Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. Esimeses puurindes oli mänd teises puurindes oli kask. Tegemist oli kultuurpuistuga. Alusmets: pohl, mustikas, piibeleht ja võsaülane. Metsa vanus oli üle 100 aasta. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bg. Määratud muld oli Lk'g ehk gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld, sest sest see oli kujunenud kamardumise ja leetumise koosmõjul ning tegemist oli ajutiselt liigniiske mullaga, milles oli hästi näha roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp on jänesekapsa-naadi. Huumusprofiil oli niiske moder. Maksustamise hind: 5379 EEK hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets
................. 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 7 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) (O)-AT-BmG-CG metsakõdu, toorhuumuslik horisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont, alaliselt liigniiske lähtekivim Gleistunud leostunud muld (Kog) A-Bmg-Cg huumushorisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) A-ELg-Btg-Cg huumushorisont, lessiveerunud gleistunud horisont, illuviaalne gleihorisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim Tabel 1.Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik
KaguAasia Helena Kree 10B 2011 Geograafiline asend · Kagu-Aasia on Aasia alampiirkond, mis koosneb riikidest, mis asuvad geograafiliselt Hiinast lõunas, Indiast idas, Uus- Meremaast läänes ja Austraaliast põhjas. · Piirkond asub geoloogiliste laamade kokkupuutel. Loodus ja maavarad · Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid.
Küsimused õ lk 76 1.Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2.Mida tähendab muldade gleistumine? Vastus. Selline protsess leiab aset neis muldades, kus on pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene. Selle käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasssinise ja tihenenud mineraalhorisondi. 3.Selgitage leetumisprotsessi olemust.
Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
vett. Inimtegevus-mulla väetamine jne. 12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Soostumine-mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja horisontide gleistumine. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullal toimub protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13
25. Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestes ja Kärdlas. 26. Kuidas mõjutab inimtegevus põhjavett? Ülemäärase tarbimisega ja reostusega. 27. Iseloomusta sood. Liigniiske, turbasammalde olemasolu, maapinda katab turbakiht. 28. Kuidas sood tekivad? Liigniiskuse ja veekogude kinnikasvamise tagajärjel. 29. Nimeta soo arengu etapid. Madalsoo, siirdesoo, raba ehk kõrgsoo. 30. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe soosid? Kuna ta ei ole piisavalt liigniiske.(?) 31. Miks on sood tähtsad? Elupaigaks paljudele linnu-, looma- ja taimeliikidele ning seega olulised liigilise mitmekesisuse säilitajad.
Liisa-Lotte Pehter & Grete Anete Karpov · Valged õied · Tugevasti lõhnavad ja rohke nektarilised · 20-30 õit · Varre läbimõõt on 1,5 cm · Roostepruunid näärmekarvad · Pikkus 25-120 cm · 5 valge kroonlehega · Püstine ja tugev vars · Taim on mürgine · Harjunud liigniiske ja happelise mullaga · Kasvab:Alaskal,Põhja-ja Kesk-Euroopas,Venemaal · Sookail asetseb tundras,soometsades ja samblasoodes. · Eelkõige elab ta rabades. · Teda on kasutatud köha ja teiste hingamisteede haigustel · Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel. · Taime mürgisust kasutatakse kahjurite võitlemiseks. · Sookail on kääbuspõõsas · Taimest tehakse ka õlut. · Sookael, sookaer, sookikas, päävalurohi, kaljud. · http://bio.edu
SIIRDESOO Ökosüsteemi kirjeldus Soo on liigniiske ala Turbakihi paksus üle 30 cm Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad
4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------ .muld huke, huumusvaene, pidevalt klmunud kiht ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------ klmumata pinnas ------------------------ 5.a) Leia riigid, mis jvad tundravndisse. Kanada, Soome, Norra, Venemaa, Kirde-Siberi- Rootsi b) Miks tundravnd on hrdalt asustatud? Talvel on vga klm ja mullad pole vga viljakad. 6.a) Vii kokku tekst ja rahvas, keda see iseloomustab. saamid, neenetsid, tuktid, inuitid neenetsid tuktid saamid inuitid
Muld Inimtegevus Majandus • Huumusevaesed ja happelised • Toimub gleistumine • Vähe toitaineid • Kalandus, jahindus, põhjapõdrakasvatus, maavarade • Mulla teke väga kaevandamine (nt. hõbe, kuld), maagaasi ja nafta ammutamine • Turism aeglane • Asustus on hõre, elatakse • Suvel pidevalt kaevanduste ümbruses liigniiske, muld hakkab turvastuma • Tekib vähe orgaanilist ainet
nõrgalt raudkiviveeriseline raske liivsavi 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Gleistunud leetjas muld (KIg) – A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BwG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja gleimulla lähtekivim (püsivalt liigniiske). Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske). 1.4. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks,
Talvel meenutab tundra kerges lainetuses järsku tardunud merd. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on tundras suvi pikem ja soojem. Seda põhjustab siia tungiva parasvöötme soojem ja niiskem õhumass. Kõige soojema kuu ööpäevane keskmine temperatuur võib tundras tõusta juba isegi +15° C-ni. Taimede heaks kasvuks on suveaeg siiski liiga lühike, keskmiselt kaks kuud. Sademeid tuleb tundras 150-400 mm/a, kuid madala temperatuuri tõttu on auramine väike ja pinnas liigniiske. Selle tõttu on tundrates palju järvi ja soid. Tundraalade soostumist soodustab veel igikeltsa esinemine tundravööndis. Kui suve jooksul õhuke pinnasekiht üles sulab, ei lase sügavamalt külmunud pinnas vett sügavamale ja ala hakkabki soostuma. 3.Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud
arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetilised maavarad kivisüsi, nafta, maagaas. · Olemas piisavalt veevarusid (mage vesi) · Suured metsavarud · Mullad keskmise viljakusega 5.Klimaatilised tingimused · Soodne metsakasvatuseks. · Piisavalt niiskust, kohati siiski liigniiske (soostumine) · Jahe ja külm periood pikk- taimekasvuperiood lühike ja kasvatada saab vaid suhteliselt lühikese kasvueaga taimi; pikk (kulukas) kütteperiood · Kliima pole eriti sobiv ka puhkuseks ja turismiks
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee
Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks: tõttu peavad taimed arenema, mänd, tundrakask, siberi õitsema ja viljuma kiiresti. kuusk, lehis. Leidub ka
· 1.Miks puudub tundravöönd lõunapoolkeral? · Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8
atk/ http://3.bp.blogspot.com/ ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AA AAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/_ DSC5176.jpg Geobotaaniline liigitus • Lääne-Eesti niidud ja puisniidud • Vahe-Eesti rabad ja lodumetsad. http://makanature.blogspot.com/2010/06/kadakatakssaxicola rubetra_22.html Mullad • Liivi lahe rannikumadalikul on glei- ja leet- gleimullad. • Gleimuld- pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid. • Leet-gleimuld- alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld http://bonnieplants.com/library/articles/soilsoilbuilding/ Siseveed • Liivi lahe rannikumadaliku idaosa veestavad Reiu ja Ura jõgi, • põhjaosa Pärnu, Sauga ja Audru jõe alamjooks, keskosa läbib Timmkanal. • Lõunaosas voolab Nigula rabast merre Lemmejõgi.
Rahvamajanduse Nõukogus vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. Kaevanduste keskkonnamõju Vee väljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevanduse kohal ja naabruses tublisti kuivendanud. Seetõttu on mitmel pool loodud ligikaudu normaalsed niiskusolud põllundusele ja metsandusele. Näiteks varem liigniiske turvastunud ja turvasmullaga ala Rausvere küla lähistel Ahtme kaevandusväljal on nüüd, pärast mõningaid kultuurtehnilisi töid, muutunud põllumajanduslikult kasutatavaks. Sellisel mullal tavaliselt möödapääsmatu kuivendusdrenaazi rajamine oleks praegusel ajal maksnud vähemalt 40 000 kr/ha.Näiteid varem liigniiske, kuid kaevanduse tõttu kuivendatud ja seejärel põllumajandusmaana kasutusele võetud alade kohta on ka Viru, Sompa ja Kohtla kaevanduse mõjupiirkonnas
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske.
5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks. aurumine krüoturbatsioon, väike sellepärast pinnas liigniiske. polügonaalpinnase teke). Okasmets 4 enam-vähem võrdset aastaaega, Läbiuhteline. Kuni 1 m O-A-E-EB-B-C-D Leetumine, ka soostumine. Vajavad väetamist ja kliima jahe ja niiske, sademed ületavad Kõdu-huumus-leethorisont... lupjamist. aurumise.
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
Raba Raba on: · ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine
Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Metsamaja taga Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791 Maakasutus: Looduslik rohumaa Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud Reljeef: Tasandik Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 6,8 (neutraalne) Keemine: umbes 1 meetri sügavusel (lubisetted) Horisondid: T3-T2 T3 (0-60 cm); T2 (60-70 cm) Põhjavesi: alates 40 cm Niiskus: liigniiske Kuivendamine: kaevatud on kraav Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Vaatamata soomuldade tunduvalt erinevatele omadustele, on need võimelised rahuldama enamiku põllumajanduskultuuride nõudeid mullastiku suhtes. Vahe seisneb ainult selles, et võrreldes automorfsete muldadega, on soomullad võimelised rahuldama kultuuride nõudeid erineval tasemel. Soomullad on kohasemad just heintaimede kui suure veevajadusega ja külmakindlate kultuuride kasvatamiseks.
koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest,
12.09.2012 TUNDRA- OKASMETSAD ROHTLA KÕRB-JA TROOPIKA VÖÖND POOLKÕRB JOONIS 4.15 4.19 4.21 4.24 4.25 (horisontide nimetused) KLIIMA 1)Madalad 1)Jahe 1)Soe 1)Kõrge temp 1)Kuum temperatuurid 2)Niiske kontinentaalkliima 2)Aurumine 2)Niiske 2)Liigniiske 3)Sademed 2)Sademete hulk suurem sademete ületavad aurumise tasakaalus hulgast auramisega MULLA TEKE Üles sulavas osas Jahedas kliimas Kiire suveni kuni ...
kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda Lageraie asemel teostada valgustusvõi hooldusraiet TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Vähene valgus pärsib
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega.
RABA ÖKOSÜSTEEM Olga Dalton 12. B MIS ON SOO JA RABA? Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm
Tundra 1. Millistel mandritel tundrat esineb? Euraasia, Põha-Ameerika ja lähisarktilistes kliimavööndites olevatel saartel 1. Mis vahe on tundral ja metsatundral? Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
Maapiirkondades ennustati lumerooside pealt tuleva aasta ilma. Lumerooside juurtest valmistati nuusktubakat ja aevastuspulbrit. Saksa keeles ongi üks lumeroosi rahvapärastest nimedest ,,Schwarze Nieswurz" ehk must aevastusjuur. Kuna lumeroosid õitsevad lund ja jääd trotsides keset talve, on neid peetud lootuse sümboliks. http://www.gardena.com 1.3 KASVUTINGIMUSED Lumeroos tahab viljakat huumusrikast mulda (ka liiv- või savimulda). Muld ei tohi olla liigniiske. Lumeroos kasvab väga hästi suuremate põõsaste varjus või varjulises metsaaias, kuid ka huumusrikkal püsilillepeenral. http://www.bakker.ee Lumeroos vajab kasvuks kohta, kus ta on suurema osa päevast varjus, kuid paar tundi päevas peab ta saama ka päikese valgust. http://www.multiflora.ee 5 1.4 HOOLDAMINE Lumeroos on väga lihtsalt hooldatav: et ta korralikult kasvaks, on vaja leida
Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul
Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha Mullahorisondid erinevad üksteisest- värvuse, huumuse sisalduse, poorsuse, tiheduse , mineraalsuse, vanuse ja paksusega Mida näitab mullahorisondi värvus? - must huumushorisont- näitab orgaanilise aine sisaldus, huumuserikkust - hall huumushorisont- kuivust, huumusvaesust - horisondi sinakas-hall toon muld on suurema osa aastast liigniiske, esineb gleistumine - hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad?
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast.
turvas,
sademed>auramine läbiuhteeline veereziim
sademed
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast
peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahval hoopiski parem maa. See oli viljakas ning parajalt niiske. Eespere talus aga kivine ning liigniiske. Terve raamatu vältel Andres rabab tööd oma põllul, üritab kuivendada maad, kui tema naaber Pearu kõrtsis istub. Olen kuulnud vanasõna, mis kordub ka A.H.Tammsaare raamatus: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Selle väite järgi võib arvata, et inimesed, kes teevad rasket tööd, leiavad oma elu armastuse. Need aga kes mõistuse piires töötavad jäävad eluaegselt üksildaseks. "Tõde ja Õiguse" raamatus tegi Andres väga palju tööd oma
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4. Kõrbes on iseloomulik füüsikaline murenemine, sest seal kõigub temperatuur väga palju ning sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega porsumine
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID
ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks korda, on rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo. Soo võib tekkida ka nõlva jalamile, kus vettpidavatel kihtidel liikuv põhjavesi allikana maapinnale tungib. Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib
jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad.
Asustustihedust positiivselt mõjutavad inimtegureid- · Majandusliku - tööstuse ja transprordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat · Sotsiaalsed korralikud elumajad , head tervisehoiu ja haridusteenudsed. · Poliitilised- valitsus investeerib infrastruktuuri ( ehitab uusi teid jms) Asustustihedust negatiivselt mõjutavad looduslikke tegureid · Ekstreemne kliima: liiga külm või kuum , liiga kuiv või liigniiske · Mägine reljeef või liigniiske pinnas · Looduslik taimestik on hõre · Vähe loodusvarasid · Väheviljakad mullad , erosiooni oht Asutusttihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid: · Poliitilised valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse · Majanduslikud puudub korralik infrastruktuurid ka raha tööstuse arendamiseks · Sotsiaalsed halvad elamistingimused , tervisehoiu ja haridusteenused
MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: parim põllumuld on liivsavilõimisega Happesus: pH tase 57 olenevalt kultuurist Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA VAID INIMESE KAASABIL! KOOSLUSE PÜSIMISEKS PEAKS... jääma tegutsema inimfaktor (väetamine, putukatõrje jne) säilima klimaatilised tingimused (piisavalt sademeid ja päikesevalgust) kasvatama samu taimi monokultuurina.
sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks korda, on rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo. Soo võib tekkida ka nõlva jalamile, kus vettpidavatel kihtidel liikuv põhjavesi allikana maapinnale tungib. Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib muidugi mõningail aastail
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine
8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
