MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km)
maakoor kihid kivimite kivimite liigid maakoore vanus paksus mandriline settekivimid, vanad, põhiliselt kuni 75 km graniidikiht, vanimad graniit jms, Himaalaja basaldikiht kuni 3800 räni ja Andid miljonit a alumiinium (SIAL) ookeaniline settekivimid noored, põhiliselt 5 ja enam basaldikiht noorimad basalt jt, räni km alla 180 ja milj. aasta magneesium ja raud (SIMA)
Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km, Paksem Kuni 20 km, Õhem Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimite ringe ( lk76)
rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookenilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Ookeaniline maakoor on palju noorem kui mandriline. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar
murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida lõhestavad üksteisega paralleelselt, aga ahelikuga risti paiknevad lõhed. Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigeldunud laamadeks Atenosfäär vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) -> sulamine (magma) -> laava, kristalliseerumine -> tardkivim
Geograafia töö... 1. Millistest osadest koosneb maakera, mille poolest nad üksteisest erinevad ? Vastus:Maakoorest, vahevööst, välistuumast ja sisetuumast. 2. Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ? Vastus:Mandriline maakoor on palju paksem kui ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor koosneb 3est kivimikihist, ookeaniline maakoor aga 2est kivimikihist. 3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ? Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega. 4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ?
Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit. Aleuudi saared, Mariaani saared (Marianas Trench) c) Mandriline ja ookeaniline
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim.
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri
Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island.
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama
Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid ) Mandriline maakoor: Kergem, õhem, 4 miljardi aasta vanune, vanem ja ei teki juurde, levinum kivim-
o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1) kahe ookeanilise laama kokkupõrge; 2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; transformne e. kahe laama nihke piir. LAAMTEKTOONIKA Laamade teineteisest eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. ISLAND ATLANDI OOKEANI KESKAHELIKUL toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb
Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida nii tard- kui ka settekivimist. Moondekivim ei saa kunagi lõplikult valmis. Moondekivimid on väga vastupidavad. 5. Mandriline maakoor (5lauset) Mandriline maakoor on kergem. See koosneb enamasti heledamadest ja kergematest kividest. Need on peamiselt graniidid a teised olemuselt sarnased kivimid. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 kilomeetrit. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires. 6. Ookeaniline maakoor (5lauset) Ookeaniline maakoor on õhem. See on vaid 5-10 kilomeetrit. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade
· Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. · Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 3) Maa siseehitus? mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär astenosfäär plastiline alumine vahevöö
kokku maakoore osad surutakse kokku, toimub kurrutus Maakoor jaguneb laamadeks ... ehk suurteks maakoorepangasteks, mis liiguvad vahevööl ja on tekkinud seoses vahevöö aine liikumisega Mäng http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/7/7f/Laa made_nimed.gif Laamad Laamad lahknevad eemaldu ... sest lahknev ringvool vad vahevöös rebib maakoort, tekib ookeaniline riftilõhe e maakoorelõhe Tõusvad laavavoolud, vulkaanipursked , uue ookeanilise maakoore, ookeani keskmäestiku ja vulkaaniliste saarte teke, kaasnevad maavärinad Thingvellir` i Rahvuspar k Islandil kahe laama piiril Tekib uus ookean Mandrilisel riftialal on vahevöös
6. Lõuna-Ameerika ja Aafrika paiknesid kõrvuti 200 miljonit aastat tagasi. 7. Atlandi ookean laieneb, kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb. 8.Vaikse ookeani tulering on Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuumas on temperatuur 5000oC. 10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse. 11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine.(divergentne situatsioon) 2)Laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)Laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12.Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13.Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14
ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor maakoore paksus 0-80km 5-10km tihedus kergem raskem vanus vanem, ~4 miljardit aastat noorem, ~180 miljonit aastat kivimikihid sette-, graniit-, basaltkivimid sette-, basaltkivimid Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks
moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40 km paks ookeaniline maakoor – maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandrilisest maakoorest tihedam, kuid selle keskmine paksus on alla 10 km litosfäär – Maa tahke kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast; on jagunenud üksteise suhtes liikuvateks laamadeks astenosfäär – vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on
Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud
ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Mandriline mk moodustab mandreid, koosneb sette, moonde ja tardkivimitest(graniit). Paksem kui ookeaniline(umbes 40km), vanus umbes 4 mrd aastat. Ookeaniline mk moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Vanus umbes 180 mln aastat ja paksus umbes 11km. b. litosfäär: maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga. Hõlmab Maa ülemise kihi 50300km sügavuseni. Alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. c
1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest moonde- ja settekivimitest
LITOSFÄÄRI LAAM- EHK PLAATTEKTOONIKA Maavärinad ja vulkaanid tükeldavad litosfääri laamadeks MAA sisemus 3 geosfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks 1. MAAKOOR jaotub koostise, ehituse ja arenguloo järgi 2: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline a) Ookeaniline maakoor – 3-15 km paksune, moodustab maailmamere põhja. Kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta b) Mandriline maakoor – koosneb erinevatest tarde-, sette- ja moondekivimitest, paksus 20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud,
Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast. maakoorr Astenosfäär on vahevöö ülaosas paiknev kivimite litosfäär astenosfäär plastiline mõningase ülesulamise piirkond. alumine vahevöö Seismograafiga uuritakse maavärinaid.
... ehk suurteks maakoorepangasteks, mis liiguvad vahevööl ja on tekkinud seoses vahevöö aine liikumisega Mäng http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/7/7f/Laamade_nimed.gif Laamad lahknevad Laamad eem alduvad ... sest lahknev ringvool vahevöös rebib maakoort, tekib ookeaniline riftilõhe e maakoorelõhe Tõusvad laavavoolud, vulkaanipursked, uue ookeanilise maakoore, ookeani keskmäestiku ja vulkaaniliste saarte teke, kaasnevad maavärinad Thingvellir`i Rahvuspark
Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8. Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10. Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. a)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) b)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon) c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan?
Maa sfäärid: maakoor kõige õhem ja tahkes olekus. vahevöö ehk mantel kivimid on vedelas olekus, temperatuur suureneb. tuum(sise- ja välistuum) seal on kõige soojem, tugevad rõhud, kivimid on nii vedelas kui ka tahkes olekus Maa sissepoole liikudes temperatuur ja rõhk kasvab. Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises. 2) Mida laamade liikumine võib põhjustada? Maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 3) Mis on litosfäär
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim
Maakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel
Õhemad on tegevvulkaanide nõlvadel ja liustikude sulamise piirkondades. Paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest ja sellest kui kaua on murenemine kestnud. 3) Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? Kasvuhoonefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 4) Euroopa kaart PILET 6 1) Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline ? Ookeaniline maakoor uueneb aga mandriline mitte. Ookeaniline maakoor võib laamade kokkupõrkamisel vahevöösse vajuda ja seal sulada. Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid ? Võrdle okasmetsa ja parasvöötme mullaprofiile. Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " --
töödes, põllumajanduses, geoloogias jne... MAA SFÄÄRID (elusloodus) (mullakiht ) litosfäär ookeaniline maakoor mandrline maakoor plastiline vahevöö astenosfäär tahke vedel tuum
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimese
Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C. Kivimiringe: Magma jahtub Tardkivim mureneb Sete settib Settekivim moondub Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega
seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8)Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring 9) Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse 11) Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. 1)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) 2)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud)
Maakera koosneb maakoorest, vahevööst, välis- ja sisetuumast. Need kõik on erineva kuumuse, paksuse ja koostisega. Ookeaniline maakoor on õhem, kivimid on heledamad, on noorem. O- basalt M- graniit Geoloogid uurivad ja võrdlevad kaevandustest ja puurkaevudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud.
Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro
Litosfäär Maa siseehitus Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel.
Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro
Maa siseehitus. Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite ülessulamisel tahke olek, kristallsed kivimid. Astenosfäär-700-800km, vahevöö maakoore ja vahevöö vahel. Vahevöö- ülamantel~700km, koosneb magneesiumist ja rauast, kuum mass. Alusmantel- ~2900km. Aine tihedus kasvab plastilised kivimid. Tuum välistuum ~5200. 10 niklit ja raudoksiid. Sisetuum ~6378km. Arvatakse et on tahke. Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia
Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon
LITOSFÄÄR Laam- ehk plaattektoonika geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev
rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad). Suuremad laamad? Eesti asub? Euraasia (EESTI), Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Aafrika, India-Austraalia, Antarktika ja Vaikse ookeani laam. Laamade liikumine üksteise suhtes: Lahknedes (ookeanilised), põrkudes (mandrilised) ja üks laam vajub teise alla (mandriline ja ookeaniline). Laamade liikumise põhjustab: Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisesoojusest: toimub aine pidev ringliikumine, mis omakorda rebestab õhukese maakoore laamadeks. Laamade eemaldumine üksteisest: see algab Ookeanide Keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme (75000 km, keskmine h 4,5 km). Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad: Tekivad kurdmäestikud ja süvikud, sest ookeaniline laam läheb mandrilise alla.
Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni) Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga. Litosfäär: maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, on liigendatud laamadeks 3. Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus: ehitus, paksus, vanus, tihedus Mandriline maakoor: Ookeaniline maakoor: Paksem (30-70km) Õhem (15-20 km) Vanem (4 miljardit) Noorem (180 milj.) Väiksema tihedusega (2,7 g/cm) Suurema tihedusega (3,0 g/cm)
KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR A 1. Võrrelge ookeanilist ja mandrilist maakoort 3+3p. VÕRDLUSANDMED MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3
· Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Laamade liikumine: · Ookeaniliste laamade eraldumine (ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist
annaabi.ee 
