Facebook Like
Küsitlus

Otsingule "lavamaa" leiti 149 faili

lavamaa – Ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Üldjoontes loetakse lavamaa absoluutseks või suhteliseks kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit.
22
pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID...

Geograafia - Kutsekool
32 allalaadimist
1
doc

Litosfäär - spikker

Lavamaa ­ järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa . Alamik ­ maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik ­ tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik ­ koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest...

Geograafia - Keskkool
221 allalaadimist
2
doc

Pinnamood

Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef ­ maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp ­ algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvate...

Geograafia - Põhikool
55 allalaadimist
2
rtf

Pinnamood

Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ül...

Geograafia - Põhikool
20 allalaadimist
2
doc

Järved, sood, muld

Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pand...

Geograafia - Põhikool
11 allalaadimist
16
docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
8 allalaadimist
1
doc

Eesti pinnavormid

Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad , madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõh...

Geograafia - Keskkool
105 allalaadimist
4
doc

Üldiselt Eestist

abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 U...

Geograafia - Põhikool
57 allalaadimist
6
doc

Egiptus - Looduslikud olud:

EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, ar...

Geograafia - Põhikool
103 allalaadimist
19
doc

Egiptuse referaat

2 Üldandmed..................................................................................................................................3 Looduslikud tingimused...

Geograafia - Keskkool
196 allalaadimist
2
doc

Pinnamood

reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väik...

Geograafia - Põhikool
115 allalaadimist
8
doc

Eesti väikejärved

Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparandus...

Keskkond - Tallinna Ülikool
59 allalaadimist
2
doc

Eesti asend ja geoloogiline ehitus

Kordamine kontrolltööks. 1. Eesti asukoht maailmas. Eesti asub põhjapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Läänemere idakaldal. Eesti naaberriigid on : põhjas Soome Vabariik, lõunas Läti Vabariik, idas Vene Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kog...

Geograafia - Põhikool
142 allalaadimist
3
doc

Loodusgeograafia

1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus ­ Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri ­ maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine ­ passiivne(väike) 3) Sissevool ­ Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademe...

Geograafia - Põhikool
136 allalaadimist
5
doc

Eesti pinnamood

EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75­100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see...

Geograafia - Keskkool
60 allalaadimist
2
rtf

9.klassi geograafia

Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas ­ Vaindloo saar ja Purekkari...

Geograafia - Põhikool
213 allalaadimist
9
doc

Ida-Virumaa, põlevkivi ja paekivi

lk 3 Põlevkivi.......................................lk 4 Paekivi..........................................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Ven...

Geograafia - Põhikool
33 allalaadimist
1
doc

Pinnavorm

Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp ­ on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljand...

Geograafia - Põhikool
22 allalaadimist
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujun...

Mullateadus - Eesti Maaülikool
473 allalaadimist
1
rtf

Meenikunnoraba üldiseloomusts

Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et r...

Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun