Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida? Kuningas Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus emaga. Talle oli määratud karm saatus, mida mees proovis ka muuta, kuid lootuselt. Kõigest halvast hoolimata oli temas mitmeid positiivseid iseloomuomadusi, mis võiks kõigile eeskujuks olla. Eelkõige võiksid õppust võtta tänapäeva poliitikud Eestis, kes on muutunud üpris laisaks ning jultunuks. Pean kõige tähtsamateks iseloomuomadusteks ausust ning oskust pidada sõna. Oidipus hindas neid samuti ja käitus lubadusele vastavalt. Ta kuulutas, et otsib endise kuninga mõrvari ja karistab tapjat julma teo eest. Leides ennast pärisisa mõrtsukana ja lisaks emaga ühteheitnuna, oli Oidipus aus ning tunnistas juhtunut. Ta karistas end julmalt torkas iseendal silmad läbi.
Eestimaa Rahvaliit Juhendaja: Teostajad: Erakonna asutamine Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt: *Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a); *Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a); * Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). ...
Nõo Reaalgümnaasium Liina Sõrmus 12.c INDIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja Ege Lepa Nõo 2016 Sissejuhatus Riik, mis India on peale Teist maailmasõda teinud kiire arengu. India on olnud sõjajalal mitme riigiga, õnneks pole sõjad olnud väga verised. Käesolevas referaadis on kaetud India Rahvavabariigi ajalugu alates selle iseseisvaks saamisest 1947. aastal. Töö kirjutamiseks kulus umbes üks päev. See oli ka nii kavandatud. Peamine allikas töö koostamisel oli raamat „Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda“. India pärast Teist maailmasõda 18. juulil 1947 võttis Suurbritannia parlament vastu India sõltumatuse akti, mis oli uuele olukorrale kohandatud 1935. aasta India valitsemise akt. Nii India kui Pakistani iseseisvuse väljakuulutamine planeeriti 14. või 15. augustile 1947. aastal. Vahepe...
Poliitikud, kes kõige enam mõjutasid eesti iseseisvumist. Johan Laidoner Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis jälje mitte ainult silmapaistva väejuhina, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal, kui ka väljaspool seda. Tänu temale saavutati Eesti iseseisvus 1918. aastal. J. Laidoner sündis Viljandimaal 1884 aastal Viiratsi vallas. 1900. aastal lõpetas Viljandi linnakooli, kuid majanduslikud raskused olid suureks takistuseks edasi õpingutel. Ainus võimalus endale tollajal head haridust saada, oli sõjaväeline tee, kuhu teda esimesel katsel vastu ei võetud, viidates tema kehalisele seiseundile. Siiski ei jätnud noor Laidoner jonni ja üritas järgmisel aastal uuesti. Seekord edukalt. Nii algaski Johan Laidoneri sõjaväelise karjäär , mis viis ta lõpuks tippu, kuid ka tipust kukkumine oli sel ajal väga valus. 1905. aastal lõpetab ta Vilnjuse junkrukooli oma kursu...
Kunignas Oidipus vs tänapäeva poliitikud Oidipuse ja tänapäeva poliitikute vahele võib tuua palju erinevusi, kuid ka sama palju sarnasusi. Võib tunduda, et nende vahel pole midagi sarnast ning nad on väga erinevad,kuid lähemat uurides võib neid välja tuua palju. Kuid millised on nende sarnasused või erinevused? Edukaks toimetulekus valitsejana peab olema sul palju enesekindlust. Tänapäeva poliitikute enesekindlus väljendub eriti valimiste ajal. Aeg kui poliitikud hakkavad lubama inimestele kokku
Isamaaliit väärtustab haridust ning pooldab aktiivset ja effektiivset tööhõivepoliitikat , et vältida suurt tööstuse kasvu. Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus. Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand, riigi terviklikkus, rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism suurt edu saavutanud. Mõned konservatiividena tuntud poliitikud: Ronald Reagan- USA president 1981-1989 Margaret Tatcher- Suurbritannia peaminister 1979-1990 Winston Churchill- Suurbritannia peaminister 1868 ja 1874-1880
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Otsused koputatakse saalis väga kiiresti ja ilma valitsusele vastu kobisemata ära. Samuti ei toimu mõttevahtust parteide sees, kus otsuseid tehakse kitsas ringis tagatubades. Võetakse vastu otsused, mis pole pikemalt läbi mõeldud ning ei pruugi alati õigeteks osutuda. Tagajärgede eest ei vastuta keegi, mis annab poliitikutele õiguse tegutseda edasi vanaviisi. Pidevalt vastu võtud valed otsused aga viivad riigi lagunemiseni. Selleks, et muuta situatsiooni, kus poliitikud on langenud muidusööjate rolli, tuleks muuta palgasüsteemi, sest raha on parim mõjutamise viise. Hetkel saab iga riigikogu liige ühesugust palka, sõltumata sellest kui palju ta selle nimel vaeva on näinud. Kõik inimesed proovivad elus minna kergema vastupanu teed, mille tõttu on ka võimulolijad muutunud laisemkas. Osad istuvad niisama, oma arvamusi kordagi avaldamata ning osad ei ilmu üldse riigikogu saali kohalegi. Sellise olukorra parandamiseks tuleks anda palka vaid neile, kes
see vale on õigustatud või mitte. Ilma valetamiseta ei saa elus hakkama, sest inimene peab väärt rääkima varem või hiljem elus. Kui kogu aeg rääkida tõtt, siis võib elu minna väga halvasti ning endale kaasa tuua kahju. Kui keegi röövib inimese ära, siis ei saa ju inimene rääkida röövlile ainult tõtt, sest tõe rääkimise tagajärjel võib saada inimene surma või haavata. Kuid alati valetada pole samuti hea, sest siis kaotavad teised isikud usalduse sinu vastu. Paljud poliitikud lubavad meile, et nad teevad igasuguseid asju meie heaks, aga lõpuks nad ei tee ikkagi midagi. Selline vale on lubamatu, sest nad valetasid tervele eestile. On olemas isegi projekt ‘’Faktikontroll’’, mis kontrollib poliitikute väärt väiteid. Isikud, kes müüvad asju võivad valetada toote asjus. Näiteks lubavad, et see toode teeb erinevaid asju ning muudab inimese elu paremaks, aga lõpuks ei vasta toode kirjeldusele.
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakk...
Åland Flagga- en blå flagga med ett guld och röd kors Huvudstad- Mariehamn Statsskick- Självstyre - inom republiken Namnet på parlamentet- Lagtinget (30 platser) President/monark- Sauli Niinisto Statsminister- Katrin Sjögren Nationaldag- självstyrelsedagen den 9 juni 1922 Invånare- u 29 000 Officiella språk- svenska Andra språk- finska Storlek- 1 580 km² Natur: , Längstaflod- lummiga lövängar, lövträd, bördig jord, cirka 6700 öar Landskapet Släta berghällar, röd granit l.p.- Torbjörn Engman, Johanna Grüssner Idrott- Janne Holmen (löpare) Mat- ålandspannkaka med sviskonkräm och vispgrädde, svartbröd, fisk Traditioner-Demilitariseringsdag, självstyrelsedagen, Midsommarafton, Lillajul, Julafton Färöarna Flagga - En vit flagga med ett blå och röd kors. Huvudstad- Torshamn (17K) Statsskick-en konstitutionell monarki med den danska drottningen Margrethe II som statschef. Namnet på parlamentet- Lagtinget President/monark-drottning marg...
näiteks Skype ja Estcube sateliit. Silma on paistnud riik veel oma muusikutele ja sporditähtedega. Paari kuuga on maailmas endale nime teinud nn maailma kõige veidram bänd ehk Winny Puhh, kes jäävad siiski tuhmiks Eesti helilooja Arvo Pärdi kõrval. Riik on täis andekaid ja osavaid inimesi, kes toovad meie väiksele riigile tunnustust ja sära. Tänapäeva Eesti riigis on nii probleeme kui ka head. Olgugi, et riigi majanduslik seis ei ole niivõrd hea kui oodatud või poliitikud nii ausad ja truud kui näis. Eesti on täis inimesi, kes hoiavad kokku, tunnistavad oma päritolu ja üritavad oma riiki edasi viia. Nagu Lennart Meri kord ütles:,, Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. ''
Eesti Vabariigi loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos Kui Esimene maailmasõda hakkas lõpusirgele jõudma, pidi Venemaa keisririik tunnistama endale, et on Veebruarirevolutsiooni tõttu kokku lagunemas. Eesti poliitikud hakkasid nõudma ainuvalitsemise õigust Venemaa Vabariigi Ajutiselt valitsuselt ning kuna Venemaal ei olnud enam põhjust sellele vastu seista, sai Eestist autonoomiariik. Kuid see õitseaeg jäi üürikeseks ning peagi hakkasid riiki varitsema uued murepilved. Millised olid uued probleemid ning kuidas eestlased nendele vastu seisid? Kuidas Eesti saavutas ikkagi oma iseseisvuse? Venemaa vabariigiks kuulutamise ajast tekkis Eestil lootus, et nüüd on viimaks võimalus taotleda autonoomiat
Neljandal detsembril 2018 oli eetris ETV päevakajasaade „Suud puhtaks“. Telediskussiooni keskseks teemaks oli viha osakaal Eesti ühiskonnas ja sellega toimetulek. Poliitikud ja psühholoogid väljendasid omapoolset arvamust viha õigustatuse ja mitteõigustatuse kohta
800. Tekkib väga tõsine küsimus, et milleks rabeleda siin 3-4 korda väiksema palga eest, seda enam, et enamus toidu- ja tarbekaupu on võrreldes Soomega juba oma hinnataseme Eestis ületanud. Muidugi on arusaadav, et inimeste palku pole võimalik tõsta hoobilt EU keskmisele tasemele ja praegune tõus umbes 10% aastas on praegune maksimum, aga mingi moodus peaks ju siiski leiduma, kuidas pidurdada eestlaste väljarännet. Poliitikud on korduvalt rääkinud välajarände probleemist (http://www.youtube.com/watch?v=1wUlRDWBd88), kuid seni veel pole seda piisava tõsidusega käsitletud ja vastavalt sellele otsuseid langetatud. Aasta tagasi oli Evelin Sepa sõnul Eestist väla rännanud inimeste arvuks 130000, mis teeb ligikaudu 12% Eesti elanike kogu arvust, mis peaks ometi olema väga mõtlemapanev suurus. Arusaamine, et eestlased tõesti lahkuvad tundus
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1
Kati Kullamaa, 124117HAAB Poliitika definitsioonid Poliitikat on raske defineerida, mõnel juhul isegi võimatu, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine
kuna baltisaksa eriõigusi oli märgatavalt kärbitud. Nii oli neil võimalus saada valituks linnavolikogudesse ja koguni linnavalitsust enda kätte haarata, mis õnnestuski esimesena Valgas. Ka asjaajamine vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, jäi töökeeleks eesti keel. Eesti Vabariigi väljakuulutamisega seoses omas suurt tähtsust Maapäev, kuhu kuulusid Eesti rahvuslikult meelestatud poliitikud ning mida on peetud ka Eesti omariikluse algatuseks. Ka kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee omas suurt rolli, mille kätte anti peale sakslaste pealtungi kõrgeim võim kuni olude normaliseerumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati välja kuulutada Eesti iseseisvus. Oluline on ka Eesti Vabariigi esimene välisesindus, kellel õnnestus saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustus Eestile ja seadusliku võimuna tunnustati Eesti Maapäeva.
Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu. Ideaalse demokraatiana mõistetakse mingit utoopilist lahendust, kus rahvas huvitub kaasa rääkida riigielus otsuste tegemisel, et kõik inimesed on oma hariduselt, soolise, majandusliku ja sotsiaalse staatuse poolest võrdsed ning kõik poliitikud on nõus pingutama rahva tugevate nõudmiste täitmise nimel ning seejuures olla ise omakasupüüdmatu, rahast mitte sõltuv, kuid nagu arvata siis päris nii see ei ole. Nii võib õelda, et rahvavõim sõltub otseselt selle rahva kvaliteedist. Kui nüüd tuua näiteks Eesti demokraatia siis siin selle kvaliteediga väga head lood ei ole. Sellealast haridust saab põhikoolis ja gümnaasiumis kokku kahe aasta jagu. Teadagi
Kriitilise artikli analüüs Viimasel ajal on väga aktuaalseks muutunud üks teema seoses meie uue presidendiga, Kersti Kaljulaidiga. Nimelt teeb rahva seas paha meelt, et meie president ei käi kirikus, ka pühadel mitte. Sellel teemal on sõna võtnud mitmed poliitikud. Nende seas on nii pooldajaid, kui ka vastu seisjaid. Aluseks olen võtnud SL Õhtulehe artikli, mis ilmus teisipäeval, 20.detsembril 2016.aastal. Artikkel on leheküljel nr. 2, pealkirjaga „President jõulude ajal kirikusse ei kipu, end eelmisel nädalal käis küll“. Esimeseks asjaks saabki välja tuua, et tal leidub toetajaid naispoliitikute seas. Näiteks Maris Lauri, kes arvas, et kõige põhilisem on siiski sisemiselt uskuda ning mitte uskuda formaalseid kombeid
Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks rahvusvahelisele õigusele juhinduvad nad oma tegevuses ka poliitilistest eelistustest ja
Iokaste. Valitsejana oli Oidipus õiglane ja aus mees, kes pidas oma rahva heaolu enda omast tähtsamaks. Teebalased austasid Oidipust ja pidasid teda heaks valitsejaks. Oidipus, keda tunti ausa ja sõnapidaja mehena, võiks olla eeskujuks kõigile tänapäeva poliitikutele. Oidipus oli aumees ja pidas alati oma sõna. Näiteks torkas ta oma silmad peast, sest oli lubanud, et kuninga mõrvar saab teenitud karistuse. Kahjuks tänapäeva poliitikud oma sõna pahatihti ei pea. Valimiskampaania ajal lubavad nad valijatele, et parandavad nende elujärge, kuid täide nad seda enamjaolt ei vii. Eesti poliitikud võikski õppida Oidipuselt sõnapidamise oskust. Oidipus pidas oma sõna ka siis, kui lahendus oli tema jaoks saatuslik. Tänapäeva poliitikud aga proovivad süüd teiste peale ajada ja ise olukorrast välja vingerdada. Oidipust saab kindlasti pidada ka lahkeks inimeseks ja rahvameheks. Ta ei pidanud
eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi
. See laul tuli neil südamest. Laulu sõnad polnud niisama tuulde pillutud sõnad, vaid läbi mõeldud ning hingega esitatud sõnumid. Tänapäeval aga minnakse laulupeole niisama kohustusest, kuna kooriõpetaja on nii käskinud. Või siis arvatakse, et see näitab, kui patriootilised nad meie Eestimaa vastu on. Aga kirjanike kirja pandud sõnad mõjuvad vaid siis, kui neid õigesti esitatakse. Riik see on üks tervik, kes peaks üksteist toetama. Aga seda tervikut juhivad poliitikud. Poliitikud, kellest paljud on oma kasu peal väljas. Meie riigikogu ja valitsuse poliitikud ainult räägivad ja räägivad, kui hea on ikka elada siin Eestis. Seda nad ei näe, et viiskümmend protsenti inimesi elab vaesuses. Kui riigikogu ja valitsus rahva heaolu peale ei mõtle, soosib ainult miljonäre, et oma taskuid täita, ei ole lootagi, et Eesti saab arenenud riikide tasemele, nagu paljudelt valimisplakatitel aastast-aastasse lugeda võib. Meie "auväärt"
Poliitikas on samamoodi. Inimestele lubatakse ühte, kuid hiljem asjad lähevad ikka teisiti. Mina isiklikult ei ole poliitikas huvitatud ja ma ei oska luua enda seisukohta kuulatud loengust. Muidugi ma ei arva poliitikutest hästi, sellepärast kuna aastast aastasse petetakse inimesi aina rohkem. Ma isegi ei teadnud ennem mida tähendavad vasak-ja parempoolsus poliitikas, kuid nüüd tean. Tean, mis suunas mingi erakond suundub. Mina küll ei ütleks, et poliitikud üritaksid teha rahva elu paremaks. Viimasel ajal on pigem muutunud see kõik üksteise üle trumpamiseks, et kes suudab lubada paremaid asju ja kes saab rohkem hääli. Üritan poliitikast hoida nii kaugele, kui võimalik. Kuid kindel on see, et minu, kui lihtinimese avamus neid, poliitikud, ei huvita.
Riigi ülesannete täitmine avalik teenistujate poolt valitsuse täidesaatvas funktsioonis Poliitika: Ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika ja avalik haldus: Lahutamine Ametnikud peavad olema poliitiliselt neutraalsed, et nad saaksid teha otsuseid ainult avalikust huvist lähtuvalt, mitte vastavalt kitsaid huvisid esindavatele poliitikutele. Poliitika ja avalik haldus on erineva ajalise eesmärgistusega. Poliitikud on keskendunud lühiajalistele eesmärkidele, et tagada edu järgmistel valimistel; avalik haldus on pikemaajaliste eesmärkidega, kuna tavaliselt halduspoliitika programmide elluviimine üle ühe legislatuutiperioodi. Avalikku haldust teostavad ametnikud peavad tänapäeval olema professionaalid, kellel on pikaajaline töökogemus ja karjäär ning seega tunnevad oma valdkonda peensusteni poliitiliste personaliotsuste korral ei oleks see aga võimalik.
suunas käega rehmavad, saevad oksa, millel istub kogu ühiskond.“ Missuguse kõnekujundiga on tegemist? Riigikogu on esindusorgan, kus 101 inimest moodustavad uusi seadusi, mis ideaalis peaksid rahva seas tagama stabiilse sisekeskkonna ehk kaotama rahulolematuse. Kui rahulolematus säilib, tehakse midagi valesti. Autor on kirjeldanud situatsiooni, kus poliitikud on teadlikud rahva rahulolematusest, kuid eiravad seda, millele on tsitaadis viidatud kui käega rehmamisena. Kui Riigikogu lähtuks laia kõlapinda taotlevast vanasõnast: kus viga näed laita, seal tule ja aita, oleks olukord hoopis teisiti. A. Lobjakase väitest võiks välja lugeda järgmise „vanasõna“: kus viga näed laita, seal tule ja tee viga veel hullemaks. Koos rumalate otsustega tiritakse põhja ka Eesti ühiskond
minevikust pagulasteemal üldiselt. Endast pagulase rollis arutas ta alles, kui seda telefoni teel küsiti. Saate jooksul võttis Valdo Randpere ka kõige rohkem sõna. Temast veidi vähem kuid ka kaalukalt võttis sõna Henn Põlluaas, kel oli alati midagi vastu vaielda. Kõige vähem sai sõna MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson, kuna tal ei lastud üldse rääkida. Alati tema juttu katkestati või tuli sisse telefonikõne ja saatejuht peatas teda. Saate jooksul rääkisid poliitikud rohkem, kui spetsialistid. Mõistan, et poliitikud peaksid oskama rääkida ja teadma kõikidel teemadel, kuid oleks migem huvitunud spetsialistide arvamusest antud teema puhul. Saates osalenud poliitikud olid vanemad ja kogenumad, samuti elanud pagulasolukorras, kuid noortel spetsialistidel oli rohkem faktipõhiseid teadmisi. Valdo Randpere võttis kõige rohkem sõna ning ta soovis kõike kommenteerida. Samas ta oskas
Ahto Lobjakas mainib artiklis kahe põlvkonna vahelisi vastuolusid, mis erakonnasiseselt on tekkinud. Põnevaks teeb asja see, et probleemid tekivad vanema ja noorema põlvkonna vahel, mis sööb vaikselt erakonna kokkuhoidu 3. Ava A.Lobjakase väide ,,Poliitikud või nende kaaskondlased, kes rahulolematuse suunas käega rahmavad, saevad oksa , millel istub kogu ühiskond." Milline kõnekujund see on. Tegu on metafooriga, kus on tahetud näidata, et kui poliitikud ei lahenda rahulolematusi, toob see endaga kaasa ühiskonna kokkuvarisemise. Samuti kehtib see ka nende poliitikute suhtes, kes rahulolematust näevad, kuid ei viitsi/taha selle lahendamisega tegeleda. Kodanikud saavad kohe aru, kes pole valitsusse loodud ja teevad kõik, et nendest lahti saada, kuna tegemata töö pärast kannatab nii riik kui ka inimesed. 4. Mida pidas A.Lobjakas silmas öeldes ,,... silmitsi Euroopa kriisiga."?
eluvaldkondades. Poliitika on valdkond mida on läbi aegade peetud üheks kõige räpasemaks. Kas poliitilised eesmärgid on alati õilsad ning mille täide saatmisel andestatakse kõik patud , on omaette küsimus. 20. Sajand Euroopas on meile näidanud milliseid pettusi oldi valmis korda saatma võimule pääsemiseks. Selle tagajärgedeks on olnud sõjad ja rahva kannatused. Isegi meie väikese Eesti maastikul toimub poliitikas räpane mäng . Kui varem hoidsid poliitikud end veel enam-vähem vaos, siis praegu toimub siin pidev vastastele jala taha panemine, poriloopimine, toetuse ostmine-müümine. Kuna võim on magus, siis ei valita vahendeid eesmärgile jõudmisel . Eriti valimiste eel lähevad käiku kõik relvad ja meetodid. Selliste mängudega ei tohi minna üle piiri ja peab arvestama rahva huvidega. Valimiste eel on tavaliselt isegi märgata rahva tuima olekut, sest meie
Demokraatia tänapäeva maailmas: probleemid ja lahendused Kui tänapäeva demokraatiast rääkida, siis eelkõige peaks tegema mõningaid täpsustusi. Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt
vastuse leidmiseks peab ju mõtlema antud küsimuste, valemite ja muude tingimuste üle. Tihti arutatakse pinginaabri või teiste klassikaaslastega. Tööl arutletakse samamoodi igasuguste probleemide üle ja päeva lõpus unne suigudes tulevad pähe päeva jooksul toimunud sündmused ning jällegi hakatakse nende üle mõtlema. Kultuurivaldkondadest kasutatakse filosoofiat nii muusikas, tantsimises, kunstis kui ka teatris. Kuid arvatavasti on kõige suuremad filosoofid siiski poliitikud. Võibki öelda, et poliitikud on tänapäeva filosoofid. Nende töö ongi ju valge mustaks ja must valgeks rääkida. Nad on väga osavad sõnaseadjad ja oskavad ideaalselt oma arvamusi õigel ajal ja õiges kohas välja öelda. Ma muidugi ei väida, et poliitikud vahel ei libastuks ja midagi rumalat ütleks. Kunstis näiteks on väga tavaline filosofeerida erinevate kunstitööde üle. Mõeldakse ju selle üle, miks mingi
Võitluste algus · Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. · Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. · Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit valijate häälte võitmisel. · Võitlusi peeti amfiteatrites. · Algselt korraldasid neid rikkad üksikisikud, sageli poliitikud, et pälvida publiku poolehoidu. Vaatemängu korraldajat nimetati editor, munerator või dominus. Jaotus · samniit · oplomachus · secutor · gallica · mirmillo · retiaar · provocator · veliit · traaklased Varustus · Mõõk · Kilp
Meid ootab ees üliinimese staatus. Uus ideaalne olend tunnetab ja oskab palju rohkem kui ,,tavaline" inimene. Nietzsche teoste lugemine sunnib mind tegutsema ja ennast täiustama. Ma ei taha avastata end Paulo Coelho Veronika olukorras, milles nii palju on jäänud tegemata ja läbi elamata. Elu on nautimist väärt. Aina tõttavas maailmas muutub meedia järjest tähtsamaks osaks. Ta valitseb inimkonna üle nagu ka poliitikud, luues uue reaalsuse ning toetudes müütidele. William Bramley ,,Eedeni jumalates" väidab, et valitsus manipuleerib inimkonnaga. Bramley on kindel, et poliitikud tekitavad tihti kunstlikult konflikte, mis juhatavad tähelepanu eemale piirkonnast, kus on riigi tegelikud huvid. On tõestatud, et Saksamaa julgeolekuorganid andsid Leninile suure rahasumma, mille tagajärjel avanes bolsevikel võimalus saada juhtivaks parteiks
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani. Istudes ühe laua taga, veini juues ja probleemidest rääkides, vedasid mehed kihla (kusjuures lubasid üksteisele, et ei tee sohki), et kumb härrades saab T.H.Ilvesele ilusamad ja väärtuslikumad ja stiilsemad riided Eesti Vabariigi Aastapäevaks lasta teha.
inimesed ei pruugi teada, mida üks või teine otsus võib endaga tuua. Tavakodanikud on tihtipeale võõrad riigi rahaasjadega ehk nad ei ole kursis, milline on näiteks projekti eelarve või milliseid lisaväljaminekuid projekti elluviimine nõuab. Lisaks võhikud ei oma oskust analüüsida, kas ja kui palju kasu antud projekt annab. Selleks on, meil professionaalsetel poliitikud ja vastavad asjatundjad, kel on oskusteave, kuidas langetada kasulikke otsuseid. Riigikogu ja poliitikud omavad vastavaid teadmisi, et riigielu korraldada vastavalt võimalustele. Neil on oskus analüüsida kõiki miinused ja plusse, seejärel langetada otsus, mille elluviimine on riigile pigem kasulik. Eesti näitel tuumajaama rajamine ei oleks hea otsus, sest puudub rahaline võimalus sellise suur objekti ehitamiseks ning samuti mõjutab rajamist ka palju muud puudused, nagu näiteks objekti läheduses elavate inimeste heaolu, aga kui inimesed otsedemokraatia kaudu selle
· Milleks kasutati propagandat ? · Kuidas toimus propaganda ? · Filmikunst. · Kirjandus ja kujutav kunst. · Sport. · Ülesanne. Propaganda on ... · ... on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks. Milleks kasut at i propagandat ? · Diktaatorid tahtsid mõjutada inimesi. · Demokraatlikud valitsused kasutasid seda sisse- ja välispoliitilises võitluses. · Poliitikud kasutasid seda , et kutsuda tarbijaid kuulutada raha ning ostma tarbekaupu. Kuidas t oimus propaganda ? · Inimesi püüti mõjutada raadio ja filmikunsti kaudu. · Kasutati ka esinemisi rahvakoosolekutel , kirjutisi ajalehtedes, lendlehti ja plakateid. · Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Filmikunst · Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest seda oli lihtne levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse.
Jaanika Märdimäe Kas nüüdisaegne noor peaks huvituma poliitikast? Iga endast lugupidava ja haritud inimese ellu kuulub ka kursis olemine aktuaalsete teemadega ja poliitiliste sündmustega. Kuid kas tänapäeva noored on nendest probleemidest ja küsimustest huvitatud? Tihti leiavad noored, et tal on targemat teha, kui lugeda ajalehti või kuulata uudiseid. Oleme unustanud, et tegelikult oleme tulevased poliitikud ja muud tegelased, kes hakkavad juhtima müügielu, võtma vastu õigeid otsuseid ja uusi seadusi. Tähendab, peaksime juba praegu tundma huvi, mis toimub meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale.
Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud. 19veb moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega päästekomitee: Jüri Vilms, Konstatin Päts ja Konstatin Konik. 21veb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,manifest kõigile eestimaa rahvastele'') põhiautorid: juhan kukk ja ferdinand peterson. 23veb 1918 luges Hugo Kuusner ette Endla teatris manifesti. 24.veb kuulutati Tln-as eesti iseseisvaks. moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus. Peaminister K.Päts. Võeti vastu ajutise valitsuse päevakäsud
vabadustahet. Oluliselt aitas kaasa ka see, et NSV Liidus hakkas Gorbatsovi võim tasapisi kaduma, ning Eesti saadikud kasutasid seda võimalust oma plaanide elluviimiseks. Aitas ka see, et USA toetas Balti riikide vabadusvõitlust ning ka sündmused Poolas andsid eestlastele julgust juurde. Minu arvates taastati Eesti Vabariik väga rahulikult, sest polnud vaja kasutada sõjategevust. Arvan, et palju kasu oli ka sellest, et Eesti oli juba varem iseseisvuse saavutanud, ning rahvas ja poliitikud teadsid nüüd, mille poole nad pürgivad ning mida saavutada tahavad. Arvan, et poliitikud, kes selle protsessiga tegelesid, tõesti tegid seda tahtest saada oma riik. 22.05.18
üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust ning majandus ehitati üles välisriikide abiga. 2008. aastal algas Ameerikast alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Majanduslangus pani proovile Eesti tööturu kui ka eelarvepoliitika suutlikkuse reageerida õigeaegselt. Siiani oleme suutnud majanduskriisist toibuda väga edukalt. Kolm aastat tagasi alustas valitsus reservimäärade suurendamist. See kõik tulenes tervest mõistusest. Meie poliitikud suutsid ette näha, et tulemas on langus ning abimeetodeid sellest välja tulemiseks on vaja rakendama hakata kohe. Paljud kriitikud pidasid sellist poliitikat kasutuks ning arvasid et tuleks hoopiski alustada uute suuremahuliste projektidega ning laenata raha juurde. Kus oleksime me sellise poliitika tõttu praegu? Ilmselt valitseks meie majanduses Kreeka olukord, kus laenude tagasi maksmine näib võimatu. Kiire reageering viis ka uute reformideni,
alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem Aleksander Tõnisson saadeti isegi Petrogradi Krestõ vanglasse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu Brest-Litovski rahulepingule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud. 1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, selle liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni normaalsete olude taastumiseni.
sooneutraalsele kooseluseadusele on ikkagist 7-le ja 9- le oktoobrile planeeritud Riigikogus selle seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine. Räägiti ka sellest, et kahjuks on meie ühiskond jagunenud kaheks leeriks : ühed on selle seaduse poolt ning teised selle vastu. Arutati ka seda, et meedias on viimasel ajal liiga palju negatiivseid artikkleid , mis on suuremalt osalt viha täis. Suhtekorraldaja Andreas Kaju arvab , et poliitikud võiksid rohkem tähelepanu pöörata sellele probleemile ning mitte minema kaasa avalikku arvamusega , vaid enda arvamusega. Samuti arvab Kaju seda , et poliitikud võiksid olla enamikule eeskujuks (isegi siis kui enamiku arvamus dikteerib seadust), sellega, et toovad välja enda arvamusi ning argumente nende arvamuse kasuks. Ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane arvab, et see ei ole riigi otsustada , keda armastada, sest armastus on tema arvates üks parimaid tundeid
sokiteraapia ja kiired majandusreformid või anda rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. Demokraatia head · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas.
Arutlus Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? Eesti taasiseseisvumise tähtpäev on 20. augustil, sest just sellel kuupäeval 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eestist saab iseseisev vabariik, mis ei kuulu enam Nõukogude liitu. Taasiseseisvumisele aitas kõvasti kaasa suur töö, mille tegid ära Eesti poliitikud. Kindlasti aitas väga palju Eesti taasiseseisvumisele kaasa ka rahvas, kes oma kultuuri kaitstes üheskoos Nõukogude võimule vastu astusid. Minu arvates on Eesti taasiseseisvumine suure tööga välja teenitud, kui sellele aitasid kindlasti kaasa ka muud sündmused maailmas. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov. Kuna olukord liidus oli päris halb, alustas Gorbatsov kiiresti liidus perestroika - ehk ümberkorraldamisega. Samal ajal
poolehoidu võita. 2. PROPAGANDA JA RIIK Propagandast rääkides ei saa mööda vaadata selle mõjust ühiskonnas, sest põhieesmärk ongi mõjutamine. Suunamine ja veenmine mõjub kõikjal erinevalt. On inimesi kelle jaoks kehtib poliitpropaganda suhtes nulltolerants, kuid samas on ka peaaegu sama palju inimesi vastupidise arvamusega. See inimeste hulk, mis jääb üle, on enamasti neutraalne mass, kuid vahel panevad poliitikud proovile ka nende tolerantsi.Siinkohal ongi teiseks vaatenurgaks propaganda esitlusviis ning see, millist vastukaja see tekitab. Tihti põhjustab pigem agitatsiooni parameetreid omandav reklaam diskussioone, mis võtted on vastuvõetavad ning mis peaksid olema keelustatud. Ülepingutatud propagandat võib tihti lahterdada populismi leeri. Seega vajavad täpsemat analüüsi ka need valupunktid Eesti poliitmaastikul. 2.1. Suhtumine propagandasse
Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad. Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud. Mis võiks saada Eestile saatuslikuks kui pole see loodus. On need poliitikud? Auahned ja enda heaolule mõtlevad poliitikud on Eestis elamise teinud raskeks. Makse suurendatakse ja palku vähendatakse. Paljud kolivad tööd otsides välismaale. Võrreldes teiste riikidega on Eestis kallis. 2009 aastaga on Euroopa Liidus ligi 20 riiki , kus on seadusega kehtestatud alampalk, seal hulgas ka Eesti. Selles nimekirjas jääb Eesti tagantpoolt viiendaks. Praeguse seisuga on hariduses toimunud muudatusi. Kuid pole kindlaks tehtud õppekava .Kuidas lõpetataks
Miks mehed teevad seda? Nad toovad põhjusteks näiteks seda, et noored riietuvad väljakutsuvalt. Aga ma küsiks vastu: „Miks te arvate, et nad teevad seda teie jaoks ja, kas üldse sellise eesmärgiga?“. Ma arvan, et noored võivad riietuda nii, kuidas nad ise tahavad ja teistel pole õigust, järeldada sellest midagi. On valus kuulata, kui palju on maailmas seksuaalset ahistamist ja, kui seda pooldavad veel kuulsad poliitikud, kellel on maailmas väga palju võimu. Kas me saame sallida seda? Seda, et noori kasutatakse ära ja selle eest ei saada, mingit karistust? Seda, et isa võtab oma tütart, kui objekti? Kas see on uus normaalsus? Mina vastaks ei, ma ei salli seda. Me peame kõik selleks tegema, et meie riigis ei saaks võimule poliitikud, kes sallivad niisuguseid põhimõtteid. Mõtleme enne läbi, mida ütleme, ärme unusta, mis on ilu ja kaitseme noori
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal sai Venemaal hoo sisse erastamise-nimeline mäng. Seda kiitsid Lääne ostetavad poliitikud ja massiteabevahendid kui ühiskonna hiigelsuurt sammu vaba ettevõtluse suunas, kus kõik looduslikud ressursid ja ebaefektiivselt juhitud riiklikud ettevõtted müüdi eraettevõtjatele, lootuses, et kasumijanust ajendatud ettevõtjad juhivad ettevõtteid palju efektiivsemalt, mis tagab tootmise märkimisväärse tõusu ja Venemaa õitsengu. Selline oli teooria. Praktikas võimaldas erastamine juutidel Venemaa rikkusi massiliselt röövida.
Tänu Internetile on võimalik nüüd uurida poliitikute kohta vajalikku informatsiooni. On teada, et mitmed poliitikud ei oma vajaminevat haridust vaid on omandanud mingi muu erialase hariduse, aga sellest hoolimata on nad pääsenud Riigikokku. Ma arvan, et poliitikud ei pea kindlalt haridust omama, mis on Riigikogus vajalik, sest nad võivad enda omandatud haridusega väga ilusti hakkama saada. Eesti ei käi paljud hääletamas ning peale hääletamist on neil häda, et meie poliitikud ei täida oma lubadusi, aga ma arvan, et neid, kes ei hääletanud neid ei peaks see huvitama. Hääletamas käimine pole kondaniku kohustus, aga see on õigus mis on antud igale kodanikule. Eesti kodanikul on kohustus hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest, kui nad abi peaksid vajama. Minul veel isiklike lapsi pole nõnda ei pea selle pärast muretsema, et neile oleks mingi abi vajada. Kunagi kindlasti tuleb see aeg, kui pean ka oma laste eest hoolitsema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
