xxxxxx XXX KUIDAS MÕJUTADA MAKSUMAKSJAID MAKSE VABATAHTLIKULT TASUMA Essee Juhendaja: xxxxx Tallinn 2016 Kodaniku kõige tähtsam ülesanne on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Maksumaksjatest sõltub riigi heaolu, nii palju kui anname, sama palju saame ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama. Ühiskonnas on tekkinud sotsiaalne dilemma, kas tasuda makse nagu on ette nähtud
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb
1.5 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kohustub tasuma kõik Kasutusobjekti kasutamise ja säilitamisega seonduvad kulud, ennekõike tasu kommunaal ja sideteenuste eest, avalikõiguslikud koormatised ja maksud ning Kasutusobjekti korrashoiuga seotud kulud vastavalt maksu sissenõudja maksuteadetele või Kasutusse andja poolt esitatavatele arvetele. 3.3 Kasutusobjekti kasutamisega seonduvad kulud kohustub Kasutaja tasuma hiljemalt [päevade
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse ...
Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast
1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist? 2
Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole. Ettevõtja on maksnud ka avansilisi makseid nõutud määras. Kui palju peab ettevõtja 2013. aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliametile tulumaksu tasuma, kui on teada, et eelmisel aastal oli tema tulumaksu kohustuseks 1000 eurot? Tulumaksukohustus 2012 aastal: [(100000-25000- 10000)/1,33]*0.2=9774,436 eurot Avansilisi makseid maksti 2012. aastal: (1000/4)*3=750 Järelikult 2013. aastal peab 2012. aasta eest juurde tasuma 9024,436 eurot. Teine lahenduskäik: 65000/1,33=48872,18 SM 65000-48872,18=16127 48872,18*20%=9774,44 TMK aastas TMK oli 1000EUR ja selle jagame 4-ga (kvartal) =250
Kõik väärtusega seotud tabeli lahtrid (maksubaas, maksusumma) täida EURides. Ülesanne 1. Firma X importis 2011.a jaanuaris Sinu sünnipäeva (kuu)päeval 1,5 tonni Türgi päritolu värskeid tomateid kaubaarvel oleva maksumusega (statistiline väärtus) 1150 eurot (EUV). Firma esitas ühise sisenemisdokumendi ja sertifikaadi värske puu- ja köögivilja vastavuse kohta ühenduse turustusnormidele. TR-Türgi kood 1.1.Millist TARICi koodi firma kasutas? 0702000099 1.2.Palju deklarant pidi tasuma impordimakse (tollimaksu, käibemaksu), kui ta kasutas tolliväärtusena (statistiline väärtus) kindlat impordiväärtust ja ta ei esitanud sooduspäritolutõendit? Soodustuse kood: 100 Tolliväärtus = 1456,5 (KIV:97.1 EUR/100kg) Arvutus: (1500/100 x 97,1eur/100kg) Täida tabel (tollideklaratsiooni lahter 47). Maksuliik Maksubaas (alus) Määr Maksusumma (EUR) A00 1456,5 8,8% 128.17 B00 1584
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa
seisuga ja kirjeldatakse käesoleva lepingu lisa nr. 1, mis on lepingu lahutamatuks koostisosaks. , : , ___________ . 1 , . 3. LEPINGU TÄHTAEG 3.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise hetkel ning kehtib kuni _________________. a. Osapoolte nõusolekul võib lepingut pikendada. _____________, . 4. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 4.1. Üürnik kohustub tasuma tema poolt üürile võetud elamispinna eest üüri ___ Eurot (___________________) kuus. Üüri makstakse igakuiselt ettemaksuna. ___ EUR . 4.2. Üürnik kohustub tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse sissemaksena jooksva kuu 5-10 kuupäevaks alates lepingu allkirjastamise momendist. 5-10 . 4.3. Kui tasutud summa on väiksem kui punktis 4.1 toodud summa, loetakse üür
ettevõttele Protsent kauba tolliväärtusest Väärtuseline tollimaks 0-17% Sõltub kauba kaalust või täiendavatest Spetsiifiline tollimaks mõõtühikutest Käibemaksu ei pea tasuma, kui Tollimaks äriühingult saadud paki väärtus jääb Väikese väärtusega alla 22 €; eraisiku kinkesaadetise pakkide eest makse tasuma väärtus jääb alla 45 € ei pea Tollimaksu ei pea tasuma, kui paki väärtus jääb alla 150 € kõigi pakkide puhul
Anworten-vastama Arbeiten-töötama Basteln-meisterdama Bluten-veritsema Brauchen-vajama Buchen-broneerima Danken-tänama Faxen-faksima Fehlen-puuduma Feiern-tähistama Fragen-küsima Frühstücken-hommikust sööma Füttern-toitma Häkeln-heegeldama Heiraten-abielluma Holen-tooma Hören-kuulama Kaufen-ostma Klingeln-helistama Kosten-maksma Landen-maanduma Lernen-õppima Machen-tegema Malen-maalima Meinen-arvama Mieten-üürima Nähen-õmblema Öffnen-arvama Packen-pakkima Parken-parkima Planen-plaanima Putzen-puhastama Rechnen-arvutama Regnen-vihma sadama Reisen-reisima Sagen-ütlema Sammeln-koguma Schaffen-jõudma Schätzen-hindama Schicken-saatma Schmecken-maitsema Sparen-kokku hoidma Spielen-mängima Stelllen-panema Stimmen-sobima Stören-segama Stricken-kuduma Suchen-otsima Tanken-tankima Üben-harjutama Wandern-matkama Warten-ootama Wechseln-vahetama Weinen-nutma Wohen-elama Wünschen-soovima Zahlen-tasuma Zeichnen-joonistama Besuchen-külastama Bezahlen-t...
valdamise ja kasutamise võimaldamist. 1.4. Üleantav Eluruum ning Sisustus peavad olema Lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. 1.5. Leping jõustub arvates sõlmimise kuupäevast ja kehtib tähtajani "4"Detsember 2011 a. 1.6. Käesoleva Lepinguga reguleerimata küsimustes kohaldatakse Poolte vahelistele suhetele seoses Eluruumi ja Sisustuse kasutamisega võlaõigusseadust. 2. Üür ja kõrvalkulud 2.1. Üürnik kohustub tasuma Üürileandjale Eluruumi ja Sisustuse kasutamise eest üüri summas kaks tuhat ( 2000 ) krooni kuus (edaspidi nimetatud Üür). 2.2. Lisaks üürile on Üürnik kohustatud tasuma kõik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii-ja remondimaksed elamu haldajale, maamaks, tasu lauatelefoni - ja
Minu arvates, ei olnud Maril õigust lihtsalt omapead kasutada ema Luule teost. 1. Meie maksime ema hooldamisega seotud suured ravi- ning hooldekulud, ning meil on õigus saada ema loomingust tulenevat autoritasu. 2. Maril pole õigus kasutada võõrast vara ilma küsimata, see on vargus. 3. Pealegi pole eetiline jätta märkimata selle auväärt teose juurde tema päris autor . Seega küsimus teile, auväärt kohus. Kas Mari peaks lastele tehtud kahju eest tasuma ? Kohus kuulutab välja vaheaja. Peale 30 minutilist vahaeaega teeb kohtunik oma otsuse teatavaks. Kohtunik: Peale mõlema osapoole kuulamist, langetan ma otsuse. 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 39. ütleb, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Kostja ei ole vaidlustanud autori õigsust, kuid samas ei ole ka otsest kinnitust selle kohta, et teose algne autor on hageja ema. Tegu on rahvaloominguga
Kohtutäitur võib nõustuda ka asja müümisega sissenõudjale. Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kohtutäituri kontrolli all müügi puhul sõlmitakse võlgniku ja ostja vahel müügileping (VÕS). 6. Ostuhinna tasumine, asja üleandmine ning omandi tekkimine Ostuhinna tasumine on seatud sõltuvusse selle suurusest. - Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist 1/10 ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna. Kui võlgnik ise võidab enampakkumise ja ostuhind on sissenõutavast summast suurem, peab võlgnik tasuma võlasumma ja täitekulud, sest seda ületav summa
Käibemaks kui inimene ostab toote, siis selle toote pealt läheb kindel protsent riigile. Maamaks maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab , et sellest laekunud raha tohib kasutada ainult kindlaks otstarbeks. Aktsiisimaks tubakale, bensiinile, alkoholile kehtestatud maks, mis on mõeldud nende kahju taastamisele. Riigilõiv on teenustasu, mida inimene peab tasuma, kui ta mingi tõendi või tunnistuse saamiseks dokumendid ametiasutusse esitab nt:(passi eest peab maksma kindla summa raha). Proportsionaalne maksusüsteem kui kõik kodanikud maksavad võrdset tulumaksu. Progressiivne maksusüsteem kui see kes teenib rohkem raha peab suuremaid makse tasuma.
üksi edaspidi Pool, koos Pooled, sõlmisid laenulepingu, edaspidi – Leping, alljärgnevatel tingimustel 1. Lepingu objekt 1.1 Laenuandja annab ja Laenusaaja võtab laenu ___________ (____________) (summa sõnade ja numbritega) krooni. 1.2 Laenuandja kannab laenu Laenusaaja arvelduskontole __________ (____) tööpäeva jooksul alates Lepingu jõustumisest / annab laenu sularahas Lepingu sõlmimise päeval. 1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu ja tasuma intressi ___________ (tähtaeg) / vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 2. Intress ja viivis 2.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi ___ % (__________________________) aastas. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3
Mihkel Peips Töötuskindlustusmakse Töötuskindlustusmaksu on vajalik selleks, et kindlustada töötaja töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Töötuskindlustust tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu ning füüsilisele isikule lepingu alusel makstud tasu pealt. Töötuskindlustusmakset ei pea tasuma vanaduspensionärid ja ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Tööandja peab töötuskindlustust maksma kõigi töötajate eest. Tööandja peab töötuskindlustusmakseks arvestama ja tasuma 0.8% (tööandja töötuskindlustusmakse) töötaja brutotasust. Lisaks tuleb veel tasuda töötaja töötuskindlustusmakse 1.6% brutotasust. Maksmise ja deklaratsiooni esitamise tähtaeg maksu- ja tolliametile on järgneva kuu 10. kuupäev. Muud maksud Kohustusliku kogumispensioni makse
Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Tasu maksmise kohustus Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, kuid kokku võib leppida ka teisiti. Töö vastuvõtmise kohustus Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma. Kui tellija valmis tööd vastu ei võta, loetakse töö ikka vastuvõetuks, välja arvatud, kui töö vastuvõtmisest keeldumine on põhjendatud. Eelarve ületamine Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves. Töö eelarve on töövõtjale kas siduv või mittesiduv.
avansilise makse kohustuse suurust, saab ta avansiliste maksete summa teada e maksuametist/etollist või Maksu ja Tolliameti pirkondlikust keskusest alles sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval), kuna maksuhalduril puuduvad andmed sotsiaalmaksu avansilise makse suuruse väljaarvestamiseks enne tasumise tähtpäeva. FIE ei pea sotsiaalmaksu avansilisi makseid tasuma, kui: Kui FIE on riikliku pensioni (vanaduspensioni, töövõimetuspensioni, toitjakaotuspensioni või rahvapensioni) saaja olnud kogu kvartali jooksul, ei pea ta sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma. Kui FIE alustab või lõpetab ettevõtluse kvartali jooksul, maksab ta avansilisi makseid nende kuude eest, mil ta on FIEks registreeritud. Kui FIE alustab ettevõtlust enne 15. kuupäeva, loetakse see täiskuuks. Kui FIE lõpetab ettevõtluse pärast 15
02.2011- 30.08.2011 fondi, mille lihtintressimäär on 9,5%. Milline on investeeringu tähtpäevaväärtus? r=9,5 t=203/360 P=650 S=650*(1+0,095*203/360)=684,82.- 17. Leida investeeringu nüüdisväärtus 7 kuud enne selle lõpptähtaega, kui investeeringu tähtpäevaväärtus on 3500 eurot ja lihtintressimäär 9%. P=? S=3500 R=9% t=210/360 3500=P*(1+0.09*210/360) P=3325,42 18. Kaspar peab lepingu kohaselt tasuma võla 400 eurot täna, kuid rahapuudusel palub ta lükata tasumise aega viis kuud edasi. Millise summa peab maksma Kaspar viie kuu pärast, kui lihtintressimäär on 12%? I=400*0,12*150/360=20.- 20+400= 420. Kaspar peab tasuma 420.- viie kuu pärast. 19. Juhan peab võla kustutama kahe võrdse 600 euro suuruse osamaksega vastavalt kolme ja kuue kuu möödudes alates tänasest. Kui suur makse kustutaks võla täna, kui lihtintressimäär on10%?
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isiku...
6. Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamis perioodi tulust maha arvata maksustamisperioodi tasutud enda, oma lapse, lapselapse, õe ja venna koolituskulud või isikute koolituskulude puudumisel ühe alla ...........aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud- 7. Kui füüsilisest isikust ettevõtjale kulutatakse välja pankrot, peab ta esitama tuludeklaratsiooni 1 kuu jooksul 2 3 8. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt peab residentist äriühing tasuma............ 9. FIE võib maksustamisperioodi tuludest maha arvata tulumaksu (s.o eelmise aasta ettevõtlustulult tasutavat tulumaksu) Tõene Väär 10. Kas tulumaksu tagastamiseks saab fie tuludeklaratsioonil erikontot näidada-ei, lk 3 11. Erisoodustuse hinnaks on......256 eurot... kuus ametiauto kohta, mida kasutatakse ka isiklikeks sõiduks. 12. Erisoodustuseks loetakse tööandja poolt tasutud töötajate täied- ja ümberõpe seoses töö
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isiku...
* Välismaalane on Eestis viibides kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda- riigikaitsekohustust neil ei ole. *Igaüks on kohustatud säästma loodust ja keskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju. *Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. *Perekond on kohustatud oma abivajavate liikmete eest hoolitsema *Kooliealistel lastel on õppimine seaduses määratud ulatuses kohustuslik. *Igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja sundkindlustusmakseid. *Igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse. *Võrdsus seaduse ees. *Õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. *Õigus elule. *Liikumisvabadus. *Usuvabadus. *Sõnavabadus. *Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. *Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust
Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15. oktoobril 2012.a. Hagejale kirja (lisa 4), milles kinnitas, et ei ole laenusummat tasunud. 1 II Õiguslikud põhjendused 2.1 VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul
Kohustuslik Pole Pole Osa väikseim Aktsi nimiväärus, osa või nimiväärtus on üks nimiv sissemakse suurus euro. arves on 10 Sissemakse tasumine Osanik peab tasuma Viivitamatult või Osaühingut on Peab sissemakse ühinemislepinguga võimalik asutada ka enne ühingulepinguga määratud ajal sissemakseid kand määratud tähtaja tegemata. Osanik jooksul. peab tasuma
03.1985. Laevapereliige sai 2020. aastal veel töötasu mugavuslipu riigis tegutsevalt reederilt, millest ei ole kinnipeetud mitte ühtegi maksu, summas 5000 eurot. Kui suur on laevapereliikme igakuine netotöötasu, millised on laevapereliikme töötasult kinnipeetavad maksud ja reederi poolt lisanduv maksukohustus maksude lõikes? Kui suur on laevapereliikme 2020. aastal maksustatav tulu ja millises summas peab ta riigile tulumaksu lisaks tasuma? ----------------- Lahendus Kuna ülesannes on kirjas et meremees palus arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja ei ole kirjas et laev vastab uues seaduses ettenähtud tingimustele (aeva kogumahutavus on vähemalt 500 ning seda kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol), oletame ei laev ei vasta nendele tingimustele ja siis me ei saa kasutada uues seaduses ettenähtud maksusoodustusi. Oletame ka et meremees on Eesti maksuresident. Kuna meremees on sündinud 1985
Liivi sõda: 1558-1583 Põhjused: 1) Liivimaa killustatus 2) Ümberkaudsete riikide kasvav võimsus ja võimuiha Ajend: Tartu maks- Tartu piiskop peab hakkama Vene tsaarile maksu tasuma Osalejad: 1) Venemaa- Ivan IV Saatis Alutaguse kanti mongolid 2) Rootsi 3) Leedu-Poola 4) Taani- Magnus Tagajärjed 1) Liivimaa oli rüüstatud ja pooleldi inimtühi maa 2) Jagunenud Rootsi ja Poola vahel
1.3. Üürileandja annab eluruumi üürnikule kasutada alates __ _________ 200__.a. kuni ___ ___________. ______.a./ tähtajatult. 1.4. Eluruumi üürniku kasutusse andmisel koostatakse lepingu lisana eluruumi üleandmise- vastuvõtmise akt, kus fikseeritakse eluruumi ja selle sisustuse seisukord eluruumi üleandmise hetkel ning mis poolte poolt allkirjastamisel moodustab käesoleva lepingu lahutamatu lisa. 2. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 2.1. Üürnik kohustub tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas ________________ (___________) eurot. 2.2. Üüri arvestatakse alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. 2.3. Lisaks punktis 2.1 nimetatud üürile tasub üürnik lepingu allkirjastamise päeval üürileandjale tagatisraha summas ______________ eurot tagamaks tema lepingujärgsete kohustuste täitmist. Tagatisraha tagastatakse kahe kuu jooksul käesoleva lepingu lõppemise
Parast 6-kuulist tootamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, vaites, et Ilme V. ei toota toolepingu alusel ja seetottu pole tal ka oigust puhkusele. Kuna puhkust saab ainult toolepingu olemasolul, siis on kusimus, et kas Ilmsel oli toolepinguline suhe voi tooettevotu suhe?Pohjenda. Lahendus: Vastavalt Tsiviilkoodeksile kohustub tooettevotja tooettevotulepingu jargi tegema tellija ulesandel kindlaksmaaratud too, tellija aga kohustub tehtud too vastu votma ja selle eest tasuma. Tooettevotusuhtes puudub tooettevotja ja tellija vahel toosuhtele iseloomulik alluvussuhe. Tooettevotja on kohustatud taitma konkreetse tellimuse. Tellijat huvitab vaid resultaat, mitte see, millal ja mis tingimustes too tehakse. Tooettevotja otsustab ise, millal ja mil viisil ta tellimuse taidab, vastutab ise tooohutuse eest, loob ise tingimused tellimuse taitmiseks ja kannab ebakvaliteetselt tehtud tooga tekitatud kahju. Tellija reeglina ei sekku tookorraldusse ega juhi tood,
tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuse tüüptingimused - kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka eritingimused. Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustustingimuste sisus siiski eraldi kokku ei lepita. Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon. Kindlustuspoliis - Dokumendiks kindlustuslepingu sõlmimise kohta on poliis. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus
Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega
tegeleb, saad näiteks EURES-võrgustiku kaudu. Selle asutuse kontaktandmed tasub juba enne Eestist lahkumist välja uurida ning kaasa võtta. Nõu võib küsida ka kohalikust politseist või Eesti saatkonnast. Selgita välja kus asub välisriigis Eesti saatkond ja kuidas nendega ühendust võtta. Mõtle ka sellele, mida välismaale tööle minek sulle majanduslikult tähendab. Kui Eestis olles elad veel vanemate juures, siis välismaal töötades pead tasuma ise kõik kulud: maksma toidu eest, tasuma elamise- ja transpordikulud, sh reisikulud sihtkohta ja tagasi jne. Kindlasti tead, et maailmas on palju erinevaid kultuure, usundeid ja kombeid. Eestis normaalseks peetavad tavad ja arusaamad ei pruugi teises kultuuriruumis kehtida. Võõra kultuuri keskele sattudes võib kohalike inimeste käitumine sinus paraja segaduse või koguni kultuurisoki tekitada. Seetõttu valmista end ette, uuri külastatava riigi ajalugu, traditsioone ja tõekspidamisi
3. Üür 3.1 Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot ühe kalendrikuu kohta. Üüri hakatakse arvestama alates Üüriobjekti üleandmise päevast. 3.2 Üürileandja kohustub Üürnikule esitama iga arvestusperioodi eest tasumisele kuuluva üüri eest arve hiljemalt [päevade arv] päeva möödudes kalendrikuu lõpust. 3.3 Üürnik kohustub tasuma üüri hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul peale Üürileandja poolt arve esitamist Üürnikule. 3.4 Üür tasutakse Üürileandja arveldusarvele [arveldusarve number, panga nimi]. 3.5 Lepingule allakirjutamise päevast [päevade arv] pangapäeva jooksul tasub Üürnik Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1 (ühe) kalendrikuu üürisumma ulatuses, s.t [tagatisraha summa] eurot
3. Rent ja kõrvalkulud 3.1 Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent). 3.2 Rentnik on kohustatud maksma jooksva kuu Rendi hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates arve saamisest Rendileandjalt. 3.3 Rendi muutmine toimub Poolte kokkuleppe alusel. 3.4 Rentnik on kohustatud tasuma kõik Lepingu sõlmimise ajal kehtivad ja tulevikus kehtestavad Kinnistu eest tasumisele kuuluvad maksud (seahulgas maamaks), kommunaalmaksed ja kandma muud Kinnistuga seotud avalikõiguslikud koormatised maksu sissenõudja poolt esitatavate maksuteadete või Rendileandja poolt esitatavate arvete alusel. Rendileandjal on õigus tõsta tasusid Kinnistu kasutamisega seotud teenuste eest vaid juhul, kui vastavad
Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Esimene salaprotokoll eiras rahvusvahelisi õigusi ja jaotas Vahe- Euroopa NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest NL kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Seni, kuni prantsusmaa ei olnud hüvitist tasunud, jäi ta ... võitja riikide poolt.
Muusikatööstus Muusikatööstuse üks prdukte on ka 20. sajandil tekkinud levimuusika Muusikatööstuse protukti salvestaud muusikapala tootmiseks on teinud tööd hulk inimesi ja asutusi Helilooja, luuletaja, muusikud, kirjastaja, toote produtsent, vabrik ja kauplus Autoriõigused Teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus Kõik, kes soovivad teost kasutada, peavad autorilt luba küsima ning ka kasutusõiguse eest tasuma Tasumäärad ning tasu kogumise ja autoritele jaotamise kord on seadusega sätestatud Eesti autorite õiguse eest seisab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) Kõigi autorite õigusi kaitsevate ühingute eesmärgiks on võidelda piraaluse vastu Piraatluseks peetakse autoriõiguse ja litsensiga kaitstud toodete kopeerimist, levitamist, müümist ning laialdast kasumit ilma autori nõusolekuta Kasutatud materjalid 8. klassi muusikaõpik Google.ee Aitäh vaatamast!
12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Kaari Maasikas 494******** ***** TARTU [email protected] +372** *** *** Kostja: Kristjan Hõbe 395******** ******* ***** TARTU Kristjan.Hõ[email protected] +372 *** *** ** HAGIAVALDUS üürinõudlus Hagihind - 700 Kostja (Kristjan Hõbe) allkirjastas üürilepingu 07.06.2011 ja nõustus seega lepinguga kaasnevate nõuetega ning ühtlasi nõustus ka iga kuu esimesel päeval tasuma järgneva kuu üüriraha 159. Lisaks sisaldas leping ühe kuu ettemaksu summas 159, mille kostja ka tasus. Kostja (Kristjan Hõbe) pole tasunud nüüdseks juba nelja kuu üüriraha, mistõttu on tasumata jäänud 636. Viivisena nõuan lisaks 64, mis teeb kogusummaks 700, kuna varasemad üürikulud on jäänud kostja poolt tasumatta, kuid mina (Kaari Maasikas) olen pidanud raha kõrgemale ära maksma õigeaegselt.
või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma
ees kohustuse täita Võlgniku kohustus juhul, kui Võlgnik ei täida nõuetekohaselt Võlausaldajaga __.______________.a sõlmitud _________ lepingut. 1.2. Garantiikirja andmisega võttis Garantii andja Võlausaldaja ees perioodiks __._______________.a kuni __.________________.a kohustuse tasuda Võlgniku eest summa kuni _____________________ (__________________) (edaspidi nimetatud ka kui Garanteeritav summa). 1.3. Garantii andmine on tasuline ning Võlgnik kohustub selle eest tasuma Garantii andjale __._______________.a tasu, mille suuruseks on __________ (_________). 2. Võlgniku kohustused 2.1. Võlgnik vastutab Garantii andja ees Garantiikirja alusel Garantii andja poolt Võlausaldajale väljamakstud Garanteeritava summa ja Lepingus toodud muude maksete, sh leppetrahvi tasumise, samuti võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. 2.2. Võlgnik kohustub tasuma Garantii andja poolt Võlausaldajale tasutud summa 14 (neljateistkümne)
Keskajal kuulus kogu maa feodaalidele. Talupoegade üheks põhilisemaks tööks oli põllu harimine, talupoegade enamiku moodustasid sunnimaised pärisorjad. Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, mis tähendas,et nad pidid täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja muidugi ka majapidamistöid, seda nimetati mõisateoks . Talupojad said ka oma maajupi,kus nad võisid kasvatada vilja,heina kasvatada või muud, aga nad pidid ka selle eest tasuma loonusrenti,mis tähendas,et nad pidid osa oma saagist andma feodaalile. Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades,mille ümber olid põllud,mida nad pidid harima. Suuremaid ja tähtsamaid tõid tehti koos, näiteks: suvine heinategu. Välismaailmaga polnud talupoegadel erilist konktakti. Vahel juhtus külla rändkaupmees,kes pajatas jutte ja rääkis uudiseid välismaailmas toimuvast,mis tõi ka natuke vaheldust talupoegade raskesse ja üksluisesse ellu
kus U - kapitali kasutamiskulu; r intressi määr ((tinglik g kulu,, kuna kulutatud raha ei teeni intresse)) ; d amortisatsioon. 10. Kas välisinvesteeringud on head või võivad vahel ka probleemiks osutuda? 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Ettevõtte plaanib teha investeeringut suuruses Sk = 2,1 miljonit krooni, mis investorite arvates peaks ära tasuma kolme aastaga. Samal ajal on teada, et esimese aasta kasumiks prognoositakse 400'000 krooni, teisel aastal 800'000 krooni ja kolmandal aastal 1'000'000 krooni. Eeldatav keskmine reaalne tulumäär kolmel vaadeldaval aasta oleks 4% aastas. Kas investorite ootused on põhjendatud? Lahendus: 1. Leiame kolme aasta kasumi nüüdisväärtuse: PV = C / ((1+r)) + C / ((1+r))2 + C / ((1+r))3 PV = 400000 / (1+0,04) + 800000 / (1+0,04)2 + 1000000 / (1+0,04)3 =
liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.
juuni 1919-Landeswehri sõda(Lätis; eestlased ka sõdisid, tehti relvarahu ning võideti baltisakslasi) 23.06.1919-Võnnu(Cesise) lahing oktoober-detsember 1919- lahingud Narva taga. Loodearmee. 02.02.1920-sõlmiti Tartu rahu. 6. Tartu rahu tähtsus Eesti Vabariigi kindlustumisel. Tartu rahu sõlmiti 02.02.1920. aastal. Tartu rahu on esimene dokument, millega määrati piir Venemaa ja Eesti vahel. Lepinguga lõpetati Vabadussõda ametlikult; Venemaa pidi tunnustama Eesti iseseisvust ning tasuma 15 mln kuldrubla(oma riigi kullavaradest; tunnustus majanduse edendamise eest), tagastama I maailmasõja Eestilt võetud kultuurivarad(sh ka Tartu Ülikooli muuseumi asjad). Eesti ei pidanud tasuma Venemaale välisvõlga, samuti tunnustas Eesti Venemaa iseseisvust. Omavahel vahetati sõjavangid ning ei nõutud tasu sõjas tekitatud kahjude eest. 7. Mõisted: Veebruarirevolutsioon- 1917. aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mille
1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms · Aadlikud, kirikutegelased ja ametnikud olid maksudest vabastatud · Ränk koorem ülejäänud ühiskonnal, kaasa arvatud kõige vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789 Generaalstaadid (seisuste esindajad) kutsuti kokku 5. Mail 1789 17. Juuni kuulutas III seisus ennast RAHVUSKOGUKS, sellega liitus hiljem ka teisi seisusi 9. Juulil muutis rahvuskogu end ASUTAVAKS KOGUKS, millega rõhutati soovi luua uus kord 12
Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu lahing Vabadussõja tähtsus Eestlaste iseseisvus Tugev sõjavägi Kasutatud materjal http://www.miksike
1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, mille...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
