest
3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. teaduspark) paigutust mõjutavad tegurid. 4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused, positiivsed ja negatiivsed küljed. 5. Rahvusvahelised ettevõtted (RVE), RVE -te erinevad põlvkonnad. Oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. 6. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed. 7. Oskad koostada ja lugeda erinevaid diagramme. Vastused . 1. Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis. Jaotatakse : 1) traditsioonilised 2) industriaalsed 3) postindustriaalsed Traditsiooniline tootmisviis levivad väikestes gruppides, toodetakse oma tarbeks, agraarneühiskond Industriaalne tootmisviis -
JURIIDILINE ISIK on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel, Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kelle asukoht on registreeritud Eestis Erisoodustus- kingitused, annetused, dividendid, vastuvõtukulud. Maksma tulumaksu väljaandmise hetkel. Mujal maailmas aasta jooksul teenitud kasumi pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit. JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel. RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste sätete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisõiguse jagamine. Nt litsentsitasu on õigus maksustada residendiriigil. Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende.
annaabi.ee 
