1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse. viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi
Ekspordi ja Impordi tabel aastatel 2009-2011. Ühikud arvestatud miljonites. Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas (2012) 2. EESTI EKSPORDI SIHTKOHAD Eesti peamised ekspordi sihtkohad jäävad ikkagi Euroopa Liidu piiresse, kuid on ka veenvaid erandeid. Suurimad kogused ikkagi suunduvad riigi naabritele ning USA-sse. Majandus langus ajal muutus nõudlus muidugi madalaks, kuid suudeti tulla raskest seisust välja tulla. Joonis 2. Ekspordi sihtkohad 2007-2011. Allikas: Eesti Arendu Sihtasutus (2012) Jooniselt on näha, et Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti on ikkagi põhilised sihtkohad kuhu müüakse teenuseid ja/või kaupu kõige rohkem, tuleneb ka sellest, et need eelnevalt nimetatud on ka kõige lähemal ning arvatavasti kõige odavam transpordi võimalus. Täheldada võib, et suhteliselt ühtlases kogustes liiguvad tooted teistesse riikidesse nagu Holland, Prantsusmaa, Taani ja Ühend Kuningriikidesse. Tabeli andmete põhjal võib järeldada, 2009 a. oli ikkagi
Seadusandlus § 2.Turismiteenus (1) Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi.ettevõtja). (2) Turismiteenus on: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine. Põhjendus: Antud seadus on seotud turismiga, sest see seletab ära mis turismiteenus on ja mis/kes võivad turismiteenust pakkuda. § 18
Mitesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. *Majnduslik mõõde- sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulnudsektor või kolmas sektor. Need aitavad paremini aru saada kodanikuühiskonna paiknemisest riigivalitsemise ning ärimajanduse vahel . samamoodi nagu kodanikuüh ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing Sihtasutusel puuduvad liikmed, seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Kodanikuorganisatsioonide ülesanded Ühiste eesmärkide täitmisega, lahendavad ühiseid probleeme või jagavad ühist rõõmu või varustust. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted *Viimasel ajal on olnud arusaam- et demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja organisatsioonide kaasamist valitsemisse, slp tunnustavad arenenud demokraatlikud riigid kodanikuühendusi oma partneritena.
.......................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9 Sihtasutus ......................................................................................................................................................11 Mittetulundusühing .......................................................................................................................................13 Juriidilise isiku nimi ja asukoht..............................................................................................14 Juriidilise isiku organid ..........................
Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 "Must tomat" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013 "Hüppa tulle" (novellid), Nähtamatu Ahv 2014 Raimo Kangro ooperile „Süda” (1999, koos Kirke Kangroga) (libreto) - Tunnustused
1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. · Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. · Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. · Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
La voce e la sua ombra" (2005) ·· Umberto Eco ,,Ilu ajalugu" (2006) ·· Hans Magnus Enzensberger ,,Tõmba sobimatu maha" (2006) ·· Valerio Magrelli ,,Luule DNA. Il Dna della poesia" (2006, koos Kalju Kruusaga) ·· Giacomo Leopardi ,,Mõtted" (2008) ·· Giorgio Agamben ,,Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu" (2009) Teosed "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest
b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes mitmekesine,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust. ...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ) c)avalik-õiguslik asutus (RRR,Eesti Pank) d)avalik-õiguslik sihtasutus (kultuurkapital) e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi
suurtäheline Teie tähendab ainult ainsust või siiski mitmust. [5] Viisakus-Teie kasutus on lai, ta hõlmab muidki isiklikumat laadi pöördumisi. Nt sularaha- või järjekorraautomaadi peale või sisse pandud õpetuses näib see päris kohane olevat. [5] 6 Kirjandus 1. Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147- 149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2. Erelt, Tiiu 2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3. Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki
Telemeditsiini miinused Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15miljonit €, planeeritud oli 2,8 miljonit € 4 projekti: digiretsept, digilugu, digiregistratuur, digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma patsientide ravidokumendid Süsteemi ei esitata piisavalt andmeid Digiregistratuur Halvas seisus
põhineb tasakaalustatud aineringlusel. • Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahepõllumajandus Eestis • 1989. aastal, Eesti Biodünaamika Ühingu moodustamisega. • Üheksakümnendate keskel mahepõllumajanduse areng mõnevõrra vaibus. • Uue tõusu alguseks saab lugeda aastat 1997, kui võeti vastu esimene mahepõllumajanduse seadus • Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM. Mahepõllunduse areng Eestis • 1989 Eesti Biodünaamika Ühing • 1977 esimene mahepõllumajanduse seadus • 2000 Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus • 2006 Mahepõllumajanduse koostöökogu Mahepõllunduse areng Eestis Eestimaa Looduse Fond • https://www.youtube.com/watch?v=ZLRAiSq8INo • Aleks Lotman- eesti bioloog, loodushoiu alal
Selliseid 6 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega vastuolulisi arengu taganttõukajaid tuleb uuringutulemusi lugedes kahtlemata silmas pidada. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011) 3. INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ Eesti on olnud edukas väliskoostöö arendamisel. Viimastel aastatel on 13–17% T&A koguinvesteeringutest Eestis tulnud välisfinantseeringutena (EL-i riikide vastav keskmine näitaja on 7–8%). Eesti edukus välisrahade hankimisel on seotud Eesti teadlaste aktiivse ja eduka osavõtuga Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammidest. 5. raamprogrammi esitati 809 projektitaotlust, millest rahastati 195
välismessidel osalemine; infokandjate valmistamine-levitamine; pressireiside jm ürituste korraldamine; veebiarendus ja e-turundus. 2. Turis miinfo jao tus kanalite to e tus . Toetamise eelarve perioodil 2007-2013 50 milj. Toetust saab taotleda jooksvalt. Eesmärk: Suurendada turismiteenuste tarbimist kogu Eestis; tagada sise- ja väliskülastajatele kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse. Toetust saavad taotleda: Valla- ja linnavalitsus või tema poolt volitatud asutus, sihtasutus või mittetulundusühing; sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Turis miinfo jao tus kanalite to e tus . Toetuse suurus. 2 milj. Turismiinfokeskuse kohta; 4 milj. Külastuskeskuse kohta; nõutav omafinantseering vähemalt 5% abikõlblikest kuludest. Toetatakse ühe külastuskeskuse arendamist Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Valgas. Toetatakse ühe turismiinfokeskuse arendamist Hiiu, Saare, Lääne,
laenamisel mõtlema, et kas meil tõesti endal juba vastavat sõna olemas ei ole- pole mõtet laenata võõrsilt uut, kui endal juba mitu sõnavarianti keeles eksisteerivad. 17 Samas 8 Kirjandus Erelt, Tiiu 2000. Test ja testima. - Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 32-35; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/test.html Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 55-62; http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/jaccuzi.html Mund, Argo 2008. Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme. - Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 64-67; http://keeleabi.eki.ee/pdf/064.pdf Raadik, Maire 2008. Võõrad võõrsõnad
Saaremaa Ühisgümnaasium Prostitutsioon – inimkaubanduse vorm või vaba valik? Referaat Kuressaare 2015 Sissejuhatus Prostitutsioon on teema, mille kohta pole olnud pikka aega suuremaid uudiseid. Siiski on ta igas ajas väga ajakohane teema ja tema kohta on nii mõndagi mida peaks enne teadma kui arvamust avaldama hakata. Prostitutsioon on ühest käest vaba valik, teisest käest inimkaubanduse osa: ei ole vahepealset. Selle kasvu peetakse tänapäeval probleemiks, kuid maailma vanim töö ei pruugi alati olla seoses inimkaubandusega. Kuid miks valida endale selline töö? On see seoses vanade traditsioonide hoidmisega või tõesti ei nähta mõnikord muud lahendust, kui et teha midagi lihtsat. Leida mingi uudne väljaminek ja lahendus, mille jaoks ei pea pingutama. Antud teema on väga probleemne ja paljude hulgas ka taunitav, kuid sellel ei ole kindlat lahendust. 1. Prostitutsioon M...
maa müümise tehingud. Langus on tulnud alates aastal 2009, siis oli majanduskriis ja sealt on näha, et vaid kaks aastat oli maa hind veidi madalam ning siis hakkas uuesti hind tõusma. Selle mõjutajateks võivad olla nii toetused kui ka ettevõtjate tootmise kasvuga kasvav vajadus maaressursi järele. Ka enne EL liitumist toetas riik põllumajandusettevõtteid neile soodsat laenu võimalust andes. Maaelu arendamise sihtasutus väljastas spetsiaalset investeerimislaenu põllumajandustootjatele tootmismaa soetamiseks ning aastatel 2001-2007 oli laenajaid üsna palju (Maaelu edendamise sihtasutus… 2013) Suuremad põllumajandusüksused on jätkusuutlikumad aasta aastalt kuna suudavad teha suuremaid investeeringuid masinatesse ja tehnoloogiatesse, sellega tulenevalt parandada tootlikust, toota kvaliteetsemalt ning olla tootmisprotsessis efektiivsemad (Tõnu Taat… 2009)
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 7 570 000 7 570 000 0 0 0 0 7 570 000 4500.8 Muudele residentidele 7 570 000 7 570 000 0 0 0 0 7 570 000 Sihtasutus Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 200 000 200 000 0 0 0 0 200 000 Eesti Kodukaunistamise Ühendus 300 000 300 000 0 0 0 0 300 000
Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit. Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo).
asjaolust, et minu koeproovil võib olla mõningane kommertsväärtus ja äriühingud võivad saada andmeid anonüümsete geenidoonorite kohta. Koeproovi, tereviseseisundi kirjelduse, teiste isikuandmete ning sugupuu omandiõigus läheb üle sihtasutusele Eesti Geenivaramu. Selle sihtasutuse on asutanud ja seda kontrollib Eesti Vabariik. Sihtasutust rahastatakse äriühingute poolt. 4) Kui ma soovin, siis võin esitada sihtasutusele Eesti Geenivaramu täiendavat informatsiooni enda kohta. Sihtasutus Eesti Geenivaramu võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta Geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine. 5) Geeniuuringute tulemusena saadud andmed pärilike omaduste ja pärilikkusriskide kohta võivad olla mulle ebameeldivad. Mul on õigus mitte teada enda geeniandmeid. 6) Mul on õigus teada enda geeniandmeid ja teisi minu kohta Geenivaramus
· Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühing on väga sarnane täisühinguga, seetõttu kohaldatakse selle suhtes ka äriseadustikus täisühingu kohta käivaid sätteid. · Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. · Füüsilisest isikust ettevõtja pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Kui olete valmis tegema oma ettevõttet siis on vaja teada teil, et firma asutamise jaoks on vaja teil registreerida.
Ettevõtlus Ettevõtluse ja ettevõtte olemus Ettevõtlus ehk äri on ettevõtte asutamine ja selle tegevuse organiseerimine kasumi saamise eesmärgil. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mida iseloomustab varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Miks alustatakse ettevõtlusega: järgivad ja arendavad peretraditsioone. avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid. leiavad müümiseks uusi meetodeid. töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid. Ettevõtte toimimise põhimõte Sisend: Raha, tooraine, oskustöö, info elekter ja töö. Tootmine: Ettevõtlusprotsessid. Väljund: Toode ja teenus. Toodete ja teenuste erinevus Tooted Teenused Katsutav/kombatav Mittekombatav Müüakse, siis toodeta...
põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega. Nad võivad olla nii ametlikud kui ka mitteametlikud. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn
Võimalus on kaasa lüüa arendus- ja uuringuprojektides, temaatilistes koostöövõrgustikes, täienduskoolituses (kursused, õppevisiidid, töövari). Programm pakub täiskasvanud õppurite enesetäiendamisvõimalusi Põhjamaade Rahvaülikoolides. •Nordplus Horizontal toetab koostööd haridusvaldkondade ja erinevate sektorite vahel ning on mõeldud uuenduslike, eripäraste, laiema kandepinnaga või komplekssete teemade käsitlemiseks. Taotleda? Integratsiooni Sihtasutus MEIE INIMESED www.meis.ee Toetatakse eesti keele õppe, kodanikuaktiivsuse,sallivuse jms seotud projekte Elukestva õppe sihtasutus Innove http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetus www.eas.ee •rahvusvaheliste ürituste ja konverentside •toetusmeetmetest on võimalik toetust taotleda: •rahvusvaheliste konverentside ja kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks;
Saame ka tead et stratigraafia ja õigekiri on tihedalt seotud olnud juba läbi aegade .Ja ,et piltlikest väljenditest võiks rohem kasutada kuna need ilustavad ja muudavad ilmkaks kõne ja lisavad vürtsi ka kirjapildile.Sammuti võiks teada ka kudas neid piltlike väljendeid kirjutatakse . Kasutatud kirjandus: 1) Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2)Erelt, Tiiu2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3)Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152;
sõnavaralisi erinevusi. (Eisen, 2008, lk 124) 6 Kokkuvõte Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega. 7 Kasutatud allikad Eisen, M. J. (2008). Eestlaste sugu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kaevats, Ü. & Varrak, T. (1995). Eesti entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Liiten, M., Malmberg, I., Parkkinen, J., Partanen, J. S., Seppo, Z., Vahtola, J., & Waronen, E. (2001). Soomes on nii... Tallinn: Kirjastus Koolibri. Soome. (2017). http://lingvo.info/et/lingvopedia/fnnish (29.11.2017). Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. (1997). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Mikael Agricola. (2006). http://entsyklopeedia
· Kaasata oma töötajad ettevõtte tegevusse · Hinnata enda tegeuvust ja seeläbi ettevõtte juhtimist paremaks muuta · Võrrelda ennast teistega · Saada ekspertide hinnang oma ettevõtte tegevusele · Saada lisamõtteid, kuidas ja kuhu edasi liikuda (kuidas ma viitan et see võetud Taneli antud materjalist ( oli koolituses). 1 Kull, K. Teel täiuslikkuse poole, Reisimaailm, 2005, nr5 lk8 2 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, http://www.puhkaeestis.ee/et/majutus/majutusettevotete- kvaliteedimargised ( 06.11.2010) Kasu ettevõtjale: · Eristumisvõimalus ja avalikkuse tähelepanu riikliku tunnustuse puhul · Kontaktid ja võimalused võrrelda oma ettevõtet teiste ettevõtetega · Erapooletu tagasiside ettevõtte toimise kohta välishindajatelt · Kavaliteetjuhtimiseks vajalikud abinõud ja õpimisvõimalused nende kasutamiseks
2006.aastal läks pensionile Rose Marie Bravo, kes oli firma tegevjuht ja tänu temale saavutas Burberry massturul suure edu. Tema asemele tuli Angela Ahrendts, kes on Burberry tegevjuht ka tänasel päeval. 21.sajandil alustas Burberry tegutsemist ka ilu- ja parfümeeria maailmas. Uue tütarbrändi nimeks sai Burberry Beauty. Burberry Sihtasutus Burberry Sihtasutus on heategevuslik organisatsioon, mis loodi 2008.aastal. Organisatsioon on pühendunud noorte toetamisele, aidates neil oma potensiaali ja annet maailmas läbilöömiseks ära kasutada. Tänu
Motoshow'i. Autosid oli laias valikus, nii Skodasid, Toyotasid, Volkswageneid, Hondasid. Oli ka välismaalt sissetoodud Dodge Ram, Porsche 911 Carrera, Cadillac ja ka palju teisi automarke. Autodest ainult ei piisanud, seega oli seal buss-, veokifirmasid (näiteks Scania, DAF, Izusu bussid) ja firmad, mis tegelevad näiteks autode restaureerimisega, mitmeid klubisid (Lada autoklubi, Eesti ringrajasõitjate klubi), infot jagas ka Zebra autokoolitus, Päästeamet, ja sihtasutus Tartu kiirabi. Näitusel leidus ka minu lemmikautomarki Audit. Audit esindas Audi Eesti/Al Mare Auto OÜ. Välja oli toodud Audi S8 ja Audi A3, millest mu südame võitis Audi S8 2013 aasta mudel 4.0 TFSI turbomootoriga.
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutused • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; Mittetulundusühingud •Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Mittetulundusühingute seadus •Asutajaks võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud (sh. ka alaealised, välismaalased jm.) •MTÜ puhul peab asutajaid olema vähemalt 2, maksimaalsel asutajate hulgal piiranguid ei ole Sihtasutus • Seadusest tulenevalt luuakse sihtasutus vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning SA võib asutada ka märkimisväärse varata, kui liikmeskond ei annaks SA eesmärkide saavutamiseks midagi olulist juurde. Samuti on sihtasutuste loomise taotluseks sageli suurema läbipaistvuse saavutamine tegevuste osas ning parem kontroll organisatsiooni tegevuste üle. Sihtasutuse olulised erinevused MTÜ-st
Mitu dollarit on 2 aasta pärast järgi 100 $ investeeringust, kui aastane allahindluse määr on 10%. 85,7 Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali? hiljem turule hinna minimiseerimise abil Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr kehtestatakse kogemuste alusel Mis ei kuulu projekti tundlikkuse analüüsi konteksti? investeeringute tasuvusaeg Milline ,,pioneeri" mõiste sobib tootearenduse konteksti? Algataja Mis on KredEx? iseseisev sihtasutus Mis on riskiturve? vastutoimeliste tehingute kasutamine Milline loetelust on suurim konkurentsifaktor? asendav toode
Ta oli fonoteegi rajaja (1957), murdesõnaraamatu koondkartoteegi loojaid (195263) ja EMS-i käsikirja koostamise suunaja. Kirjandust Murdeplaate Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. kohanimed. 2., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. Kendla, Mari. Võru murde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. Kask, Arnold. Eesti murded ja kirjakeel. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 16. Viikberg, Jüri. Eesti murdeplaat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Tallinn: Valgus, 1984. Eesti murrete sõnaraamat IIV (a laulurästas). Eesti Keele Instituut. Tallinn, Veebis 19942008
Siinkohal tuleks ilmselt mainida, et füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei ole juriidiline isik, kuid sellegi poolest reguleerib tema tegevust äriseadustik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku
Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.
peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.
ÄRIÕIGUS ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi...
JÄRVSELJA Üldinfo Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega.
heliraamatuid. 1962-1992 - Tallinnas toimetati riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas punktkirjas raamatuid. 1968 - Tallinnas pimedate ühingus loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliraamatuid. 1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon". 1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju. 1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda. 1995 - Tallinnas asunud pimedate ühingu ettevõtte raamatukogu heliraamatud ja punktkirjas raamatud anti üle sihtasutusele. 1996 - Heliajalehtede ja -ajakirjade stuudio hakkas tööle sihtasutuse osana. 5 1998 - Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus.
ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused 2011 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Joel Sang on August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988) "Loomariik" (lastelaule, 1991) "Ohvitseride maja" (2008) Artiklikogud "Päripidi vastukarva. Kirjatöid aastaist 19761986" (Eesti Raamat, Tallinn 1987) "Espresso. Valik tööhüpoteese" (kirjutisi aastaist 1987 2010, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010) Teadustöid "Grammar and semantics" (kaasautorid H. Õim, M. Erelt). Tallinn, 1980 "Eitus eesti keeles" Tallinn, 1983 "L'estonien d'Estonie et ses "iles"" // "Oral memory & national identity" Tallinn, 1994. Kirjandus "Eesti kirjanike leksikon" Tallinn, 2000, lk 513 "Eesti entsüklopeedia" 14, lk 458 Eesti Päevaleht, 19.09.2003. Joel Sang
sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise Sihtasutus, on erinevaid lahendusi hõlmav tervishoiusektori koostöömudel, mille üheks oluliseks osaks on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ning volitatud töötleja Eesti E- tervise Sihtasutus. Tervise infosüsteemiga liidestumiseks peavad tervishoiuteenuse osutajad sõlmima lepingu Eesti E-tervise Sihtasutusega. 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused E-tervise infosüsteem parandab ja kiirendab arstidevahelist infovahetust - erineva valdkonna arstide ning eri- ja perearstide vaheline vastastikune nõustamine, kogemuste vahetamine ning teise arvamuse võtmine muutub lihtsamaks
aspx 17 18 19 http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/EHK_tutvustav_trykifail.pdf 20 http://www.e-tervis.ee/index.php/et/eesti-etervise-sihtasutus/eesti-e-tervise-sihtasutus 21 http://www.e-tervis.ee/images/stories/est/dokumendid/etsa_pohikiri_2011.pdf 22 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/patsiendiportaal 8 Eesti E-tervise Sihtasutus Eesti E-tervise Sihtasutus loodi 2005. aastal ning asutajaks olid: EV Sotsiaalministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Haigete Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit. 20 E-tervise sihtasutuse ülesandeks on EV tervishoiu infosüsteemi haldamine ja arendamine. Samuti süsteemiga kaasnevate probleemide lahendamine ja raviasutuste omavahelise koostöö organiseerimine.21 Patsiendiportaal
MAJANDUS FIE- Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu/teenuseid. EELISED : Kasumid Isiklikud saavutused Raamatupidamine lihtne PUUDUSED Piiramatu vastutus Piiratud fondid Piiratud potensiaal TÄISÜHING- Ettevõte, mille puhul ei esine pealesunnitud töötust kas üldse või on see minimaalne. EELISED: Lisafondid Võimed Organisatsioon PUUDUSED: Piiramatu vastutus Piiratud fondid Jagatud kohustused USALDUSÜHING- Ettevõte, millel on vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks isik aga peab olema piiratud vastutusega. AKTSIASELTS- Ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad fondid, aga mis juriidilselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. EELISED: Piiratud vastutus Edasiandmise kergus Piiramatu eluiga PUUDUSED: ...
eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik protest on demokraatias kohustuslik
Kodanikeühenduste ülevaade Eestis Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmas sektor on viimase aja arengute põhjal jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing , sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mitte...
Eesti Merekool Ranel Saare Okupatsioonide Muuseum Essee Juhendaja: Rein Tammik Tallinn 2016 Okupatsioonide muuseum Sissejuhatus Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.Muuseumis eksponeeritakse esemeid, mis kajastavad Eesti arengut aastatel 1940–1991. Okupatsioonide muuseumi tegevust koordineerib Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Muuseumist Muuseumis oli väga palju suuri ja väikseid asju vanast ajast, mis näitas hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid. Muuseumisse sisse minnes nägin ma kalapaati, millel olid küljes aerud ja mootor. Muuseumil oli kaks korrust, esimesel korrusel oli sellin koht kus sai vaadata filme/videosid selle ajastu kohta. Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruv...
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on teatud nõudmiste täitmisel omandanud õigusvõime. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Loomise aluseks on alati konkreetne seadus, mis vastava juriidilise isiku loomise ette näeb. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 4. Mida tähendab hea usu põhimõte TS õiguses ? Hea usu põhimõte on tsiviilõiguse üldpõhimõte. Hea usu põhimõte kohustab käituda isikutel üksteisega nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Hea usu käitumine tähendab ka poolte vahelist koostööd ja kaitsta üksteise huve. Eesmärk on tagada eraõiguses aususe, õigluse ja mõistlikkuse normid.
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult deus ex machina (ld) - jumal masinast (olukorra lahendamine kunstliku abimehe toel) all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea k...
Arvuti ajaraiskaja või abivahend? Tänapäeval on paljudel meist kodus olemas arvuti ja internetiühendus. Aina rohkem kasutatakse arvutit igapäevaelus nii meelelahutajana kui ka töövahendina. Ühest küljest on arvuti abivahend, sest suur osa meist puutuvad arvutiga kokku tööalaselt ja paljusid asju on hulga mugavam arvutis teha. Arvuti on ka informatsiooniallikas, kust leiame endale vajalikud asjad kiiresti ja käepäraselt. Internet võib olla ka hariv. Erinevaid õppematerjale on võimalik saada õpikeskkondadest. Näiteks IVA, Moodle, VIKO ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Arvan, et üldhariduskoolides võiks olla õppetundides pisut enam kasutuses Tiigrihüppes pakutavad interaktiivsed õppematerjalid. Nii oleks õpilaste jaoks õppetund huvitavam ja õpetajalgi vaheldus aine andmisel. Teisest küljest vaadates on arvuti ajaraiskaja. On küll tore mänge mängida või muusikat kuulata, aga pahatihti unustame end arvuti taha p...
Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud ning liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Sihtasutus: Ei põhine liikmelisusel ning moodustatakse vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel. Seltsing: Registreerimata mittetulundusühendus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid põhineb osalevate juriidiliste ja/või füüsiliste isikute omavahelisele (suulisele või kirjalikule) kokkuleppele. Vabaühendus: Mittetulundusühendus, mille tegevus avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
