Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(Trifolium repens), kuldristikut(Trifolium agrarium) ja keskmist ristikut(Trifolium medium). Kuivadel kinkudel kasvab mägiritsik(trifolium montanum). Liivastel kinkudel on kassi-ristikheina(Trifolium arvense). Niisketel niitudel võime kohata pruun ristikut ehks põldhumalat(Trifolium spadiceum), mererannal randristikut(Trifolium fragiferum). Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad annavad valgurikast sööta ja koguvad mügarbakterite kaudu õhust lämmasikku, aidates seega tõsta järgnevate taimede saake.põldristik on väga vana kultuurtaim. Euroopas levis ta kultuur 18. sajandi teisel poolel, Eestis aga 19. sajandi esimesel poolel. Kõrsviljakasvatusega kolmevälja-süsteemi asemele tekkis ristikheina abil otstarbekohasem viljadevaheldus. Väärtusliku talisööda anniga soodustas ristikhein karjakasvatust ja seega sõnniku tootmist põldude väetuseks
.....................................5 Saagikus Eestis............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Ristikute perekonda kuulub väga palju liike 342 liiki. Põllumajanduses omab neist tähtsust vaid 20 liiki. Eestis on peamisteks liikideks punane, roosa ja valge ristik. (Tamm, 2007) Punane ristik on üks tähtsaim liblikõieline niidutüübiline heintaim Eestis. Teda kasvatatakse kahte tüüpi: hilist ehk üheniitelist ja varast ehk kaheniitelist. (Tamm, 2007) Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku taimed on kasvu poolest võimsamad, kui diploidsed taimed. Nende varred on jämedamad ning lehed ja õienutt suuremad. Seepärast on tetraploidsete haljasmassisaak oluliselt suurem diploidsete taimede omast
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised.
liigid on levinud rohkem looduslikel rohumaadel nagu harilik- ja aedhiirehernes, humal lutsern, aasseahernes. Liblikõielistel heintaimedel on enamasti arenenud sammasjas peajuur, millest lähtuvad tugevad juureharud, mis omakorda harunevad niitjateks juurteks. Liblikõieliste juured tungivad üldiselt sügavamale mulda kui kõrreliste heintaimede juured, kuid liikide vahel esineb selles osas suuri erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega,
64441067605 36 PR 11,79 lutsern lutsern 64741213557 37 PR 11,74 lutsern lutsern 64641180964 40 PR 12,19 heintaimed heintaimed 64741213557 42 P 35,4 põldhein põldhein 64441219528 67 P 41,43 põldhein põldhein 45849496232 4 PR 13,65 ristik ristik 45949318644 7 PR 33 ristik ristik 45949431077 8 PR 5 ristik ristik 45949437471 9 PR 16,74 kõrrelised kõrrelised 45949504424 10 PR 5,55 ristik ristik 45949566866 11 PR 20,15 ristik ristik 46049245784 13 PR 8,17 ristik ristik 46049682957 19 PR 6,41 kõrrelised kõrrelised 46149521710 21 PR 8,16 ristik ristik
P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine . Muldade huumusesisaldus on 2-2,1 %. Tabel nr 1 Põllu Vee- P- K- Kultuur Pindala Huumus Muld Lõimis Boniteet nr. reziim tarve tarve P-2 K-3 1 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 52 Parasniiske P-2 K-3 2 Suvinisu 2 ha 2% LP Sl, ls1 47 Parasniiske P-2 K-3 3 Oder 2 ha 2% LP Sl, ls1 48 Parasniiske
Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel erinevused, rohumaakülvikorra põhimõte
kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3
alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. kerahein röövik siil 2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5. päevalill tigu rähn Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedest 4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel?. I astme tarbija on taime toiduline kuid II astme tarbija on loomtoiduline. Vii mudel algseisu tagasi
agrofoon. Kevadised madalad temperatuurid koos vähese niiskusega aeglustavad taime arengut, pidurdavad kasvu, millega kaasneb kõrgem lehtede/varte suhe. Vegetatsiooni algusest kogunenud efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid >5 kraadi) on tihedas seoses heintaimede kasvu ja toiteväärtusega (joonis 1). Efektiivsete temperatuuride summa on positiivses korrelatsioonis liblikõieliste ja kõrreliste esimese niite KA saagiga (r=0,73, r=0,75, r=0,86, P<0,01 vastavalt lutsern, ristik, kõrreline) ning negatiivses korrelatsioonis KA seeduvusega (r=0,89, r=0,90, r=0,89, P<0,01 lutsern, ristik, kõrreline). Efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; lutsern; ......punane ristik)
Taime Eelviljaks sobib: Eelviljaks ei sobi: nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahein, ohtetu luste, päideroog. Saagikus: Niidul madal kuni keskmine. Kevadine kasv on nõrk kuni loomiseni, edaspidi intensiivistub. Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib
köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2] Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade meetaimed, haljasalade meetaimed, metsade, liivikute ja kõrgsoode meetaimed, viljapuud ja marjapõõsad ning külvatavad meetaimed. [2] Õitsemisaja järgi eristatakse kevadisi (paiseleht, viljapuud, pajud, vahtrad), suviseid (valge ristik, pärn, päevalill) ja sügisesi meetaimi (münt, kanarbik, nõianõges). [2] Saagi iseloomu järgi eristatakse ainult õietolmu andvaid taimi (sarapuu, magun, kibuvits, kask), mida mesilased külastavad ainult suure õietolmuvajaduse korral. Nektarit ja õietolmu andvaid taimi, milleks on enamik meetaimi ning ainult nektarit eritavaid taimi nagu vikk ja puuvill. Niisuguseid taimi on väga vähe. [2] Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on
Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Click to edit Master text styles a)kultuurniidud (seal Second level Third level tehakse heina) Fourth level Tänapäeval külvab
Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. Kerahein Varblane Rebane 2. Ristik Röövik Hiir 3. Ristik Tigu Siil 4. Kerahein Hiir Siil 5. Päevalill Varblane Ilves Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedes 4
Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga. Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised.
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera Tagajärjed tingimuste mitte täitmisel · Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks
Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas Kuulub liblikõieliste heintaimede hulka Rikastab mulda Kasutatakse karjatamiseks Mitmeaastane taim Kasvab puisniitudel Väärtuslik söödataim
saagilised igal aastal. Kui kõrrelisi väetada lämmastikuga, kõiguvad nende saagid tunduvalt vähem, kui liblikõielised. Maksab rohkelt ja võib olla keskkonna ohtlik, võib rikkuda joogivee. Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik).
Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded ? Kloroplast- leidub: lehes ja taime rakkudes, ülesanded:fotosüntees, Kromoplastid- leidub: õie kroonlehtedes ja viljades, Ülesanded: annab värvi,
Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel. Mg kuulub klorofülli koostisse ja mõjutab CO2 assimilatsiooni. S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade suuntes. Fe katolüsaatorid klorofülli moodustumisel. Puudumisel on noored lehed helerohelised või muutuvad valgeks. Cu mõjutab klorofülli tekket. Puudub soomuldadel. Tundlikult: kanep, ristik ja teraviljad. Orgaaniline aine mullas Mulda sattudes laguneb ja vabanevad taime toitelemendid. Õhurikkas mullas toimub kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid C2, H2O ja mineraalsoolad vabanevad. Orgaanilise lagunemise käigus leiab aset mitmesuguliste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liitumine. Tekkib mulla orgaaniline aine Huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilisi omadusi: suurendab mulla poorsust, vähendab vee .... ja vee läbilaskvust.
Mesilased külastavad nende taimede õisi varakevadel või intensiivsel haudmekasvatamise ajal, kui nektarit eritavatelt taimedelt ei saa õietolmu piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad
Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed Ida-kitsehernes (galeega) – väga pika kasutuskestusega Harilik nõiahammas – sisaldab tanniini, seetõttu ei tekita loomadel puhitusi Kõrrelised heintaimed Põldtimut Harilik aruhein Harilik kerahein – kasvab puhmastena
---------------------------------------- RULE NUMBER: 3 IF: Ajakiri peab ilmuma vähemalt kord nädalas Jah THEN: Teleleht - Confidence=10 ELSE: Teleleht - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 4 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Miniristik - Confidence=10 ELSE: Miniristik - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 5 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Ristik - Confidence=10 ELSE: Ristik - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 6 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Kroonika - Confidence=10 ELSE: Kroonika - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 7 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Nädal - Confidence=10 ELSE: Nädal - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 8 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN:
Kõrreliste heintaimede tähtsus · Moodustavad põhiosa meie niitude ja karjamaade segudes · On põhisööt ja toitaineteallikas loomadele · Neil on suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, hea söödavus ja suur saagivõime · Nende kestus heintaimikus on pikk · Nende puudus: madal valgusisaldus ja suur lämmastikväetise vajadus Valmimise järgi · varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, Kasutuse järgi · niidutaimed: punane ristik, roosa ristik, hübriidlutsern, ida-kitsehernes, · karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein · kombineeritud kasutuslaad (niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut Külv -head eelviljad paljudele kultuuridele -ei ole nõudlikud eelviljade suhtes -Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud
NT: kõrvaliigutajalihased, ussripik, õndraluu, tarkushambad Atavismid: kaugete eellaste tunnuste taasilmnemised, mis näitavad järelikult põlvnemist. NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus. 10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Embrüoloogia: sarnasused loodetel tõendavad organismide sugulust ja põlvnemist. Molekulaarbioloogia: DNA võrdlemine näitab erinevate organismide sugulust. 11.Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Valge ristik: riik: taimeriik, hõimkond: katteseemnetaimed, klass: kaheidulised, selts: oalaadsed, sugukond: liblikõielised, perekond: ristik, liik: valge ristik. Suur- kapsaliblikas: riik: loomariik, hõimkond: lülijalgsed, klass: putukad, selts: liblikalised, sugukond: põualibliklased, perekond: kapsaliblikas, liik: suur-kapsaliblikas. 12.Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 1) füüsikaline evolutsioon: universumi tekkimine, päikese tekkimine
Viljavaheldus Nimetus Sobivad Mittesobivad Kapsas Kartul Kaalikas Porgand Maasikas Raps Kaalikas Porrulauk Kartul Sibul Kurk Seller Salat Kapsas Redis Redis Pipar Peet Peet Kapsas Kartul Hernes Teraviljad Porgand Uba Ristik Oder Mais Nisu Kartul
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5
Sead 1. Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt 2. Ühele emisele 0,08-0,1ha 3. Karjamaa kohta 8-10koplit 4. Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h 6. Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega 7. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud 1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein 3. Karjamaa rajada viljakale mullale 4. Kindlasti järelniita ja äestada 5. Kopleid vaja 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva 7. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu Karjamaade hooldamine-järelniitmine Ka õigel karjatamisel jääb 30% heinast söömata.Loomad tallavad heina maha roojavad ära.Sellist rohtu niita ka ei saa.Kõige rohkem jääb rohtu üle teisel karjatamisperioodil
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kisk...
naistele? Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige ei noortele? Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline? jah Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila jah küsimustes? Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja ei arvutitest? Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest ei inimestest? Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid? jah Oodatavateks väljunditeks on Pere ja Kodu, Eesti Naine, Miniristik, Ristik, Tervis Pluss, Maakodu ja Maamajandus. 2.4 Esimese realisatsiooni testimise järeldused Testi nr.1 täitmine Tulemusteks saadi: Kroonika 60 Nädal 60 7 Ülejäänud variandid said kõik negatiivsed tulemused. Süsteem suutis vastavalt oodatustele anda õige tulemuse. Vastuste andmisel mingeid tõrkeid ei tekkinud. Süsteemi oli lihtne kasutada
Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
(takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Kaksikhammas Palusammal Loomad Nõmme metsas RÄHN ORAV HALLRÄSTAS Putukad Nõmme metsas MÄNNIKÄRSAKAS MÄNNIVAABLA SIPELGAS NE Toiduahelad Männi okkad Männivaablane Rähn - Raudkull Männi koor Männikärsakas Hallrästas Kodukakk
Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus] Silène Põisrohi Stellària Tähthein Trientàlis Laanelill Trifòlium Ristik Vacc`inium Mustikas Verònica Mailane V`icia Hiirehernes [viitsia] V`iola Kannike Centaurèa Rukkilill, c`yanus jumikas
meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub isaslind, päeval emaslind. Kuuvanuselt saavad loomad iseseisvaks. 7. Muid huvitavaid fakte Üks jaanalinnu muna võrdub umbes 24 kanamunaga Suudavad joosta kuni 70km/h. Suurim lind. 8
Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Maikelluke Maikelluke on ilusate õite ja meeldiva lõhnaga taim Ta levib peamiselt risoomi abil Tänan vaatamast !
Asulate taimed LOE ÕP LK 98-99 Millisteelutingimustega peavad olema kohastunud linnas kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk)
Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa Kaer talub suvist kuuma ja kuiva ilma halvemini kui oder ja nisu, olles nendest niiskusenõudlikum. Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal. Sademed loomisel ja sellele järgneval perioodil põhjustavad hilisvõrsete tekkimist ja ebaühtlast valmimist, sest kaer on võrsumisvõimeline kogu kasvu ajal
Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad, vaarikad (sellest toituvad putukad) Territooriumil kasvab madal rohi, erinevad puud.
varuaine kogumise dünaamikat. Tõrje Põldohaka tõrje ei saa põhineda üksikutel võtetel, vaid võtete kogumil. Külvikord. Põldohakat saab edukalt kontrolli all hoida mitmeaastaste liblikõieliste heintaimedega. Parim on 2-3 aastane lutsern ja lutserni-kõrreliste segu. Lutsern on tänu mitmekordsele niitmisele, kiiresti taaskasvavale taimestikule ning suurele vee ja toitainete tarbimisele samast mullakihist (sarnane juurte paiknemine mullas) põldohakale suureks konkurendiks. Punane ristik ei ole nii suure konkurentsivõimega kui lutsern, aga esimese niite aeg langeb kokku põldohaka õiepungade faasiga, nii et kui me sellel perioodil taimiku eemaldame, siis peatame intensiivse toitainete varude kogumise. Valge ristik jääb konkurentsivõime poolest punasest ristikust maha. Külvikorra üheaastased sööda- ja haljasväetistaimed on suhteliselt väikese konkurentsivõimega. Peame arvestama, et kui põldohakas hakkab taimikust üle kasvama, siis tuleb kohe niita või künda
tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi. Eestis on levinum valge, punane ja roosa ristik, kuid valge ristik põldheinaks ei sobi, see on karjamaataim. Lutsern, ida kitsehernes, nõiahammas. Kõikidele eelnimetatud liikidele on iseloomulik sümbioos vastava liigi mügarbakteriga. Mis moodustavad juurte mügaraid. Mügarbakterid on võimelised omastama õhulämmastikku, millega taim katab oma vajadused. Tänu sellele, on liblikõieliste toorproteiini sisaldus ligi kaks korda suurem kui kõrrelistel. (Loomasöödas peab olema toorproteiini 18- 20 % )
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
· Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind · Isalinnu sulestik on must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik on ühtlaselt hall · Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem Huvitavat jaanalinududest · Esimese eluaasta lõpuks tõuseb linnu kaal umbes 100 kg-ni · Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39- 40°C
käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik kanarbik, meliss, sügisene seanupp, keerispea, põdrakanep. 110 Mee kasutamise võimalused toiduvalmistamisel Igapäevaga kasutatakse mett toitudes aina rohkem, kalaroad, liharoad, küpsetised, joogid jne. Enamasti kasutatakse kondiitritoodetes. Samuti kasutatakse mett ka leiva või saia peale
06.2010 Raja tn - + Pyrrhocoris Heteroptera apterus 11 Suur Liblikalised 15.06.2010 Raja tn Kapsas o kapsaliblikas Lepidoptera Pieris brassicae 12 Maasika Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Maasikas + õielõikaja Coleoptera maasikad Anthonomus rubi 13 Ristikunirp Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Ristik + Coleoptera ristikupõld Apion apricans 14 Kartulimardikas Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Kartul o+ Leptinotarsa Coleoptera kartulipõld decemlineata 15 Maakirbud Mardikalised 17.08.2010 Oidrema Kapsas + Phyllotreta spp Coleoptera kapsad 16 Seemnejooksik Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - +
Manna, nisujahu ja spinatipasta. Aedviljadest kapsa erinevad sordid, kartul, pipra erinevad sordid ja tomat. Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, mango, mandariin, rabarber. Mahladest apelsin ja tomatimahl. Maitsetaimedest kappar, kajeenipipar, must ja valge ning punane pipar, äädikas ja zhelatiin, ketshupi ja majoneesi marinaadid. Taimeteedest ja muudest jookidest naistenõges, oblikas, rabarber, punane ristik, kange alkohol, must tee, soodaveed ja õlu. Kasulikud toiduained: Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris,
Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0 Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad
hanijalg (Potentilla anserina) L. 28. tedremaran (Potentilla erecta) (L.) Raeusch 29. harilik soopihl (Potentilla palustris) (L.) Scop. Sgk: liblikõielised (Fabaceae) 30. harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) L. 31. aas-seahernes (Lathyrus pratensis) L. 32. sirplutsern (Medicago falcata) L. 33. humallutsern (Medicago lupulina) L. 34. valge mesikas (Melilotus albus) Medik. 35. kassiristik (Trifolium arvense) L. 36. keskmine ristik (Trifolium medium) L. 37. mägiristik (Trifolium montanum) L. 38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42. neljaseemneline hiirehernes (Vicia tetrasperma) (L.) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L.
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September
eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp isendite asetus populatsioonis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
