Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maria Derlõs Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus Ruumiline planeerimine, ülesanne 3 Tartu 2009 Sissejuhatus Analüüsi objektiks valisin Tallinna Lasnamäe linnaosa Katleri asumi (vt joonis 1). Katleri asum ja selle lähiümbruses olev tühermaa on olnud minu kodukandiks 11 aastat. Täpsemalt elasin Paasiku 14, üheksakorruselise maja ühes tüüpilise planeeringuga korteris.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk MH II Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis- strukturaalsest olemusest Kolmas ülesanne aines Ruumiline Planeerimine Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatavalt Avinurmest..................................................................................................... 3
· Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed? 4 1 Materjal ja metoodika Aine inimgeograafia uurimismeetodid teine rühmatöö uurib lähemalt individuaalandmete analüüsi meetodit. Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega.
Enamuse eluiga jääb 1 kuu või 1 eluaasta vahele. Grisoomia 13 e. Patau sündroom 13 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Esineb väga raske ajuarengu häire. Neil on silmade alomaalia. Neil esineb suulae ja huulelõhed. Südamealomaaliad. Suurem risk saada on vanematel naistel. Eluiga 1 kuu kuni 3 aastat. Deletsioonisündroom e. Williams - esineb 7 kromosoomi kahjustus. Nad on ülisõbralikud, neile meeldib väga kirjutada, kuigi nad oma kirjutatust aru ei saa. Kõrged võimed. Ruumilis matemaatiline pool on väga nõrk. Mõõdukas, vaimne alaareng. AS õnnelikuse sündroom kahjustusi 15 kromosoomis. Emalt päritud. Motoorse arengu peetus. Esineb tahtele allumatu naer. Naerupursked nii tugevad, et võivad tekkida lihaskrambid. Kontrollimatud liigutused. Vaimne alaareng. PWS sündroom kahjustatud 15 kromosoomis. Isalt päritud. Väikest kasvu, ülekaalulised. Pidev näljatunne. Väikesed käed ja jalad. Kõõrsilmsus. Mõõdukas või keskmine vaimne alaareng. Cridu Chat e
1. Platoni ontoloogia. Platoni kahe-maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma. Meeltega tajutavas maailmas on asjad pidevas muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia.
Vastuse saamiseks oma probleemile püstitasime järgnevad uurimisküsimused : · Kas inimeste haridustase ja emakeel mõjutab palganumbreid ? · Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ? 3. Materjal ja metoodika Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
raskuskiirendusega, siis on tema kaal a) Raskusjõust väiksem b) Raskusjõust suurem c) Raskusjõuga võrdne d) raskusjõust sõltumatu 10. Töö tegemise kiirust iseloomustab: a) energia b) jõud c) võimsus d) impulss II OSA ( peale loetelude andke ka lühike iseloomustus!) 11. Keha raskuskese: 12. Luukangide liigid: 13. Biokinemaatilised paarid 14. Skeletilihaste mehaanilised omadused: 15. Lihaskontraktsiooni liigid: 16. Biomehaanilise analüüsi liigid: 17. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 18. Mehaaniline töö: 19. Inimsese kehale mõjuvate jõudude liigitus: 20.Inimese keha tasakaalu liigid: III OSA (Teema: biomehaaniline ergonoomika) 21.Mida uurib ergonoomiline biomehaanika a) selgitab inimese osa tööprotsessis b) organismile tarbetu koormuse vähendamist c) inimsese tugiliikumis- ja närvilihasaparaadis tekkivaid jõude erinevate tööprotsesside sooritamisel d) selgitab inimese energeetilisi aspekte 22
suureneda kogu elu, samuti on see vanematel inimestel ka suurem, selles mängib rolli ka kogemuste osa. Kuigi vanemana muutuvad füüsilised võimed nõrgemaks, on siiski ka vanas eas vaime võimekus kõrge ning kõige olulisem tegur on siiski oma vaimseid võimeid kasutada. 8. Meeste ja naiste võimed on üldiselt üsna sarnased, kuid tüdrukutel on tavaliselt paremini arenenud keelelised võimed, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Käitumise erinevused tulenevad põhiliselt kasvatusest, kuna ühiskonnas rõhutatakse kasvatamisel meeste ja naiste kasvatamise erinevust. Erinevused võivad väljenduda ka kõnes, nt. naised näevad vestluses rohkem vaeva, pööravad suhetele rohkem tähelepanu, mehed on otsekohesemad ja kindlamad. 9. E.Eriksoni järgi võib isiksuslikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena ning igal
rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi. Hoonet vaadates on näha selle ideaali: täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid, mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid
See võib toimuda kas äratundmise, meenumisevõi meenutamise kaudu. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse sensoorset, primaarset ehk lühiajalist ja sekundaarset ehk pikaajalist mälu. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle käsutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Amneesia ehk mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse antero- ja retrograadset amneesiat. Veel kuuluvad mäluhäirete alla liig- ja vaegmälu, joobe-mälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
paaride vahel. Kui on olemas sarnasus kindlate paaride vahel, siis peab olema universaalne sarnasus ning seega on olemas tõeseid universaale nagu sarnasus. 5. Williamsi järgi võivad troobid olla üksteisega seotud kahel moel. Selgitage, mismoodi kasutab Williams neid suhteid oma käsituses. Kaks seost – sarnasus ja koosesinemine. Konkreetsed üksikasjad on loodud troopidest läbi ruumilis-ajalise kokkulangevuse. Troopidel on kindlad rollid – kindlate kvaliteetide ja seoste juhud kui olemise fundamentaalsed elemendid, millest kõik muu luuakse. Tuttavad kindlad objektid on troopide kimbud ühendatud koosesinemisega: tuttavad omadused on troopide kogumid seotud sarnasusega. Pole olemas universaalseid, sest troobid on kohesed objektid tajumisest. Troobid on kõikide seoste tingimusteks. Troobid on aluseks kõigele, ka individuaalsetele objektidele, omadused, universaalid.
Kinemaatilised karakteristikud · Kinemaatika on mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumise geomeetrilisi aspekte, arvestamata nende massi ja kehadele mõjuvaid jõude · Kinemaatilised karakteristikud võimaldavad: - kirjeldada kvantitatiivselt liikumise välist, silmaga nähtavat osa - määrata inimese keha ja selle osade asukohta ruumis - määrata keha orientatsiooni ja poosi suvalisel ajahetkel - uurida liikumise ruumilis ja ajalisi aspekte Kinemaatiliste karakteristikute jaotus: · Ruumilised karakteristikud · Ajalised karakteristikud · Ruumilis-ajalised karakteristikud Ruumilised karakteristikud on: · Koorodinaadid · Trajektoor · Nihe Koordinaadid · Koordinadid on arvud, mis määravad vaadeldava objekti asukoha ruumis taustsüsteemi suhtes · Keha või punktmassi asukohta võib määrata ainult mingi teise keha taustkeha suhtes
Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Psühhosotsiaalne areng . Mehe ja naise erinevused Tänapäeva üldise arusaama kohaselt võivad mehelikud ja naiselikud omadused olla koos ka ühes inimeses. Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Arhitektide seas on enim mehi. Kuni teise eluaastani ei ole poiste ja tüdrukute käitumises erinevusi. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastastikku sõltuvast minast (Cross & Madson, 1977). Meeste ja naiste vahelised erinevused võivad väljenduda ka kõnes, vestluse katkestamises jne. Mida liberaalsemaks
raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. 5. Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse:
tajumusest ehk, nagu ta ise ütleb, „kaemusest“. “Puhta mõistuse kriitika” (1781) uurib puhta süstemaatilise tunnetuse võimalusi ja püüab anda mõistusele (aprioorsele) kindla koha tunnetuses. Kant leiab, et meie tunnetusvõime on jagatud kaheks: alamaks - meeleliseks (võime meelelisteks kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid on ruuma ja aeg. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-ajaliseks ühtsuses. Tänu neile on võimalikud sellised teadused nagu matemaatika ja füüsika. 2. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. Kategooriaid on 12. Need jagunevad kvantiteeti, kvaliteeti , relatsiooni ja modaalsust kirjeldavaiks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed on hing, maailm ja jumal). Neil ei ole
ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina analüüs ( uurimismeetodina kasutatakse vaatlust) ja kvantitatiivne biomehaaniline analüüs (kasutatakse eksperimentaalseid uurimismeetodeid). 5. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 6. Mehaaniline töö: on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ja jõu korrutisega. 7. Inimese kehale mõjuvate jõudude liigitus: Vastavalt sellele kas kehale mõjuvad jõud on tasakaalsutatud või mitte eristatakse staatilsest mõjuvaid jõude ja dünaamiliselt mõjuvaid jõude. Kehaliikumise kiirusest sõltuvalt eristatakse liikuma panevaid jõude, pidurdavaid jõude ja netraalseid jõude. Jõudude tekke
Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega. Parempoolne keskendub aga põhiliselt ruumilistele oskustele. Nende oskuste alla kuulub näiteks suunataju, mõõtmine ja esemete käsitsemine. Kuigi aju eri piirkondadel on erinevad ülesanded, toimivad need alati koos. (Gurian, Ballew 2004: 21–22). Tüdrukud kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, samas kui poisid ainult ühte korraga. Parem ajupool, mis vastutab ruumilis-visuaalsete probleemide lahendamise eest, areneb aga tüdrukutel hiljem ning neil on poistest raskem ruumiliselt orienteeruda. On tõestatud, et tüdrukute vasak ajupoolkera küpseb poiste omast kiiremini. Kuna seal asub kõnekeskus, õpivad poisid tüdrukustest hiljem rääkima. Eelkooliealiste tütarlaste sõnavara on rikkam kui nendega ühevanustel poistel. Tüdrukud hakkavad varem lauseid moodustama, need on pikemad ja keerukama ehitusega
vaid võivad koguni inetuteks osutuda. Olles mõteldavad, see tähendab, mõtlemisega tabatavad, ei ole asjade olemused, mida Platon oma õpetuses silmas peab, mitte midagi väljamõteldut. Mõtlemine on üksnes olemuste inimese jaoks avastamise viis, kuid mõtlemine mitte ei loo asjade olemusi, vaid leiab nad olevas eest. Tekkimatute, hävimatute ja muutumatute, endale-samaks-jäävatena on olemused väljaspool aega, igavesed. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajaline maailm. Asjad “nähtavas maailmas” ei paista sellistena, mis nad iseendast on, nad on “ebatõelised”. Olemused kujutavad endast tõelist olemist, seega tõe valdkonda ontoloogilise tõe-mõiste tähenduses. Kreekalikult üteldes – asja olemus on see, mis asi ise varjamatult on – aletheia. Meeltega tajutavates asjades on asja olemus aga osaliselt meelelise paiste taha ära varjatud, ähmastunud, tume. Sellisena on iga olemus asja täielik-täiuslik olemine
see, mis neid asjadena vormib, olemus. Olemus? See on üline, üldisus jõuab olemuste eristamiseni- ideeõpetuseni. Üldine on mõeldav, mitte kogetav. Üldmõiste sisuk on asjade olemus-idee. Metafüüsika põhiküsimuse vastus- olev on tervenisti idee. Üldmõisted on tal ülimad realiteedid. Idemaalima isel- ideed on muutumatud, igavesed, ainulised. Olev ise jag 2ks: nähtav maailm(meeltega tabatav, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, ajaline, ruumilis-kehaline, nähtuste paljusus, ebatäisulikkus) ja ideede maailm (mõistusega tabatav, tegelik, tõeline, tekkimatu, hävimatu, muutumatu, igavene, ajatu, ruumiliste karakteristikuteta, ühtne, täiuslikkus, normatiivsus). Ideepüramiid tipneb ideega, mis sis kõiki teisi- hüvesuse idee. Idee suhe nähtustega:ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa ideest. Hinges kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav- mõistusliku kaudu seotud idineme ideemaailmaga. 8
Näiteks neurokirurgilise operatsiooni käigus ajukoore otsesel mehaanilisel või elektrilisel ärritamisel tekkiv nn kunslik aisting , mille modaalsus ja iseloom aga on seaduspäraselt sõltuvalt sellest , millise kvaliteediga aistingute eest vastuvav aju osa tavaliselt vastutab. Mõisted: Kvaliteet on määratlus, mille tõttu mingi nähtus, ese või protsess on tema ise, mitte miski muu. Kvaliteedi muutudes muutub objekt millekski teiseks. Kvantiteet on peamiselt objekti ruumilis-ajalised omadused. Modaalsus (ka kvaliteet) on üks meeleinformatsiooni põhidimensioonidest (intensiivsuse, lokalisatsiooni ja ajalisuse kõrval). See on tunnus, mis näitab, millise süsteemi läbi realiseerub stiimuli vastu võtmise võime (näiteks nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puudutus e. kompimine, lihastaju e. propriotseptsioon). Modaalsuse tajumist loetakse taju mikrogeneesi esimeseks etapiks. TAJU TAJU ÜLDMÕISTE
Kuid ta võib tunda ka või meeleheide vastupidist - kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hiline täiskasvanuiga hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini. Mehe ja naise erinevused Tänapäeva üldise arusaama kohaselt võivad mehelikud ja naiselikud omadused olla koos ka ühes inimeses. Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Arhitektide seas on enim mehi. Kuni teise eluaastani ei ole poiste ja tüdrukute käitumises erinevusi. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastastikku sõltuvast minast (Cross & Madson, 1977). Meeste ja naiste vahelised erinevused võivad väljenduda ka kõnes, vestluse katkestamises jne
uuendamiseks, analüüsiks ja väljastamiseks üldisem: GIS koosneb infokogumist (andmed, andmebaas), tehnilistest vahenditest (riistvara), töötluseeskirjadest (tarkvara), samuti informatsiooni töötlejatest ja tarbijatest, organisatsioonidest ja organisatsioonilistest korraldustest, ning on suunatud sellise informatsiooni kogumisele, säilitamisele, töötlemisele ja väljutamisele, mille puhul on oluline informatsiooni ruumilis-ajaline mõõde Seega sisaldab GIS võimalust • koguda ja kontrollida • säilitada • muuta ja uuendada • ohjata ja vahetada • manipuleerida • otsida ja esitada (väljutada) • analüüsida ja kombineerida …geograafilisi andmeid Ilma klassikalise kartograafia teadmisteta ei saa geoinfosüsteem eksisteerida! Samas on kartograafia ja GIS väga erinevad: 1. Kaartide tegemise aspekt: Kartograafia GIS
Lisaks aja kujundamisele mängivad suurt rolli nn alusmeeled (kompimis-, liikumis-, tasakaalumeel, elumeel), mis pole suunatud välismaailma poole, vaid sissepoole oma keha suunas: nad annavad teada tema asendist ja liikumisest ruumis (liikumis- ja tasakaalumeel), tema puutumisest asjade vastu (kompimismeel), ka sisemiste organite tundlikkusest (nn elumeel). Ruumis liikumist, naha vastu puutumist, raskusjõu mõju kogeb laps aga kaheti: ühelt poolt enese keha ja teiselt poolt ruumilis-ainelist välismaailma, milles tema keha asub. Siin saavad kokku enesekogemus ja maailmakogemus, mida toetavad siis lasteaias pakutavad tegevused ning aja planeerimine. Eurütmia kõik seisavad ringis ning tund algab tervitamisega, seejärel kuulatakse vastavalt aastaajale luuletus. Seejärel toimub õpetaja eestvedamisel värsi või muinasjutu esitamine, mida saadavad erinevad liigutused ja liikumised, mida lapsed järgivad ja matkivad. Liigutused
6. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee.Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Nähtav maailm: Meeltega tabatav, Näivus, paistvus, Tekkimine, hävimine, muutumine, Ajaline, Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav, Nähtuste paljusus ja individuaalsus, Ebatäiuslikkus. Ideede, olemuste maailm:Mõistusega tabatav, Tegelik, tõeline, tõevaldkond, Tekkimatu, hävimatu, muutumatu, Igavene, ajatu, Ruumiliste karakteristikuteta, lihtne, Ühtne, universaalne, Täiuslikkus, Normatiivsus. 7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi
Seetõttu on hakatud aina enam välja töötama ja praktikas rakendama vee kaugseire meetodeid. Füüsikalis-bioloogiliste teaduste edendajad on aastakümneid seisnud silmitsi informatsiooni hankimise ja töötlemisega seotud väljakutsetega, ning on identifitseerinud ja utiliseerinud satelliit-kaugseire sensortehnoloogiaid tähtsate ja järjepidevate informatsiooni ammutamise allikatena atmosfääri, ookeanide ja maapinna uurimiseks erinevates ruumilis- ajalistes mastaapides. Mitmeid teadusharusid hõlmav kaalukas hulk teaduslikku kirjandust dokumenteerib kaugseire andmete analüüsi tehnikaid ja nende praktilisust ning potentsiaali identifitseerimaks globaalseid muutusi puudutavaid keskkondlikke atribuute ja füüsilis- bioloogiliste protsesside monitooringut. Kiirelt arenev kaugseire metoodika on tõestanud end väärtusliku vahendina meid ümbritseva maailma mõistmisel ja pakub lahendusi mitmetes valdkondades [1]
vahendajad. Osa ensüüme vajavad katalüütiliseks aktiivsuseks lisaks valgulisele osale veel täiendavat keemilist komponenti kofaktorit (anorgaanilised ioonid; koeensüümid). Prosteetiliseks rühmaks nim kofaktorit, mis on tugevalt seotud ensüümi valgulisele osale. Katalüütiliselt aktiivset ensüümi (valk + kofaktor) nim holoensüümiks, inaktiivset valgulist osa üksinda apoensüümiks. Aktiivtsentriks nim ruumipiirkonda ensüümis, mis on ruumilis-spetsiifiline ja võimeline ühendama sinna sobivat substraati. 2. Ensüümid süstemaatiline klassifikatsioon. (E.C. nimetus koosneb neljast numbrist, millest esimene viitab klassile ja teine alamklassile järgmised kaks identifitseerivad aktseptoreid. Laialt on kasutusel ka triviaalnimetused). E.C. Klassi nimetus (katalüüsitava reaktsiooni tüüp). 1 oksüdoreduktaasid (redoksreaktsioonid elektronide ülekanne)
Antitsipatsioonile, s.t. ennustusele, viitab Kant selles mõttes, et konkreetse taju sisu ise ei ole ennustatav, ent kui ennustamatu iganes ta ka poleks, igaljuhul võib ennustada, et ta omab mingit intensiivset suurust. Kaks esimest põhiprintsiipi formuleerivad tingimused, mis teevad võimalikuks matemaatika rakendamise loodusnähtuste kirjeldamisele. Kõik, mis tahab kehtida enama kui subjektiivse ettekujutusena, peab olema esitatav suurusena nii oma kaemuslikus vormis, st ruumilis- ajalises ulatuses, kui ka aistingulises sisus. Matemaatika kujutab endast mitte üksnes igasuguse esemelisuse vormi, vaid ka sisu aprioorset printsiipi. Seetõttu peab igasugune loodusuurimus, mis pretendeerib üldkehtivusele ja paratamatusele, kätkema endas konstitutsiooni-elemendina matemaatikat. Kant nimetabki kahte esimest printsiipide rühma matemaatilisteks printsiipideks pidades silmas seda, et siin on tegemist suurustega, mis moodustuvad samalaadilise sünteesist.
loodusteaduses. Nad õpetavad seaduspärasust, mis on leitud kogemuse alusel, kuid mille kehtivus ulatub kaugele üle kogemuse. Matemaatilise mõtlemise võimsusest on haaratud ka Descartes. Nii ulatab Descartes üle sajandite oma käe Platonile. ühtlasi aga kerkivad esile teravamini kui antiikajal raskused, mis on ühendatud apriorismi küsimusega. Nõnda nimetatud ideed, sünnipärased ideed, kuuluvad meie hingele. Kuid nende abil saavutatud tunnetused tahavad kehtida ruumilis-kehalise maailma kohta. Küsimus seisabki selles - millise õigusega see, mida meie hinges tunnetame, kehtib välismaailma kohta. Descartes on siin raskusi näinud ja püüdnud neid ületada. Nende raskuste ületamist pole ta mitte kergelt võtnud. Veel kord rakendab Descartes oma metoodilist kahtlust. Ma võin kahelda ka kõige selgemate matemaatiliste tõestuste üle. Me ütleme küll, et 2 + 2 = 4 on täiskindel otsustus. Kuid võib-olla näib see meile ainult nii
teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering). Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt käsitletakse kahemõõtmelise territoriaalplaneerimisena
RNA süntees lõpeb, kui polümeraas jõuab DNA piirkonnani, mida nimetatakse terminaatoriks Transkriptsiooni produktiks on RNA ahel, milles tümiini (T) nukleotiidid on asendatud uratsiiliga (U). 13. Mis on promootor, mis on enhaanser? promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni. enhaanser on DNA järjestus, mis määrab ajalis-ruumilis ekspressioonimustrit ja soodustab promootori aktiivsust. 14. RNAde struktuur ja funktsioon. RNA esmane struktuur – primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad AU ja GC STRUKTUUR: o tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse
Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades. Asjad seega sõltuvad ideedest. Ideemaailma struktuur Olev jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Ideed mõistusega tabatav; tegelik, tõeline, tõevaldkond; tekkimatu, hävimatu, muutumatu; igavene, ajatu, ei ole ruuumiline, on lihtne; ühtne, universaalne; täiuslik; normatiivne. (Nähtav maailm - meeltega tabatav; näivus, paistvus; tekkimine, hävimine, muutumine; ajaline; ruumilis-kehaline, liitne, jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Ideede tunnetamine
Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, jutustada ümber muinasjutte, mõeldes sellele kas kurva või lõbusa lõpu jne. Matemaatilis-loogilise andeka lapse jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida
ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast
raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. Mäluhäired. Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse:
teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid). Sisu ja funktsiooni alusel eristatakse püsimälus kolme alaliiki: - episoodiline – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, on nö autograafiline
elusorganismide, s.h. inimese, tervisele. Suurem enamus, umbes ¾, ohtlike ainete mõjust, ei avaldu kohe loodusesse sattumise järel, vaid alles mingi aja pärast. Sellist nähtust nimetatakse ,,aegpommi efektiks". Sellest teadmusest johtuvalt on paljud, vanemate meetoditega määratud ja mittekahjulikeks tunnistatud ained, nüüdseks ohtlikeks tunnistatud. Eesti kontrollib oma looduskeskkonnas: organismides, vees ja setetes, püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldust. Ohtlike ainete ruumilis-ajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit Tabel:1 Keskkonnaseire käigus kalades määratavad ohtlikud ained Raskemetallid CAS nr EINECS nr Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 231-106-7 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 231-152-8
Teatraalsed võtted: mäng mängus (Hamlet mängib hullu); maskid tegelane varjab oma tegelikku olemust. Dramaatika episeerumine. Eriti 20. sajandil. · sündmustiku episeerumine o kaob lõpplahendusele suunatus. S. Becket Godot'd oodates o lõdvalt seotud stseenide esitamine B. Brecht Ema Courage 49 · poeetilise aeg-ruumi episeerumine. Loobutakse ruumilis-ajalisest keskendumis -piirist. Palju erinevaid kohti ja pikk ajavahemik. Shakespeare Richard III · kunstilise kompositsiooni episeerumine. Draamateose suletus lõhutakse. Proloogid ja epiloogis, mida esitab tegelane nimega koor Shakespeare Näitekirjanduse episeerumist võib täheldada ka siis, kui tegelased hakkavad pikalt jutustama asjadest, mis pole näidendi põhisisuga seotud.
ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda.) · Operatiivmälu (töömälu) põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osised: - ruumilis-visuaalne visanditahvel, milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul - Hääldusringmälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks - Tsentraalne täideviiv süsteem - suunatud tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat
E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust
E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale
teed, millel meie inimlik mõistus võib omandada talle antud seisundi looduses. (1) Puhta mõistuse kriitika uurib puhta süstemaatilise tunnetuse võimalusi ja püüab anda mõistusele (aprioorsele) kindlat kohta tunnetuses. Ta leiab, et meie tunnetusvõime on jagatud kaheks: alamaks - meeleliseks (võime meelelisteks kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid: ruumi ja aja. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis- ajaliseks ühtsuses. 19 2. Mõistuse vormid: kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed). Neil ei ole tunnetuslikke (konstituiivseid) funktsioone, juhivad aga mõistuse tunnetuse kõrgemaks kokkuvõtteks ja ühtsustamisele.
Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks
KUJUTLUSVÕIMEST ja liiguvad peale seda alles liikumismaterjali lióomise juurde jne. Kuidas iganes koreograaf ka ei töötaks -lõpuks peaks ikkagi tekkima lavastuse RUUMILINE VORM JA ORGANISATSIOON; AJASTUS; KULGEMINE. LIIKUMISMATERJALI STRUKTUREERIMINE (Traditsioonilised ja uued vormid tantsu loomisel? Kas struktuur sisaldab tähendusi?) Tantsud vormuvad mingil moel - vorm on nn. tehniline mõiste ja see ei tähenda ainult ruumilist organiseeritust. VORM VIITAB ruumilis-rütmilistele ühikutele, mis on traditsioonilislt või mittetraditsioonilislt loodud. HIERARHILINE STRUKTUUR (traditsiooniline) Vormi võib vaadelda kui hierarhiat Tantsusündmus tervikuna on selle hierarhia lõppstaadium. Iga eraldi seisev tantsuvorm on järjekorras järgmine, osad etenduses on järgmiseks redeli astmeks, misantstssenid järgmiseks astmeks, sellele järgnevad tantsufraasid, motiivid, liigutused. Paljud tentsud on tehtud sellist hierarhiat silmas pidades. N: B
1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte. See seaduspärasus ilmneb juba varases eas -- kolmeaastased inimesed rakendavad seda printsiipi, kui nad sündmusi tõlgendavad. Inimestel on kalduvus nähtused omavahelistesse suhetesse asetada nii, et need näiksid loogilises järjekorras olevatena. Ebaõnnestumise korral tuuakse esile palju tegureid kui tagajärje loomulikke eeldusi. Näiteks, ruumis oli müra ja ta ei saanud eksamiks valmistuda. 2) ruumilis-ajaline naabrus ja kokkupuutuvus, mis seisneb selles, et põhjuseid arvatakse asuvat tagajärgede füüsilises või ajalises läheduses. Kui mõni asi kukub laul maha, siis arvatakse valdavalt, et sellega võib seotud olla kõige lähemal seisnud inimene. 3) väljapaistvus ehk printsiip, mille järgi tajumise seisukohalt kõige silmatorkavamat asjaolu peetakse ka nähtuse põhjuseks. Seda võib iseloomustada näide, mille järgi arvatakse, et liikumispuudega
mitmetähenduslikud kontekstist sõltuvad ja võimaldavad loovust. üks ühik võib olla mitmes süsteemis. + mõisted, mis on sama tasandi liigimõisteteks, ei ole võrdse tüüpilisusega (jaanalind ei suuda lennata aga pole kala) 4) Opreatiivmälu lühimälu sünanonüüm, töömälu (Baddeley) materjali aktualiseerimine joooksva tegevu- info üldise kindlustamiseks. Töömaälu osisteks on: ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel" info üldistatud kujul; hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks; tsentaarlne täideviiv süsteem suunatud tähelepanumehhanism, kontrollitakse infovooguse valikud ja kulgu töömälus ja võetakse vastu otsuseid. Mälus salvestatu sisu ja funktsioonide alusel liigitatakse: 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumustele nt jalgrattasõit, tantsuoskus; efektiivne, enam ei
ettekujutuseks. kaemus – intuitsioon ehk ettekujutus vahetult antud objektidest, kust pärineb inimtunnetuse sisu. inimtunnetuse vorm – inimtunnetuse vorm määratleb nähtumusi nii, et neid käsitleda teatud seostena. Vorm on määratletud mõistmise poolt, mille kujundab omakorda mateeria, mis on antud meelte vahendusel. inimtunnetuse mateeria – see seisneb näilikkuses(nähtustes), mis on vastavuses aistingutega(meelelisusega). Näiteks see kuidas ma asju määratlen nende ruumilis-ajaliste omaduste kaudu ja aistingu omadustega(värv, maitse jne). asjad iseendas – miski, mis meile tunnetusest sõltumatuna on ehk kuidas see ise on. nähtumused – miski, mis meile nähtub tunnetusvõimete kaudu ehk on taju objekt, mida vaadeldakse siis transtsendentaalsest perspektiivist. Lisaks on nähtumus tingitud ajalis- ruumilisusest. Kodutöö 4 funktsioon – funktsioon on vajalik, et luua mõisteid esindatud tajuettekujutustest.
· Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. Peagi alustab ta seda mängu juba ise. See mäng õpetab teise eest hoolitsema. ÄIU-ÄIU · Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem, · Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust. · Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. UURINGUTE ANDMETEL mõjutab kokkupuude muusikaga ruumilis-ajalist mõtlemist - võimet tervikut mõttes osadeks jagada ja vastupidi: osadest tervik luua. Sellist mõtlemist läheb vaja matemaatikas, tehnikateaduses ja teisteski valdkondades. Hoia last süles ja äiuta teda samamoodi kui unelaulu või teisi rahustavaid laule lauldes. 33 VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste
• looduskeskkonna väärtused (kooslused, üksikobjektid), • esteetilised väärtused (maastiku liigendus, kaugvaated), • loomastik, • keskkonnaohtlikud objektid ja kahjuliku mõju ulatus, • kaitsealad ja nende kaitserežiim Strateegilise maastikuanalüüsi neli sammu 1. Mis on väärtuslik? Mis on tundlik? Maastikutüübid ja nende iseloomu kirjeldamine Erinevad kaartide kihitamise tehnikad Ruumilis–funktsionaalne analüüs Maastikumustrite identifitseerimine ja analüüs 2. Millised protsessid toimuvad maastikus? Maastikuseire (kaugseire, aerofoto interpretatsioonid, väliuuringud) Erinevad statistilised allikad (põllumajanduslik statistika, maakasutuse statistika jmt) Uuringud ja küsitlused 4. Kus on maastikuhooldus/ parendus vajalik ja võimalik? Millel on potentsiaalne väärtus? Ajalooline analüüs Hinnangud
annaabi.ee 
