Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel liikidel on oht välja surra ?
 
Säutsu twitteris
  • MÕISTED
    Demograafiline plahvatus – rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid.
    Urbanisatsioon – linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse.
    Tööstusrevolutsioon – Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760 -1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin , kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega.
    Teadus-tehniline revolutsioon – algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul – töö kompleksne automatiseerumine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine, raadio, televiisor , arvutid, laser , aatomienergia. Need avastused tehti 20.saj alguses või esimesel poolel, hiljem on asju ainult täiustatud.
    Tehnokraatia – tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitleb keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks.
    Roheline revolutsioon – 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtu (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid , niisutus ) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut
    Keskkond – tingimuste kompleks , milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld , teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum.
    Keskkonnakaitse – meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
    Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja ‑hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.
    Ökoloogia – teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Otseses mõttes on see teadus organismidest nende enda kodus (kes kelle ära sööb või välja sööb). Üldistatult on ökoloogia õpetus eluruumi seaduspärasustest – elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega.
    Autökoloogia – organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uurivate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalituse järgi.
    Demökoloogia – populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
    Sünökoloogia – populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru.
    Bioloogiline tort – USA teadlane E.P.Odum kujutas integratsiooni tordina, see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid .
    Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast . (botaanika, zooloogia , mikrobioloogia , analoogia , ornitoloogia) Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. (geneetika, biokeemia , füsioloogia, ökoloogia)
    Monitooring e. seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud jaamades. Monitooringujaamad rajatakse inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele , inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ja nende siirdealadele. Võib olla kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne. Bioloogiline m – elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring.
    Katse – loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. Eksperimendis mõjutatakse uurimisobjekti ja selle olekutingimusi eriomase seadmekogumi vahendusel selliselt , et a) välistuvad mõjurid , mida peetakse uuritava nähtuse seisukohast kõrvalisteks; b) nähtuste toimumise tingimused teisenevad ning kombineeruvad ettevalitaval ja kontrollitaval viisil.
    Vaatlus – jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks.
    Loendus – loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla: a) absoluutne – hõlmab uuritava kogumi kõik isendid; b) suhteline – hõlmab tervikust mingi juhusliku osa ( hiirte väljapüük lõksudega).
    Modelleerimine – tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas , raske või eetiliselt lubamatu.
    Bioindikatsioon – keskkonnaseisundi ja - olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste põhjal.
    Bioindikaator – võib olla isend , kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
    Liik – looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe.
    Indiviid – isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts organismidel on indiviide raske eristada.
    Biotsönooselukooslus , ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme .
    Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas paigas. a) funktsionaalsest aspektist – populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist – populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; c) territoriaalsest aspektist – populatsioon on ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud.
    Kohanemine – e isendiline adaptsioon , toimub organismi elu jooksul. Adaptatsioon – organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks , st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
    Kohastumine – e evolutsiooniline adaptsioon, toimub paljude põlvkondade kestel. Adaptatsioon – organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
    Ontogenees – isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani.
    Ökosüsteem – 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2) biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi.
    Ökotoop – taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks.
    Biotoop - biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles eristatakse mulda (edafotoop), veerežiimi (hügrotoop), mineraaltoitumise režiimi (trofotoop) ja ( meso )kliimat (klimatoop).
    Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist ( servaefekt ). Kultuurmaistus on ökotonid liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid.
    Biosfäär – 1) Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2) Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.
    Biogeograafia – bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine.
    Integratsioon – liitumine, terviku moodustamine.
    Süsteem – omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum.
    Biootiline – organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid.
    Abiootiline – eluta osa. Organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid.
    Produtsent – tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid . Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli.
    Autotroof – organismid, mis võivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid.
    Heterotroof – organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e tarbijad; 2) redutsendid e lagundajad.
    Konsument – tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid .
    Redutsent – lagundajad. Loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Redutsentide tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis.
    Parasiit – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt , perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi .
    Detridofaag – detriidist toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne.
    Karnivoor – imetajate klassi lihatoidulised loomad e zoofaagid; teisesed konsumendid, kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid.
    Herbivoor – e taimtoidulised e fütofaagid; esmased konsumendid, toituvad ainult taimedest.
    Omnivoor – kõigesööja e liik, kes kasutab vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi.
    Kiskja – imetajate klassi lihatoiduline loom, kes jahib teist looma ja lõpuks tapab ta ning sööb ära.
    Ohver – loom, keda teine loom jahib ja lõpuks tapab ning sööb ära.
    Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
    Toiduvõrk – toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi.
    Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse v mingi muu näitajaga.
    Biomass – laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust.
    Fütomass – kõikide taimsete organismide kogumass. Moodustab maakera biomassist 97-99%.
    Zoomass – kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab biosfääri kogu biomassist ainult 3%, ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele).
    Arvukus – liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus). Arvukust iseloomustavad asustustihedus , ka sagedus, ohtrus ja katvus.
    Ökotoksikoloogia – teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru.
    Bioakumulatsioon – nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 3–5 korda.
    DL50 – poolletaalannus; so mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist.
    Sünergism – erinevate keskkonnatingimuste koosmõju.
    Taluvusala (piirid) – enamiku organismide taluvusala: 0˚C … +50˚C.
    Optimaalala – temperatuuri/sademete jne vahemik, mis tagab kõige soodsamad ja paremad elutingimused . Väikesem kui taluvusala.
    Ökoamplituud – keskkonnateguri määr, mis võimaldab mingi liigi isendeil elada, kasvada ja paljuneda. Piirab liigi eluvõimalusi; igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada.
    Eurütoop – elupaika vähevaliv organism.
    Stenotoop – elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev organism.
    Atsidofiil – happelembene liik.
    Kaltsifiil – kaltsiumilembene liik.
    Oligotroofne – vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo).
    Eutroofne – rohketoiteline (veekogu). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed . Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike.
    Mesotroofne – kesktoiteline, on taimedele omastavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld.
    Energia – võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima; orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse kineetilist ja potentsiaalset energiat.
    Energiavoog – Päikese kiirgusenergia järk- järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks, vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid).
    Energeetiline efektiivsus – produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks.
    Produktsiooniefektiivsus =
    Assimilatsiooniefektiivsus =
    Albeedo – maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.
    Aineringe – ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Aineringe maht iseloomustab aineringes olevat ainehulka;
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #1 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #2 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #3 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #4 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #5 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #6 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #7 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #8 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #9 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #10 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #11 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #12 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #13 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #14 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #15 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #16 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #17 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #18 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #19 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #20 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #21 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #22 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #23 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #24 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #25 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #26 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #27 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #28 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #29 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #30 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #31 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #32 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #33 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #34 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #35 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #36 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #37 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #38 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #39 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #40 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #41 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #42
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tipsod32 Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    18
    docx
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal
    30
    docx
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam
    7
    docx
    Ökoloogia mõisted seletusega
    9
    docx
    Põhimõisted
    19
    doc
    Ökoloogia eksam
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    19
    doc
    Kordamisküsimuste vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun