MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade - turundus - kliendiväärtuse loomine (miks?) turunuds - reklaamitegevus (kuidas?) turundus tähendab mõista kliendi vajadusi, soove ja ootusi paremini, kui ta ise Ettevõtte turundusmeetmestik:
Turgu tasakaalustav hind V peatükk · Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa? · Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? · Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid? · Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? · Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades?
Interneti kaubandus Laura-Liis Piigert Internetikaubandus on elektroonilise kaubanduse üks vorm, kus klient saab osta tooteid või teenuseid interneti kaudu. Kõige levinum on kliendi ja firma vaheline kubandus, kuid leidub ka firmadevahelist äri. LOGISTIKA - Kliendid leiavad soovitud toote, kui lähevad müüja veebilehele või kasutavad otsimootorite abi. Enamik müüjaid kasutab e-poodides "ostukorvi tarkvara". Selle abil saavad ostjad kiirelt ja lihtsalt soovitud kauba virtuaalsesse ostukorvi panna. Sellele järgneb "kassase minek" ostu eest tasumine, ja soovitud tarnemeetodi valik. Enamik poode lubab kliendil luua endale isikliku kasutajakonto. Selleks kogutakse vajaminevat teavet kasutaja kohta, et teinekord saaks ostud kiiremini ja kergemini vormistada. Enamasti saab klient oma e-postile ka ostu kinnitava kirja, seda siis, kui ost on vormistatud ja makstud. SEADUSED:
veel tegureid. On vaja eristada turunõudlust ja tootenõudust. Kui ostja valib kahe tooteliigi vahel, siis on tegurid seotud esmase hinnatundlikkusega ehk turunõudlusega. Kui aga ostja valib kauba ühest liigist, on tegurid seotud teisese hinnatundlikkusega ehk tootenõudlusega. Kaheksa olulisemat hinnatundlukkust mõjutavat tegurit on : · Asendus. Asendajate olemasolu on kõige sagedamini sundinud arvestama toote hinnatundlikkusega. Mida enamatest asendajatest on ostjad teadlikud, seda hinnatundlikumad nad on. · Ainulaadsus. Ostjad on seda vähem hinnatundlikud, mida rohkem nad väärtustavad selle toote ainulaadseid omadusi võrreldes konkureerivate toodete omadega. · Hinna ja kvaliteedi seos. Mida enamat kaup ostjale tähendab, seda vähem on ostjad hinnatundlikud, kuivõrd kõrgem hind annab tunnistust toote kõrgemast kvaliteedist. · Kogukulutuste mõju. Turu-uuringud näitavad, et ostjad on seda hinnatundlikumad,
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma
----------------- TEGURITURG Ostetud TTvõiTF müük 1) --------------- 2) --------------- 3) -------------- 4) --------------- 40 Ülesanne 4 järg. 1) KM - d on hüvisteturgudel .................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ....................(ostjad/müüjad) 2) Ettevõtted on toodangu ehk kaubaturgudel ..................................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ..........................(ostjad/müüjad) 3) Täitke joonisel punktiirjoontega tähistatud väljad 4) Ringkäigu skeemil kujutatud ostjaid võib nimetada ka ...............(nõudjateks/pakkujateks) ning müüjaid ......................nõudjateks/pakkujateks) 5) Voog A-B näitab ....................
Hinnad annavad informatsiooni *tarbijate käitumise kohta, *ressursside kasutamise loobumiskulude kohta *ressursside väärtuste kohta *tootmiskulude kohta 4.Hinnad motiveerivad 1)ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad vähem. 2)tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte 3)ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas toota?toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kellele toota? väärtustatakse tehtavat tööd 6.Konkurents tekib kuna kaubad ja ressursid on piiratud. 7.Inimesed konkureerivad 1)ressursside pärast-loodus,inim, kapitali
hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. - ressursside müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes muuta oma ressursse tootlikemaks
tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine 3 põhiküsimust mida toota (teenus, kaup); kuidas toota (ressursid, tööjõud, materjal jne); kellele toota (sihtgrupp) nt eraisikud vs ettevõtjad Kaup - objekt või ese, mida ettevõte toodab müügiks Teenus - ettevõtluse korras hüve osutamine tellijale Kasum - ettevõtte positiivne tulem Turumajandus - vaba ettevõtlus iseloomulik: turg, nõudlus, ostjad, müüjad, hinnasüsteem, spetsialiseerumine, eraomand, konkurents turg-koht, kus saavad kokku toodete müüjad ja ostjad
SISSEJUHATUS Viimase kümnendi jooksul on üsna tõsiselt muutunud valgustite tüübid. Tavalist hõõglampi peetakse juba eilseks päevaks, kuna see jääb nüüdisaegsetele lampidele kõiges alla ja on lisaks sellele ka kõige tuleohtlikum. Kõigepealt vahetas selle välja kompaktne luminestsentslamp, seejärel valgusdioodlamp ja viimaks loodi orgaanilised valgusdioodid. Huvi valgusdioodide vastu kasvab kiiremini kui nende kasutusala valgustehnikas. Tootjad ja tarbijad, müüjad ja ostjad, kõik on otsekui tardunud stardiasendisse, kartes teistest maha jääda. Üksnes disainerid kasutavad juba kõikjal valgusdioodide unikaalseid võimalusi. Ammu on möödas aeg, mil valgusdioodid huvitasid vaid teadlasi. Praegu on valgusdioodidest kuulnud juba kõik. Selliste lampide suhteliselt kõrge hind on veel takistanud nende kasutamist olmes, kuid räägitakse, et lähem tulevik on nende päralt. Võib aga ka juhtuda, et ootused on liialdatud. Antud töö eesmärk on seda uurida.
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse:
tooteid ostis (tollal, kui see oli juhtiv arvutitootja). Ostjatele meeldib olla teiste ostjatega justkui ühes võrgustikus. Näiteks internetioksjonites osalejatele meeldib eBay, kuna see pakub kõige rohkem potentsiaalseid tehingupartnereid. Mastaabieelised nõudluse poolel takistavad turulepääsu, vähendades kliendi soovi osta uustulnukalt ja lüües alla hinna, mida uustulnuk saab seada seni, kuni tal tekib suur kliendibaas. 3. Pakkuja vahetamise kulud – need on fikseeritud kulud, mida ostjad peavad kandma, kui nad vahetavad pakkujat. Niisugused kulud tekivad seetõttu, et ostja, kes vahetab müüjat, peab õpetama oma töötajaid toodet kasutama või muutma oma protsesse ja teabesüsteeme. Mida suuremad on vahetamiskulud, seda raskem on uustulnukal kliente leida. Üks näide tootest, mille vahetamiskulud on väga kõrged, on ettevõtte ressursside planeerimise (enterprise resource planning) tarkvara. See tähendab tohutuid ümberõppevajaduse, sisestatud andmete
e) firma turupositsioonid on tugevad f) väiksed kulud, tavaliselt ei reklaamita, kuna kardetakse, et tarbija võib pidada kauba kvaliteeti madalaks. 21. Pane ostjatüübid hinnatundlikkuse ja osakaalu järgi kõigist ostjatüüpidest õigesse järjekorda alustades kõige hinnatundlikumatest ja kõige suurema osakaaluga ostjatüüpidest Eestis: 2 a) ........Planeerijad a) ........Impulsiivsed hinnatundlikud ostjad b) ........Hinnatundlikud ostjad c) ........Elitaarsed ostjad 22. Milliste hinnastrateegiatega on tegemist ( vertikaalteljel hind ja horisontaalteljel aeg) Kirjuta graafiku alla kasti oma valik: a) Diferentseeritud hindade strateegia b) Turul juurdumise strateegia c) Turu hõlvamise strateegia d) Koore riisumise strateegia e) Monotoolselt alaneva hinna strateegia
Müüa oma tooteid kasumlikult Ylläpitää ja kehittää asiakassuhteita Säilitada ja arendada kliendisuhteid. TULEVAISUUDENNÄKYMIÄ Tuleviku väljavaated Maailma pienenee > ostoskärryssä voi olla tuotteita eri puolilta maailmaa. Maailm väheneb >ostukärus võib olla tooteid maailma eri paigast. Ostajat ja ostoperusteet muuttuvat > tuotteiden ja palveluiden laatua on kehitettävä jatkuvasti. Ostjad ja sisseostupõhimõtted muutuvad > toodete ja teenuste kvaliteeti on vaja pidevalt arendada. Yksilöllisyys ja elämyksellisyys > asiakkaat haluavat vaikuttaa tavaroiden ominaisuuksiin ja palvelutapaan. Individuaalsus ja elamuslikus > kliendid soovivad mõjutada kaupade omadusi ja teenindusviisi. Turvallisuus ja vastuullisuus > Asiakkaat ovat kiinnostuneita tuotteiden alkuperästä ja siällöstä
selle on veel ligi kümmekond tegurit. Kõik need tegurid mõjutavad mingil viisil, kui suur tähtsus on hinnal ostuotsuse langetamisel. Siinjuures on sageli vaja eristada turunõudlust ja tootenõudlust. Asendajate olemasolu on kõige sagedamini sundinud arvestama toote hinnatundlikkust. Kuigi toote esmane hinnatundlikkus võib olla väga madal, võib hinnatundlikkus olla ikkagi väga kõrge, kui alternatiive on palju. Mida enamatest asendajatest on ostjad teadlikud, seda hinnatundlikumad nad on. Üheks tähtsamaks hinnakujunduslikkust mõjutavaks teguriks on toote ainulaadsus ostja jaoks. Ostjad on seda vähem hinnatundlikud, mida rohkem nad väärtustavad selle toote ainulaadseid omadusi võrreldes konkureerivate toodete omadustega. Mida rohkem ostjad väärtustavad toote ainulaadsust, seda vähem tähtis on nende arvates hind otsustamisel, kas osta või mitte. Mõne toote puhul tähendab hind palju enamat kui raha
Ülesande eesmärgiks on anda lugejale teemakohast informatsiooni vaba ettevõtluse kohta. 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS? Vaba ettevõtlus ehk turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on "nähtamatu käsi". "Nähtamatu käsi" tähistab süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel ning sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Turumajanduse peamisteks küsimusteks on: MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. KUIDAS
Konkurents 1. Tarbija kasu: Tänu konkurentsile hinnad langevad; toodete mitmekesisus (pinnale jäävad parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e
hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või ühiskonna tasandil. 15. Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ja teised otsivad töökohti. Osapooled on ostjad ja müüjad. 16. Tööturu iseloomulikud jooned: Ostjad ja müüjad, konkurents, tööpuudus ja tööjõu vajadus, osapoolte huvide seotus. 17. Tööpuudus on see kui töötajaid on rohkeim kui pakutavaid töökohti. 18. Tööjõupuudus on see kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi kes tahaks töökohta. 19. Tööandja ehk siis juriidiline isik. Töövõtjat nimetatakse füüsiliseks isikuks. 20
vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest. ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Ostjad konkureerivad üksteisega toodete ostmisel, otsides soodsamat hinda, kvaliteeti, kogust. Müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad, selliste hindadega, mida tarbijad on valmis maksma. Tootjad toovad turgudele pidevalt uusi tooteid. Nad peavad inimestele andma tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad, ning just siis ja selles kohas, kus nad neid soovivad. Majandusringlus on raha, ressursside ja toodete ringlus ehk ringvoog
reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg); · ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad maksma ning küsima (hind); · hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud);
Barclayle ja Sir Frederick Barclayle), Financial Times (kuulub meediakonglomeraadile Pearson PLC). Tabloidid on formaadilt väiksemad, sisaldavad palju pilte ning on orienteeritud sensatsioonile ja „pehmematele“ uudistele. Näiteks The Daily Mail (kuulub Londoni börsil noteeritud ettevõttele Daily Mail and General Trust), The Daily Express (kuulub Richard Desmondile), The Sun. Auditooriumi hõlmatus ajalehtedega ( kõik ajalehtede ostjad) – kõikidest täiskasvanutest 32,7% loeb ajalehti, meestest 33,9% ja naistest 31,5% loeb ajalehti. Ajalehti loetakse tõesti igapäev ja igalpool. Eriti on selline harjumus nendel, kes hommikul või õhtul metrooga tööle sõidavad. Näha võib inimesi ajalehtede ja raamatutega. The Sun - omanikuks on News International ja hakkas ilmuma aastast 1963. The Sun igapäevane tiraaz on 2 806 746. See ajaleht on tuntud enda staaride kõmuga ja kolmanda lehega,
Eraomand * Eraomand on kapital ja mud ressursid, mille omanik on eraisik või - ettevõte, mitte aga riik. * Õigus omada ja kontrollida eraomandid loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii effektiivselt kui võimalik. * Motiiv on millegi tegemise ajend. * Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Hinnasüsteem * Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents *Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud. Ettevõtlikkus
olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe
nõudeid täites me liigune uuele rahulduse astmele - kliendi heameele valmistamine. Turunduse kvaliteet Seal on tihe seos kvaliteediga tooteid ja teenuseid, klientide rahulolu ja kasumi tasemest. saavutada kõrgemat kvaliteeti viib kliendi suurema rahulolu, mis võimaldab teil määrata kõrgemaid hindu kaupadele ja (sageli) toob kaasa madalamad kulud. Ettevõtted, mis kergelt vähendada kulusid leevendamiseks oma elu, pea maksma sellise tegevuse kui kvaliteedi saadud kogemused ostjad paratamatult hakkab vähenema. Kvaliteet - või väärtuse loomise ja klientide rahulolu. kvaliteedist, kui ka turundust, tuleb meeles pidada, iga ettevõtte töötaja. Kui tahame klienti täielikult mõista peame teadma tema väärtusi. Klient hindab kulu-kasu suhet. Väärtused * Vajadused *Soovid* Mida me ootame *Mida me saame * Mida me maksame kvaliteet vahetusvärtus
Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2. Riik on halb omanik: 1)majandustegevuses võib olla muid eesmärke peale kasumiteenimise; 2)võib doteerida majanduslikult ebaefektiivseid ettevõtteid. Liigne riig sekkumine pärsib
Millal odavaja tootja strateegia töötab paremini? Kui hinnakonkureerimine konkurentide vahel on domineeriv kokurentsijõud Kui tööstuse toode on standard, samasugune toode on kergesti kättesaadav erinevatelt müüjatelt Kui pole palju viisi toode diferentseerimise saavutamiseks, mis omavad tähtsust ostjale Kui suurem osa ostjatest kasutab toodet samasuguselt ja nendel on peaaegu samasugune vajadus / nõudmised Kui ostjad on väga hinnatundlikud ja on kalduvus osta parima hinnaga Kui ostjad on suured ja nendel on suur mõju läbirääkimistel 7 Odava tootja strateegia kokurentsitugevus: Firma-kululiider on tugevamas olukorras, et panna turuhinna väiksema piiri põhimõte) Odava tootja strateegia võimaldab ligimeelitavaid kaitsemehhanisme konkurentsijõudude
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Homogeensele turule minekuks kasutatakse diferentseerimata turundust, seda kasutatakse ka siis kui: 1. turg on väga väike, 2. kaalukad ostjad on suures ülekaalus, 3. toode domineerib turul, segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit, 4. segmendi kindlakstegemine on võimatu, 5. toode on elutsükli lõpufaasis, 6. tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes. Konsentreeritud turunduse korral toodetakse turule üks konkreetne toode, mis rahuldab hästi kõigi tarbijate vajadused, kuna need on üsna lähedased.
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Homogeensele turule minekuks kasutatakse diferentseerimata turundust, seda kasutatakse ka siis kui: 1. turg on väga väike, 2. kaalukad ostjad on suures ülekaalus, 3. toode domineerib turul, segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit, 4. segmendi kindlakstegemine on võimatu, 5. toode on elutsükli lõpufaasis, 6. tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes. Konsentreeritud turunduse korral toodetakse turule üks konkreetne toode, mis rahuldab hästi kõigi tarbijate vajadused, kuna need on üsna lähedased.
, kuidas?, kellele? vastatakse tavade ja kommete järgi. Turumajandus majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. Segamajandus majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu- ja tavamajandusest. Nõudlus, pakkumine, hind Turg mehhanism, mille kaudu turul osalejad (ostjad ja müüjad) omavahel suhtlevad ning kujundavad kaupade ja/või teenuste hinnad ja kogused; mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad; vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. Nõudlus hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse
Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM K tulu
ON HINDADE POOLT DIKTEERITUD SÜSTEEM Turumajandus. Konkurents Kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed nende pärast. • Inimesed konkureerivad vabatahtliku vahetuse kaudu. Näide: Iphone X vs Samsung Galaxy • Konkurents ressursside pärast (tööjõud, loodus- ressursid, kapital). Näide: Ravimiäris on kõrgemad palgad kui kaubanduses. Swedpank pakub madalama intressiga laenu kui Luminor Turumajandus. Konkurents • Konkurents toodete pärast: 1. ostjad konkureerivad ostes (nõudlus); 2. müüjad konkureerivad pakkudes kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 3. müüjad, kellel see õnnestub, teenivad kasumit, kellel ebaõnnestub - kahjumit. 4. müüjad teavad, et kui nad ei rahulda tarbijate vajadusi, siis teevad seda konkurendid. Turumajandus. Konkurents • Konkurentsi kasulikkus: 1. aitab toota efektiivsemalt; 2. aitab säilitada nappe ressursse; 3
2 1 4 Tooraine hankijad Konkurents Asenduskaubad *Mustsõstrad *Konkurendid *Sünteetilised siirupid *Pakendid *Nõudlus *Säilitusainetega ekstraktid *Pakendisildid *Väljumisbarjäärid *Teiste marjade ekstraktid *Tootmisseadmed *Püsikulud *Looduslikud õlid *Logistika *Kliendid 5 Kliendid/Ostjad *Ostjate mõjukus *Huvi ise toota *Ostjate suured kulud 1.Konkurents *Konkurendid konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega firmade arvu suurenedes.Meie konkurendiks on näiteks AS Rõngu mahl. *Nõudlus mida suurem on nõudlus, seda rohkem jätkub turgu erinevatele ettevõtetele ja konkurents väheneb.
Või on keegi teinud hoopis naljaka vimka? Jääb arusaamatuks... Igaljuhul näib elektrihind kütvat kirgi!" 4. 1. Ravimite kuritarvitajad (pidev 1 kindla ravimi kasutamine) 2. Hädaolukorras külastajad (näiteks palaviku puhul ostetakse ravim) 3. Ajaröövijad (ajavad lihtsalt juttu, ei huvitai segi see,kui teised tahaksid osta) 4. Suurte kogustega ostjad (soomlased viivad Eestist odavamalt ostetud kaupa Soome) 5. Kaalutlevad ostjad (vaatavad hindasid ja huvitatud ka sellest, et toode oleks võimalikult looduslik) 5. Hiljuti oli juhus, kus klient soovis osta Viagrat apteegist. Andsin siis kliendile teada, et ainult retseptiga on vastav toode saadav. Seepeale üritati mulle pakkuda kolmekordset hinda. Peaasi, et saaks kätte toote
olulisi/huvipakkuvaid seoseid. Mudeli raames pannakse paika kasutatavate mõistete ja uuritavate seoste definitsioonid ning ka eeldused, mille korral konkreetne mudel rakendatav on. Taolisi mudeleid saab kujutada erinevate vahenditega: Verbaalselt graafiliselt matemaatiliselt (valemite abil) Turg ja turuosalised Turgu saab kõige lihtsamalt defineerida kui kauplemise kohta, kus kohtuvad hüvise ostjad (nõudjad) ja müüjad (pakkujad). Laiemalt mõistetakse turu all majanduse toimimise süsteemi (korraldust), mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste (kaupade ja teenuste) ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majandusteoorias nimetatakse neid ka nõudjateks ja pakkujateks). Peamisteks turuosalisteks ehk majandussubjektideks on majapidamised, ettevõtted ja valitsus.
2. Milline majandussüsteem on hetkel Eestis? - segamajandus 3. Kes on majanduslikult edukas? - see, kes oskab tulud ja kulud tasakaalus hoida 4. Mida tähendab alternatiivkulu? (põhiolemus mitte definitsioon) - saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest 5. Mis on üldises mõistes turg? (mida tehakse?; mis toimub?) - kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused 6. Milles väljendub konkurents? - Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7. Milles väljendub turumajanduslik paratamatus? (ressursside piiritus) - osad jäävad ilma 8. Isikud(mille poolest erilised
a. Vähendavad varusid ja laiendavad tootmist b. Suurendavad varusid ja laiendavad tootmist c. Vähendavad varusid ja tootmist d. Suurendavad varusid ja tootmist e. Kõik vastused valed 6. Kogunõudluse kõver väljendab seost: a. Hindade taseme ja kaupade ja teenuste ostmiseks tehtavate kogukulutuste vahel b. Hindade taseme ja toodetud SKP reaalse väärtuse vahel c. Hindade taseme, mida tunnistavad ostjad ja mis rahuldab müüjaid, vahel d. Loodud ja tarbitud reaalse SKP mahu vahel e. Kõik vastused valed 7. Kui tasakaalu SKP on suurem selle potensiaalsest tasemest, siis: a. Hindade tase kasvab b. Töötuse tase kasvab c. Tekib deflatsiooniline lõhe d. Automaatselt kasvab AS e. Automaatselt kasvad AD 8. Kui majandus asub kogupakkumiskõvera keynesi lõigul, siis kogunõudluse kasv: a
1. konkurents on võistlus inimeste vahel, olemasolevate nappide ressursside pärast, sest kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut)
· Turgu tasakaalustav hind ehk turuhind Chipsid 250 200 Ostetav kogus 150 100 50 0 0,5 0,75 1 1,25 1,5 1,75 Hind Nõudlus ja pakkumine. Turuhind TURUHIND · On üks hind, mille eest müüjad soovivad müüa just niipalju, kui ostjad osta soovivad. · See on hind, mille juures kohtuvad nõudlus- ja pakkumiskõverad. · See on hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. See on ainus hind, mis "tühjendab turu". Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Müügihind on madalam turuhinnast · Kui müügihind on turuhinnast madalam, konkureerivad ostjad intensiivsemalt omavahel (defitsiit) ja sellega lükkavad hinda kõrgemale. · Kui hind tõuseb, väheneb nõutav kogus ja suureneb pakutav kogus.
Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma. On ka huvitatud suurema koguse pakkumisest. Mida rohkem pakutakse, seda rohkem tegutsevad ka tootjad oma heaolu nimel. Hind kõrgem, siis on ka tulu suurem ja pakutakse ka rohkem. Ostjad muidugi vaatavad alguses odavamat kaupa ,aga kui see ei ole kvaliteetne siis nad pöörduvad ka teiste võimaluste poole ning on nõus ka parema kauba nimel rohkem raha välja käima.
Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma. On ka huvitatud suurema koguse pakkumisest. Mida rohkem pakutakse, seda rohkem tegutsevad ka tootjad oma heaolu nimel. Hind kõrgem, siis on ka tulu suurem ja pakutakse ka rohkem. Ostjad muidugi vaatavad alguses odavamat kaupa ,aga kui see ei ole kvaliteetne siis nad pöörduvad ka teiste võimaluste poole ning on nõus ka parema kauba nimel rohkem raha välja käima.
7% rohkem. Vaatluse käigus oli selgunud, et tagasiantva raha kontrollimist segab telefoniga rääkimine, enamik neist, kes rääkisid telefoni teel ei kontrollinud raha, vaid võtsid, mida neile anti. Samuti olles kahekesi või seltskonnaga noormehed ja neiud ei kontrollinud tagasiantva raha vesteldes oma kaaslastega. Kõige tähelepanelikumad meie hinnangul osutusid naised vanuses 41-60 aastat, need on ka kõige sagedamased ostjad. Vaatluse käigus oli märgatud, et ostude väärtusest eriti ei sõltunud tagasiantva raha kontoll. Vaatluse käigus oli märgatud, et ca 15% külalisi märkasid nende eest jälgimist, kuid see ei mõjutanud nende tavalisele käitumisele poes. 10 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh KOKKUVÕTE Võib öelda, et vaatluse tulemused on pigim positiivsed. Enamikel juhtudel ostjad kontrollivad tagasiantva raha
) tavamaj. - baseerub ühiskondlikel trad., algeline tootmistehnoloogia, põhiliselt käsitöö & põllumaj., leidub Aafrika, Aasia, L-Ameerika, vanim maj.süsteem käsu- e plaanimaj. - kogu riiki maj kontrollib riik; maj on aastaks ette planeeritud; puudusid erafirmad (konkurents), oli riiklik kontroll (määras hinnad), ei arvestatud inimeste huvide/soovidega, defitsiit (nappis esmatarbe kaupu); leidus NSVL, Saksamaa, praegu Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on erafirmad, konkurents, riik sekkub võimalikult vähe, loomariiki moodi; leidub Holland, Singapur segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil:
kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks.Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid.Rohelise Energia ostjate toel on Eesti Energia rajanud riigi suurima, Linnamäe Hüdroelektrijaama. 11. oktoobril, 2002. aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. Kerli Uibo 9
See juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
turukonkurentsiks. Turukonkurents toimib põhiliselt ressursiturgudel ja tooteturgudel. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik ,,võistlus" turukonkurentsina, mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüvistepakkujad ehk müüjad ja nõudjad ehk ostjad. Müüjate eesmärgiks on müüa oma kaupa maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi. Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. On võimalik, et turul tegutseb vaid üks ettevõte, või et turg on jaotunud paljude pisikeste ettevõtete vahel.
- Otsene eelkäija oli popkunst. EESMÄRK JA KASUTUS - Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. - Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid. - Töötasid algsetest fotodest väga palju suuremaid, et saavutada võõrendusefekti. KUIDAS NAD SEDA TEEVAD? - Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid. - Stseenid luuakse päriselust ( nt: turistid, ostjad ostukeskuses jne) - Neil on „jahe“ ja objektivistlik suhtumine. - Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. - Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. JAQUES MONORY „Meurtre n°2“ MALCOLM MORLEY „Ühendriikide mereväelane Valley Forge’is“ RICHARD ESTES
hendina AIDSi haigetel. Sisaldus Marihuaana on lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%), valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest, hashish (THC sisaldus 2-20%) on kuivatatud kanepi vaik ja pressitud õied ja kanepiõli sisaldab 15-50% THC. Tarvitamine Kanepi tarvitamine on tüüpiline enne stimulantide ja opiaatide tarvitamise alustamist, ehk teisisõnu, need, kes tarvitavad kanepitooteid, on edaspidi potensiaalsed stimulantide (nt kokaiin) ja opiaatide (nt heroiin) ostjad. Sümptomid 8 kuni 18 kuud marihuaanat tarvitanutel leiti tugevaid püsivaid mõtlemise ja tajumise häireid, meelepetteid ja patoloogilist erutust. Auto juhtimisel tuleb arvestada, et marihuaana kasutamisel väheneb võime jälgida liikuvat objekti ja tunnetada auto asendit tee suhtes, hinnata distantsi, aeglustub reaktsioon valgusele.
Mari on Pärtin, 11b Konkurents Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul.
1. Konkurents on võitlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Iga tootja püüab toota odavamalt ja efektiivsemalt, pakkuda kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 2. TÄIUSLIKU KONKURENTSI põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõtted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks
.tekkivate kulude vastastikkuse mõju ja sõltuvuse hindamist 2)Tsentraliseeritus- kas 1 või mitu ladu veovahendile selle kasutamise eest (peatused transiidisõitudel, külmveoki laotegevuses, laovarus, infos, tagastuses/korjes ja pakendamises 3) Ladude arv, mida mõjutab: *firma suurus *väikeste koguste ostjad lisakulu jne) 86. Mis on logistiline kogukulu? *klienditeenindustase *kulud (varud, laotegevus, transport, 78. Miks on transpordiliikide võrdlemisel vaja jaotada firma kulud Analüüsitakse kululiike: jaotuses muutuv- ja püsikulu (läbimüüki ja läbimüügikaotus) ekspluatatsiooni ja kapitalikuluks
annaabi.ee 
