Surm progressi nimel VÄLJASUREMINE.aastatuhandevahetusel ilmunud maailma punast raamatut ja näitab, kes maksavad inimkonna helge tuleviku oma surmaga kinni. Arvatakse, et aegade hämarusest on maakeral elanud ümmarguselt 500 miljonit erinevat liiki. Välja on neist surnud 490 miljonit liiki. Seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 miljonit erinevat taime-, seene- ja loomaliiki. Oluline on siinjuures rõhutada sõna «võiks», sest teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 miljonit... Säherdusel taustal ei tundu nii üksikindiviidide kui ka tervete liikide kadumine erilise tragöödiana. Ometi on iga liigi kadumine korvamatu tragöödia, sest ta muudab liikide vahel väljakujunenud suhteid ja kallutab üha enam ja enam tasakaalust välja terveid ökosüsteeme. Kui esimese sajandiga (1600-1700) kadus maamunalt ühtekokku 21 loomaliiki, siis järgmise sajandiga juba 38, edasi aga 84 liiki. Äsja lõppenud sajandi musta nimekirja kanti ...
20. sajandil tarbimisharjumusi mõjutanud asjad 1. Konveiermeetod tootmises ja autod Elukvaliteedi paranemine Ameerika Ühendriikides peale esimest maailmasõda tõi endaga kaasa suurema tarbimise. USA tõusis maailmamajanduse esiotsa, kuna nii sõjas kui peale seda käitus ta peamiselt varustajana. Raha sissevool tõstis väga kiiresti ameeriklaste elukvaliteeti. Suurt rolli mängis edaspidiselt Henry Fordi Ford Motor Company, mis esimesena maailmas võttis kasutusele konveieri ehk liikuva lindi meetodi. Nii hakati valmistama autot, mis kandis nime Mobile T või ka hellitavalt ,,Tin Lizzie". Enne seda, kui auto laialdaselt ühiskonnas kasutust leidis liikusid inimesed peamiselt jala, trammidega või rongidega. 1924. aastaks tegutses üle Ameerika ligi kümmetuhat Fordi tootmiskompleksi ja 1927. aastaks oli müüdud 15 miljonit masinat. Fordi tootmismeetodiga muutus auto aina igapäevaesemeks ja võib öelda, et ka keskklassi inimese elu keskmeks. A...
Kas mõtlme ja tegutseme keskkonna hoidlikult? Inimene ja loodus olid alati koos, kuid industriaalelu kujunemise, tehnilise progressi ja tehnoloogijate ajastu pärast inimene unustas oma kohta eluslooduses. Nüüd inimest ümbritseb mitte roheline maailm, vaid kivist džungel. Tänapäeval on inimkonnal suured probleemid ekoloogiaga. Me ise oleme selle probleemi põhjustajad. Varem inimene suhtus loodusesse väga hoolikalt, kaitses seda ning pidas tähtsaks kooskõla sellega. Kunagi loodus ja inimene olid teineteisele toeks, nüüd aga muutusid vaenlasteks.
18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. b) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. c) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjanduszanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. 2
2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C. Danto sündis Ann Arboris, Michiganis aastal 1924 ning kasvas üles Detroidis. Pärast kaheaastast teenistust USA armees, läks Danto Wayne´i Osariigi Ülikooli ja pärast seda Kolumbia Ülikooli
Essee "Kliima soojenemine" Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on üha aktuaalsemaks kerkimas kliima soojenemise küsimus. Ühiskonna progressi võib küll vaadelda kui positiivset nähtust, kuid sellega kaasnevad muudatused võivad olla kahjulikud keskkonnale, kus me elame ning see omakorda võib panna ohtu meie edasised elud siin planeedil. Kuidas vältida inimkonna hävingut meie endi süü tõttu ning kas on võimalik taastada meie planeedi endine puhtus? Kliima soojenemise küsimus on tekitanud palju vastukaja, mis kõigub hoolimata tõenditest seinast seina ning on endiselt teema, mille üle annaks pikalt arutleda
Traditsioonid v progress kas lõpmatu konflikt või ühe mündi kaks külge. Tänapäeval paljudel inimestel on tugevad traditsioonid, mis nad peavad lapsepõlvest kuskohas on samapalju neid, kes ei tunne huvi oma juurte traditsioonide vastu. Oma essees püüan võrrelda kaht sellist rühma ja kuidas see mõjub progressile. Igas riigis ja ühiskonnas esimesel kohal seisab pürgimus progressi poole ja kohe tekib küsimus, mis teha vanade tavadega, mis oli kujunenud sajandite aastate jooksul. Progress loomulikult edendab ühiskonna õitsengut, mille tulemuseks on iga inimese õnn ja heaolu. Kuid kiindumus uute vooludesse toob kaasa traditsioonide kaotamist. Just sellepärast paljud ajaloolised hooned, ehitised ja tavad olid hävitatud reformimiste aegadel. Oma aja äraelanud ideede hävitamine on ühest küljest
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism
Future Tenses Will-future and going to-future Andrea Terasväli Future forms Will-future Going to- Simple Present Future Future future presen progressi progressi perfect t ve ve • • Planned Future Planned Action Sth. Will Prediction, action in action action in will already assumptio the future is fixed the near definitely have n (assur future happen happene • logical ed/de (it d before • conseque ffinite) usually a certain
õigused neil puudusid. Küll aga 19. sajandi lõpus saabus naiste rolli ümberhindamine ehk sotsiaalne iseseisvumine. Valisin selle teema, sest nõustun seisukohaga, et naistel peaksid olema samasugused õigused nagu seda on meestel. Samuti käitumine ja riietumine on iga naise enda asi ja peaks olema igaühele vabatahtlik ja soovidele vastav. Progressiga kaasnes naiste käitumises ja kõnes mitmeid muudatusi. Enne progressi oli naistel täpselt reglementeeritud käitumine ning kõne. Vesteldes tuli olla ülimalt kombekas ning vältida tuli kõike vähegi vulgaarset ja vulgaarseks peetavat. Progressiga aga kõik muutus mingilgi määral naiste kasuks lihtsamaks. Naistel ei olnud kohustust enne igat lauset läbi mõelda, mida öelda tahavad ning nad ei pidanud ebasobivate sõnadega rääkimist enam nii väga kartma. Neil oli õigus oma arvamusele ning sellega muutus nende käitumine palju vabamaks.
suudeti muuta täiesti vedelaks, ühendades pealevooluvesiratta sepalõõtsiga võimaldades seeläbi saavutada senisest kõrgemat temperatuuri sellega sai Euroopas alguse malmivalamine. Väntvõlli kasutuselevõtt lihtsa hammasratastiku ja vedru süsteemi asemel, koostöös vesiveskiga võimaldab aga käivitada löögiriistu, näiteks sepikoja mehhaanilist haamrit. Kuid see ei tekita siiski kohe revolutsiooni metallurgias. Metallurgia ja ballistika progressi toob kaasa just sõjakunsti areng. Ajajärku 950 1350 iseloomustab raskeratsaväe esilekerkimine, vibu ja eriti ammuküttide kasvav osatähtsus. Ratsavägi moodustas militaarse eliidi. Rüütel, kelle varustusse kuulus: kooniline kiiver, rõngassärk ja suur kilp; ründerelvadest: oda, mõõk ja sõjanui ning sõjaratsu destrier oli selle perioodi ,,võimsaim relv". Nagu eelpool mainitud kasvas ka vibu- ja ammuküttide osatähtsus
tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus, abort, enesetapp, halastussurm. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha. Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem tervis, inimesed tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes, teadlikud ja entusiastlikud loodushoiu küsimustes. Rahvad, kes rõhutavad eneseväljendust, on
· Pöördus katoliiklusesse, rikka Arutlus teadustest ja kunstidest" sveitslanna soosik, kelle toetusel saab · "Ühiskondlikust lepingust ehk haridust ja õpib muusikat. Riigiõiguse põhiprintsiibid" · Proovis erinevaid ameteid · "Emile ehk kasvatusest" (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. Tunnused Sõnum, tähtsus · Tema arust oli poliitiline ideaal · Eristab inimeste loomulikku ning rahvavõim- riigiasjad arutatakse ühiskondlikku seisundit. rahvakoosolekul. · Rousseau leidis aga ka , et ei ole
Sellest sõltumata tehti kiirelt juurde eesti keelseid erakoole.Eestluse kasvu märgiks oli ka Vanemuise maja avamine tartus ja Estonia valmimine Tallinnas.1906 asutati Lätis Läti põllumeeste selts.progressoli 20saj moesõnaks, seda käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Sionistid koondasid juute ja taaselusatsid heebrea keelt juutide ühiskeelena pessimism usk darvinismi ei tähendanud veel usku progressi .pilvelõhkujad maailma jõukamais linnades hakkasid kerkima pilvelõhkujad . Need leiutati Chicagos ja peagi asusid kujundama ka New Yorki linnapilti. Shovinism e marurahvuslus oma rahvust peeti teistest paremaks.imperealism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.koloniaalsüsteem imperealistid koloniseerisid väikseid ja vaeseid riike muutes , need oma toorainebaasideks , hiljem ka turuks. Tihti elas kolooniais rohkem inimesi kui emamaal
bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks
poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Dadaismi olemus · Dadaismi programmiks oli eitada senist kunsti. Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Dadaistid leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Neid ühendas viha sõja vastu Dadaismi tunnuseed · mängulisus ja pilkamine · agressivne suhtlemine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine · provokatsioonid · dogmade,loogilise mõtlemise eitamine · luule visuaalse külje tähtsustamine Dadaismi esindajad
Igaüks ei suuda seda teha. Suudab vaid isik, kelle pea, käsi ja süda töötavad üheskoos. Teosel peab kindlasti olema ka idee või mõte. Teos ilma mõtteta on kui inimene ilma hingeta tühi ja igav. Nii nagu suhtleb kirjanik raamatute näol lugejatega, suhtleb ka kunstnik oma maalide, skulptuuride, ehitiste ja nikerdistega vaatajatega. Mõte ja idee moodustavad kunstiteose, elava hinge, tema tõelise sisu. Kunst on üks kahest inimkonna progressi teguritesit, mille abil inimene suhtleb. Sõnad, mille kaudu inimene suhtleb mõttega ja kunst, kus inimene suhtleb nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku moodustavad terviku. Kunsti abil me suhtleme. Mikk Tehvan 11B.
VEEVALAJA (21.I - 19 II) on oma olemuselt dialektik, kes sobib tegelema teaduse ja tehnika progressi määravate aladega. Veevalaja on alati valmis ootamatusteks ja oskab kriitilise situatsiooni lahendamise enda peale võtta. Üldse ei meeldi talle lühikese lõa otsas olla ja juhendavad näpunäited, ta töötab kalduvuse, aga mitte sunni järgi. Ta on sündinud leiutaja ja ratsionalisaator Veevalaja eneseteostuse parimad valdkonnad on elektroonika, raadio telegraaf, psühholoogia, filosoofia, bioloogia, keemia. fotograafia, inseneriasjandus, teadusotsingud. Laia silmaringiga
Grosz Algatajad. • Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Algatajad New Yorgis. • Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaistid. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
õudsem vaenlane. Kui minna natuke ajalukku, ligikaudu XX. sajandisse siis tuleb välja, et viimased mitukümmend aastad kõik millega inimesed tegelesid oli looduslikukeskonna saastamine, osoonikihi hävitamine, kogudes tuhandeid tonne tuumajääke ning miljoneid tonne prügijäätmeid. Muidugi nüüd pole see nii. Parimad maailmatargad lahendasid raskeid probleeme, et teha elu lihtsamaks. Kuid selle tulemused polnud just kõige head. Iga inimolend saavutuste progressi kasutamisel muutus maha prügiviskamise ohvriks. Sellel oli ainult üks lahendus: Igad- pidi hoolitsema keskkonna eest. Mahavisatud prügikasti (mitte maha, asfaldile) krõpsupakk mõnikord tähendab loodusele palju rohkem, kui mingi “ROHELISTE” koosolekul osalemine. Kuid ikkagi mõiste “isamaalisus” esialgul on seotud inimese sotsiaalse ühiskonna eluga. Kui ma mõtlen: mis on ikkagi minu jaoks isamaalisus, järeldan, et see on raske mõiste seotud perega
Nooreestlaste isamaa-armastus seisnes eelkõige nende tegevuses. Kuigi paljudel nooreestlastel olid erinevad vaated, püüdsid nad siiski saavutada ühist eesmärki, milleks oli eesti kultuuri viimine Euroopasse. Kuid enne eestlaste kultuuri tutvustamist Euroopale, pidid nooreestlased ise tutvuma euroopaliku kultuuriga. Nooreestlaste poliitilise näo moodustasid radikaalid, kes pooldasid uuendusi. Radikaalid tõstsid esile intelligentsi, keda nad pidasid progressi kandvaks jõuks. Suurt potentsiaali nägid nad ka töölisklassis, kes oleks vabanenud kodanluse võimu alt. Kuid talupoegi, kes moodustasid 2/3 eesti rahvast, peeti pidurdavaks teguriks. See on aga igati mõistetav, sest kes muu siis pidigi kultuuri arendama ja edasi kandma, kui intelligentne ja haritud inimene. Õnneks kasvas aga haritud eestlaste arv iga aastaga, sest üha enam eestlasi sattus ka ülikooli.
tulevikus elavatele inimestele. While the debate over a more precise definition of sustainability will continue, and questions over just what it is that should be sustained may remain unanswered, this should not delay progress toward achieving more sustainable water resources systems Kuigi arutelu üle enam täpne määratleda jätkusuutlikkust jätkab ja küsimuste üle lihtsalt, mis see on, et tuleks hoida, võivad jääda vastuseta, ei tohiks see takistada progressi poole, et saavutada rohkem jätkusuutlikke veevarusid süsteemi.
väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset, leidsid abielulahutuse, abordi ja enesetapu olevat ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning väljendasid tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisususesse. Teisalt näitasid uueimuste tulemused Eesti elanike vähest usaldust teiste inimeste suhtes, madalat tolerantsust, subjektiivset heaolu ning kasinat poliitilist aktiivsust, nappi keskkonnateadlikkust ja isiklikku algatust. Eesti asendit teljel võib lisaks mõjutada ka meie religioosne, ajaloolises perspektiivis domineerivalt protestantlik pärand. 3) Millised on peamised muutused Eesti elanike väärtusorientatsioonides viimase kümne aasta jooksul
bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Kirjandus Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa
15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism Modernism- inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad suured lood ja teooriad. Postmodernism- 20 saj esimene pool. Paljud inimesed ei usu progressi, ühiskonna taandareng, suuri lugusi enam ei ole.
Avangardismiideoloogia on loodud juba 19.sajandi alguses. Selle kohaselt olevat haritlased, seal hulgas ka kunstnikud, ühiskondliku progressi teenäitajad. 19 sajandi keskel hakati uuenduslikku kunsti nimetama moodsaks kunstiks, hiljem ka modernismiks. Modernism tunnustab ainult igale kunstiliigile ainuomaste vahenditega tehtud uuendusi ja taunib literatuurset kunsti. Sümbolism on kunsti vool. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, armastus, üksindus jne. Neile oli oluline see mis on pildid mitte see kuidas see tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik
aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks. Rahvarinde olemus ja eesmärgid : ·ERR tegutseb progressi, humanismi, rahu ja desarmeerimise nimel, kogu Eestimaa rahva huve ning õigusi aluseks võttes. ·ERR põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused. ·Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee.
sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon.
KARL POPPER Sir Karl Raimund Popper oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlu...
aktiivne kodanik oma algatustega aluse ühiskonna jätkusuutlikule progressile. Iga kodaniku üheks ülesandeks on järelpõlve saamine ja harimine. Riik ei saa püsida ilma rahvata, seega on väga tähtis, et sünniks lapsi ning samuti, et nad ka siia jääksid. Iga kodanik aitab riiki tugevdada oma teadmiste ja tegudega. Seega mida rohkem inimene tegutseb, seda rohkem lööb ta kaasa riigi valitsemises ning selle toimimise edendamises. Algatused ei ole vajalikud ainuüksi ühiskondliku progressi tagamiseks, vaid ka eeskujuks teistele kodanikele. Ehk teisiti öeldes, me peame kujundama Eestis tõelise kodanikuühiskonna.
“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. • 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. • 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. C. –L. de S.Montesquieu õ. lk. 24
2. Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. 3. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 4. Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. Ellujäämist rõhutavates ühiskondades elavad inimesed pigem ei usalda teisi, ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi (nt võõramaalasi või erineva
ja jagamispunktid. Mõningaid teoseid: "Arutlus metafüüsikast", "Monadoloogia", "Uus essee inimarust", "Teodiike" , "Looduse uus süsteem" Christian von Wolff 16791754 Lõi nn terve mõistuse filosoofia, peetakse üheks ratsionalismi rajajaks Saksamaal Ei talunud ateiste Lõi hulga saksakeelseid teadustermineid Pooldas valgustatud absolutismi . Johann Gottfried von Herder 17441803 Saksa filosoof, kirjanik ja folklorist Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus Taunis sõda Teoses "Rahvaste laulud" ("Volkslieder", 17781779) avaldas ka 13 eesti rahvalaulu Tsitaat: "Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob." "Torm ja tung" (Sturm und Drang)
kultuurisõltelised. Toetub konstruktivistlikule positsioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid; - kontekstide võrreldamatuse positsioole: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtivas kultuuri kontekstis. Vastuväide ajaloolisele relativismile kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?
eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolusid likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele. Kõigil neljal oli vankumatu usk progressi. Ühed nägid ühiskondliku progressi põhisisu hariduse edendamises ja euroopaliku tsivilisatsiooni levikus üle maailma, teised vägivaldses võitluses oma rahva või klassi õiguste maksmapanemiseks. Kui kiriku ja usu mõju nõrgenes, omandasid üha suurema mõju liikumised, mis seadsid eesmärgiks maise paradiisi rajamise. Sõja kui sellise ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustatavas ning
võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J.G von HERDER - filosoof, kirjanik, progressi idee(humaansus), vastikustunne sõdade vastu, taunis kangelaste kummardamist, patriotism & õiglustunne, piibli uurimine C. von WOLFF - ratsionalist, terve mõistuse filosoofia, inimene - enesearmastaja, aga peab armastama teisi, ateismi vastu, ettevõtlikkus ja töö vajalikkus
Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda aastal 1905. Majandus areneb pöörase kiirusega. Igas tööstusharus kasvab tootmine plahvatuslikult. Nt: tööstuses üldiselt tõusis tootmine 1897-1913 81,8 %. Teadus areneb kõrvuti majandusega ning tänu uutele leiutistele, mis leiavad laialdast kasutamist tööstuses, aitab see samuti kaasa majanduskasvule. Progressi mõiste muutub väga tihti kasutatavaks ning inimkonna edusammud tunduvad igaveste ja pöördumatute saavutustena. Suurimad saavutused 20.sajandi algul: · Max Planck esitab kvantiumi teooria · Sigmund Freud avaldab ,,Unenägude tõlgendamise" ja loob psühhoanalüüsi põhialused · Einstein esitab oma relatiivsus teooria · Raadio leiutamine ja esimene transatlantiline radiosignaal. · Esimene tumm kino · Esimene lend lennukiga Kitty Hawk
külgi PUNASE KÜBARA MÕTLEMINE emotsionaalne ja intuitiivne: tunded ja emotsioon ilma selgituseta, sisetundel põhinevad lahendused ROHELISE KÜBARA MÕTLEMINE loov: enneolematud ja pöörased ideed, alternatiivid, provokatsioonide ja muutused SINISE KÜBARA MÕTLEMINE terviklik: kasutatakse kogu mõtteprotsessi kontrollimiseks või ülevaatuseks, vaadatakse probleemi tervikuna * mis on TRIZ TRIZ põhineb teadmisel, et enamus inimkonna tehnilise progressi lahendusi, sealhulgas ka kõige originaalsemad ja uuenduslikumad, võib üldistada ja abstraheerida üllatavalt väheste põhimõtete ja mudelitega. * üks välismaine projekt, mis on hästi läinud. Skype, Realeyes * milline artikkel Hei ajakirjast meeldis kõige rohkem. Millest seal räägiti?
Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda. Põhjus, miks vanalinn on säilinud, on proosaline. Olnuks Tallinn 19. sajandil jõukam, oleks vanalinn elule jalgu jäädes uue nimel ohverdatud niisamuti kui teistes Euroopa linnades. Kõik, mis tundus vana, ebamoodsa ja segavana, lammutati; selle asemele püüti rajada uut ja moodsat -- mis tollal tähistas progressi, on tänases mõistes vandalism. "Linn ei tunne ringmüüri säilitamise vastu mingisugust huvi..., mida varem nad (tornid ja väravaehitised) kõrvaldatakse, sedaon see liiklusele," kirjutas Tallinna raad 1870. aastal. http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Keskaegne_linn/
Tekkis Prantsusmaal 1920ndatel. · Üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. · Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsipetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest. Dadaism Esindajad: Tristan Tzara kodanikunimega Sami Rosenstock Tekkis Sveitsis Zürichis 1916.a · Leiab, et lnekultuur on suremas. Progressi-mõõt on täielikult hävinud. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Püüdsid maailma mõistusele tuua okikunsti abil. · Nad kasutasid oma loomingus sõnu meeleavaldustes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. · Luuletamine keha liigutustega, häälitseti luuletamise asemel, mitmed häälitsused korraga. Kubism Esindajad: Jaan Vahtra, Märt Laarman,
ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija 4) Oli sentimentalist: a) Kiriromaan b) Romaan c) Autobiograafiline teos Voltaire (1694-1778)
Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e katteseemnetaimede teke (võimaldas putuktolmlemist) Progressi üldiseloomustus: keskkonna efektiivsem ärakasutamine (nt kopsud kahepaisetel); väheneb sõltuvus keskkonnateguritest (nt püsisoojasus) *VASTAND: evolutsiooniline regress ehk taandareng nt parasiitussidel (nt paelussidel) puuduvad kõik teised elundkonnad peale suguelundkonna; eoseline paljunemine läks üle seemneliseks paljunemiseks 2.) Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (e horisontaalne evolutsioon). Millegi baasil
10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: a) täiustumistungist,
Revolutsioonist. Raffael. Ateena kool. Fresko, 1510-1511. Vatikan, Stanza della Segnatura visualiseerib kaht vastandlikku traditsiooni lääne filosoofias: Fresko kompositsiooni keskel: Platon kui idealistlik filosoof ja Aristoteles kui realist (materialistlik filosoof) Modernistlik kunstimudel oli konstrueeritud progressi (utoopilise) maailmapildi põhiselt, kus „progress“ oli ühte kitsast joont pidi ülespoole suunatud liikumine ja tähendas maalijatele järk-järgulist lahtiütlemist literatuursusest ja üldse kujutavast maalist ning tsentraalperspektiivist. Läänes kujutati ette, et modernistlik kunst sammub mööda progressi noolt üha suurema puhtuse ja abstraktsuse poole (Piet Mondriani maalid; kunstivool nimega „purism“), mis oli religioosse tähendusega esteetikatermin. Abstraktseid
väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Lihtsustavalt võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida klassitsist naudib), on romantikule masendav. Rousseau ideed Ka valgustajad olid kritiseerinud paigalseisu, kuid nemad uskusid, et hariduse levik toob kaasa ühiskonna progressi. Ainult Jean-Jacques Rousseau oli hakanud kahtlema, kas teaduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Rousseau esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast. Näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Mida rõhutasid romantikud
Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul Getter Orav 12. klass Uus aastasada Ø Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal uude sajandisse. Ø Maailm oli veel tugevalt Euroopakeskne, USA ja Jaapan olid alles uustulnukad, kellel tuli oma võimsust tõestada. Ø Üldlevinud veendumuseks oli, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on kui mitte Euroopa riigid ise, siis kindlasti euroopalikud ideed ning väärtused. Ø Ühendriigid põlvnesid ilmselgelt Euroopast Ø Jaapan oli aga tugevaks saanud niivõrd, kuivõrd oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, seda eriti sõjanduse ja tehnika vallas. Ø 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tehti avastusi mitmesugustelt aladelt. Ø Moesõnaks oli progress, inimene oli saamas maailma peremeheks
• Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik • isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees, ema šoti-iiri päritolu • õppis riigikoolides, hiljem saadeti internaatkooli • õpetajad pidasid teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks
Ricardo panud majandusteadusesse : Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud. Kasutatud materjal : ENE (8. RAISUM) lk 120 http://et.wikipedia.org/wiki/David_Ricardo (12.12.2010)
Piirangud tootmisel näitaja lehm pühvel vanus esmapoegimisel 24...30k 40...60k poegimisvahemi k 12...13k 15...18k lakt. Periood 300p 252...270p 90...150p (murrahil 60- kinnisperiood 60...90p 200p) produtseeruv eluiga 52% 39% Aretus Märkimisväärset progressi ei toimu Püütakse luua tihedat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga (eriti Euroopa, Austraalia ja Uus-Meremaa) Põhiprobleem- arengumaades tulemuslikud aretusmeetodid kitsendatud (nt kunstlik seemendus) Ei kasutata tootlikuse ja viljakuse parandamiseks- probleemid juurdekasvuga Kasutatud kirjandus: Oestrous behaviour, ovarian morphology and cyclical variation on follicular system and endocrine pattern in water buffalo heifers"- Börje Danell
Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus. Suri Pariisi lähistel 1778.Aastal 1794, 16 aastat pärast surma viidi Rousseau põrm Pariisi Panthéoni. Intellektuaalne haridus Rousseau"Varases lapseeas on juba kasvatuse reegel: Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult: mitte midagi teha! Kuid mitte ehmuda arvatava ajakaotuse pärast
annaabi.ee 
